|
 |
|
 |
|
|
|
|
|
OÜ MOOTORI TEGEVUST KAJASTAVAD ARTIKLID
|
| |
1927
Päevaleht 25.01.1927, lk 3
20 omnibust tules.
Osaühisus "Mootori" Suur Tartu maanteel asuv garaazh leekides. Kogu Tallinna tuletõrje jalul.
Omnibuseliinide tegevus osaliselt katkestatud. - 30-40 inimest ilma tööta.
Eile hommikul kell 1/2 6 ajal tõusid Suur-Tartu maanteel nr. 53 asuva osaühisus "Mootori" omnibuste garaazhist mustad
suitsupilved välja. Garaazh põles! Kohe teatati sündmusest pritsimajja, kust tuletõrje lendsalk kiirelt kohale sõitis.
Kohale jõudes nägi lendsalga juhataja, et lendsalk tulekahjul, mis vahepeal märksa suuremaks kasvanud, üksi midagi korda
ei suuda saata ja linnas korraldati tuletõrjujate kokku kutsumiseks üldine tulekahju häire. Üksteise järel ilmusid
tulekahjule vabatahtliku tuletõrje pritsid, mis lõpuks pea viimseni kohale jõudsid. Hoolsalt ruttasid kohale ka
politseiametnikud. Enamasti kõikide jaoskondade komissarid eesotsas abiprefekt Sihlega olid kohal, samuti ka
kriminaalabikomissar Koch ühes ametnikkudega. Suur-Tartu maantee suleti tulekahju kohal liikumiseks, et tuletõrjele
võimaldada edukamalt tegutseda.
Tulekahju alguse silmapilgul töötas garaazhis üks tööline akkumulaatorite laadimise alal. Mehe jutustuse järele olnud
tulekahju algus järgmine. Garaazh koosneb kahest ruumist: Esimeses asuvad omnibused, kuna teises töökoda asub. Omnibussi
oli garaazhis 21. Töötades tagumises ruumis - töökojas -, kuulis mees umbes kell 1/4 6 ajal hommikul kella. Arvates, et
mõni varajane autojuht või konduktor juba tööle tuli, läks mees ust avama. Avades ukse, ei leidnud mees ukse taga kedagi
ja pööras tagasi, olles arvamisel, et mõni ööhulkur temaga paha nalja teinud. Tagasi pöörates märkas mees garaazhis tuld:
Põles autobuste ruumis korstna lähedal asuv laudadest putka, kus hoiti bensiininõusid. Mees jooksis kohe töökoja ruumi,
võttis sealt tulekustutaja "Minimaxi", kuid see ei töötanud. Jooksis siis teise "Minimaxi" juure ja juhtis selle sisu tule
peale, kuid ühest "Minimaxist" ei jatkunud tulekahju kustutamiseks. Nüüd ruttas mees tänavale abi kutsuma.
Kui tuletõrje lendsalk kohale jõudis, oli garaazh üleni paksu musta bensiinisuitsu täis, mis tule kustutamist takistas.
Suits tungis tuletõrjujatele silma ja takistas nägemist. Nagu hiljem selgus, oli putkast tuli hakanud autobuste polstrite
külge, mis olid laotud sinna hunnikusse. Samuti võtsid tuld umbes 150 vana ja poolpruugitud autokummi, mis olid paigutatud
põrandale. Garaazhi betoonseinad ja põrand tuld ei võtnud, kuid põlema hakkas garaazhi lagi, mis oli täidetud saepuruga. Lae
vahel oli tuld väga raske sumbutada. Autobused, mis garaazhis olid, said kõik tulest rikutud, peale ühe, mis varakult põlevast
hoonest välja toodi. Kõige rohkem sünnitas autobustele kahju garaazhis valitsev kuumus. Autobused on kuumusest täiesti
mustaks tõmbunud, klaasid purunenud, polstrid kuumusest ja veest rikutud, mootorite isolatsioonid põlenud ja tulele lähemal
seisnud omnibustel ka puuosad põlenud.
Tulele suudeti piir panna umbes kella 1/2 8 ajal hommikul, kuna tegelik tulekustutamine peale selle veel tükk aega edasi
kestis. Nagu hiljem selgus, sai tuli alguse ahjust korstnasse juhitud plekktorust. Garaazhis on kaks plekkahju. Autobuste
ruumis asuvat ahju ei köeta üldse, kuna töökoja ruumis asuvat plekkahju ööd ja päevad läbi köetakse. Selle ahju juurest viib
plekktoru autobuste ruumis asuvasse korstnasse. Korstna kõrval seisid mõned vanad autobuste polstrid, mis plekktorust tuld
võtsid. Sealt lähedalt jooksevad läbi ka elektrikella juhed. Helistamine, mida tööline hommikul kuulis, tuli sellest, et tuli
elektrikella juhete isolatsiooni läbi põletas ja traadid selle tagajärjel kokkupuutudes ühenduse sünnitasid.
