|
 |
|
 |
|
EESTI AEG - RIIGIASUTUSED, RIIGIJUHID, OMAVALITSUSED |
|
Andmed: Rein Veldi; Riho Paramonov; Pekka Erelti artikkel, Eesti Ekspress 24.04.2003;
Raivo Murde artikkel, Eesti Päevaleht 3.03.1998; Toe Nõmme artikkel, Tehnikamaailm 9/2001; Tarmo Riisenbergi artikkel,
Teleleht august 2007; Aare-Vello Mikkelsaar, Võrumaa auto ajalugu fotodes 1900-1950; Vaba Maa 13.03.1936, 2.07.1936,
10.06.1937, 17.06.1937; Rahvaleht 28.06.1936 jm.
|
|
1920. aastatel ostsid riigiasutused peamiselt Fiat ja Renault marki sõiduautosid. See tava tulenes
kaitseväe kogemustele tuginedes vastu võetud ametkondadevahelise vastava komisjoni ettepanekust, mis lõpuks vormistati ka valitsuse
otsusena. 13. juunil 1929 vastu võetud valitsuse otsuse järgi võis riigiasutus osta aga põhimõtteliselt mis tahes marki auto, kui
see vastas teatud tehnilistele tingimustele. 1930. aastatel eelistasid riigiasutused valdavalt Ameerika päritolu autosid.
1936. aastal märkis Rahvaleht pealinna autoomanikke tutvustavas artiklis muuhulgas: "Suuri ja kallimaid masinaid eraisikud praegu
palju ei osta. Enamus neist on müüdud riigiasutustele ja omavalitsustele."
|
|
Riigikantselei ja Presidendi Kantselei
11. novembril 1918 Ajutise Valitsuse Kantseleina asutatud ja 21. detsembril 1920 Riigikantseleiks ümber nimetatud ametiasutus
vastutas pea kahekümne aasta jooksul muuhulgas ka riigivanema ametisõidukite soetamise ja haldamise eest. Seoses Konstantin
Pätsi valimisega Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks 24. aprillil 1938 täitis Riigikantselei ligi pool aastat ka presidendi
kantselei ülesandeid. Alates 19. septembrist 1938 tegutses Presidendi Kantselei iseseisva asutusena. Riigikantselei jätkas
peaministri ja valitsuse tööga seotud ülesannete täitmist.
1929-30 kandsid riigivanema autod registreerimisnumbreid A-2 (Fiat) ja A-3 (Renault), edaspidi A-1 (Cadillac) ja A-2 (Mercedes-Benz).
1930. aastate teisel poolel olid riigivanema/presidendi käsutuses olevad autod registris tavanumbritega, kuid võisid ametlike ja
pidulike sündmuste puhul kanda ajutist esindusnumbrit A-1.
1923. aasta 8. mail sõlmitud lepingu järgi ostis Riigikantselei Hans Winnali ärist
14-hobujõulise 6-istmelise 4-ukselise kinnise tõldauto FIAT 510 Grand Lux (registreerimisnumber aastatel 1929-1930 A-2,
mootor nr 0120359), mis maksis 1 250 000 marka (tollimaksuta) ja oli mõeldud riigivanema esindussõidukiks. 4. septembril 1930
anti Fiat üle Auto-Tanki rügemendi tagavaraparki, auto jääkväärtuseks hinnati 750.- krooni, läbisõit oli 38 280 km. Fiat kanti
maha 31. märtsil 1931.
1929. aastal oli riigivanema käsutuses ka sõiduauto RENAULT (A-3), mis müüdi ära ilmselt 1930. aastal.
4. märtsil 1926 andis kohtuministeerium riigivanemale üle lahtise 6-istmelise sõiduauto HORCH 33/80 (raam/kere nr 8323,
mootor nr 6155), mille maksumus oli ministeeriumi raamatupidamise järgi 1 150 000 marka.
