|
|
|
|
TALLINNA LINNAVALITSUSE BUSSILIINIDE AUTOBUSSID.
Järgnevate andmete ja fotode (kui pole näidatud teisiti) allikad on peamiselt Ilmar Adamson, Jüri Loog, Aare Olander ja Eero Olander.
Vt ka Aare Olander, "Tramm, buss ja troll Tallinnas", Tänapäev 2008.
Juba 1930. aastal peeti Tallinnas vajalikuks, et linnasisene bussiliiklus oleks linnavalitsuse käes. Sellega sooviti likvideerida
eraettevõtete konkurents linna trammiliinidega. Tolleaegse kava kohaselt nähti ette, et linnavalitsus võtab bussiliinid üle 1. mail
1932, kui lõppes seni kehtinud leping OÜ-ga Mootor linnasiseste liinide teenindamiseks.
Ometi jõuti esimese linnavalitsuse bussiliini tegeliku käikulaskmiseni alles seitsme aasta pärast.
1. detsembril 1937 avas teedeminister Nikolai Viitak pidulikult Tallinna linnavalitsuse esimese bussiliini Veneturg - Kopli.
Liini teenindamiseks oli linn ostnud kolm uut bussi. Algselt kavatseti ostetud alusraamidele lasta kered ehitada Eestis, kuid 1937.
aasta kevadel - kui uued bussialused olid juba tellitud - selgus, et "siin ei leidu töökoda, kes neile kerede ehitamise enda peale
võtaks". Ainukese sobivana nimetati OÜ Mootori töökoda, mis oli aga üle koormatud
oma busside ehitamisega. Linna bussiliinide tulevasel operaatori Tallinna Linna Trammi töökodades puudusid vastavad seadmed ja
spetsialistid. Aprillis sõitis trammiosakonna juhataja A. Pürge Soome, et leida seal töökoda, mis tellimuse täidaks (Waba Maa
27.04.1937). Firma Eesti AS C. Siegel kaudu ostetud Büssing-NAG alustele ehitas lõpuks
moodsad sinist värvi, nikeldatud aknaraamidega ja pehmete istmetega kered Tampere firma OY Korpivaara & Halla. Järgmise partii uute
busside jaoks leiti keretöökoda juba Eestist. Soomes ehitatud näidiste eeskujul hakkas linnavalitsuse bussidele keresid valmistama
mehaanika- ja autotöökoda AS Ungern-Sternberg & Ko Viljandis.
"Tallinna-tüüpi" busse valmis 1938-41 kokku tõenäoliselt 30, neist pooled Büssing-NAGid ja pooled Volvod. Soomest tellitud
esimesel kolmel bussil oli vaid üks uks, hiljem lisandunud sama tüüpi bussid ehitati juba kahe uksega, osa neist varustati ka
katusel asuva pakiraamiga.
Tallinna linna bussiliine haldas ettevõte Tallinna Linna Tramm. Linnavalitsuse liinide bussid seisid trammidepoos
(OÜ Mootori sõidukid aga sadamas).
1941. aasta kevadel liideti linnavalitsuse bussipark natsionaliseeritud OÜ Mootor pargiga.
Sama keretüübiga bussid olid kasutusel Soomes Helsingis (Helsingin Kaupungin Liikennelaitos, vt
bussidata.kuvat.fi) ja
Tamperes (Tampereen Liikenne Oy, vt
www.historia.tampere.fi).
|
1 9 3 7
Soomest saabusid esimesed 3 Tallinna linna bussiliinide bussi Büssing-NAG. Alused osteti firma Eesti esindusest
Eesti AS C. Siegel. Kered telliti Soomest, Tampere firmalt OY Korpivaara & Halla.
Iga bussi maksumus oli 22 602 krooni.
Soomes ehitatud bussidel oli - erinevalt hilisematest - ainult üks uks.
Liin 1937: Veneturg - Kopli (alates 1. detsembrist 1937).
