Eesti Antiikautode Galerii


ESILEHT AJALUGU - EESTI AEG UUDISED


KERETEHASED, MOOTORI TÖÖKOJAD - BUSSIDE EHITUS

TALLINNA LINNAVALITSUSE BUSSID

TEISTE ETTEVÕTETE BUSSID

LEHEKÜLG 1 LEHEKÜLG 2 LEHEKÜLG 3 LEHEKÜLG 4 ARTIKLID


OÜ MOOTOR AUTOBUSSID 1.

OÜ Mootor asutati 1926. aasta alguses Krediit Panga eestvõttel. Fromhold Kangro bussiettevõttel olid Krediit Panga ees suured võlad ning tema firma varad läksid vastloodud Mootorile üle. Juba 1920. aastate lõpuks oli Mootor kasvanud Eesti suurimaks bussifirmaks.
1926. a-l alustas Mootor eri andmetel 25-26 bussi (neist 21 Fordi ja 5 muud marki sõidukit) ja ligi 90 töötajaga, teenindades 3 linnaliini, Pirita ja Kose liini ning 2 maaliini (Rannamõisa ja Viimsi).
1927. aasta jaanuaris oli Mootoril 27 bussi. 24. jaanuari varahommikul puhkes Mootori Suur-Tartu mnt 53 asunud garaazhis ränk tulekahju, mille tagajärjel said keskmiselt ja raskelt kahjustada kõik hoones olnud 20 bussi. Suurem osa neist loeti hävinenuks, uute kerede ehitamise järel loodeti taas kasutusele võtta vaid 3-4 kergemalt pääsenud masinat. Ettevõtte liine jäid teenindama kõigest 7 sõidukit, mis asusid Mootori teises garaazhis Lasnamäel. Tulekahju kogukahju hinnati ligi 8 miljonile margale (vt artikleid ajalehtedes).
1927. aastal osteti Lutri (Lutheri, praegune Lastekodu) 48-a asunud V. Jägermannile, O. Kangurile ja V. Rennenkampfile kuulunud Tallinna vedrutehas, mis jätkas tegevust OÜ Mootori vedrutehase ja parandustöökojana.
1928. a-l oli Mootoril Tallinna ja selle ümbruse liinidel käigus 31 autobussi. Ettevõtte asjaajaja-direktoriks oli insener E. Schiffer.
1929. aasta suvel kuulus Mootori sõidukiparki 35 bussi (neist vanu Forde veel 8), töötajaid oli 140. Samal aastal sai Mootor ühenduse pidamise õiguse Tallinn - Märjamaa liinil (endine liinipidaja E. Heinrichson). Lisaks sõitsid Mootori bussid 1929. a. detsembris veel maaliinidel Tallinn - Oru (Tuhala), Tallinn - Rannamõisa - Suuropi, Tallinn - Keila-Joa. 21. detsembril 1929 avati uus linnaliin Pelgulinn - Veneturg - Magasini.
1930. a. 14. novembril avati liin Tallinn - Paide - Põltsamaa, sama aasta detsembris olid käigus maaliinid Tallinn - Märjamaa, Tallinn - Oru (Tuhala), Tallinn - Rannamõisa - Suuropi, Tallinn - Keila-Joa, Joa - Keila alev, Tallinn - Juuru - Kaiu, Tallinn - Kurna - Nabala.
1931. a-l ostis Mootor Volbrecht Tatsi bussiettevõtte koos sõidukitega (14) ja võttis üle liinid Raekoja plats - Kopli, Tallinn - Loksa, Tallinn - Tsitre, Tallinn - Võsu, Tallinn - Anija - Koitjärve.
1932-1933 oli lühikest aega OÜ Mootor juhatuse esimeheks Krediitpanga juhatuse liige, hilisem Pikalaenu Panga direktor Andreas Viktor Kargaja ning juhatuse liikmeks Krediitpanga laenuosakonna juhataja (1939), AS Frankonia ja AS Järvakandi Tehased juhatuse liige Eduard Kasvandik. 1933 valiti nende asemel juhatusse August Kerem ja Voldemar Freivald, juhatuse liikmena jätkas sinna juba varem kuulunud Eduard Aule.
1933. a-l kuulus Mootorile 56 bussi, lisaks kaubaveoautod. Firma bussid sõitsid 3 linnaliinil (Jakobsoni - Soo, Magasini - Pelgulinn ja Veneturg - Lilleküla), 2 linnalähiliinil (Pirita ja Kose), 11 maaliinil kogupikkusega 757,3 km (Tallinn - Leesi - Loksa - Viinistu, Tallinn - Anija - Raudoja, Tallinn - Kurna - Nabala, Tallinn - Juuru - Kaiu, Tallinn - Märjamaa - Pärnu, Tallinn - Rannamõisa - Suuropi, Tallinn - Merivälja - Viimsi - Tammneeme, Tallinn - Kuusalu - Tsitre - Leesi, Tallinn - Valgejõe - Võsu, Tallinn - Keila-Joa ja Keila-Joa - Keila alev) ning 2 kaubaveoliinil. Ettevõtte peakontor asus Kopli tänavas, samas paiknesid ka garaazhid ja remonditöökojad. Osa garaazhe oli aga Tartu maanteel. Bussid sõitsid põlevkivist toodetud kodumaise bensiiniga (New Consolidated Gold Fields) ja Mootor oli üks suurimaid bensiinitarbijaid Eestis.
1934. a-l valmis Mootori töökodades Eesti esimene moodne bulldogbuss, 42-kohaline Scania-Vabis.
1936. aastal suurendati OÜ Mootor põhikapitali 100 000.- kroonini ning alustati ruumide koondamist elektrijaama lähedal asuvale (Vana-)Sadama tänava krundile. Vanade aitade ümberehitamine garaazhideks ning töökodade- ja bürooruumideks kestis ligi aasta.