1929. aastal osteti riigivanemale 15 000 krooni maksnud uus lahtine CADILLAC Touring (A-1) (raam nr 3-22066, mootor
nr 321922). Tõenäoliselt oli uue esindusauto ostmise üheks põhjuseks Rootsi kuninga Gustav V külaskäik Tallinnasse 27.-29. juunil
1929. Auto jõudis Kopenhaagenist Tallinnasse vahetult enne kuninga visiidi algust 1929. a. juunis. 13. mail 1935 anti Cadillac üle
Politseivalitsusele, auto jääkväärtus oli siis 4000.- krooni ja läbisõit 43 378 km. 1937. aastal kandis endine riigivanema
Cadillac registreerimisnumbrit A-1565.
1930. aastal osteti riigivanemale veel üks ametiauto - kinnine MERCEDES-BENZ NÜRBURG pullman-limusiin (A-2). Auto
võttis Mannheimis vastu Teedeministeeriumi Maanteede ja Ehituse osakonna direktor Hermann Perna ja talle 9. juulil 1930 väljastatud
kviitungi järgi maksis auto 2925.- USD-d (hilisemas aruandes on toodud ka hind kroonides - 11 090.- krooni, tollimaksuta). H. Perna
ja riigivanema autojuht jõudsid uue sõidukiga Tallinna esmaspäeval, 14. juulil 1930, olles 2000 km pikkuse vahemaa läbinud nelja
päevaga (Päevaleht 16.07.1930). Esimese piduliku sündmusena tarvitati autot Poola presidendi Ignacy Moscicki vastuvõtuks 10. ja 11.
augustil 1930, mis oli olnud ka üks peamisi uue esindusauto ostmise põhjusi.
16. mail 1935 võttis Riigikantselei vastu New Yorkist saabunud uue auto BUICK 61, mis maksis 3308,93 krooni (tollimaksuta).
Auto anti üle Politseivalitsusele, kuid kajastub Riigikantselei kuluaruandes. 1936. aastal soetas Riigikantselei sõiduauto
BUICK 90 (A-1296, A-1).
1938. aasta kevadel toimus järjekordne sõidukite ost - Riigikantselei soetas presidendile firmast
J. Puhk & Pojad 7725.- krooni eest 5-istmelise BUICK 81 Touring Sedani ja
17 120.- krooni eest 7-istmelise PACKARD TWELVE Touring Limousine'i (A-1761). Presidendi Packard viidi 1941. aastal
Moskvasse, oli sõja ajal ilmselt ENSV esinduse kasutuses (nr MA 10-83), toodi pärast sõda Eestisse tagasi ja seda kasutas Johannes
Vares Barbarus. 1950. aastal anti Packard üle ENSV põlevkiviministeeriumile. 1955 jõudis auto Tootsi Turbatööstuse direktori
käsutusse. 1960. aastal lõigati endine presidendi Packard Tootsis tükkideks, auto raami kasutati aga aiatraktori ehitamiseks.
1940. aasta 31. märtsi seisuga kuulus Presidendi Kantseleile kokku 3 Buicki (A-2384, A-1296, A-1659) ja
üks Packard (A-1761). Pärast Presidendi Kantselei likvideerimist 1940. aastal anti 3 Buicki 30. juulil 1940 üle Siseasjade
RK-le. Packard jäi RKN Asjadevalitsusele.
J. Puhk & Pojad pakkumine Riigikantseleile presidendi esindussõiduki ostuks ja ostu kinnituskiri 1938. aastast (Riigiarhiiv
ERA 989.1.1853 /via Rein Veldi/).
