Eesti Antiikautode Galerii


ESILEHT TSAARIAEG SÕJAJÄRGNE AEG UUDISED


AUTOD EESTIS:    1. I   1 9 4 1   /   1. I   1 9 4 0   /   1. IV   1 9 3 5   /   1 9 3 0   /   1 9 2 6
 AUTODE SISSEVEDU EESTISSE   /   1938   /   1937   /   1936
 SÕIDUKITE NUMBRIMÄRGID 1907-1944
PILDIGALERIID:
  SÕIDUAUTOD LK 1   /   SÕIDUAUTOD LK 2  /   SÕIDUAUTOD LK 3
    RIIGIASUTUSED, RIIGIJUHID, OMAVALITSUSED
    TAKSOOMANIKUD JA -JUHID
  VEOAUTOD LK 1  /   VEOAUTOD LK 2  /   VEOAUTOD LK 3
    EDUARD POOLA AUTO-TRANSPORT - PILDID JA 2 ARTIKLIT
  TULETÕRJEAUTOD
  ERIAUTOD
  KAITSEVÄE TEHNIKA
  BUSSID
    OÜ MOOTOR - 4 LK PILTE JA ARTIKLID
    TALLINNA LINNAVALITSUS / TALLINNA LINNA TRAMM
    TÜ ROOL / V. ROSENBERG & KO / V. ROSENBERG; TARTU, VÕRUMAA, PETSERIMAA
    OÜ AUTOBUSS / V.A.Ü. / PÄÄRMANN, WERNCKE, TILK, KURI; VILJANDIMAA
    AUGUST KASAK / P. KUNNUS & KO, VÕRUMAA
    Eesti linnadevälised bussiliinid, liinipidajad ja bussid 1924 ja 1925
AUTOESINDUSED EESTIS ENNE 1940
   AUTOÄRID TEISTES EESTI LINNADES
   AS ESTAKLAND
EESTI AUTOKERETÖÖKOJAD
EESTI AUTONÄITUSED 1928-1938
   EESTI 6. AUTONÄITUS 1938
AUTOVÕIDUSÕIDUD
   MONTE CARLO RALLI ÜHEKSA STARTI TALLINNAST 1930-1939
ARTIKLEID AUTONDUSEST
AUTODE HINNAD JA REKLAAMID
AUTOTARVIKUD - VARUOSAD, REHVID, ÕLID JNE
EESTI AUTOKLUBI LIIKMED 1938, 1934, 1929
EESTIMAA MEREJAHTKLUBI AUTOSEKTSIOONI LIIKMED 1929-1934
EESTI JALG- JA MOOTORRATTATÖÖSTUS
EESTI MOOTORITÖÖSTUS


AUTODE ARV EESTIS:
Aasta Sõiduautod Veoautod Bussid Muud Tuletõrjeautod Kokku
1940 1. I 3618 2476 289 23 106 6512
1939 1. I 3209 2305 281 18 100 5913
1938 1. I 2723 2078 269 11 95 5175
1937 1.IV 2458 1750 231 11 93 4543
1936 1.IV 2037 1445 212 9 82 3785
1935 1.IV 1750 1181 170 11 72 3184
1934 1. I 1710 1065 170 8 56 3009
1933 1. I 1700 1128 192 6 51 3077
1932 1. I 1739 1141 203 6 34 3123
1931 1. I 1777 1118 180 6 32 3113
1930 1. I 1574 839 138 4 28 2583
1929 1. I 1431 613 150 5 ? 2199
1928 1. I 1053 423 149 5 ? 1630
1927 1. I 709 370 129 4 ? 1212
1926 1. I 503 364 129 5 ? 1001
1925 1. I 448 302 141 4 ? 895
1924 1. I 410 320 147 3 ? 880
1923 1. I 256 195 22 - - 473
1922 1. I 156 89 - - - 245
1921 1. I 110 34 - - - 144
Tallinn, Pärnu mnt 1940. aastal. Musumäe servas paremalt esimene A-2304, kolmas N. Liidu numbriga GAZ M1. Pärnu mnt ääres hele MG või Jaguar, Renault(?), tume MG või Jaguar, Peugeot 402, Briti Ford 7W Ten.
Fotod: Eero Olanderi kogust ja erakogust. 		Tallinn, Vabaduse väljak 1939. aastal.