1937. aasta 28. jaanuaril toimus Mootori uute ruumide pidulik avamine ja sisseõnnistamine. Kohal viibisid Krediit Panga direktorid Armin Matto ja P. Kurvits, teedeministri abi K. Jürgenson, sotsiaalminister O. Kask, Tallinna abilinnapea A. Uesson, Harju maavalitsuse esimees K. R. Ruus, maanteede talituse direktor M. Grasberg, kaubandusosakonna direktor A. Tuhk, Mootori juhid August Kerem ja Voldemar Freivald, paljud kutsutud külalised ja ettevõtte personali liikmed, kokku ligi 100 inimest.
Sadama tänaval asusid kahes suures hoones kuni 66 bussi mahutav 2000 ruutmeetrise põrandapinnaga garaazh, kereehitustöökojad, remonditöökoda, pesula, busside hooldus- ja parandusruumid, varuosade ladu, oma bensiinitankla maa-aluste kütusemahutitega, tööliste riietus-, pesemis- ja klubi/õpperuumid, bürooruumid ja isegi paar korterit.
1937 oli Mootoris ametis 221 inimest (neist ametnikke 12, autojuhte 73, konduktoreid 59, töökoja ja garaazhi töölisi 77); bussipark koosnes 68-st reisibussist, mis olid võimelised teenindama korraga 2000 reisijat. OÜ Mootor suurosanik oli endiselt AS Krediit Pank (ja selle kaudu suures osas riik). Ettevõtet juhtisid August Kerem juhatuse esimehe ja peadirektorina ning Voldemar Freivald juhatuse liikme ja tehnilise direktorina (oli ka Fordi esinduse AS Mobile osanik).
OÜ Mootori bussid olid kõik punast värvi ja nö bussijaamana kasutati Tallinnas Veneturu platsi, mis asus umbes praeguse Viru hotelli juures.
1937. a. 1. aprillist hakkas teedeministeeriumi konkursi võitnud Mootor ühendust pidama liinil Tallinn - Nõmme (1932-1937 liinipidaja Karl Siitan, 1931-1932 Pastarus).
1937. a-l asus Tallinna linnavalitsus ellu viima kava linnasisese bussiliikluse linna kätte võtmiseks ja 1. detsembrist 1937 hakkas Tallinna Linna Tramm linna bussiliinide operaatorina ühendust pidama liinil Veneturg - Kopli.
1938. aasta veebruaris oli Mootori käes 29 liini (sh 2 kaubaveoliini Tallinn - Loksa ja Tallinn - Leesi), millest pikimad Tallinn - Virtsu 144 km ja Tallinn - Pärnu 142 km ning lühim Lilleküla linnaliin 4,1 km. Firma sõidukiparki kuulus 75 bussi.
1938. a. 1. maist läks Mootorilt Tallinna linnavalitsusele üle Soo - Jakobsoni liin. Linn soovis endale ka Veneturg - Lilleküla ja Magasini - Pelgulinn liine, kuid teedeministeeriumi eitava otsuse tõttu jäid need esialgu üle võtmata. Lisaks esitas Mootor riigikohtusse liinide ülevõtmise vastu protesti. Suvitushooajal oli katseliselt (1 bussiga) käigus liin Tallinn - Võsu.
1939. a. 28. märtsil leidis Mootori eelmisel aastal riigikohtusse esitatud protest lahenduse linna kasuks. Tallinna linnavalitsus jõudis Mootori ja riigiga kokkuleppele ning alates 1. juulist läksid linnale üle liinid Veerenni - Ristiku ja Toompea - Sadam. Mootor müüs linnale ka 13 bussi. 1. aprillist võttis Mootor üle Tapa liinid sihtkohtadega Tapa, Järva-Jaani, Järva-Madise ja Paide. 1939. a. kevadel ja suvel liikusid Mootori bussid liinidel Tallinn - Pirita, Tallinn - Kose, Tallinn - Merivälja, Tallinn - Rannamõisa, Tallinn - Nõmme, Tallinn - Keila-Joa - Laulasmaa, Tallinn - Kuusalu, Tallinn - Leesi, Tallinn - Loksa, Tallinn - Viinistu, Tallinn - Võsu - Käsmu, Tallinn - Juuru - Kaiu, Tallinn - Anija - Raudoja, Tallinn - Nabala, Tallinn - Märjamaa - Pärnu, Tallinn - Kuressaare, Tallinn - Märjamaa, Tallinn - Riguldi, Tallinn - Keila - Vasalemma - Haapsalu, Haapsalu - Lihula, Haapsalu - Põõsaspea, Haapsalu - Märjamaa - Nurtu, Tallinn - Anija - Aegviidu - Järva-Madiuse - Järva-Jaani, Tapa - Järva-Madise, Järva-Madise - Aegviidu, Aegviidu - Järva-Madise - Paide, Tapa - Arbavere - Viitna - Võsu.
1939. a-l sai OÜ Mootorist üks Eesti Lennuliinide AS AGO asutajaid ja omanikke ning Mootori direktor August Kerem valiti AS AGO juhatuse esimeheks.
1. juulist 1940 läks Tallinna linnavalitsusele üle Lilleküla liin.
1940. a-l peeti Mootorit koguni "suurimaks selletaoliseks ettevõtteks Baltimaal, kaasa arvatud Soome".
(Päevaleht 23.06.1929, 29.01.1937; Uus Eesti 29.01.1937; Vaba Maa 23.06.1929, 20.05.1933, 24.02.1938; Auto 5/1928, 6/1930, 2/1937; Kaubandus-tööstuskoja Teataja 12/1927, 1/1933, 10/1933, 6/1936)
/Vt ARTIKLID/.