Lisaks eespool nimetatud autodele oli esindussõiduk ka riigivanema ja hiljem presidendi esindusresidentsi Oru lossi komandandi
käsutuses. 1934. a-l soetas Riigikantselei Oru lossi esindussõidukiks STUDEBAKER DICTATORi. 1939. aasta alguses ostis
Presidendi Kantselei selle asemele Joh. Freybachi autoärist uue STUDEBAKER
COMMANDER Cruising Sedan 1938. a. mudeli (U-277). Freybach pakkus ka teist autot, Inglise Standard Twenty 1939. a.
mudelit, kuid valik langes siiski Studebakeri kasuks. Tumesinine Studebaker maksis 5350.- krooni, lisavarustuse hulka kuulus ka
5-lambiline Philco raadio.
Peaministri tarbeks ostis Riigikantselei 1938. aasta suvel firmalt J. Puhk & Pojad
5975.- krooni (tollita) maksnud sõiduauto BUICK 41.
|
|
 |
|
|
|
OPEL(?) ja Friedrich Karl Akel võib-olla 1924. a-l riigivanemana.
Foto: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
|
|
|
 |
 |
 |
|
Riigivanema uus CADILLAC (A-1) Rootsi kuninga Gustav V külaskäigu ajal Eestisse 27.-29. juunil 1929. Vasakul
raekoja juures, Gustav V autosse istumas. Paremal Kadrioru lossi ees, tagaistmel Gustav V ja Eesti Vabariigi riigivanem August Rei.
Fotod: Rein Veldi (vasakul) ja Pelle-Sten Viiburgi (paremal) kogust. |
Riigivanema CADILLAC (A-1) 7. Jalaväerügemendi voorikuuri ees Võrus. Võib-olla O. Strandmani eravisiit Võru-
ja Petserimaale 1930. a. juunis (koos A. Anderkoppi, J. Laidoneri ja dir Sihveriga).
Foto: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
 |
 |
 |
 |
Riigivanem Otto Strandman 10. augustil 1930 teel sadamasse vastu Poola president Ignacy Moscickile.
Foto: Rein Veldi kogust. |
Eesti riigivanem O. Strandman ja Poola president I. Moscicki 10. augustil 1930 Viru tänaval teel sadamast Kadriorgu.
Fotod: Pelle-Sten Viiburgi
kogust. |
O. Strandman ja I. Moscicki 10. augustil 1930 Kadrioru lossi saabumas.
Foto: Rein Veldi kogust. |
 |
 |
 |
 |
Riigivanema CADILLAC (A-1) pärast O. Strandmani ja I. Moscicki saabumist Kadrioru lossi 10. augustil 1930.
Fotod: Rein Veldi kogust. |
O. Strandman ja I. Moscicki Tallinna sadamas.
Foto: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
Politseivalitsusele üle antud endine riigivanema CADILLAC (A-1565) Eesti laskemeeskonna vastuvõturongkäigus Tallinnas
Sadama tänaval 10. augustil 1937.
Foto: Nädal Pildis 15/1937 (Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/). |
 |
 |
 |
 |
Riigivanema MERCEDES-BENZ NÜRBURG (A-2) enne Poola presidendi I. Moscicki ärasõitu Tallinna raekojast 11.08.1930.
Foto: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
Riigivanema MERCEDES-BENZ NÜRBURG (A-2) Valgejõe sillal. Ilmselt umbes 1930-33.
Fotod: erakogu. |
MERCEDES-BENZ NÜRBURG (A-2) K. Pätsi külaskäigul Orgita kodumajanduskooli 12.08.1934.
Foto: Toomas Paalvelti kogust /via Märt Aarne/. |
 |
|
|
|
MERCEDES-BENZ NÜRBURG (A-2). Foto pöördel "25.07.1931". Sel päeval algas riigivanema ja välissaadikute
ringsõit Virumaal. Külastati Jägalat, Viitnat, Haljalat, Rakveret, Kohtlat, Ediset, Jõhvit ja õhtuks jõuti Narva-Jõesuusse.
Foto: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
|
|
 |
 |
 |
 |
BUICK (A-685), riigivanema K. Pätsi vastuvõtt Pärnus 12.07.1935 tema saabumisel pikemale suvepuhkusele.