Fotod: Eero Olanderi kogust.
Tallinn, Viru tänav 1940. aasta augustis. Parempoolsetel piltidel Dodge või Plymouth ja Hansa; vasakul linnavalitsuse Volvo buss. Fotod: Eero Olanderi kogust.
Kopli tööstushallide esine plats külastajate sõidukitega Eesti 6. autonäituse ajal 1938. aastal.
Fotod: Eero Olanderi kogust.
 
5. üleriiklik teedepäev Pärnus 29. juunil 1935. Vasakul Chevrolet (mod. 1934), tagumine buss tõenäoliselt OÜ Mootori Scania-Vabis.
Fotod: Pelle-Sten Viiburgi kogust.
   
16.11.1936 Viru ajutise Maavalitsuse poolt Villem Mudale välja antud I-b liigi jõuvankri juhtimise luba /Heiki Muda kogust/; 14.01.1937 Auto-Tanki Rügemendi 2. kompanii reamehele Gustav Ettile välja antud Kaitseväe jõuvankri juhtimise luba /Heiki Muda kogust/; 22.03.1930 Tallinna linnavalitsuse poolt Elmar Brandmannile välja antud II liigi jõuvankri juhtimise luba /Rene Kuulmanni kogust/.

RIIGIASUTUSED, RIIGIJUHID - riigijuhtide ja riigiasutuste sõidukid


LUKSUS- JA SPORTAUTOD 1930ndatel:

EESTI AUTOKLUBI LIIKMED 1934 ja 1938; Huvitav Zhurnaal Sügis 1934 ja Sügis 1936; Rene Kuulmann; Rein Veldi; sõjaeelne ajakirjandus jm.

Eestis ei leidunud enne sõda palju ülikalleid luksus- ja sportautosid. Siin polnud teadaolevalt näiteks Rolls-Royce, Duesenberge, Hispano-Suizasid ega Isotta-Fraschinisid. Kallimaid sõidukeid ehitanud firmade autodest leidus meil aga Packardeid, Lincolne, Cadillace, Horche, Maybache ja Marmoneid, Pierce-Arrow'sid, vähemalt üks Alfa-Romeo ja Stutz ning 1920. a-te lõpus isegi kaks Bugattit. Märkimisväärselt populaarsed margid olid ka laia hinnaklassi pakkunud Buick (näiteks 1936. aastal osteti nii mõnigi kuni 12 000 kroonine masin, kuid kallim mudel maksis isegi 15 000 krooni!) ja Auburn (näiteks 1936. aastal soetatud autod jäid kõigest 5000-6000 krooni piiridesse). Kindlasti leidus kallimaid Mercedes-Benze.
Üks kokku arvatavasti kolmest enne sõda Eestis olnud MAYBACHist kuulus Christian Rotermann vanemale, AS Rotermanni Tehaste omanikule ja direktorile. Tegemist oli 12-silindrilise, 150-hobujõulise, 4-istmelise must-punase kabrioletiga tõenäoliselt aastast 1929-30 (mootor nr 12054, shassii nr 1257). CADILLACiga sõitsid suurtööstur Joakim Puhk (J. Puhk & Pojad), Hollandi peakonsul Gerhard Lukk ning Põhja Puupapivabriku suuromaniku ja direktori Emil Fahle lesk, kes 1939. aasta sügisel Eestist Saksamaale ümber asudes kinkis sõiduki oma kauaaegsele autojuhile J. Johansonile. HORCHid olid pankuril Hans Heinrichsenil (a-st 1934 Heinsoo), pankur Klaus Scheelil, Tallinna linna revidendil Johannes Jeetsil (1920. a-te alguse mudel), aga ka kirjutustarvete äri omanikul Philipp Schaeferil (kes müüs 1933. aasta alguses rahaliste raskuste tõttu oma uuena 13 000 krooni maksnud auto 750 krooni eest laskesportlasele Aleksander Raavikule, ent kuna peagi selgus, et auto on võlgade tõttu arestitud, kaebas Raavik Schaeferi kohtusse). Üks MARMON kuulus suurtöösturile, sukavabriku AS Oskar Kilgas omanikule Oskar Kilgasele. Eesti ainuke STUTZ oli Balti puuvillavabriku skandaalsel direktoril Konstantin Vachmannil. Kallimad sportautod olid riidetööstur Citronil - ALFA ROMEO 6C 1750 - ning autoärimees Johannes Freybachil ja shokolaaditööstuse Kave omanikul Karl Vellneril - mõlemal SS JAGUARid. 1939. aastal tõi shokolaaditööstur August Brandmanni poeg Elmar Inglismaalt Eestisse ASTON MARTINi, musta kahekohalise 1,5-liitrise 1936. a. sport-kabrioleti Ulster.