Uued bussid 1937:
Nr 1 - Büssing-NAG A-2299, diisel, ?-kohaline, hind 22 602 kr.
Nr 2 - Büssing-NAG A-2298, diisel, 28-kohaline, hind 22 602 kr.
Nr 3 - Büssing-NAG A-2293, diisel, 28-kohaline, hind 22 602 kr.
|
 |
 |
 |
 |
Tallinna uued Büssing-NAGid Nr 1-3 trammidepoo hoovil 1937. a. novembris ja Tallinna linnavalitsuse
esimese bussiliini avamisel 1. detsembril 1937. Lindi lõikas läbi teedeminister Nikolai Viitak.
Fotod: Uus Eesti 28.11.1937, Uus Eesti 01.12.1937, Waba Maa 01.12.1937 /Digiteeritud eesti ajalehed
(dea.nlib.ee)/. |
Karikatuur Tallinna uute busside teemal ajalehes Esmaspäev 04.12.1937 /Digiteeritud eesti ajalehed
(dea.nlib.ee)/. |
 |
 |
 |
 |
Uued Büssing-NAGid Nr 1-3 bussijuhtide ja konduktoritega trammidepoo ees 1937.
Foto: Gordy Jõelaidi album
/via Eero Olander/. |
Büssing-NAGi Nr 1-3 interjöör. |
Tallinna linnavalitsuse bussid 1939. aastal, esimene Büssing-NAG Nr 1. |
Büssing-NAG Nr 1
1938. aastal. |
 |
 |
 |
 |
Büssing-NAG Nr 1 tellimussõidul 1938. aastal.
Foto: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/. |
Büssing-NAG Nr 1 1939. aastal. |
Büssing-NAG Nr 1 1941. aastal. |
Büssing-NAG Nr 2 1939. aastal. |
 |
 |
|
|
| Avarii bussiga Nr 2 1939. aastal. |
Arvatavasti Büssing-NAG Nr 3 (ühe uksega).
Foto: Heiki Muda kogust. |
|
|
1 9 3 8
Linnavalitsus ostis Eesti AS C. Siegelilt 10 uut Büssing-NAGi alust, millele
"Tallinna-tüüpi" kered telliti Ungern-Sternbergi töökojast Viljandis. Esimesed
4 bussi uuest partiist valmisid aprillis-mais, järgmised 3 bussi saadi kätte juuli lõpul, veel 1 augusti esimesel nädalal
(siis oli linnal kokku käigus 11 bussi) ja viimased 2 augusti jooksul (Uudisleht 3.08.1938 lk 2).
1938. aasta aprillis otsustas linnavolikogu 1. maist (mil lõppes seni kehtinud leping) Mootorilt
üle võtta 3 liini: Veneturg - Lilleküla ja Magasini - Pelgulinn (mis oleks muudetud vastavalt liinideks Kadaka tee - Veneturg ja
Veerenni - Oskari) ning Soo - Jakobsoni. Sellega oleks siselinna liinidest Mootori kätte jäänud
vaid Toompea - Sadam. Samuti otsustati linnaliinide üldvõrku lisada seni katseliselt pühapäeviti toiminud Laadaplats - Balti jaam
ja suvest katseliselt pühapäevased Veneturg - Pirita ja Veneturg - Kose liinid.
Tegelikult suutis linn 1. maist üle võtta vaid Soo - Jakobsoni liini, ülejäänud kahe liini osas jäi valitsema status quo
ja need kavatseti üle võtta 1. juunil. Põhjuseks oli Mootori riigikohtusse esitatud protest
ja see, et teedeminister N. Viitak ei kinnitanud linnavolikogu otsuseid. Tallinnal oli ka mõningaid raskusi vajaliku arvu busside
leidmisega, sest mai alguses kuulus Tallinna Linna Trammi parki ainult 5 bussi (lisaks kolmele 1937 saabunud bussile ka 2 uut
sõidukit) ja nii oldi sunnitud busse rentima mujalt Eestist - Harjumaalt, Läänemaalt, Pärnumaalt ja Narva linnavalitsuselt.
