|
 |
|
 |
|
AUTOD EESTIS TSAARIAJAL (u 1896-1917).
Suur osa pilte ja andmeid on pärit Valdeko Vende raamatust "Esimesest autost viimase voorimeheni" (Valgus 1976, II trükk
Perioodika 1989) ja on kasutatud Valdeko Vende ja kirjastuse Valgus loal.
|
Tallinnas oli 1908 aastal 6, 1913. aasta suvel 74 ja 1914. aasta juulis 162 autot. Seoses I maailmasõja
algusega 1. augustil 1914 rekvireeriti neist 67.
1914. aastal oli näiteks Rakveres 20, Haapsalus 8, Tallinna maakonnas 7 ja Paides 4 autot.
"Automobilide arv Tallinnas kasvab iga aastaga. Tänavu on sadama tollimajast juba kümmekond automobilisid läbi käinud,
mis kõik Tallinnasse jäävad. Peale rikaste eralõbu hakati mineval suvel Kadrioru ja pühapäevadel linna ja Teliskopli vahel
automobilidega korralikult sõitma. Tänavu tahavad automobil-voorimehed korralikka sõitusid veel linna ja Pirita ja Kose
vahel toime panna ja kuulu järele veel mujale linna ümbrusesse sõitusid ette võtta."
(Päevaleht 1.04.1910)
"N. Tallinna voorimeeste arvustik. Tänavu on 616 ühehobuse ja 28 kahehobusega sõiduvoorimeest, 671 töövoorimeest ja
23 veovoorimeest. Jalgrattaid tarvitusel on 1054 tükki. Peale selle on uuemate sõiduriistade - automobilide - arv 20 ümber.
Nendest on mitmed alalised sõiduvoorimehed."
(Tallinna Teataja 28.07.1910)
"-x- Automobilide arv Tallinnas ulatub juba kuuekümne peale. Jalgratta numbrid on politseist tänavu ligi 1500 tükki
välja võetud."
(Tallinna Teataja 3.06.1913)
"-ü. Automobilide arv Tallinnas ulatab praegu saja peale. See arv on peaasjalikult just viimaste kuude jooksul tõusnud.
Mitte üksi üüriautomobilisid ei ole juurde tulnud, vaid suureste on ka eraisikute automobilide arv kasvanud. Kopli
laevatehaste kõrgematel ametnikkudel ja ehituste ettevõtjatel on enamaste igalühel oma automobilid. Niisama on Kopli tehased
Tallinnasse ka mitu uut veoautomobili toonud."
(Tallinna Teataja 7.08.1913)
"-x- Autode arv Tallinnas kasvab peaaegu iga päevaga. 1. juulil oli neid Tallinnas 74 tükki, 1. oktobril aga juba kaugelt
üle saja. Laupäeval toodi jällegi Vene laevatehasele Riiast Vene-Balti vagunivabrikust korraga viis autot. Üleüldse kavatseb
Vene laevatehas umbes paarkümmend veo- ja sõiduautot muretseda; pooled neist on juba kohal."