Fotod: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
Presidendi Kantselei BUICK 90 (mod. 1936) Oru lossi kompleksi kuulunud presidendi personaalse mudaravila ees
1938. a. suvel. Auto kasutaja oli ainult K. Päts, kuid numbrimärki A-2384 kandis tegelikult Presidendi Kantselei teine Buick,
1938 ostetud 81 Touring Sedan, mida kasutas õiguskantsler. Numbrimärkide vahetamine riigiasutuste autodel oli levinud tava,
seda eelkõige konspiratsiooni pärast.
Fotod: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
 |
 |
 |
 |
Kadrioru loss ilmselt 1936. a-l. Eesmine sõiduk 1936. a-l ostetud Riigikantselei BUICK 90 (A-1296), tagumine
PACKARD 120.
Vasakpoolsed fotod: Pelle-Sten Viiburgi kogust; parempoolsed fotod: Rein Veldi kogust. |
 |
 |
 |
|
24.04.1938, äsja Eesti Vabariigi presidendiks valitud Konstantin Päts siirdub autoga BUICK (A-1) ratsaeskordi saatel
Toompealt Kadrioru lossi. Presidendi autole järgnevad sõjavägede ülemjuhataja J. Laidoneri CADILLAC ja valitsuse liikmete autod.
Vasakpoolne foto: Pelle-Sten Viiburgi kogust.
Keskmine ja parempoolne foto: Uus Eesti 25.04.1938 /Digiteeritud eesti ajalehed
(dea.nlib.ee)/. |
|
 |
 |
 |
 |
President K. Pätsi visiit Tartusse (arvatavasti 1939. aasta septembris). Vasakul BUICK (A-1).
Fotod: Tarmo Riisenbergi kogust. |
|
Riigikogu ja Riigivolikogu
1923. aastal (arve kuupäevaga 12.07.1923) osteti Riigikogu juhatusele Hans Winnali
ärist sõiduauto FIAT 510 Coupe Torpedo (hilisem registreerimisnumber A-915), mis maksis 1 150 000 marka ja oli
kasutusel 15 aastat (1937 tehti kapitaalremont).
1925 oli Riigikogu juhatuse kasutuses ka üks lahtine BENZ ja aastail 1926-1929 lahtine 18-hobujõuline 6-silindriline
6-istmeline HUDSON (mootor nr 13 377).
23. mail 1938 osteti firmalt J. Puhk & Pojad ning 22. juunil 1938 anti Riigivolikogu
juhatusele üle uus ametiauto BUICK 41 (võib-olla A-1168?).
|
|
Sõjavägede ülemjuhataja, kaitseminister/sõjaminister, sõjaväe juhtkond
Eesti Vabariigi kaitseministri (sõjaministri) käsutuses oli sõiduauto BUICK nii 1930. aastate alguses kui 1940. aastal
(K-346).
1934. aasta märtsi riigipöörde järel taas Sõjavägede ülemjuhatajaks nimetatud Johan Laidoneri ametisõidukiks oli esmalt REO
(K-155), mis oli ostetud KTK Orionilt 23. märtsil 1932.
1935. aastal otsustati ülemjuhatajale osta uus ametiauto. Lõpliku otsuse langetamiseks valiti välja 6 masinat: 12 000 - 14 000
kroonised Cadillac Touring Sedan 75, Packard Club Sedan 201 ja 1204, Horch 850, Mercedes-Benz 500 ja 28 000 kroonine Maybach DSH.
Neist peeti sobivaimaks CADILLAC 75 Touring Sedani (K-364), mis telliti General Motorsi Rootsi esinduse kaudu sama
aasta 31. detsembril. Auto jõudis Tallinna 1936. a. märtsis ja jäi J. Laidoneri käsutusse kuni 1940. a-ni. Tumesinine 5,6-liitrise
V8 mootoriga Cadillac oli varustatud lipuvarda, salongi kütte ja valgusti, raadiovastuvõtja, sigaretisüütajate, tuhatooside,
lumekettide (tagaratastel) ja tulekustutiga ning maksis ilma tollita 12 100 Eesti krooni. Teise autona oli 1940. aastal
ülemjuhataja käsutuses ka CHEVROLET (K-363).