Pärnust siirdus 30. aprillil Tallinnasse OÜ Pärnu Transportühingu kõige suurem autobuss
ning lähipäevil oli kavas pealinna saata kaks TÜ Pavelson, Pass ja Kiideman bussi; Pärnu
bussid jõudsid kodulinna tagasi mai lõpupäevil (Pärnu Päevaleht / Uus Eesti Pärnu Uudised 30.04.1938, 1.06.1938).
Narva linnavalitsus oli Narva-Jõesuuga ühenduse pidamiseks tellinud sama tüüpi busse,
mis Tallinngi, ja rentides pealinnale kuuks ajaks ehk 1. juunini 1938 ühe äsja ostetud diiselmootoriga 39-kohalise bussi.
Tallinna bussiliinide küsimust arutas vabariigi valitsus ja teedeminister võttis koos siseministriga lõpuks vastu otsuse,
millega ei lubatud linnavalitsusel liine Kadaka tee - Veneturg ja Veerenni - Oskari Mootorilt üle
võtta. Nimelt soovis riik edendada suurte ja tugevate transpordiettevõtete arengut, pealegi kuulus OÜ Mootor
Krediit Panga kaudu suures osas riigile. Rõhutati, et keeldumine liinide linnavalitsuse kätte andmisest ei olnud põhimõtteline, vaid
antud hetke asjaolusid arvestav. Nii läkski linnavalitsusele üle ainult üks liin: Soo - Jakobsoni.
Liinid 1938: Veneturg - Kopli (käigus 3 bussi), Soo - Jakobsoni (alates 1. maist 1938, käigus 10 bussi), Pirita? (suvehooajal).
Uued bussid 1938:
Nr 4 - Büssing-NAG A-2388, diisel, 28-kohaline, hind 24 250 kr. /*
Nr 5 - Büssing-NAG A-2389, diisel, 28-kohaline, hind 24 250 kr. /* sai 1941 nr-i 155, kuid
jäi siniseks
Nr 6 - Büssing-NAG A-2390, diisel, 28-kohaline, hind 24 250 kr. /*
Nr 7 - Büssing-NAG A-2285, diisel, 28-kohaline, hind 24 250 kr. /pärast sõda Tallinnas
Nr 5 (pp 71-05), a-ni 1952/
Nr 8 - Büssing-NAG A-2403, diisel, 28-kohaline, hind 24 250 kr. /*
Nr 9 - Büssing-NAG A-2408, diisel, 28-kohaline, hind 24 600(?) kr., katuseraamiga /*
Nr 10 - Büssing-NAG A-1318, diisel, 28-kohaline, hind 24 250 kr. /* värviti vahetult enne sõda
punaseks ja sai nr-i 160
Nr 11 - Büssing-NAG A-2457, diisel, 28-kohaline, hind 24 250 kr. /*
Nr 12 - Büssing-NAG A-2495, diisel, 28(?)-kohaline, hind 24 600 kr., katuseraamiga /*
liinile oktoobri alguses; uuendusena 2-kordsed aknad ja suurem seisuplats bussi
tagaosas, vt 13.10.1938 Uus Eesti lk 2, Päevaleht lk 7, Rahvaleht lk 5
Nr 13 - Büssing-NAG A-1982, diisel, 28-kohaline, hind 24 250 kr. /liinile ilmselt oktoobris;
1941. a. sügisel Tallinnas, edasine saatus teadmata/
/* 1 buss nr-test 4-13 läks 1941 või hiljem Saksa sõjaväele/
|
Sakala Nr 51, esmaspäev, 2. mai 1938:
"Pühapäeva hommikul kella 7-8 vahel juhtus Järvamaal Ussisoo vahelisel maanteel õnnetus uue omnibusega, mis oli teel
Viljandist Tallinna. Teatavasti 1. maist Tallinna linnavalitsus võttis oma kätte kõik päälinna siseliiklemist korraldavad
omnibuseliinid. Osa omnibuse lasti ehitada Viljandis H. Ungern-Sternbergi töökojas. Pühapäeva varahommikul kolm Viljandis
ehitatud omnibust saadeti Viljandist Tallinna poole teele. Ussisoo vahelisel kitsal ja kurvelisel maanteel esimesena sõitev
omnibus, mida juhtis H. Ungern-Sternberg isiklikult, sattus liiaks teeäärele ning vajus küljeli kraavi. Seejuures purunes
osa klaase ning said vigastada porilauad. Õnnetuse silmapilgul olid omnibuses mõningad töölised ja Tallinna trammiametnik
Tiikmaa, kuid viimased pääsesid vigastusteta.