(Tallinna Teataja 9.10.1913)
|
EESTI ESIMESI AUTOSID:
ADLER - omanik Julius von Hagemeister, Tallinn
ARGUS - Christian Rotermann, tööstur ja kaupmees, Tallinn; ostis 1908; rekvireeriti
Vabadussõja ajal
BEESTON-HUMBER - H. von Stryk, Voltveti (Tihemetsa) mõisnik; ostis 1911-12
BENZ - Vassili Ivanov, Karl-Wilhelm Sebald ja Aleksander Tenneberg
BENZ - B. von Maydell, Tallinn
BENZ - Ewert von Renteln
BENZ - parun Bernhard Uexküll
BERLIET - krahv Claus von Ungern-Sternberg; osteti 1909 Peterburist; viidi 1913
Saksamaale
BOYER - T. Altsepp, hiljem G. Oskar
BRASIER - Andres Leps, Tallinn
BRASIER - J. Mürk, Tartu
BRASIER(?) - Karl Saarnok
COTTEREAU - Jaan Mihkelson, Tallinn
DARRACQ - August Hanshoff, Tallinn; ostis 1910
DARRACQ - Juhan Rumberg
DARRACQ - A. Vladovski, Kreenholmi arhitekt, Narva
DE DION BOUTON - Gustav Leetberg, Rakvere; ostis 1910
DE DION BOUTON - Ivan Stronski (ametiauto), Tallinn
DIATTO-CLEMENT - Karl Viskar, Jüri kihelkond
DIXI - E. Fahle, tööstur, Tallinn; ostis 1910
DIXI - R. Grenfeldt, Tallinn
DIXI - Otto Suhharov, Tallinn
FIAT - T. Altsepp
FIAT - Artur Kaupmees
FIAT - Christian Luther, tööstur, Tallinn
FIAT - Alexander von Sivers, Räpina mõisnik
FORD K - krahv Claus von Ungern-Sternberg; osteti 1908 Helsingist, kuid müüdi peagi
Peterburis maha
FORD - G. Leetberg, Rakvere; ostis 1911
FORD - parun von Stackelberg, Kalvi mõisnik
GAUTHIER - Gustav Leetberg, Rakvere; ostis 1910, lammutas 1911
GREGOIRE - L. Tihonov
ITALA - E. Gahlnbäck, konsul ja kaupmees, Tallinn; ostis 1908
ITALA - J. Poller, Tallinn/Haapsalu
LAURIN-KLEMENT - J. Altmets, Tallinn; ostis 1913
LAURIN-KLEMENT - Christian Luther, tööstur, Tallinn
LAURIN-KLEMENT - K. Reinhold, Elva
MIESSE - Heinrich Johanson, ostis 1910 krahv Ungern-Sternbergilt kingiks saadud
rahaga; rekvireeriti 1914
NAG - W. Girard, Tallinn
NAG - Adolf-Reinhold Martinson
NAG - Marie Krants?
NAG - Karl Rossmann; üüriauto ehk takso Tallinnas
NAG - Edwin Winter, Tallinn, kaupmees; ostis 1909
OPEL - Hans Paap, ärimees, Narva; poeg Imant Paap (Ilves?)
OPEL - August Rammo, ostis 1906, müüs 1908 Jüri Raadikule
OPEL - Eduard Reisberg, Püssi vald
PALLADIUM - Heinrich Johanson
PANHARD-LEVASSOR - M. von Knorring, Tartu
RENAULT - von Buxhoevden, Kuivastu mõisnik Saaremaal; ostis 1906/07
RENAULT - George Kottam, Narva, Kreenholmi Manufaktuuri direktor
REO - Christian Rotermann, tööstur ja kaupmees, Tallinn; esimene Ameerika auto Eestis
RICHARD BRASIER - Johannes Suntja, sepp, Tallinn (1910 nr 12, vt Päevaleht 8.07.1910 lk 3,
avarii Viljandi lähedal)
? - O. Einberg, tööstur ja majaomanik, ostis 1906, II auto Eestis, I inimohvriga lõppenud
autoõnnetus Eestis 24.07.1908, auto hävis 1917 Johansoni garaazhi
põlengus
? - Edgar Hoeppener
? - Kreutzer, kinoomanik, Narva
? - Fedot Tshugunov, kaupmees, Narva esimese auto omanik (Uudisleht 26.09.1937, Uus Eesti
Narva Uudised 24.09.1937)
? - Wildenberg, Kuressaare, esimene(?) autoomanik Saaremaal, juulis 1908 oli oma auto
"Kuresaarest ära saatnud" (Saarlane 23.07.1908)
? - ?, Haeska mõisnik Saaremaal, ostis auto juulis 1908 ja oli sel ajal Saaremaa ainukese
auto omanik (Saarlane 23.07.1908)
|
 |
Vasakul: BENZ-VELO - sellist autot demonstreeriti Tallinnas 1896. aastal.