August Kerem (11.10.1889-28.05.1942), OÜ Mootor juhatuse liige alates 1933. a-st, direktor 1933-1940, oli mitmekordne minister (1920, 1923-25 ja 1929-31 põllutöö-; 1926-28 teede- ja 1931-33 kaitseminister), I-V Riigikogu liige. Tema kaitseministriks oleku ajal toimus Eesti miiniristlejate "Vambola" ja "Lennuki" müük Peruu valitsusele, mis tõi kaasa suure skandaali. A. Kerem anti kohtu alla, kuid mõisteti 1934. a. detsembris õigeks. 1933. a-st OÜ Mootor direktor. Ta oli hariduselt agronoom, oli lõpetanud Riia Polütehnilise Instituudi põllumajandus- osakonna. Osales I maailmasõjas ja Vabadussõjas, kuulus Rahvaerakonda, oli Eesti Seemnevilja Ühisuse nõukogu esimees, Eesti Lennuliinide AS AGO juhatuse esimees ja asjaajaja-direktor (1939-40). A. Kerem arreteeriti ja mõrvati Nõukogude võimude poolt vangilaagris (ENE 4/1989; Eesti Biograafilise Leksikoni Täiendusköide 1940; Eesti Majandustegelased 1938 jm).
Voldemar Freivald (21.03.1896-?), OÜ Mootor juhatuse liige alates 1933. a-st, tehniline direktor; Fordi esindusäri AS Mobile aktsionär alates 1937, Eesti Lennuliinide AS Ago juhatuse liikmekandidaat alates 1939. Oli õppinud Kiievi Polütehnikumis inseneriks, põgenes 1944 Rootsi.
Eduard Aule (28.12.1878-7.03.1947), OÜ Mootor juhatuse liige alates 1932. a-st, oli ühistegevus- ja pangandustegelane, 1919-1925 Eesti Panga direktor ja president, 1925-1928 Põhja Panga ja 1928-1932 Krediitpanga direktor. Seejärel juhatuse liige mitmes ettevõttes (peale Mootori veel Kindlustus-AS Hansa (1931-1938), OÜ Eesti Reisibüroo (1930-1940), Põhja Kindlustus-AS (1938-1940), AS Valga Õlletehas (alates 1932), AS Eesti Marmor (kuni 1931)). E. Aule sündis Viljandimaal Kabala mõisas aidamehe pojana, lõpetas 1897 Tartu reaalkooli, 1902 Riia polütehnikumi majandusteadlasena. Töötas 1902-1907 Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisuse ning 1907-1918 Tartu Vastastikuse Krediitühisuse asjaajajana. Oli Ajutise Maanõukogu liige ja Asutava Kogu liige maaliidu rühmas, 1919 lühikest aega Ajutise Valitsuse toitlustusminister, a-st 1923 Eesti Olümpiakomitee juhatuse liige (laekurina), suri Saksamaal (Eesti Biograafilise Leksikoni Täiendusköide 1940; Uus Eesti 24.12.1938; Päevaleht 24.12.1938 jm).
Edmund Sihver (a-ni 1937   Edmund Schiffer) (7.07.1901-19.06.1970), insener, OÜ Mootor asjaajaja-direktor 1920. a-te lõpus, valiti 1930 OÜ Mootor juhatusse. Edmund Sihver sündis Tallinnas, läks koolipoisina Vabadussõtta, teenis Soomusrongil nr 2, lõpetas 1919 Vabariigi Sõjakooli I kursuse, VR II/3. 1921 asus õppima Tartu ülikooli ja liitus korp! Vironiaga, jätkas õpinguid Prantsusmaal Nancy tehnikaülikoolis, mille lõpetas. 1930. a-tel oli Edmund Sihver AS Järvakandi Tehased asjaajaja-direktor, seejärel Eesti Kiviõli AÜ prokurist ja õlivabriku juhataja, lisaks ka 1930. aastal asutatud täisühingu J. Jaanson & Ko (Firestone autokummide esindus) täisosanik 1930-1933. 1944 põgenes E. Sihver Rootsi, kus töötas kuni surmani Kaitsevägede staabis, suri Stockholmis. (Ohvitseride andmekogu, Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet 27.06.1970 jm)


Järgnevate andmete ja fotode (kui pole näidatud teisiti) allikad on peamiselt Ilmar Adamson, Jüri Loog, Aare Olander ja Eero Olander.
Vt ka Aare Olander, "Tramm, buss ja troll Tallinnas", Tänapäev 2008.