Õnnetusest telefoneeriti Viljandi, kust välja sõitis veoauto abistama. Pärastlõunal kella 5 ajal suudeti uus omnibus
sikutada tagasi teele ning sõit jatkus Tallinna suunas."
Fotod avariist uue Büssing-NAGiga (Nr 4-7) teel Viljandist Tallinna: |
 |
 |
|
|
| Foto: Kaido Mäe kogust. |
Foto: Rait Priksi kogust. |
|
|
-x_1938v.jpg) |
 |
 |
 |
5 uut Viljandis valminud bussi koos bussijuhtide, konduktorite ja mehaanikutega 1938. aastal.
Nr-d ?, 8, 10, 13? ja ?. |
Büssing-NAG esimesest Viljandis 1938 valminud seeriast, Nr 4-11. |
Büssing-NAG Nr 6 Tallinnas Raekoja platsil vana Vaekoja ees 1939. aastal. Originaal värvifoto. |
 |
 |
 |
|
| Büssing-NAG Nr 7 1939. aastal. |
Büssing-NAG Nr 8. |
Büssing-NAG Nr 8, paremal konduktor Elfriede Innos.
Foto: Heiki Muda kogust. |
|
 |
 |
 |
|
| Büssing-NAG Nr 10 01.07.1939 linnavalitsuse esimese bussina OÜ Mootorilt
üle võetud Veerenni-Ristiku liinil*. |
Büssing-NAG Nr 10 Soo-Jakobsoni liinil 1939. aastal. |
Büssing-NAG Nr 12 1939. aastal. |
|
| Vt. Artiklid OÜ Mootori liinide ülevõtmisest Tallinna linnavalitsuse poolt 01.07.1939 |
 |
 |
|
|
| Büssing-NAG Nr 13 1938. aastal. |
|
|
1 9 3 9
Esindusärist Leho Taos osteti 5 Volvo alust, millele kered telliti taas Viljandist
Ungern-Sternbergi töökojast. Alused jõudsid Eestisse ilmselt 1938. aasta lõpus -
jaanuari alguses 1939 kerede ehitamine juba käis ja veebruaris-märtsis 1939 olid esimesed neist valmis (Auto 3/1939, Uus Eesti
11.01.1939). Shassii hind oli 11 500 krooni, kere maksis 9820 krooni, kahel bussil katuseraami tõttu 9950 krooni.
Mootorilt osteti 13 autobussi: 10 1937. aastal ehitatud bulldog-tüüpi Büssing-NAGi ja
3 vanemat bussi Federal, Renault ja Dodge (kered kõik ilmselt Mootori töökojad).
1. juulist 1939 võttis Tallinna Linna Tramm linnavalitsuse ja Mootori vahel peetud läbirääkimiste
tulemusena üle liinid Veerenni - Ristiku (endine Veerenni - Oskari, ka Pelgulinn - Magasini) ja Toompea - Sadam ning linn
ostis Mootorilt kokku 186 647.- krooni eest 13 bussi koos varuosadega (summa arvati maha
Mootori võlast Krediit Panga ees ja Tallinna linn tasus raha pangale kaheaastase maksetähtajaga).