Paremal: CLEMENT-PANHARD. Tallinna esimese autoomaniku kapten Fjodorovi 1902. aastal Peterburist ostetud
Clement-Panhard. Roolis Johan Johanson. CLEMENT-PANHARD'i säilinud osad.
Fotod: V. Vende, Esimesest autost viimase voorimeheni. |
 |
|
 |
 |
|
|
ADLER, omanik J. Hagemeister, Tallinn.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
ARGUS(?), omanik C. Rotermann, roolis F. Paalberg.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
|
|
 |
 |
 |
|
BEESTON-HUMBER, Voltveti (Tihemetsa) viimase mõisniku Heinrich von Stryki auto, mille ta tõi 1911. või 1912. a-l
Inglismaalt. Teisel fotol seisab auto Voltveti mõisa ehitatud Eesti ühe esimese või kõige esimese autogaraa¾i ees (vt Uus Eesti
16.03.1938 lk 9). Fotod: Vello Kabrali kogust /via Tarmo Riisenberg/.
Margi tuvastamine: www.prewarcar.com;
vt ka: Voltveti Heinrich von Stryki ajal
|
 |
 |
 |
 |
Vasakul: BENZ, omanik B. Maydell.
Foto: V. Vende, Esimesest autost...
Paremal: BERLIET 1909. aastal, omanik krahv Claus von Ungern-Sternberg (tagaistmel koos õega), roolis Heinrich Johanson.
Foto: Rahvaleht 24.05.1935 /via Tarmo Riisenberg/. |
BRASIER, omanik A. Leps, Tallinn.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
BRASIER, omanik J. Mürk, Tartu.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
1908. aastal käskis krahv Claus von Ungern-Sternberg, kes elas sel ajal peamiselt Saksamaal, oma Eestimaal asunud
varade hooldajal von Hagemeisteril osta endale auto. Viimase ülesandel ostis parun Maydell krahvile Helsingist 5000 rubla maksnud
7-istmelise, 6-silindrilise, 100-hobujõulise Ford K. Ent kui krahv Eestisse saabus, keeldus ta Fordiga sõitmast, sest olevat seda
marki autoga Saksamaal kord avariisse sattunud ja õlaluu murdnud. Ford jäi von Hagemeisteri käsutusse, kes aga kasutas autot harva
(juhiks oli krahvi autojuhi Julius Johansoni vend Heinrich). Mõne aja pärast viis Julius Johanson Fordi krahvi käsul Peterburi,
müüs 2500 rubla eest "ühele juudi autoärile" ja ostis sealt 12 000 rubla eest krahvile uue Berliet'. Krahvi autojuhiks sai venna
asemel Heinrich Johanson. 1910 ostis ta krahvilt saadud 2000 rubla eest endale auto Miesse, mille pani Tallinnas üüriautona raha
teenima.
1913. aastal viis Ungern-Sternberg oma Berliet' Saksamaale. Heinrich Johansoni Miesse rekvireeriti sõjaväele 1914. aastal 3200
rubla eest.
(Auto 3/1935, Rahvaleht 24.05.1935) |
 |
 |
|
|
BOYER, omanik T. Altsepp, Tallinn.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
COTTEREAU, omanik J. Mihelson, Tallinn.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
|
|
 |
 |
 |
|
DARRACQ Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi 1913. a-l korraldatud võidusõidu stardis Paldiski mnt-l, roolis A. Hanshof.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
DARRACQ.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
DARRACQ, omanik Kreenholmi arhitekt A. Vladovsky.