Hommikul välja sõitnud trammid seisid kõik reas tulekahju lähedal, oodates tee avamist. Kui kella 8 ajal viimaks liikumine
avati, ei saanud trammid ikkagi edasi sõita, sest pritsidest tänavale sattunud veest oli trammiliinile paks jääkord tekkinud.
Alles siis, kui kohale kutsutud linnatöölised jää lahti raiusid, sõitsid trammid ühisel jõul jäätanud kohast üle.
Esialgne oletus, et tuli alguse sai garaazhis töötava töölise hooletuse läbi, ei leidnud pärast kinnitust. Mees ei ole tulega
midagi tegemist teinud ja pealegi polnud temal tikkugi taskus. Asja juurdlemise võttis oma kätte kriminaalpolitsei. Tulekahju
õigeks põhjuseks tuleb küll vist hooletust pidada, sest ruumis, kus nii palju tulekardetavaid aineid, oleks pidanud hoolsamini
ahjutorude korralikkuse üle valvet pidama.
Tulekahju algul kuuldi garaazhist kahe paari plahvatust, mille tekitasid põlevad bensiininõud.
Osaühisus "Mootor" ei suutnud eilse päeva jooksul veel oma kahjusummat kindlaks teha, kuid igatahes ulatub see miljonitesse.
Kannatada saanud omnibustest ei saa mõnda üldse enam parandada. Omnibused olid kinnitatud kinnitusselts "Hansas". Garaazhi
omanikuks, mille omal ajal ehitas Fr. Kangro, on praegu arvatavasti Krediit Pank.
Osaühisusel "Mootoril" oli veel teises garaazhis 7 omnibust ja nende abil suudeti liikumine omnibuste liinidel osaliselt
käima panna. Täielik ühendus sõiduplaani järele seati sisse Pirita-Viimsi liinil ja osaliselt Kalamaja ning Pelgulinnna
liinidel. Seisma jäid täiesti Vabaduseplats-Seevaldi ja Juhketali-Sadama liin.
Kuna 20 omnibust tegevusest eemale jäävad ja teada pole, millal need korda jõutakse seada, jäävad esialgul umbes 30-40
autojuhti ja piletimüüjat ilma tööta.
Vaba Maa 25.01.1927, lk 5
Kakskümmend omnibussi tules.
O-ü. "Mootori" autogaraazh ühes sõidukitega hukkunud.
Kahju 10 miljonit marka. Liikumine mitmel liinil seismas.
Eile, esmaspäeva, hommikul umbes kella 5 ajal puhkes tuli lahti S. Tartu maant. nr. 53, o.-ü. "Mootori" autogaraazhis, kus
uluall viibisid kakskümmend omnibust. Kuigi tuld kohe märgati ja linna tuletõrje lendsalk ja vabatahtl. tuletõrjujad kohale
tõttasid, põles suure hoone sisemus ja lagi ning osa katust ära. Tulle jäid ka kakskümmend omnibust. Neist pääsesid kergemate
vigastustega ainult neli, kuna kuusteist raskemalt ja osalt täiesti ära põlesid.
Esialgsete andmete järele on tuli kas korstnast ehk küdevast ahjust lahti puhkenud. Õnnetuse ajal viibis garaazhis ja sellega
ühenduses olevas töökojas elektrimontöör Hapsal, kes seal auto akkumulaatoreid täitis ja garaazhi soojendamiseks raudahju
küttis.
O.-ü. "Mootori" kahju hinnatakse 8-10 miljoni marga peale.
Kinnitatud olid sõiduriistad ainult kolme ja poole miljoni, ning hoone ühe miljoni seitsmesaja tuhande marga eest.
Kuna o.-ü. "Mootoril" Tallinnas kokku 27 omnibust oli, siis on liikumine ajutiselt katkestatud: Kose-Tallinna, Pirita-Tallinna,
Rannamõisa-Tallinna, Seevaldi-Vabaduseplats ja Juhkentali-Sadama liinidel, kuna Veneturg-Pelgulinna ja Jakobsoni tän.-Veneturu
ja Kalamaja tän. vahel ühendust vähendatud arvu sõiduriistadega jatkatakse.
Juhkentali-Sadama ja Vabadusplatsi-Seevaldi liinil loodetakse ühendust osalt jalule seada umbes paari nädala kestel. Selle
ajaga arvatakse tules vähem kannatada saanud nelja omnibust sõidukorda seada. Senini aga võib olla saab Seevaldi-Vabadusplatsi
vahel liikuma üks sõiduk. Teised liinid võivad täiendatud saada alles aprillikuuks, mil kohale jõuavad neli uut masinat, mis
lepingu järele selleks ajaks väljamaalt kohal peavad olema. Ühes sellega kaotavad ka ajutiselt teenistuse 80 inimest, neist
40 omnibuse juhti ja 40 konduktori.