BUSSID 1926-1933:

Mootori esialgne, Fromhold Kangrolt üle võetud bussipark koosnes ilmselt 21 Fordist ja 5 muud marki bussist. 1926. aastal soetatud esimene uus buss Berliet hakkas kandma järjekorranumbrit 22. 1926-34 omandatud uued bussid olid valdavalt 20-30-kohalised, levinumad margid: Graham, Dodge, Federal ja Reo.
1926 osteti AS Hoonelt 3 17-kohalist Berliet'd:
   Nr 22 BERLIET VMB; käigus kuni 1931, kanti maha 18.05.1933
   Nr 23 BERLIET VMB; käigus kuni 1931, kanti maha 1933?
   Nr 24 BERLIET VMB; käigus kuni 1931, kanti maha 18.07.1933
1927 osteti Eesti AS C. Siegelilt 6 16-kohalist Grahamit.
   Nr 25 GRAHAM BROTHERS MB; ümberehitus veoautoks 1934, kanti maha 24.04.1936
   Nr 26 GRAHAM BROTHERS MB; ümberehitus veoautoks 1934
   Nr 27 GRAHAM BROTHERS MB (A-508); kanti maha 1934
   Nr 28 GRAHAM BROTHERS MB (A-529)
   Nr 29 GRAHAM BROTHERS MB; kanti maha 1934
   Nr 30 GRAHAM BROTHERS MB; kanti maha 4.05.1936
1928 osteti Eesti AS C. Siegelilt 6 19-kohalist (YD, kered ehitas K. Jürgensi puutöökoda) ja 2 20/24-kohalist (YDX, kered ehitas AS Silva puutöökoda) Grahamit, lisaks omandati kelleltki Tammelt üks kasutatud 16-kohaline Chevrolet:
   Nr 33 GRAHAM BROTHERS YDX
   Nr 34 GRAHAM BROTHERS YDX (2571, A-501); käigus kuni 1936
   Nr 15 GRAHAM BROTHERS YD (A-510...A-515)
   Nr 16 GRAHAM BROTHERS YD (A-512)
   Nr 17 GRAHAM BROTHERS YD (2580, T-71, A-510...A-515)
   Nr 18 GRAHAM BROTHERS YD (A-510...A-515)
   Nr 19 GRAHAM BROTHERS YD (A-516); ümberehitus veoautoks u 1936
   Nr 20 GRAHAM BROTHERS YD (A-510...A-515)
   Nr 21 CHEVROLET; kanti maha 1932
1929 osteti Eesti AS C. Siegelilt 4 16-kohalist (ME), 2 20-kohalist (YE) ja 1 28-kohaline (HE) Dodge (kered ehitati AS Silva töökojas Mootori tööliste poolt):
   Nr 09 DODGE BROTHERS ME (A-532); kanti maha 11.05.1938
   Nr 10 DODGE BROTHERS ME (A-1423)
   Nr 11 DODGE BROTHERS ME (A-534)
   Nr 12 DODGE BROTHERS ME (A-533)
   Nr 13 DODGE BROTHERS YE (A-527); oli alles veel sügisel 1941
   Nr 14 DODGE BROTHERS YE (A-528); 1939 Tallinna linnale (Nr 31)
   Nr 35 DODGE BROTHERS HE (A-535)
1930 osteti K.T.K. Orionilt 4 20-kohalist Reod (kered telliti Soomest firmalt Autokoritehdas OY); Soomest OY Autocarilt 3 21-kohalist Grahamit; Eesti AS C. Siegelilt 4 17-kohalist Dodge'i ja lisaks Hans Tornilt veel ka üks 16-kohaline Chevrolet:
   Nr 36 REO GB (A-1255)
   Nr 37 REO GB (A-1254)
   Nr 38 REO GB (A-1466)
   Nr 39 REO GB (A-1268, A-1421)
   Nr 40 GRAHAM BROTHERS MB; kanti maha 22.03.1937
   Nr 41 GRAHAM BROTHERS MB (A-1311); müüdi Tartusse 1934 (B-266)
   Nr 42 GRAHAM BROTHERS MB (A-1312); müüdi Tartusse 1934 (B-267)
   Nr 05 DODGE BROTHERS JT (A-1302)
   Nr 06 DODGE BROTHERS JT (A-1303)
   Nr 07 DODGE BROTHERS JT (A-1314); viidi Venemaale 1941
   Nr 08 DODGE BROTHERS JT (A-1315?); hävis põlengus 1941
   Nr 43 CHEVROLET (H-109, al. 25.04.1933 A-1482); kasutusel kuni 1933?
1931 osteti Friedrich Johnilt 6 25-kohalist Federali:
   Nr 01 FEDERAL AGTB (A-1483)
   Nr 02 FEDERAL AGTB (A-1484)
   Nr 03 FEDERAL AGTB (A-1485)
   Nr 04 FEDERAL AGTB (A-1486)
   Nr 31 FEDERAL AGTB (A-1487); 1939 kasutusel
   Nr 32 FEDERAL AGTB (A-1488); 1939 kasutusel
1931 lisandus seoses Volbrecht Tatsi liinide omandamisega Mootori bussiparki veel ka kirev komplekt 14st endisest Tatsi bussist (Dodge, Reo, Continental, Nash, Garford jt). Arvatavasti olid vähemalt osad (kui mitte kõik) Tatsi bussid saanud kered tema oma töökojas, kus bussikerede ehitamisega tegeles näiteks ka hilisem töökojaomanik Aleksander Roosimann.
   Nr 44 (Tatsi 06) DODGE BR. JG (A-1252), 23-kohaline; müüdi 1938 Viljandi linnale
   Nr 45 (Tatsi 10) DODGE BR. JG (A-1438), 25-kohaline
   Nr 46 (Tatsi 02) DODGE BR. UF, 21-kohaline; oli alles veel sügisel 1941
   Nr 47 (Tatsi 12) DODGE BR. UF, 21-kohaline; oli alles veel sügisel 1941
   Nr 48 (Tatsi 03) REO FB (A-1207), 23-kohaline; hävis põlengus 1941
   Nr 49 (Tatsi 04) REO FB (A-1206), 23-kohaline; ehitati hiljem ümber kaubaveoautoks
   Nr 50 (Tatsi 19) REO GBS (A-1500), 33-kohaline; 1939 kasutusel
   Nr 51 (Tatsi 20) BENZ-PACKARD* (H-124, al. 25.04.1933 A-843), 27-kohaline; kanti maha 1935
   Nr 52 (Tatsi 18) DKW-BERLIET-STUTZ (H-?, A-123), 26-kohaline; kanti maha 30.03.1936
   Nr 53 (Tatsi 17) CONTINENTAL (A-843), 28-kohaline; kanti maha 24.04.1936
   Nr 54 (Tatsi 14) NASH (A-1409), 25-kohaline; kanti maha 22.03.1937
   Nr 55 (Tatsi 15) GARFORD, 13-kohaline; kanti maha 24.04.1936
   Nr 56 (Tatsi 08) CONTINENTAL, 18-kohaline
   Nr 57 (Tatsi 09) DODGE BR., käigus kuni 1934
   Nr 58 (Tatsi 01) ?, kanti maha juba 1931
* Võib-olla 2 erinevat bussi, V. Tatsi registreeris bussi Benz (H-124) 25.07.1929 ja bussi Packard (H-124) 29.04.1930.
Pärast 1931. aastat suutis Mootor majanduskriisi tõttu esimese uue bussi hankida alles 1934. aastal.