Rüütli tänaval asunud suure sanitaartehnikaettevõtte A. Tõnisson & Ko omanikust Aleksander Tõnissonist sai 1937. aastal pärast 9000.- krooni maksnud PACKARDi ostmist Tallinna ühe kalleima eraauto omanik (veelgi kallimate K. Scheeli Horchi, J. Puhki Cadillaci ja Chr. Rotermanni Maybachi väärtust hinnati autode vanuse tõttu juba väiksemaks); sama marki autodega sõitsid veel Tartu riidekaupmees Karl Lepp, tööstur Boris Makovsky, AS A. Brandmanni ärijuht August Puskar, AS Kalandus üks omanikke Mihkel Kolumbus, mööblitöösturi lesk pr Kert jt.
1933. aasta kevadel tõi Arnold Pipra endale Belgiast pruugitud 2000 ccm DELAGE'i, mille maksimumkiiruseks hinnati heal teel koguni kuni 180 km/h (samal aastal osales A. Pipra Delage'iga kilomeetrisõidus ja motoklubi III tähesõidul, mille käigus toimunud avariis sai auto tõsiselt kannatada). 1939. aastal ostis ärimees Naaris ühelt Eestist lahkuvalt diplomaadilt sõiduauto DELAHAYE, mida peeti sel ajal Eesti kiireimaks autoks. Sama aasta suvel tõi aga Karl Siitan Pariisist veelgi kiirema kaheukselise kinnise HOTCHKISSi, mis oli tehase poolt spetsiaalselt kohandatud ja mille tippkiirus ulatus üle 170 km/h. Rohkem kui 10 000 krooni maksnud auto omandas Siitan märksa odavamalt tänu tehasega saavutatud erikokkuleppele, mille lisatingimuseks oli Siitani osalemine Hotchkissiga järgmise aasta Monte-Carlo tähesõidul, mis jäi paraku teadaolevatel põhjustel toimumata.

3 AUBURNi Tartus: Lill juunior õega (B-318), pangadirektor Jüri Piiroja (B-303), tööstur ja bussiliinipidaja August Kook (B-300).
Fotod: Tänapäev 4/1937.		 Ühingu Lõuna-Eesti Eksporttapamajad direktori Saare HUPMOBILE (B-172) Tartus Eesti Panga hoone ees 1937.-38. a-l.
Foto: Margus Siilbeki kogust.
Aron Citroni ALFA-ROMEO 6C 1750 (A-1733) 23.07.1938 Viljandi võidusõidu stardis (vasakul) ning pärast võistluse lõppu ja avariid (paremal).
Fotod: erakogust (vasakul) ja Arvo Ranna kogust /via Tarmo Riisenberg/ (paremal).		 Viljandimaa 1937. aasta proovinumbriga (V-1) AMILCAR CGS (1926-29).
Foto: Rait Priksi kogust.
Vt AUTOVÕIDUSÕIDUD

TÖÖSTURID, PANKURID, KAUPMEHED 1930ndatel:
Kõige arvukamalt oligi Eestis enne sõda autoomanikke ärimeeste, töösturite, kaupmeeste, pankurite ja majaomanike seas.