Suvehooajal toimus liiklus ka Pelguranna liinil. Mootori kätte jäi siselinna liinidest
seega veel vaid Veneturg - Lilleküla, mis kavatseti üle võtta 1. juulil 1940. aastal.
Vt. Artiklid OÜ Mootori liinide ülevõtmisest Tallinna linnavalitsuse poolt 01.07.1939
1939. aasta novembris otsustas linnavalitsus varustada kõik bussid liininumbritega. Kolmest küljest nähtav kuubilaadne numbrisilt
paigaldati iga bussi katusele esiakna kohale. (Uus Eesti 25.11.1939 lk 6)
Liinid 1939:
liin nr 5 Veerenni - Ristiku (Pelgulinn - Magasini, alates 1. juulist 1939)
liin nr 6 Soo - Jakobsoni (Tööstuse - Jakobsoni)
liin nr 8 Toompea - Sadam (alates 1. juulist 1939)
liin nr 9 Kopli - Suur-Karja (Kopli - Veneturg)
Balti jaam - Laadaplats (pühapäeviti), Pirita? (suvehooajal), Pelgurand (suvehooajal).
Uued bussid 1939:
Nr 14 - Volvo A-626, bensiin, 29-kohaline, hind 21 320 kr. /pärast sõda Tallinnas, alguses Nr 2,
al. u. 1945 Nr 14/
Nr 15 - Volvo A-626, bensiin, 29-kohaline, hind 21 320 kr.
Nr 16 - Volvo A-626, bensiin, 29-kohaline, hind 21 320 kr.
Nr 17 - Volvo A-xxxx, bensiin, 29-kohaline, hind 21 450 kr., katuseraamiga
Nr 18 - Volvo A-2309, bensiin, 29-kohaline, hind 21 450 kr., katuseraamiga
Nr 19 - Federal A-1477, bensiin, 20-kohaline (end. Mootori Nr 22) /hilisem nr ER 01-49,
hävis 1941. a. põlengus/
Nr 20 - Renault A-603, bensiin, 20-kohaline (end. Mootori Nr 24)
Nr 21 - Büssing-NAG A-xxxx, 30-kohaline (end. Mootori Nr ?) /*
Nr 22 - Büssing-NAG A-xxxx, 30-kohaline (end. Mootori Nr ?) /*
Nr 23 - Büssing-NAG A-xxxx, 30-kohaline (end. Mootori Nr ?) /*
Nr 24 - Büssing-NAG A-xxxx, 30-kohaline (end. Mootori Nr ?) /*
Nr 25 - Büssing-NAG A-xxxx, 30-kohaline (end. Mootori Nr ?) /*
Nr 26 - Büssing-NAG A-xxxx, 30-kohaline (end. Mootori Nr ?) /*
Nr 27 - Büssing-NAG A-2173, 30-kohaline (end. Mootori Nr 78) /*
Nr 28 - Büssing-NAG A-xxxx, 30-kohaline (end. Mootori Nr ?) /*
Nr 29 - Büssing-NAG A-xxxx, 30-kohaline (end. Mootori Nr ?) /*
Nr 30 - Büssing-NAG A-xxxx, 30-kohaline (end. Mootori Nr ?) /*
Nr 31 - Dodge A-528, bensiin, 20-kohaline (end. Mootori Nr 14)
/* Bussidest 21-30 oli peale sõda Tallinnas alles arvatavasti vähemalt 3/
|
 |
 |
 |
 |
| Volvo Nr 14-16 1939. aastal. |
Volvo Nr 14-16 Viru tänaval 1940. aasta augustis. |
Volvo Nr 17 1939. aastal Pärnus mudaravila ees. |
 |
 |
 |
 |
Volvo Nr 18 Pirital 1939. aasta juulis.