Endised Fr. Kangro ja Ko bussid Nr 1-21(?)
Mootori esimesi, arvatavasti veel F. Kangrole kuulunud Ford busse: Nr 1 liinil Veneturg - Pelgulinn 1928. aastal Vanaturu kaelas, Nr 2 (reg-nr 2412) u 1926-28, Nr 3 (reg-nr 2559) liinil Veneturg - Pelgulinn 1926 Veneturul.
Mootori esimesi, arvatavasti veel F. Kangrole kuulunud Ford busse: Nr 8 1920. a-tel, Nr 12 liinil Veneturg - Pelgulinn 1928. aastal, Nr 13 Rannamõisa liinil 1920. a-tel.
Parempoolne foto: Veneturg - Pelgulinn liini buss Raekoja platsil 1928. aastal. Tulba taga V. Tatsi Raekoja plats - Kopli liini Ford TT.
Foto: "Vana Tallinn: ehitised ja inimesed", Argo, 2007.

1926 BERLIET´d Nr 22, 23, 24

1926. aastal AS Hoonelt ostetud 17-kohaline Berliet VMB Nr 23 1928. aastal Veneturul. Buss jäi 1931. a-l seisma ja kanti maha arvatavasti 1933. Berliet VMB Nr 24 1926. aastal. Ka see buss jäi 1931 seisma ning kanti 1933 maha. Berliet VMB Nr 24 1928. aastal.

1927 GRAHAMid Nr 25, 26, 27, 28, 29, 30
1927. aastal osteti Eesti AS C. Siegelilt 6 16-kohalist bussi Graham Brothers MB.
Vasakult: Graham Nr 25 1927. aastal, Graham Nr 27 ja Graham Nr 28 Pirital.
Nr 25 ehitati (koos 26ga) 1934 ümber veoautoks ja lammutati 1936.

1928 GRAHAMid Nr 33, 34, 15, 16, 17, 18, 19, 20; CHEVROLET Nr 21
1928. aastal ostis OÜ Mootor 8 uut Graham Brothers bussi Eesti AS C. Siegelilt. Neist bussidest ja Mootori senisest tegevusest ilmus pikk piltidega artikkel ajakirjas Auto Nr 5/1928.
6 alust ehitati 19 iste- ja 11 seisukohaga linnaliinibussideks K. Jürgensi puutöökojas (Nr-d 15-20). 2-le alusele ehitati kaugsõidubussid AS Silva puutöökojas (Nr-d 33 ja 34). Kuna Tallinna linnavalitsus oli busside maksimumlaiuseks määranud 2 meetrit, paigutati linnaliinibussidel paremale rida kahekohalisi istmeid ja vasakule pikuti üks 8-kohaline iste. Juhiruum oli salongist eraldatud klaasseinaga, nn raamat- ehk lõõtsuks asus paremal küljel (vanematel bussidel oli uks tavaliselt tagumises osas). Salongi valgustas 5 lampi, lisaks oli lamp ka trepiastmel. Bussides oli ka ventilatsioon. Reisijateruumi kõrgus oli 1,87 m.
Kaugsõidubussid olid 2,15 m laiused, kõrvuti asetses kaks rida kahekohalisi istmeid. Kuna seisukohti polnud ette nähtud, oli salongi kõrgus vaid 1,65 m! Teedeministeeriumi nõude kohaselt olid bussid varustatud kahe uksega, üks kummaski küljes. Juht ei olnud reisijateruumist seinaga eraldatud ja täitis seega ka konduktori ülesandeid.