Ameerika autodest sõitsid näiteks BUICKiga Eesti Panga president Jüri Jaakson, AS Eesti Philipsi direktor Greve, majaomanik Jaan Urla, elektrotehnikatööstuse Urania omanik H. Johanson, autoparandustöökoja (varem ka autoäri) ja bensiinijaama omanik Julius Johanson, laevaomanik kapten Oskar Tiedemann, saapavabriku Ovald omanik Oskar Valdson, riidekaupmees Nikolai Teliste, AS Tartu Telefonivabriku direktor August Kõva, tsemenditehase Port-Kunda direktor Theodor Hansen, Eesti suurima kartulieksportäri AS Rumberg, Tuberg & Ko üks omanikke ja juht Johan Rumberg, omanimelise shokolaadivabriku omanik August Brandmann (vahetas 1936. aastal oma vana Buicki uue vastu), riidekaupmees Hermann Rõivas, ärimees Aleksander Tõnisson (1936 ostis uue Packardi), kummitööstuse Põhjala osanik H. Feldman (varem sõitis Studebakeriga) jpt. FORDid olid autoärimeestel sama margi Eesti esindustest Aleksander Rosenvaldil (AS A. Rosenvald & Co), August Külmal (AS Mobile) ja Philipp Wolffil (AS Estakland), AS Eesti Turbatööstused direktoril Kotri Hangelaidil, aga ka suurtöösturil Martin Lutheril (mööblitööstus AS A. M. Luther, ostis mudeli V8 1934. a-l). STUDEBAKERi omanikud olid (1934. a-l, enne Buicki ostmist) Eesti Panga president Jüri Jaakson, tubakatööstur Hendrik Anton vanem, Petseri kaupmees Paul Mägi, Kave omanik Karl Vellner (lisaks Jaguarile), kummitööstuse Põhjala osanik H. Feldman (hiljem vahetas selle Buicki vastu) jt. AUBURNi suure menu taga olid kahtlemata margi Eesti esindajate isikud - esmalt Julius Johanson, seejärel Jaan Zimmermann, mõlemad Eesti Autoklubi juhtivad liikmed. Auburniga sõitsid muuhulgas J. Lorupi klaasivabriku omanik ja juht Johannes Lorup; Jaan Zimmermann ise (trükitööstur, hiljem firma J. Zimmermann & J. Mölder kaasomanik), autoärimees Johannes Freybach, kes müüs auto 1933. a-l tantsuõpetaja Herbert Küttimile ja ostis uue S.S.1 (Jaguari); 1934. a. suvel jõudsid Tallinna piiritusekuninga Arnold Eeriku (raadioga varustatud auto oli mõeldud tema abikaasale), ASi Esimene Eesti Põlevkivitööstus (samuti raadioga varustatud auto hakkas sõidutama direktorit insener Märt Rauda) ja kaupmees Johann Taari Auburnid; 1935. a-l ostsid Auburnid kirjutusmaterjalide kaupluse omanik ja tööstur Jüri Kodres, Tartu pankur Jüri Piiroja, Tartu proviisor ja keemiatööstur Lill, Tartu bussiettevõtja ja tööstur August Kook ning ärimees Christiansen (lisaks veel ka Kaitseliidu Tallinna malev). CHEVROLET'd kasutasid vennad Puhkid, ärimees August Amos, AS Ilmarine direktor Juhan Oja (ostis 1934. a. kevadel) jt. GRAHAMi omanikeks olid Sindi Kalevivabriku direktor Andreas Althausen, tubakavabriku H. Anton & Ko omanikud ja juhid Hendrik Anton noorem ja vanem, Eesti Maapanga president Voldemar Johanson, AS Balti Puuvillavabriku direktor Mark van Jung (varem sõitis Renault'ga), autoärimees Boris Sabsay (B. Sabsay & Ko). Demini kaubamaja omanik Konstantin Demin ja tema abikaasa sõitsid NASHiga, samuti bussiliinipidaja ja bensiinijaamaomanik Karl Siitan (osales selle autoga ka Monte-Carlo tähesõidul) ning raadio- ja jalgrattatööstur Endel Are (varem oli sõitnud Adleriga ja enne seda Austiniga). Tartu kirjastajal (K-OÜ Loodus) Hans Männikul oli PONTIAC, autoesinduse Eesti AS C. Siegel direktoril Adam Siegelil DODGE, nahatööstur Hoffil CHRYSLER, riidetööstuse AS Rauaniit omanikul Ephraim Lerenmannil HUDSON-TERRAPLANE, kapten Theodor Liimanil LINCOLN-ZEPHYR, AS Tartu Panga direktoril August Rennitil ning rohu- ja keemiakaupade AS F. O. Treublut ärijuhil Viktor Steinfelsil (1934. a-l) PLYMOUTH. Napsitööstus Luscher & Matiesen omandas 1935. aasta autonäituselt tõldauto WILLYS, eelmisel aastal olid sama marki auto ostnud kino Amor omanik Ehrlich ja ehitusettevõtja insener Martin. Tõenäoliselt Eesti esimene LA SALLE kuulus 1920. aastatel "autokuningale" Hans Vinnalile (Hans Vinnal), kes hukkus sama autoga toimunud avariis 1928. aastal (hiljem ostis sõiduki F. Olup Tamsalust ja sõitis sellega veel 1934. aastal); 1930. aastatel sõitis La Salle'iga ka Eesti Laenupanga juhatuse esimees Hans Heinsoo. Ühega vähestest Eestisse jõudnud HUPMOBILE'idest sõitis 1935. aastal Lõuna-Eesti Eksporttapamajade direktor Saar. Autoäri OÜ Tarmo omanik ja direktor Julius Kermann sõitis veel 1938. aastal aga OAKLANDiga (margi tootmine lõpetati 1931) ning suurkaupmees Ivan Jegorov ELCARiga (tootmine lõpetati 1930). 1934. a. alguses ostis ühe vähestest Eestisse jõudnud CONTINENTAL autodest Abram Schein ja sama aasta kevadel teise Eesti Maapank.