Parempoolne pilt hiljem koloreeritud. |
Vasakul: Volvo Nr 18 1940. aastal Toompea-Sadam liinil.
Paremal: Tõenäoliselt Volvo Nr 14-16 (A-628?, A-629?) Tartu mnt - Maakri tn nurgal. 23.10.1939 oli vastu Tartu mnt 2 maja
seina sõitnud linna Büssing-NAG Nr 27 (A-2173).
Foto: Päevaleht 25.10.1939 /Digiteeritud eesti ajalehed
(dea.nlib.ee)/. |
 |
|
|
|
Võib-olla Volvo Nr 14-17 (A-1685). 28.02.1940 libises Veerenni-Ristiku liinil sõitev buss, mida juhtis
Adolf Ripmann, Nunne 4 maja kohal libeda tee tõttu vastu kiviseina. Bussi ja seina vahele jäid 23. a-ne Ellen Abram ja 49. a-ne
Mihail Fedotov. E. Abramil tuli hiljem amputeerida käsi.
Foto: Teataja 01.03.1940 /Digiteeritud eesti ajalehed
(dea.nlib.ee)/. |
|
|
|
Vt OÜ Mootor bussid lk 3
|
 |
 |
 |
|
| Mootorilt saadud Büssing-NAGid Nr 21-30 (kaks vasakpoolset) 1940. aastal Veneturul. |
Büssing-NAG Nr 21-30 1941. aastal. |
Büssing-NAG Nr 23 1941. aastal. |
|
1 9 4 0 / 4 1
1940. aasta kevadel osteti 5 (või 6) OÜ Pärnu Transportühingu bussi (firma likvideeriti,
ülejäänud sõidukid ja liinid omandas teine Pärnu bussiettevõte AS Side). Pärnust osteti
bussid International (P-179), Opel Blitz (P-245), Reo (P-509), Studebaker (P-510), Volvo (P-549).
Ungern-Sternbergi töökojas valmis veel 5 "Tallinna-tüüpi" Büssing-NAGi. Nende
väliseks erinevuseks võrreldes varasemate bussidega oli kahe ustevahelise külgakna asemel kolm väiksemat akent ja klaasitud
liinisildi asukoht akende all.
Eesti N. Liiduga ühendamise järel saabus Venemaalt 5 bussi ZIS-16, milledele Tallinnas paigaldati vaakumjuhtimisega
tagumised lõõtsuksed.
1941. aasta kevadel valmis Viljandis nüüd juba endises Ungern-Sternbergi töökojas
veel 10 (võib-olla 9) "Tallinna-tüüpi" bussi Volvo alustele, mis aga hakkasid kandma juba Mootori
numeratsiooni (Tallinna linna ja Mootori pargid ühendati) ning arvatavasti Tallinnas eriti sõita ei jõudnudki. Bussid olid aga
endiselt sinist värvi ja saabusid pealinna arvatavasti suve alguses (kindlasti jõudsid kohale Nr-d 140 ja 142-148). Viimasel seerial
oli samuti kolm ustevahelist külgakent ja klaasitud liinisilt asus akende all. Nende busside edasisest saatusest puuduvad kindlad
andmed.
Pärast Tallinna linna ja Mootori bussiparkide liitmist 1941. a. kevadel määrati endistele Tallinna bussidele numbrid 151-197, kuid
reaalselt jõuti uus number kanda vaid kahele bussile (Nr 5=155 ja Nr 10=160).
1. juulist 1940 võttis Tallinna Linna Tramm Mootorilt üle Lilleküla liini ning Veerenni - Ristiku
liinil muudeti osaliselt marsruuti (viidi Õle tänavalt üle Ristiku tänavale).
Liinid 1940/41: Suur-Karja - Kopli (Veneturg - Kopli), Jakobsoni - Tööstuse (Soo - Jakobsoni), Veerenni - Ristiku, Toompea - Sadam,
Lilleküla (Veneturg - Lilleküla, alates 1. juulist 1940), Pirita? (suvehooajal), Pelgurand? (suvehooajal).