Foto: Tehnika ja Tootmine 7/1976. |
|
 |
 |
|
|
DE DION BOUTON. G. Leetbergile Rakverest kuulunud 4,5 hj ja 1-sil. 1890. a-tel või 1902 valmistatud sõiduk.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
DE DION BOUTON, omanik 2. piirivalve brigaadi rittmeister I. Stronski.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
|
|
 |
 |
 |
 |
DIATTO-CLEMENT, Harjumaa üks esimesi autosid, omanik K. Viskar.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
DIXI, omanik tööstur (Põhja Paberi- ja Puupapivabrik) E. Fahle, roolis J. Johanson.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
DIXI, 25 hj, omanik O. Suharov, Tallinn.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
DIXI, omanik R. Grenfeldt, Tallinn.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
 |
 |
 |
 |
FIAT, 15 hj, omanik tööstur Ch. Luther, autojuht V. Gordejev.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
FIAT, omanik A. Kaupmees.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
FIAT 1914. aastal. Omanik Räpina mõisnik Alexander von Sivers; pildil autojuhina tema noorem vend.
Foto:Räpina muuseum
/via Kersti Murumets/. |
FORD K, omanik krahv Claus von Ungern-Sternberg, pildistatud Haapsalus.
Foto: Rahvaleht 24.05.1935 /via Tarmo Riisenberg/. |
 |
 |
 |
|
GAUTHIER, G. Leetbergile Rakverest kuulunud 1-sil. 8 hj auto tehasenr-ga 8! Ostetud pruugituna 1910 ja lammutatud 1911.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
GREGOIRE.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
GREGOIRE, omanik L. Tihonov.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
|
 |
 |
 |
 |
ITALA, 40 hj, omanik E. Gahlnbäck.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
ITALA 8/18 PS, Haapsalu esimesi autosid, roolis J. Poller.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
ITALA 8/18 PS, Juhan Polleri auto Läänemaal Kõmsi külas Kuke talu hoovis. J. Poller elas Tallinnas ja auto oli kasutusel
taksona.
Foto: Laura-Liis Ihermann, perearhiiv. |
ITALA Tallinnas Endla tn maja hoovis (?). Aeg teadmata (arvatavasti I maailmasõja eel või ajal).
Foto: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
|
 |
 |
 |
 |
LAURIN-KLEMENT, omanik K. Reinhold, Elva.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
LAURIN-KLEMENT, Tallinna esimene tõldauto, omanik J. Altmets, roolis E. Mardeat.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
MERCEDES Taagepera mõisa ees.
Foto: Mehis Tandre kogust. |
NAG 1913. aastal Tallinnas. Roolis omanik Karl Rossmann, kes sõitis enne I maailmasõda selle autoga Tallinnas taksot.
Foto: Tõnu Rohtma kogust /via Märt Aarne/. |
 |
 |
|
|
OPEL, Tallinna esimene üüriauto. 1908 A. Rammo poolt Tallinna toodud autole ehitati kere kohapeal.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
OPEL, vasakpoolne endine A. Rammo auto uue omaniku J. Raadiku poolt ümberehitatuna.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
|
|
 |
 |
 |
|
OPEL Tallinnas 1912. aastal. Jüri Raadikult 31.12.1912 Haapsallu Juhan Pollerile saadetud tervituspostkaart.
Foto: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
OPEL õppesõidul Tallinnas 1913, roolis J. Raadik, vänta lööb V. Gordejev.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
|
 |
 |
|
|
PACKARD 3-38 Touring Car (mod. 1915) ja kohtuminister Aleksandr Kerenski aprillis 1917 Tallinnas Balti jaamas.
Foto: Rein Veldi kogust. |
PANHARD-LEVASSOR, omanik M. Knorring Tartust.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
|
|
 |
 |
|
|
RENAULT, omanik G. Kottam, Kreenholmi Manufaktuuri direktor Narvas, autojuht O. Laur.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
REO, esimene Ameerika auto Eestis, ostis tööstur Chr. Rotermann 1909. aastal, autojuht J. Tomingas.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
|
|
|
 |
 |
 |
|
?