Saksa autodest oli MERCEDES-BENZ riidetöösturil Ernst Deutschil, Portugali konsulil ja AS-i Näitus juhatuse esimehel Richard Uritamil, kaupmees Anton Villbergil, Lutheri vabriku direktoritel Bremenil ja Schulmanil, Scheeli panga direktoril Egon Kochil (ostis 6850.- krooni maksnud auto 1935. a-l), kino Helios ja tehnikabüroo B. Urban & Ko omanikul Bedrich Urbanil, ärimees H. Linkel (tehnikaäri Linke & Martinson), Tamsalu lubjatööstur Limbergil (ostis 5300.- krooni maksnud kabrioleti 1935. a. autonäituselt), Pärnu ärimees J. Goldbergil, Tartu raamatukaupmees J. Raudseppal, Tartu ärimehel Tammannil (ostis tagamootoriga 5-istmelise mudeli 1935. a-l 4100.- krooni eest), Tartu kirjastuse ja trükikoja Maret ühel omanikul ja ärijuhil Verner Kasel. OPELi omanikeks olid kunagine Opeli esindaja ja elektrotehnikaärimees Friedrich Engel, Tartu põllutööriistade vabriku J. Ratnik omanik Jaan Ratnik, kindlustusseltsi EEKS-Maja direktor Oskar Suursööt, ravimitööstuse AS Ephag direktor Karl Schneider jpt. DKW valisid oma sõidukiks näiteks suurärimees Hermann Koch, kaupmees Theodor Kaarman, napsitööstuse Calorica direktor Karl Ollino, raadiotehase OÜ RET direktor insener Hans Võrk, Christianseni speditsiooniäri kaasomanik Werner Christiansen, ehitusettevõtja Treubeck, Tartu pagaritööstur Lill, bussiliinipidaja Valter Rosenberg. ADLER oli margi Eesti esinduse AS Tormolen & Ko ühel omanikul ja direktoril Moritz Zur-Mühlenil (ostis mudeli Trumpf 1935. a-l) ning ärijuhil Georg Dehnil, Tartu kaupmehel Harry Prüüsil (kaubamaja Vennad Prüüs, Adleri Tartu esindus), Tartu klaverivabrikant Heinel, Tartu mööblitöösturil Ferdinand Sassil (Ferd. Sassi puutööstus), elektrotehnikatööstuste omanikul Konstantin Mühlverkil (ostis 1935. a-l 4700.- krooni eest mudeli Trumpf ja käis sellel ise Frankfurtis järel), patareitööstuse IKA omanikul Nikolai Raagil, raadiotöösturil T. Maasikul (ostis mudeli Trumpf Junior 1935. a-l 3350.- krooni eest ja käis samuti ise autot Saksamaalt ära toomas), raadiotöösturil Endel Arel (ostis auto 1935, varem sõitis Austiniga, hiljem Nashiga) Rakvere kaupmehel A. Leetbergil. Kolmas AS A. M. Lutheri direktor Konrad Uexküll sõitis Eestis tollal suhteliselt vähelevinud BMWga. AEG Eesti osakonna direktor ja Läti aukonsul Romulus Aavakivi ostis 1934. aastal uue NAGi ja müüs oma vana sama marki sõiduki Riiga, hiljem sõitis ta aga STOEWER-GREIFiga, nagu ka ehitusettevõtte Silikaat omanik J. Kadak. Transpordiäri omanik Eduard Poolale kuulus BRENNABOR.