Sõjavägede Staabiülema käsutuses oli 1940. aastal BUICK (K-345 ja tsiviilnumber A-1349).
1940. aasta alguses osteti Sõjavägede Staabiülemale firmalt J. Puhk & Pojad 1939. aasta
PACKARD SIX Touring Sedan (K-121, raami nr 1282-14316, mootori nr B.20827A).
Sõjaväe juhtkonna sõidukeid 1940. aastal:
Sõjavägede Staabiülema abid ja SM asjadevalitseja: STUDEBAKER (K-339)
Sõjavägede Staabi I osakond: CHEVROLET (K-306)
Sõjavägede Staabi II osakond: BUICK (K-333 ja tsiviilnumber A-1470)
Sõjavägede Staabi III osakond: MORRIS (K-375)
Sõjaväe inspektor: MORRIS (K-321)
Varustusvalitsuse ülem: STUDEBAKER (K-332)
Inseneriväe inspektor: MORRIS (K-322)
Suurtükiväe inspektor: ? (K-341).
|
 |
 |
 |
|
J. Laidoner ja tema esime- ne ametiauto pärast 1934. a-l uuesti ülemjuhatajaks saamist - REO (K-155). Pildistatud ilmselt
1934-35.
Foto: Rein Veldi kogust. |
Vasakul: Sõjavägede ülemjuhataja J. Laidoneri CADILLAC (K-364) kaitseväe uue sanatooriumi avamisel Nõmmel 31.10.1938.
Foto: Sõdur 46-47/1938 /Eesti Rahvusraamatu- kogu digitaalne arhiiv (digar.nlib.ee)/.
Paremal: Sõjaministri BUICK (K-346), vasakul seisab ilmselt sõjaminister Paul Lill.
Foto: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
|
|
Ministeeriumid
1937. aasta suvel osteti välisministeeriumile 7-istmeline limusiin PIERCE-ARROW (A-2103), mille kataloogihind oli
3500 dollarit. Seda marki autosid tol ajal Balti riikides väidetavalt rohkem ei olnud (Eestis oli see 1937-40 igal juhul ainuke
registreeritud Pierce-Arrow; valmistajatehas oli siis juba raskustes ja lõpetas autode tootmise 1938. a-l) ja selle ostmise ühe
põhjusena toodi esile istekohtade arv, sest "moodsaid autosid nii paljude istmetega enam ei ehitata"!
1940. a. kevadel osteti Eesti saatkonnale Moskvas seitsmekohaline HORCH 830 BL Pullman-Limousine. Auto eksporthind koos komplekti
tagavaraosadega oli RM 6009,15 pluss transport Saksamaalt Moskvasse RM 253,80. Täishind Saksamaal oleks olnud RM 9900. Horch
jõudis Moskvasse 23. mail 1940 ning ostu vahendas Eesti Berliini saatkond. Auto-Union AG tahtis rehvide eest veel eraldi raha,
mida Välisministeerium ei olnud nõus maksma ning auto saadeti konteineris teele ilma rehvideta, need hangiti Moskvas kohapeal.
(ERA 957.6.1262).
1935. aastal osteti BUICK Põllumajandusministeeriumi Asundusametile. 11. juunil 1936 anti sotsiaalministeeriumile üle firmalt
J. Puhk & Pojad ostetud auto BUICK 61 ja samal aastal soetati sotsiaalministeeriumile
ka uus STUDEBAKER.