Uued bussid 1940/41:
Nr-d 32-35 ja 41-42:
Nr ? - Volvo P-549, 34-kohaline (end. Pärnu Transportühing) /pärast sõda Tallinnas Nr 13/
Nr ? - REO P-509, 42-kohaline (end. Pärnu Transportühing) /pärast sõda Tallinnas Nr 16/
Nr ? - Studebaker P-510, 35-kohaline (end. Pärnu Transportühing) /pärast sõda Tallinnas
Nr 8/
Nr ? - International P-179, 26-kohaline (end. Pärnu Transportühing)
Nr ? - Opel Blitz P-245, 28-kohaline (end. Pärnu Transportühing)
Nr 36 - Büssing-NAG, 32-kohaline
Nr 37 - Büssing-NAG, 32-kohaline
Nr 38 - Büssing-NAG, 32-kohaline /pärast sõda Tallinnas Nr 9?/
Nr 39 - Büssing-NAG, 32-kohaline /pärast sõda Tallinnas Nr 10/
Nr 40 - Büssing-NAG, 32-kohaline
Nr 43 - ZIS-16
Nr 44 - ZIS-16
Nr 45 - ZIS-16
Nr 46 - ZIS-16
Nr 47 - ZIS-16
/Vähemalt 2 ZIS-16 olid 1941. a. sügisel Tallinnas alles/
Nr 140 - Volvo
Nr 141 - Volvo
Nr 142 - Volvo
Nr 143 - Volvo
Nr 144 - Volvo
Nr 145 - Volvo
Nr 146 - Volvo
Nr 147 - Volvo
Nr 148 - Volvo
Nr 149 - Volvo
/Viidi kõik 1941. aastal Venemaale?/
|
 |
|
|
|
| Büssing-NAG Nr 36-40 1940. aastal. |
|
|
|
 |
 |
|
|
| Pärnu Transportühingu Reo, mille 1940. a. kevadel ostis Tallinna Linna Tramm. |
Üks viiest 1940. aastal N. Liidust saabunud ZIS-16st, buss Nr 45. |
|
|
Bussid sõja ajal ja pärast sõda.
Osa endisi Tallinna linna liinide busse hävis lahingute käigus 1941. aasta augustis Mootori
garaazhides puhkenud tulekahjus. J. Vaarmannni raamatu Rinnutsi leekidega andmeil põles suurtulekahjus garaazhides sisse
23 autobussi ning 40 veo- ja sõiduautot.
Palju busse viidi tõenäoliselt 1941. aastal evakueerimise käigus Venemaale, mitmed hävisid sõja ajal. Suurema osa busside
täpne saatus on aga teadmata.
Tallinnas oli pärast sõda alles vähemalt 4 Viljandis ehitatud "Tallinna-tüüpi" bussi - sõjajärgse numeratsiooniga Nr-d 4
(end Nr ?), 5 (end Nr 7), 10 (end Nr 39) ja 14 (end Nr 14-16?). Nr 4 sõjaeelne number pole täpselt teada, buss toodi
väidetavalt Tartust, kuid oli sinna varem Tallinnast sattunud. Nr 4, mis oli tõenäoliselt ka viimane säilinud seda tüüpi buss
Tallinnas, hävis bussipargi garaazhi põlengus 1954. aastal.
Lisaks oli üks "Tallinna buss" peale sõda kasutusel Pihkvas (arvatavasti kas Büssing-NAG Nr 36-40 või Volvo Nr 140-149).