Eestis olid üsna levinud ka Inglise, Prantsuse ja Itaalia autod. 1934 ostis STANDARD tõldauto kudumistööstuse ja äri omanik Feldhuhn, sama marki autoga sõitis 1937. aastal kummitööstuse Põhjala direktor Werner Neuman. 1934. aastal sõitis pankur Claus Scheeli poeg Jörn Scheel MG-ga, OÜ Esto-Muusika direktor ja omanik Mihkel Piperal Eesti sel ajal (1934) väidetavalt ainsa VAUXHALLiga, Pärnu mootoritehase R. Stryck & Ko omanik Reinhold Stryck ja keemiakaupade suurlao omanik Karl August Rütman MORRISega, Austini esindusäri AS Kapsi & Ko omanikud August ja Arnold Kapsi (ostsid mõlemad uued autod 1936. aastal) ning Valga kaupmees A. Silbereisen AUSTINiga. 1934. a. kevadel ostis AUSTINi ka raadiotööstur Endel Davidov (hiljem Endel Are), kuid vahetas selle juba 1935 Adleri ja hiljem omakorda Nashi vastu. Direktor V. Päts ostis 1934. aastal kasutatud ARMSTRONGi.
RENAULT' omanikeks olid autoärimees Boris Sabsay ja AS Rauaniidi omanik Ephraim Lerenmann. 1934 ostis RENAULT' AS Balti Puuvillavabriku direktor Mark van Jung, aga vahetas selle hiljem Grahami vastu. 1938. aastal ostis Prantsusmaa Eesti suursaadikult 6-silindrilise RENAULT' limusiini naela- ja traaditööstur Johannes Kuulmann. Rudolf Niibo, autoäri Rud. Niibo omanik, sõitis enda esindatud PEUGEOT'ga ja üks CITROENi omanikke oli tööstur Kolla Vellner (AS Kave).
FIATiga sõitis 1934 tööstur Hans Feierbach ja 1938 margi Eesti esinduse OÜ Tarmo juhatuse liige Eduard Veidemann. 1936. aastal Tallinna tänavail liigelnud kahest LANCIAst kuulus üks Itaalia saadikule V. Cicconardile.
Viljandi autokaupmees Ernst Kirikal sõitis 1937. aastal SKODAga, millega ta ka võidusõitudel osales. Skoda kabriolett kuulus metallitööstuse AS Aivaz direktorile ja suuromanikule Voldemar Palitserile, kes 8. juulil 1939 autoga toimunud avariis hukkus. Tallinna kullassepaäri H. Markovitsh omanik ja tuntud harrastusautosportlane Leopold "Lepo" Markovitsh ostis endale 1935. aastal AERO sportauto.
Aleksander Puhk ja tema CHEVROLET 1934. aastal. Keemiaäri AS F. O. Treublut ärijuhi Viktor Steinfelsi PLYMOUTH 1934. aastal. Tööstur ja autoärimees Boris Sabsay oma uues RENAULT's 1934. aastal. Autoärimees Johannes Freybachi S.S.1 (Jaguar) 1934. aastal.
ADVOKAADID, ARSTID, ARHITEKTID 1930ndatel:
Advokaadid, arstid ja arhitektid olid osa jõukast keskklassist. Advokaadid olid sageli osanikeks ka äriettevõtetes, headele ja tellijate seas populaarsetele arhitektidele maksti üsna kõrgeid honorare.
Advokaat ja eksminister (sh ka mitme ettevõtte juhatuse liige) Ado Anderkopp ostis endale 1936. aastal kompressoriga GRAHAMi, Tallinna vandeadvokaatidest sõitis Hermann Kromel FORD V8 (tõi oma kabrioleti 1934 Soomest) ja Martin Puusep BUICKiga, advokaat Bock DKW, advokaat Jaan Poska CHEVROLET' ja advokaat Artur Terras CITROENiga, vandeadvokaat Arvid Nottbeck ostis 1934. aastal 5000.- kr maksnud PLYMOUTH tõldauto ja advokaat Valter Johans CHEVROLET'. Notaritest oli näiteks Edgar Muttikasel Tallinnast WILLYS ja Hans Lahestel Rakverest STUDEBAKER.