Teedeministeeriumi Ehitusosakonnale kuulus 1939. aastal sõiduauto PACKARD (A-1522). Teedeministeeriumi Maanteede
Talitusele kuulusid 1939. aastal sõiduautod MORRIS (A-1963), MORRIS (A-2317), PACKARD
(A-1323), STUDEBAKER (A-1534), NASH (A-1764), BUICK (A-2387), HUMBER
(A-2463) ja MERCEDES-BENZ (A-2709). Liiklusjärelevalve teostamiseks väljastati neile autodele ka järgmised
paralleelnumbrid: MORRIS (A-1963) - P-239, P-533, S-219, L-215, V-286, V-327; MORRIS (A-2317) - A-1497, O-297, T-397, B-583,
U-471; ülejäänud autodele ühiselt - A-1921, A-1986, A-2174, A-2587.
Riigikontrolli käsutuses oli 1939. aastal sõiduauto STUDEBAKER (A-995).
Jaan Tõnissonile kuulus 1929. aastal 6-silindriline 18 hj sõiduauto HUDSON (Tartu nr 10 ja B-10). 1934.
aastal ostis endine peaminister ja riigivanem, toonane Eesti suursaadik Prantsusmaal Otto Strandman endale Pariisist isikliku
sõiduauto BUICK. Samal aastal müüs riigivanem Konstantin Päts oma isikliku sõiduauto ARMSTRONG-SIDDELEY Haiba
mõisa omanikule Rosenthalile. Johan Laidonerile kuulus 1920. aastatel isiklik sõiduauto ELITE (mootor nr 570, 15 hj,
ilmselt mudel E15 15/50PS), mis viimati kandis registreerimisnumbrit H-97; septembris 1931 ostis auto Konstantin
Hindrikson Ambla vallast Kuru külast.
|
 |
|
 |
|
 Välisministeeriumi sõiduauto (nr 144) 14. juulil 1922. aastal, Taani saadik de Lerche saabub Toompeale
volitusi üle andma.
Foto: August Vannas, Filmiarhiiv EFA.8.0.39885 /via Rein Veldi/. |
Välisministeeriumi PIERCE-ARROW (A-2103) 14.03.1938 Tallinnas viibinud USA ekspresidendi Herbert Hooveri käsutuses.
Foto: Päevaleht 14.03.1938 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/. |
|
Linnavalitsused
Tallinna Linnavalitsus
Tallinna linnapea (1934-1938 Jaan Soots) ja ülemlinnapea (1938-1939 Jaan Soots, 1939-1940 Aleksander Tõnisson) käsutuses oli
sõiduauto LINCOLN ZEPHYR (A-1539, paralleelnumber A-1531?, esindusnumber 1940/41 maksuaastaks A-2), mida haldas
linnavalitsuse ehitusosakond. Linnavalitsuse ehitusosakonnale kuulusid aastail 1938-1940 veel sõiduautod 2 CHEVROLET'd
(A-11, A-1330), RENAULT (A-1592), DODGE (A-2391) ja 4 OPELit (A-1274, A-1843, A-2244, A-2586) ning
veoautod VOLVO, (A-1360), DODGE (A-2525), paakauto VOLVO (A-2583) ja tänavapuhastusauto KRUPP
(A-1699 või A-2699).
/Riigiarhiiv, Rein Veldi/
Tartu Linnavalitsus
Tartu linnapea (1934-1939 Aleksander Tõnisson, 1939-1940 Robert Sinka) esindusautoks oli Buick. 1939. a. kevadel osteti linnale
7700.- krooni eest uus BUICK SPECIAL (B-1, paralleelnumber 1940/41 maksuaastaks B-591; mootorinr 43592300).
Veel kuulusid Tartu Linnavalitsusele 1939. aastal sõiduauto HUDSON (B-2; mootorinr 545820) ning 2 veoautot FORD
(B-3 ja B-4).