Võib-olla oli üks veel 1950. aastatel alles ka Leningradis.
|
"Tallinna-tüüpi" bussid:
|
 |
 |
 |
 |
| Bussipargi bussid 1953. aastal. Teine ja neljas Tartust toodud buss uue numbriga 4 ja endine TLV
Büssing-NAG Nr 39 (10). Vasakpoolne endine Mootori buss, kolmas trofeebuss. |
Tartust toodud tõenäoliselt endine Tallinna linnavalitsuse buss sõjajärgse bussipargi numbriga
4 Tallinnas 1953. aastal. |
Vasakul Volvo Nr 14-16 (uus nr 14), paremal Büssing-NAG Nr 7 (uus nr 5). 1949. aasta. |
 |
 |
 |
 |
Endine TLV Büssing-NAG Nr 7 (uus nr 5) 1946. a-l.
Foto: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/. |
Büssing-NAG Nr 7 (5) 1947. aasta XII Üldlaulupeo osalisi vedamas. |
Büssing-NAG Nr 7 (5) 1950. aastal. |
Büssing-NAG Nr 7 (5) 1945. a-l.
Foto: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/. |
 |
 |
 |
 |
| Büssing-NAGi Nr 7 (5) vrakk 1952. aastal. |
Endine TLV Büssing-NAG Nr 39 (10) Loksa liinil 1953. aastal. |
Büssing-NAG Nr 39 (10) Kloostrimetsas 1945. a-l.
Foto: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/. |
Büssing-NAG Nr 39 (10) 1953. |
 |
 |
 |
 |
| Büssing-NAG Nr 39 (10) 1953. |
Büssing-NAG Nr 39 (10) 1953. |
Büssing-NAG Nr 39 (10) sisevaade 1953. |
Büssing-NAG Nr 39 (10) juhikabiin 1953. |
 |
 |
 |
 |
| Endine TLV Volvo Nr 14-16 1939. aastast (uus nr 2) ümberehitatud puugaasiküttele 1942. aastal.
Arvatavasti sama Volvo, mis peale sõda kandis numbrit 14. |
Volvo uue numbriga 14 peale sõda. |
Volvo Nr 14 u. 1946-49. |
Paremal Volvo Nr 14, taga keskel endine Mootori Scania-Vabis Nr 99? (9?), ees vasakul trofeebuss. |
Büssing-NAGid Nr 21-30:
Vt Mootor lk 3.
|
 |
 |
 |
 |
| Nr 21-30 seeria Büssing-NAGi vrakk 1941. aastal. |
Ees Büssing-NAG Nr 21-30. Taga Büssing-NAG Nr 39. 1942. aasta. |
Gaasigeneraatoriga 1937. aasta Büssing-NAG, uue numbriga 7 endisel Veneturul 1945.
aastal. See, nagu ka kõrvalpildil olev buss, ehitati mingil põhjusel ümber ja on seetõttu algsest erineva
uste asetusega. |
Gaasigeneraatoriga 1937. aasta Büssing-NAG sõjajärgseil aastail arvatavasti Tartus.
Foto: Tarvo Puusepp (Vello Tederi arhiivist). |
Muud:
|
 |
 |
 |
 |
| Federal Nr 19 (endine Mootori Nr 22) hävis Mootori garaazhide põlengus 1941. aasta
augustis. |
ZIS-16 Nr 43-47 (RO-11684) 1942. aastal (uus parginr 14). |
Tallinna autobussipargi ZIS-16 1947. aasta XII Üldlaulupeo osalisi vedamas. Võib-olla üks 1941 Tallinnasse saabunud
viiest ZIS-16st (Nr 43-47). |
 |
 |
 |
|
| REO, 1940. a. kevadel Pärnust ostetud buss (uue nr-ga 16). Vasakul u 1948-49 a-l. |
Studebaker(??), 1940. a. kevadel Pärnust ostetud buss 1945. aastal (uus nr 8). |
|
|
KERETEHASED, AS UNGERN-STERNBERG & KO
OÜ MOOTORI BUSSID
TEISTE ETTEVÕTETE BUSSID |
|
| galerii[ät]hot.ee |
-x_1938.jpg)