Bussid Graham YD Nr 15-20 (A-510, A-513 ja ...) Soo- Jakobsoni liini lõpp-peatuses Jakobsoni, Faehlmanni, Terase, Tobiase ja Kollase tänavate ristumiskohal. Graham Brothers YD Nr 15 Tallinnas Veneturul OÜ Mootori busside lõpp-peatuses. Üks kuuest 1928. aastal Eesti AS C. Siegelilt ostetud 19-kohalisest bussist Graham YD.
Graham YD Nr 16 (A-512) Kose liinil 1929-33. Graham YD Nr 17 Veneturul 1928. a-l.
Foto: Rein Veldi kogust.
Graham YD Nr 17 1928/29. Graham YD Nr 17 1929. aastal.
Graham YD Nr 19. Graham YDX Nr 33. 1928 osteti Eesti AS C. Siegelilt kaks suuremat, 20/24 kohalist bussi Graham Brothers YDX. Graham YDX Nr 34 1928. aastal Veneturul. Buss võeti kasutusest maha 1936.
Vasakul Graham YDX Nr 34, paremal tõenäoliselt Chevrolet Nr 21. Arvatavasti üks ja sama buss - 1928 Tammelt ostetud Chevrolet Nr 21 (A-1036 ja A-50x).

1929 DODGE´id Nr 9, 10, 11, 12, 13, 14, 35
1929. aastal ostis OÜ Mootor taas firma Eesti AS C. Siegel kaudu 7 uut bussialust Dodge Brothers. Bussidele ehitati kered AS Silva töökojas Mootori tööliste poolt. Uutest sõidukitest ilmus tutvustav artikkel ajakirja Auto 1929. a. augustinumbris.
1,75-tonnistele alustele ehitati 4 16-kohalist (mudel ME) ja 2-tonnistele alustele 2 20-kohalist (YE) lähiliinide bussi ning 3-tonnisele alusele 1 28-kohaline (mudel HE) kaugliinide buss, millel oli 7 lisaistekohta klapptoolide näol. Esimesed 6 bussi valmisid kevadel, seitsmes sügise hakul. Busside kere raamistik ehitati saarepuust ja tugevdati terasplekiga, väljast kaeti kere kattepleki tahvlitega, mille liitekohad löödi üle alumiiniumliistudega. Kere välisküljel asetses veel paks puust raudvitsaga kaitseliist kriimustuste vältimiseks. Tänu uuele alusraamistiku konstruktsioonile olid kered senisest madalamad. Reisijate uks paiknes uutel bussidel juhiistme lähedal, mis võimaldas juhil pileteid müüa ja seega ilma konduktorita sõita; samuti polnud juht erinevalt varasematest bussidest enam reisijatest täielikult vaheseinaga eraldatud. Tagaosas asus vasakpoolsel küljel varuväljapääs, mida varasematel lähiliinibussidel ei olnud. Ventilatsiooni oli parandatud avarate õhuavade ehitamisega bussi esiküljele ning katuseventilaatorite ja allalastavate akende paigaldamisega. Salong oli varustatud seisjatele mõeldud käepidemetega laes ja istmete otstes.

16-kohaline Dodge ME Nr 9 liinil Magasini - Pelgulinn. Võeti kasutuselt 11. mail 1938. 20-kohaline Dodge YE Nr 13 liini Magasini - Pelgulinn lõpp-peatuses Vaikse ja Magasini tn nurgal. Dodge YE Nr 13 Lilleküla liinil Veneturul 1935. aastal. Äsja valminud Dodge YE Nr 13 1929. aastal Veneturul.
Foto: Auto 8-1929 /via Urmas Tingas/.
20-kohaline Dodge YE Nr 14. Äsja valminud Dodge YE Nr 14 1929. aastal Veneturul.
Foto: Auto 8-1929 /via Urmas Tingas/.
20-kohalise Dodge YE Nr 13 või 14 interjöör.
Foto: Auto 8-1929 /via Urmas Tingas/.
Dodge Nr 14 müüdi 1939 Tallinna Linna Trammile linnale kuuluvate bussiliinide teenindamiseks (sai TLV numbri 31).

1930 REOd Nr 36, 37, 38, 39; GRAHAMid Nr 40, 41, 42; DODGE´id Nr 5, 6, 7, 8; CHEVROLET Nr 43

1930. aastal tellis OÜ Mootor Soomest 4 uut moodsat autobussi. Eestist K.T.K. Orionilt ostetud Reo alusele Helsingi tehases Autokoritehdas OY ehitatud 5-tonnised bussid olid 17 istekoha ja 14 seisukohaga. Bussidel oli madal raam, avarad allalastavad aknad, kütteseade ning signaalnupp iga istme juures nõudepeatusest märku andmiseks. 6-silindrine Reo mootor oli 17/70 hobujõuline, bussidel oli 4 edasikäiku ja 1 tagasikäik, harilikust suurem dünamo ja 240 ampertunnine aku salongi elektrivalgustuse tagamiseks. Uusi busse tutvustas piltidega artikliga ajakiri Auto 1930. aasta 6. numbris. Teistel andmetel 20-kohalised ja 3-tonnised bussid Reo GB hakkasid kandma Mootori numbreid 36-39.
Samal aastal osteti veel Soomest OY Autocarilt 3 21-kohalist Grahamit, Eesti AS C. Siegelilt 4 17-kohalist Dodge'i ja Hans Tornlt üks 16-kohaline Chevrolet. Nendele bussidele kered ehitanud töökojad pole teada.