Tallinna sadama komandandi tõldauto, roolis S. Gorin.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
?
O. Einbergi 2-silindriline auto, millega toimus esimene inimohvriga autoõnnetus Eestis. Roolis Paul Johanson, 1906. a.
Auto hävis garaazhi- põlengus 1917.
Foto: via Tarmo Riisenberg. |
?
Tallinnas 1912. aastal.
Foto: Raivo Laasmägi kogust. |
|
|
"Automobil suurte koormate vedamiseks. Kohalikule Lutheri aktsiaseltsi puutööstuse vabrikule saadeti
hiljuti kellegi Schveitsi äri poolt koormavedaja automobil prooviks. Juba paar päeva liigub nimetatud "mürakas" Suure Pärnu
maantee ja Uue sadama vahet. Vabrikust viib ta kastid sadamasse ja sadamast tuleb jälle palkidega tagasi. Automobili head
omadused olla peaasjalikult need, et ta nimetatud maa poole kiiremini ära võib sõita kui hobused ja pealegi suudab ta
korraga mitme hobuse koorma kaasa võtta."
(Päevaleht 14.09.1909)
"th. Veo-automobil. Kohalik Lutheri puutööstusevabrik on omale veo-automobili omandanud, mis ühekorraga mitme hobuse
koorma ära veab. Automobil on esimene niisugune Tallinnas."
(Tallinna Teataja 3.03.1912)
"A. M. Lutheri vabrik on omale veoautomobili muretsenud, mis esimene sellesarnane automobil Tallinnas on."
(Postimees 7.03.1912)
|
"K. Uued veo-automobilid Tallinnas. Lutheri vabrik oli Tallinnas esimene, kes enesele veoautomobili muretses. Tänavu
suvel astus Gahlnbäcki kontor temale selles uuenduses järele ja tõi ka enesele veo-automobili. Nüüd on kuulda, et sarnane
firma lähemal ajal veel kaht uut veo-automobili tahab osta. Seega hakkaks Tallinn ka selles veojõu vahetuses teistele
suurematele linnadele järele sammuma."
(Tallinna Teataja 7.11.1912)
"Automobil kraamiveo tarvis sadama ja linna vahel. Kevadise laevasõidu hooaja algusega tahab Gahlnbäcki kontor, kelle
hooleks Tallinnas Ida-Aasia Laevaseltsi aurulaevade toimetamine on, sadama ja linna vahel veoautomobili käima panna, selleks
et reisijad või kaubatellijad teatud maksu eest, mis tähendatud firma linnakontoris ära maksta tuleb, oma kraami laeva pealt
koju tuua võiksid lasta."
(Tallinna Teataja 28.02.1914)
"Pakkide vedu sadamast automobilidega. Tänase päevaga algab Gahlnbäcki kontor kavatsetud autosõidu ühendust sadama ja
linna vahel pakkide vedamiseks. Autotarvitajaid palutakse oma prahikirjad ehk kirjalikud soovid samasse kontorisse saata."
(Tallinna Teataja 9.04.1914)
"Veo-automobilide ühendus sadama ja linna vahel kaubavedamiseks on Karl F. Gahlnbäcki äri poolt sisse seatud. Uus
ettevõte hakkab tänasest päevast peale."
(Päevaleht 9.04.1914)
"Viinavedu automobilidega. -x- E. Gahlnbäcki veoautomobilid on nüüd ka linna mööda kroonuviina laiali vedama hakanud.
Nähtavaste ei jatku siis hobuste jõud üksi enam selleks, et tarvitajatele viina kätte toimetada.
Mõnes monopolipoes, näituseks Kopli uulitsal, on nõudmine sedavõrd suur, et sinna kolm hobust iga päev vahetpidamata viina
veavad."