Loomaarst Undrits sõitis DKWga, närviarst dr V. Linneberg ja dr. H. Hunnius ADLERiga, Pärnu arst Leo Hirschfeldt STANDARDiga, dr. E. Hubel ostis 1934. aastal MARQUETTE'i. Tallinna tohtritest ostis näiteks dr. Juss 1934. a-l VAUXHALLi, dr. Palu PEUGEOT', James Raukas 1936. a-l CHEVROLET' ning kirurg Bruno Vahtrik sõitis esmalt HILLMANi ja seejärel BUICKiga.
Arhitektidest oli Tartu linnaarhitekt Arnold Matteusel MERCEDES-BENZ, Herbert Johansonil 1934. aastal MATHIS ja sama aasta kevadest uus FORD, Robert Natusel ja Viktor Tretjakevitshil DKWd, Alar Kotlil BMW, Nikolai Kusminil FORD-EIFEL, Edgar Velbril väike FIAT-500, Madis Kolkil alguses samuti FIAT ja hiljem koguni AUDI, Ferdinand Adoffil 1934. aasta suvest RENAULT, Eugen Sachariasel AUSTIN.

SÕJAVÄELASED, RIIGIAMETNIKUD, ÄRIJUHID JT 1930ndatel:
1930. aastate II poolel maksid odavamad uued sõiduautod 2000-3000 krooni, auto võis osta ka järelmaksuga ning autoomanike ring laienes jõudsamalt väljapoole tööstus- ja kaubandustegelaste ringkonda.
Eesti Vabariigi merejõudude juhile mereväekapten Grenzile kuulus HILLMAN ja mereväeohvitser Artur Jürgenthalile BMW.
1937. aasta juunis jõudis Tallinna Eesti Evangeelse Luteriusu Kiriku piiskopi Hugo Bernhard Rahamägi ja kirikukogu ametiautoks ostetud 8-silindriline NASH AMBASSADOR 8. Autot nimetati lausa luksussõidukiks, see oli varustatud kütte, aknasoojenduse, "killunematute" klaaside, udulaternate ja Philco autoraadioga ning oli väidetavalt esimene seda tüüpi Nash kogu Baltikumis.
Riigiametnik Koorits Viljandist sõitis MERCEDES-BENZiga. Riigi Statistika-Keskbüroo abijuhatajale Toomsile kuulus HILLMAN, sama marki tõldauto ostis 1934. a-l ka OÜ Vaba Maa omaniku ja juhi Aleksander Veileri poeg Rein Veiler, kes töötas Vaba Maa reklaamiosakonna juhina. Tallinna õpetaja Hans Kubu sõitis CHEVROLET'ga, Pärnu kohtu-uurija Valter Märtson ja Tartu katoliku preester Bernard Huber ADLERiga (viimasel mudel Trumpf Junior), kinnistujaoskonna sekretär Felix Ojandi Tallinnast STOEWERiga, Riigi Ringhäälingu tehniline juhataja E. Mägi DKWga, Tartu linnainsener Harald Seydenbach FORDiga. 1935. aasta kevadel ostsid autonäituselt endale 4-hobujõulised 2850.- kroonised MORRISed kindlustusseltsi Eesti-Lloyd Rakke esindaja Ploom ja firma Lier & Rossbaum meister Jürgenson, sama marki auto oli ka tuntud võidusõitjal Savva Kletzkyl (ostis 1935. a. alguses) ning kindlustusseltsi EKA inspektoril Käspertil. AUSTINi omanike hulka kuulusid näiteks motosportlane ja AS Kapsi & Ko ärijuht Richard Naerima, AS Kapsi & Ko büroojuhataja R. Redlich, OÜ Systema ametnik Egon Nuude, napsitööstuse Luscher & Matiesen ärijuht Matvejev (soetas 3500.- krooni maksnud auto 1935. a. kevadel), Johannes Rammuli raadiotööstuse ametnik Meta Tepp ja kindlustusseltsi EEKS-Maja Viljandi inspektor Artur Vitsur, kindlustusseltsi Eesti Lloyd inspektorid Vootele Kuhlberg ja H. Detlaus Tartust. ADLER kuulus AS Tormolen & Ko autoosakonna juhatajale Aarne Raidnale (sama marki autod olid ka tema vendadel Paulil ja Herbertil!), Siemensi ja Telefunkeni tehaste Eesti esindusäri Hermann Oesterlein & Ko raadioosakonna juhatajale V. Eriksile, OÜ Esto-Muusika Tartu oskaonna ärijuhile V. Lampile. 1935 ostis 4500.- krooni eest mudeli Trumpf tuntud motosportlane E. Glaudan.