Soomes ehitatud Reo GB.
Fotod: Auto 6/1930.
Reo GB Nr 36. Reo GB Nr 37. Reo GB Nr 38. Reo GB Nr 39 Veneturul 1935.
Üks bussidest Nr 36-39 hävis Mootori garaazhide suurpõlengus 1941. aastal.
Reo GB Nr 39 Vene Turg - Pirita liinil juunis 1930.
Foto: Heiki Muda /Raimo Kalda kogust/.
Reo GB Nr 39 Pelgulinna liinil 1936.
Foto: Heiki Muda /Raimo Kalda kogust/.
Dodge JT Nr 6. Üks 1930. aastal Eesti AS C. Siegelilt ostetud neljast 17-kohalisest bussist Dodge Brothers JT. Dodge JT Nr 5 liini Magasini - Pelgulinn lõpp-peatuses Vaikse ja Magasini tn nurgal.
1930 Soomest OY Autocar kaudu ostetud 21-kohaline Graham MB Nr 41. Graham MB Nr 42 Nabala liinil (paremal 1931 ostetud V. Tatsi buss Reo FB Nr 49).
1934 müüdi Grahamid Nr 41 ja 42 Tartusse. Nr 40 jäi seisma märtsis 1937.

1931 FEDERALid Nr 1, 2, 3, 4, 31, 32; endised V. Tatsi bussid Nr 44-58

Federal AGTB Nr 2 Veneturul, üks kuuest 1931. aastal autoärist Friedrich John ostetud 25-kohalisest bussist. Federal AGTB Nr 1 ja Nr 3 Veneturul 1935. aasta uputuse ajal. Federal AGTB Nr 32.
Federal AGTB Nr 31 pärast avariid 1939.
Mootori Lilleküla liini Federal Nr 31 (A-1487), mida juhtis Romet Kandre, põrkas 15.12.1939 libeda tee tõttu Tallinnas Kaarli pst 9 juures esmalt kokku vastutuleva H. Leesmenti saeveski palgikoorma ja järelvankriga veoautoga Bedford? (A-2581), mida juhtis Edgar Antov, ja seejärel tee ääres seisnud sõiduautoga (A-1294), mis kuulus agronoom Oskar Lõvile.
Fotod: Päevaleht 16.12.1939 ja Rahvaleht 16.12.1939 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/
1931 V. Tatsilt ostetud Dodge JG Nr 44, pildil veel Tatsi omanduses (Tatsi Nr 6) 1930. aastal. Mootor kasutas bussi 1938. a-ni, mil see müüdi Viljandi linnavalitsusele sealse linnaliini tarbeks. Mootori bussid u 1931-33: vasakul 25-kohaline Dodge JG Nr 45 (endine Tatsi Nr 10, A-1438), keskel 1930. a-l ostetud 20-kohaline Reo GB Nr 36 (A-1255) ja paremal võib-olla 27-kohaline Packard Nr 51 (Tatsi Nr 20 (H-124, hiljem A-843)), mida Mootor kasutas 1935. a-ni.
Foto: Raeantiik /via Heiki Muda/.
Võib-olla Benz-Packard Nr 51 (endine Tatsi Nr 20) enne/pärast ümberehitust.
23-kohaline Reo FB Nr 48, pildil veel Tatsi omanduses (Tatsi Nr 3) 1930. aastal Tondi kasarmute juures. Reo Nr 48 hävis Mootori garaazhide põlengus 1941. aastal. 1941 põlengus hävinud sõidukid: taga Reo Nr 36-39, paremal Reo Nr 48, vasakul veoauto ja korviga tsikkel.
23-kohaline Reo FB Nr 49 (endine Tatsi Nr 4) Märjamaa liinil (vasakul 1930 ostetud Graham MB Nr 42). Reo FB Nr 49, pildil veel Tatsi omanduses (Tatsi Nr 4) 1930. aastal. See 23-kohaline buss ehitati hiljem ümber kaubaveokiks. 33-kohaline Reo Nr 50 (endine Tatsi Nr 19) 1933. aastal Tallinnas Suur-Karja 18 ees teel Riiga. Reo Nr 50 1937. aastal.
28-kohaline Continental Nr 53, pildil veel Tatsi omanduses (Tatsi Nr 17) liinil Tallinn-Loksa 1928. aastal Veneturul Kalevi aia ees. Buss oli Mootoris arvel kuni 24. aprillini 1936. 25-kohaline Nash Nr 54 (endine Tatsi Nr 14) 1933. aastal.
Veneturu äärne Kalevi aed ja Mootori bussipark (lisaks ehk ka mõne teise liinipidaja sõidukeid) arvatavasti 1937/38. Mootor opereeris ka kaubaveoliinidel. Veobussid Federal ja Reo Nr 49.



BUSSID 1934-1941:

Pärast 1934. aastal Mootori töökodades valminud esimest Scania-Vabis bulldogbussi Nr 58 olid enamus Mootori uutest bussidest bulldogid. Siiski sattus erinevatel asjaoludel Mootori parki ka mitmeid vanematüübilisi või kasutatud busse.
1934 ehitati (Mootori töökodades?) bussideks ümber 3 firmalt Friedrich John 1931. a-l ostetud veoautot ja V. Teinmanilt osteti buss Fargo:
   Nr 21 FEDERAL EGE (A-524?), 23-kohaline
   Nr 22 FEDERAL EGE (A-1477), 20-kohaline; 1939 Tallinna linnale (Nr 19)
   Nr 24 RENAULT SZ (A-603), 20-kohaline; 1939 Tallinna linnale (Nr 20)
   Nr 59 FARGO (H-142, A-1347, H-410), 17-kohaline; kanti maha 12.10.1938
1935 osteti 3 O. Einbergi bussi:
   Nr 65 GMC (A-1354), 26-kohaline
   Nr 66 GMC (A-678), 20-kohaline
   Nr 67 ?; kanti maha 22.03.1937
1937 sai Mootor endale liinipidamisõiguse Tallinna ja Nõmme vahel ning endiselt liinipidajalt Karl Siitanilt osteti 6 üsna moodsat autobussi: 3 Renault'd, 2 Volvot ja üks Diamond:
   Nr 87 VOLVO (H-397), 40-kohaline; hävis põlengus 1941
   Nr 88 VOLVO (H-265), 30-kohaline
   Nr 89 DIAMOND (ilmselt mitte H-313), 30-kohaline
   Nr 90 RENAULT*, 32-kohaline
   Nr 91 RENAULT*, 32-kohaline
   Nr 92 RENAULT*, 30-kohaline; kanti maha 1937
     *Renault'd kandsid numbreid H-193, H-210 ja H-264; kas 90 või 91 hävis põlengus 1941
1937/39 ostis Mootor 2 või 3 bussi (Volvo, Reo) Haapsalu veoäri- ja liinipidajalt Rudolf Altbergilt ning 1939. aastal 2 bussi (Volvo, Morris) Tapa liinipidajalt August Pärnalt:
   Nr 106 VOLVO (A-1423)
   Nr 107 REO (L-151), 30-kohaline
   Nr 108? FORDSON (L-103), 24-kohaline
   Nr 109? VOLVO (L-108), 34-kohaline
   Nr 110 FORD V8
   Nr 111 ? (MORRIS?)

1940. aasta natsionaliseerimis- ja ühendamislaine käigus läksid Mootorile üle 13 Kose liinipidaja J. Kruusementi sõidukit (Nr-d 121-133, neist 11 bussi ja 2 veoautot). Enamus bussidest (9) olid REOd, lisaks üks International ja üks Volvo; 4 bussi olid bulldogid.
Midagi pole teada numbrivahemiku 134-139 kohta.
1940-41 lisandus 10 uut, algselt Tallinna linnavalitsuse tellitud linnaliinibussi Volvo (Nr-d 140-149), millede ehitus jäi aga pooleli. 1941 liideti Mootoriga ka Tallinna linnavalitsuse liinid ja 47 bussi (Nr-d 151-197). 1941 jõudis Moskvast kohale veel 2 uut 24-kohalist bussi ZIS-16 (Nr 198, 199).


1934 FEDERALid Nr 21, 22; RENAULT Nr 24; FARGO Nr 59
1935 GMC-d Nr 65, 66; ? Nr 67
  1934-1936 SCANIA-VABISed Nr 58, 60-64, 68-70 ja BÜSSING-NAGid Nr 71-74 vt MOOTOR LK 2
1931 autoärist Friedrich John ostetud kaks veoautot Federal EGE ehitati 1934 ümber bussideks Nr 21 ja Nr 22. Pildil Nr 22 1935. aastal Veneturul, müüdi 1939 Tallinna linnale. Endine Mootori Nr 22 ja vahepealne Tallinna linna Nr 19 hävis Mootori garaazhide põlengus 1941. aasta augustis. Samuti 1931 autoärist Friedrich John ostetud ja 1934 bussiks Nr 24 ümber ehitatud veoauto Renault SZ 1935. a-l Veneturul (müüdi 1939 Tallinna linnale). Ees vasakul Reo Nr 39.

1937 VOLVOd Nr 87, 88; DIAMOND Nr 89; RENAULT'd Nr 90, 91, 92
  1937 BÜSSING-NAGid Nr 75-86 vt MOOTOR LK 3
Karl Siitanilt 1937 ostetud 30-kohaline Diamond Nr 89 Estonia teatri ees 1939. aastal. Originaal värvifoto. Diamond Nr 89. Diamond Nr 89 salong.
Endine K. Siitani Volvo(?) 1937. aastal. Hiljem Mootorile müüdud Renault (H-193) veel K. Siitani omanduses Nõmme - Tallinn liinil 1934. aastal. 1941. aasta põlengus hävinud 1937 K. Siitanilt ostetud Renault Nr 90 või 91.

1937/39-1940 VOLVO Nr 106; REO Nr 107; FORDSON Nr 108?; VOLVO Nr 109?; FORD Nr 110; ? (MORRIS?) Nr 111; J. Kruusementi bussid Nr 121-133
  1938-1940 SCANIA-VABISed Nr 93-105 ja 112-120 vt MOOTOR LK 4
R. Altbergilt 1937/39 ostetud Reo Nr 107 1939. aastal Haapsalu - Märjamaa liinil. Reo Nr 107 1939. aastal. 1939. aasta, paremal Reo Nr 107, vasakul 1930 ostetud Reo GB Nr 36.
Esiplaanil üks 1940 Mootorile tulnud J. Kruusementi bussidest (Reo?). Tagapool Scania-Vabised Nr 61 või 62 ja 69 1941. aastal. 1939 lisandunud Volvo Nr 106 samal aastal. 1944. aasta, tulekahjus hävinud Volvo Nr 106 (vasakul) ja 1930 ostetud Dodge JT Nr 8 (paremal).

LEHEKÜLG 1 LEHEKÜLG 2 LEHEKÜLG 3 LEHEKÜLG 4 ARTIKLID


galerii[ät]hot.ee