(Päevaleht 30.05.1914)
|
 |
|
|
|
Gahlnbäcki kaubakontori veoautod Tallinna sadama ladude juures u. 1914.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
|
|
|
|
"Esimesed autoomnibusid Tallinnas. Vene laevatehase poolt on Kopli ja Vana Kalamaja uulitsa otsa
kohal autoomnibus käima pandud. Autoomnibus veab peaasjalikult vabriku töölisi ja teenijaid. Sõit - üks ots - maksab kümme
kopikut, poole kuu kaart - 1 rbl. 25 kop.
Omnibusid on kahekordsed ja käivad niikaua kuni elektriraudtee Koplisse sisse tõmmatakse. Praegu on seal ainult üks autoomnibus,
kuid lähemal ajal tahetakse veel kaks tükki käima panna."
(Päevaleht 20.02.1914)
"Kolm autoomnibusi Kopli liinil. Teatavaste pani Vene laevatehas hiljuti esimese autoomnibusi vaksali ja Kopli vahel
käima. Sõitjaid on aga sedavõrd rohkeste, et kevadel juurde tuuakse veel kaks autobusi."
(Päevaleht 25.02.1914)
|
1914. aastal soetas ka Bekkeri (Böcker & Ko) laevatehas 3 autot, mis võisid olla samuti bussid.
"Böcker ja Ko. laevatehase uued autod. Böcker ja Ko. laevatehas tellis hiljuti Prantsusemaalt 3 uut automobili. Autod,
mis õige suured on, jõuavad selle kuu lõpul Tallinnasse."
(Päevaleht 22.04.1914)
|
"Autobusside kokkupõrkamine. Kesknädalal kella 1/2 7 ajal hom. sõitis Teliskopli uulitsal,
Teliskopli surnuaia kohal, Böckrei laevatehase autobuss Vene-Balti tehase autobussi peale. Esimene sõitis tühjalt linna
poole, kuna viimane temale linna poolt töölistega vastu tuli. Kokkupõrke põrutusest kukkus tööline Stepan Budkevitsh, kes
trepi peal püsti seisis, kõnniteele kivide peale maha ja sai peast ja tervest kehast nõnda raskeste põrutada, et ta
meelemärkuse kaotas. Autojuht võetakse vastutusele."
(Tallinna Teataja 13.11.1914)
"Õnnetus. Eila õhtupoole jooksis Teliskopli uulitsal Böcker ja Ko. vabriku autobus Vene Balti seltsi töövankri
otsa, kusjuures tööline Stepan Budkevitsh, kes autobusi jalgraual seisis, uulitsale paisati ja nii raskeste põrutada sai,
et ta meelemärkuseta üles tõsteti. Autobusi juht, kelle hooletuse läbi õnnetus tuli, võetakse vastutusele."
(Päevaleht 13.11.1914)
"Teliskopli aurutramvai. Tööliste nappuse peale vaatamata läheb Teliskopli aurutramvai ehitus
kiirendatud käigul edasi. Et autobusside pidamine laevatehastele ainult puudujääkisid annab, püüavad nad tramvai ehitust
kiirustada. Lootus on, et tramvai juba tuleva kuu lõpuks Vene tehase juurest kuni kasarmuteni linna pool puuvillavabrikut
liikuma pannakse."
(Tallinna Teataja 23.06.1915)
"Tallinna linnavolikogu koosolek algas eila õhtul kella 1/2 7 ajal 50 voliniku osavõtmisel... Esimene punkt, kus
linna-amet volikogule ettepaneku autobussiliikumise asjus teeb, sünnitab kauakestvaid vaielusi. Autobusside liikumapanemist
põhjendab linna-amet järgmiselt: Hoburaudtee liikumine seisab juba teist kuud... autobussid on välja vaadatud, nii et neid
esialgu saaks Vene-Balti laevatehasest ja Böckerilt, kokku 4, osta. Kui liikumist tahetakse kolmel tähtsamal liinil (Narva,
Tartu ja Pärnu maant.) avada, siis läheks iga liini jaoks kaks ja tagavaraks kolm, kokku üheksa sõiduriista vaja. Et Tallinnast
nii palju autobussisid saada ei ole, saadeti linna-ameti poolt tehnikus Peterburi vaatama, kas neid sealt saab..."