/kõik seisuga 1934-38/

TAKSOD:
Väga suur osa Eestis olnud sõiduautodest olid taksod ehk "üüriautod". Näiteks 1930. aasta lõpus oli Eestis 1777 sõiduautost taksosid 875 ehk peaaegu pooled! 1930-32 sõitsid taksot levinumate markide (Chevrolet, Ford, Chrysler, Essex jne) kõrval ka näiteks 1 Laurin-Klement, Mercedes, Horch, Audi, Peerless, Auburn, Hupmobile, Delage, 2 Falcon-Knighti ja 4 Benzi; 1934. aastal koguni 1 Maybach.
Osa taksojuhte sõitsid oma autoga, kuid sageli kuulus ühele omanikule mitu masinat. Nii näiteks kuulus 1925. aasta detsembris Klimbergile (tõenäoliselt suur võidusõiduhuviline Eduard Klimberg, kes kolis hiljem Pariisi ja tegeles seal aktiivselt autospordiga) koos kaasosanikuga 4 RENAULT taksot - 3 lahtist ja üks kinnine masin - ning 1926. aasta kevadeks kavatses ta oma autoparki suurendada koguni 10 sõidukini.
1928. aastal kuulus dr Christian Pargi abikaasale Marie Pargile aga 4 taksot, millest 3 remondis olnud masinat (sh kaks lahtist FIATi) hävisid sama aasta 30. augustil Tõnismäel Tui tn 5 garaazhis puhkenud suures tulekahjus. Terveks jäi vaid sõidus olnud auto, koos garaazhi sisustusega hinnati kahju 20 000 kroonile.
Rakvere taksonduse arengut 1920. aastate lõpus kajastas regulaarselt kohalik ajaleht Virulane, mille andmetel ilmusid esimesed taksod Rakverre 1927. a. alguses, kui firma Kreek ja Tomson soetas selleks otstarbeks 2 Fordi. Taksomeetritega varustatud autode esimene proovisõit toimus 20. veebruaril 1927. Seisuplatsideks valiti võõrastemaja ja Viru Panga esine Pika ja Tallinna tänava nurgal ning rongide saabumise ajal raudteejaam. Juba sama aasta maiks oli Kreek ja Tomson käiku lasknud veel kolm autot, neist üks kinnise kerega tõldauto, ning ettevõtja Ojand registreerinud veel 3 taksot. Samal ajal oli Rakveres registreeritud 41 voorimeest, kellest töötas 29. Juulis 1927 sõitis Rakvere tänavail juba 11 taksot ja mais 1928 oli nende arv tõusnud 18-ni, mis oli ligi pool kõigist Rakvere autodest (kokku 42, neist 9 veoautot ja 15 eraautot). 1929. a. juunis oli taksosid Rakveres registreeritud üle 30.
1930. aastatel muretseti taksodeks juba üsna luksuslikke, raadio ja kütteseadmega varustatud masinaid. Näiteks ostis taksojuht Traubenberg 1935. aasta autonäituselt Tallinna luksuslikuma takso, 6650.- krooni maksnud MERCEDES-BENZ pullman-limusiini. Auto oli varustatud raadio, kütteseadme ning udu-, kaug- ja lähituledega. Samal aastal ostis ta veel teisegi auto, samuti pullman-limusiini WANDERER. Pärnu taksojuht Peters soetas sama aasta kevadel 6700.- krooni maksnud CHRYSLERi, millel oli ka raadioaparaat.
Vananenud sõidukite vahetamine uute vastu kulges samuti järjest kiiremas tempos. Raimond Österbergi mälestuste järgi alustas näiteks Rakvere taksojuht Eugen Samma oma äri 1928. aastal RENAULT taksoga, mõne aja pärast soetas ta FORDi, seejärel CHEVROLET', 1936. aastal OPEL SUPER 6, 1938 FORD V8 ja juba 1939 uue CHEVROLET. Äri edenes ja paari aasta pärast lootis E. Samma oma ühele taksole ka teise sõiduki juurde osta ...
galerii[ät]hot.ee