/Riigiarhiiv, Rein Veldi; Postimees 3.05.1939 lk 9/
|
|
Maavalitsused
1930. a-te lõpus kuulus maavalitsustele tavaliselt 2-4 sõiduautot, millest üks võis olla peamiselt maavanema ja teised
teedeosakonna käsutuses. Kuna maavalitsuste ülesannete hulka kuulus teede ehitus ja korrashoid maakonna territooriumil,
olid maavalitsuste teedeosakonnad varustatud nii teedeehitusmasinate kui veoautodega. 1930. a-l ostis näiteks teedeministeerium
teedeehituseks partii kallureid Reo, mis anti ilmselt maavalitsuste käsutusse. 1930. a-tel osteti maavalitsuste tarbeks
veel suuremad partiid näiteks 1-tonniseid väikeveokeid Framo, veoautosid Volvo, diiselveoautosid Mercedes-Benz. Maavalitsuste
veoautosid võidi vajadusel rakendada ka väljaspool maakonda, nii näiteks töötas 1939. a. sügisel Tallinna-Pärnu I klassi
maantee ehitusel kokku 15 veoautot kõigist maakondadest.
1939. aasta sügist kajastavad andmed on pärit kõigi maakondade poolt teedeministeeriumi nõudel esitatud neile kuuluvate
sõidukite ülevaadetest (osad maakonnad võisid sellest loetelust välja jätta sõiduauto(d), mis ei kuulunud maavalitsuse
teedeosakonna alluvusse) /Riigiarhiiv, Rein Veldi/.
Harju Maavalitsus
1940. aasta kevadel kuulusid Harju Maavalitsusele sõiduautod PACKARD (H-1) ja MORRIS (H-3); 1939. a. septembris
sõiduautod STUDEBAKER (H-280), CITROEN (H-430) ja OPEL (H-431) ning veoautod CHEVROLET (H-5),
INTERNATIONAL (H-6), 2 REOd (H-7 ja H-11), 2 RENAULT'd (H-8 ja H-9), MERCEDES-BENZ (H-131),
4 VOLVOt (H-362, H-363, H-364, H-365) ja 3 FRAMOt (H-2, H-34, H-320).
Järva Maavalitsus
1939. a. septembris kuulusid Järva Maavalitsusele sõiduautod GRAHAM (J-19), STUDEBAKER (J-135), REO (J-228)
ja DKW (J-325) ning veoautod 2 CHEVROLET'd (J-16 ja J-18), RENAULT (J-111), 2 VOLVOt (J-258 ja J-309),
FRAMO (J-291) ja FORD (J-339).
Lääne Maavalitsus
1939. a. septembris kuulusid Lääne Maavalitsusele sõiduautod GRAHAM (L-1) ja CITROEN (L-166) ning veoautod 2
FORDi (L-2 ja L-100), RENAULT (L-69), VOLVO (L-130), MERCEDES-BENZ (L-180) ja FRAMO (L-12).
Petseri Maavalitsus
1936. aastal osteti Petseri Maavalitsusele sõiduauto NASH 400 De Luxe.
1939. a. septembris ja 1940. a. kevadel kuulusid Petseri Maavalitsusele sõiduautod STUDEBAKER (N-1), NASH (N-5) ja
FORD (N-115) ning veoautod 2 VOLVOt (N-3 ja N-100), FORD (N-111), 2 FRAMO (N-24 ja N-116).
Pärnu Maavalitsus
1939. a. septembris kuulusid Pärnu Maavalitsusele sõiduautod STUDEBAKER (P-314) ja OPEL OLYMPIA (P-364) ning
veoautod 2 VOLVOt (P-102 ja P-103), REO (P-105), 2 FORDi (P-106 ja P-107), FRAMO (P-108) ja
MERCEDES-BENZ. (Lisaks sellele teedeehitusmasinad - bensiinitraktorid Deering nr 1, Caterpillar nr 5 ja Caterpillar nr 6;
diiseltraktorid Munktell nr 2 ja Munktell nr 4; kiirhöövlid Caterpillar nr 14 ja Caterpillar nr 16; 3 teerulli Bedford.)