(Päevaleht 23.09.1917, ka Tallinna Teataja 23.09.1917) |
 |
 |
 |
 |
CHARRON - Tallinna esimene buss. J. Johan- son ostis Peterburist suurvürst Vladimirilt sõiduauto ja ehitas selle
ümber autobussiks. Hiljem ehitas taas ümber sõiduautoks.
Foto: V. Vende, Esimesest autost... |
Vene-Balti laevatehase Kopli liini bussid BÜSSING 1914. aastal (vt slaavi tähtedega kirja "Büssing" busside
radiaatorivõredel!)
Fotod: Eero Olanderi kogust. |
|
Asukoht teadmata
|
 |
 |
 |
 |
OPEL.
Aeg ja koht teadmata, võib-olla Eesti.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
STUDEBAKER, ADLER, METALLURGIQUE või BERGMANN-METALLURGIQUE ja tõenäoliselt LAURIN-KLEMENT.
Aeg ja koht
teadmata, võib-olla Eesti.
Fotod: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
 |
|
|
|
HUPMOBILE.
Aeg ja koht teadmata, võib-olla Eesti.
Foto: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
|
|
|
|
Eestlastest autojuhte väljaspool Eestit
|
 |
 |
 |
 |
RUSSO-BALT C 24/40 Torpedo. Arvatavasti 1. Õppe-autorood, Peterburg, enne I maailmasõda (1912?). Pildiallkiri "1919. aasta,
kindrali auto" ilmselt ekslik. Võib-olla eestlasest autojuht.
Foto: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/. |
FIAT? Oktoobris 1911 Riiast Olustverre Suure-Jaanisse saadetud postkaart.
Autojuht Jaan(?) Rähn.
Foto: Valentin Koldre kogust. |
NAPIER. August Soome poolt vennale Karlile sõjaväljalt 22.01.1916 saadetud foto.
Foto: Rain Vaikla kogust. |
?
Oskar-Leonhard Õiglane Peterburis tsaariarmee autojuhina.
Foto: Rein Lillemetsa perealbumist. |
| |
|
|
|
|
AUTOÄRID EESTIS ENNE I MAAILMASÕDA:
VT AUTOESINDUSED EESTIS ENNE 1940.
Fr. Nikolai (asut. 1882) Viru tn Palmbergi maja (88) - Viru 337 (89-91) - Viru 330 (95-01) - Viru 7 (05-14)
OPEL (13-14)
Vennaksed Hanshoff Suur Pärnu mnt 14 (13-14)
DARRACQ (13-14)
HUPMOBILE (13-14)
A. Bergmann Narva mnt 15 (14)
STUDEBAKER (14)
? Kloostri 11
BENZ (14)
Ed. Otsing & Ko (asut. 1888) Tartu, Rüütli 8 (01) - Rüütli 11 (11-24) - Rüütli 13 (26-1940)
NSU (14)
H. W. Weckram (asut. 1900/1902) Tartu, Rüütli 9 (09-14)
? /Saksa/ (14)
FORD (14)
ADLER (09)
Carl Jürgens Piiritusevabrik (14)
REX-SIMPLEX (14)
MANNESMANN-MULAG (14)
Gustav Tuisk Suur Pärnu mnt 6 (13)
BRENNABOR (13)
Hans Sinisoff Jaani 10 (13-14)
NAG (13)
Chr. Rotermann (asut 1829)
BERGMANN (13)
METALLURGIQUE (13)
T. ja A. Ressaar Viljandi, Suurturg (12-14)
? /Brennabor?/ (1912-14?)
|
|
| galerii[ät]hot.ee |
|
|
|