Saare Maavalitsus
1939. a. septembris kuulusid Saare Maavalitsusele sõiduauto STUDEBAKER (S-194) ning veoautod 2 VOLVOt (S-15 ja S-214),
FORD (S-71), RENAULT (S-70) ja FRAMO (S-5).
Tartu Maavalitsus
1929. a. augustis kuulus Tartu Maavalitsusele sõiduauto AUBURN (Sakala 24.08.1929).
1939. a. septembris kuulusid Tartu Maavalitsusele sõiduautod GRAHAM (T-155) ja NASH (T-382) ning veoautod 3
CHEVROLET'd (T-90, T-98, T-100), INTERNATIONAL (T-2), FORDSON (T-3), RENAULT (T-5), 2 VOLVOt
(T-82 ja T-91), REO (T-99), MERCEDES-BENZ (T-101) ja FRAMO (T-55).
Valga Maavalitsus
1939. a. septembris kuulusid Valga Maavalitsusele sõiduautod STUDEBAKER (R-1) ja AUBURN (R-100) ning veoautod
FORDSON (R-2), 2 REO'd (R-3 ja R-80), VOLVO (R-4), FRAMO (R-5), FORD (R-25), MERCEDES-BENZ
(R-120) ja haagis (R-97).
Viljandi Maavalitsus
23. augustil 1929 andis Teedeministeerium Viljandi Maavalitsusele üle sõduauto AUBURN (Sakala 24.08.1929).
1936. aastal soetas Viljandi Maavalitsus teise AUBURNi (6-silindriline, 5-istmeline 13,8/85 hj tõldauto), mõlemad seda
marki sõidukid olid teedeosakonna käsutuses. Samal aastal ostis Viljandi Maavalitsus firmalt
J. Puhk & Pojad tumesinise sõiduauto PACKARD EIGHT (V-275) ja 1938. aastal
sõiduauto FORD V8 De Luxe. Packard oli põhiliselt maavanema käsutuses, autojuhiks oli Johannes Rand.
1939. a. septembris kuulusid Viljandi Maavalitsuse teedeosakonnale 2 sõiduautot AUBURN (V-1 ja V-280) ning veoautod 3
CHEVROLET'd (V-3, V-4 ja V-5), REO (V-6), 2 VOLVOt (V-21 ja V-332), MERCEDES-BENZ (V-70) ja
FRAMO (V-98??).
Viru Maavalitsus
1936. aastal osteti Viru Maavalitsusele 6-silindriline AUBURN ja NASH 400 De Luxe.
1939. a. septembris kuulusid Viru Maavalitsusele sõiduautod AUBURN (U-297), NASH (U-298) ja CITROEN (U-378)
ning veoautod MERCEDES-BENZ (U-1), 2 VOLVOt (U-3 ja U-274), GRAHAM-BROTHERS (U-4), 4 FORDi (U-6,
U-9, U-10 ja U-172), 2 FRAMOt (U-13 ja U-19).
Võru Maavalitsus
Võru Maavalitsusele osteti 1930. aasta paiku sõiduauto DODGE (O-1), mis jäi maavalitsuse käsutusse kuni 1940. aastani, ja
kümnendi keskel esindussõiduauto PACKARD (O-136, autojuht Johannes Kiristaja).
1939. a. septembris kuulusid Võru Maavalitsusele sõiduauto PACKARD (O-136) ning veoautod FRAMO (O-2), REO
(O-3), RENAULT (O-4), CHEVROLET (O-5), MERCEDES-BENZ (O-220), VOLVO (O-273) ja FORD (O-275)
|
 |
 |
|
|
Võru maavalitsuse DODGE (O-1) Mõisakülas Kesk tänaval 1930. a-l.
Foto: Raeantiik /via Heiki Muda/. |
Võru maavalitsuse PACKARD 120 (O-136) Kanepis 1936. a-l. Paremal autojuht Johannes Kiristaja.
Foto: Rein Veldi kogust. |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| galerii[ät]hot.ee |
|
|
|