Minnes hommikul peale tulekustutamist õnnetuse kohale, tundsin ennast esialgul just kui veidi pettunud olema. Jõudes S. Tartu
maanteele, kus o.-ü. "Mootori" omnibuste garaazh, ei paista seal pealiskaudsel vaatamisel midagi iseäralist silma, kuigi tänaval
tihedalt uudishimulisi koos. Hoone on tänava poolt täiesti korras, isegi katus on seal terve, seinadest rääkimata, need on
betoonist ja ei karda tuld ega vett. Alles lähemalt kaela sirutades paistab silma osalt purustatud ja osalt ärapõlenud katus.
Tulitõrjujad puuduvad õnnetuskohal täiesti peale kahe selles vormis oleva noormehe, kes endid põlenud hoone seina ääres
pildistada lasevad. Äkitselt kostab kõrvu mitme mootori mürin. Löön selle peale silmad kõrvale umbtänavale, kust mürin kostab.
Alles nüüd näen tõsist pilti.
Umbtänavalt haigutavad vastu 13-14 söele põlenud tuttavat sõidukit. Nad on lühikese ajaga tules hävinenud, - aknaklaasid
purustatud, katused ja seinad mustaks kõrbenud, aknaraamid ja osalt sisemised pehmed istmed söele põlenud. Pealtnäha on neist
ainult riismed järel, kuid tegelikult ei olegi lugu nii hull. Mitmel istuvad juhid peal ja katsuvad sõiduriistadele, millega
nad veel eile omale igapäevast leiba teenisid, hinge sisse ajada. Osal läheb ka see korda ja üksikud neist liiguvad omal jõul
S. Tartu maanteed mööda üles Lasnamäe poole, kus o.-ü. "Mootoril" teine garaazh. Osal tuleb aga teiste puksiiris sõita.
Üksikutes sõidukites teevad koos juhiga sõidu kaasa hästiriietatud daamid. Selgub, et need on naiskonduktorid, kes õnnetusekohale
tulnud. Muidugi mitte oma igapäevases sinises sõidukuues, vaid hästivalmistatud moodsates riietes ja jalanõudes.
Teen katset põlenud hoonesse pääseda. See ei ole aga nii kerge. Uksel peatab mind noormees, kes minu plaanist kriipsu ähvardab
läbi tõmmata, tähendades, et sisseminek keelatud. Olen aga ennast noormehele esitanud, muutub ta silmapilk ja annab mulle loa
sisse astuda.
Poolpime purustatud akende ja söekspõlenud lae ning katusega hoone. Hoone keskel neli mustakspõlenud kogu - omnibust ja
põrandal hiigla hulk poolpõlenud autokumme. Selgub, et hoone keskel on omnibused, mida seal välja tuua pole suudetud, teised
kuusteist sõidukit on tuletõrjujate ja teiste õnnetusekohale jooksnud elanikkude poolt tulest välja toodud ja leegid nende
küljest väljas ära kustutatud. Nüüd saan ka noormehega juttu ja hakkan temalt üht kui teist tuleõnnetuse kohta pärima.
Selgub, et õnnetuse lahtipuhkemisel viibis garaazhis elektrimontöör, kes muuseas ka ahju kütnud. Hommikul umbes kella 5 paiku
märganud montöör garaazhi ahju juures lae peal, kus hulk sõiduriist. vanu istmeid, end. garaazhi ja omnibuste omanikkude
"Kangro ja Ko." autokummid, tuld. Montöör lootnud tuld, mis arvatavasti vigasest korstnast istetesse läks, omal jõul kustutada,
haaras käsitulekustutaja "Minimax'i", kuid see ei annud tagajärgi. "Minimax" sai peagi tühjaks ja tuli läks kiirelt laiali.
Alles nüüd teatas montöör loost pritsimajja, kuid see oli juba hilja. Tulepesa lähedal ahju juures asus mitu nõu bensiini ja
õlisid, mis osalt põlema plahvatasid ja tule laiali paiskasid. Omnibuste väärtuse kohta juttu tehes, teadis normees, et need
uuelt 1/2 miljonist kuni ühe miljonini maksta. Tules hukkunute keskel olnud kaks miljonilist masinat, kuid muidugi vanad.
Tulele pandi piir paari tunniga. Kustutamisel sai kergeid tulehaavu elektrimontöör Hapsal. Peale selle sai keegi
omnibusejuhtidest, kes põlevast hoonest oma tööriideid päästma läks, niivõrd kannatada, et ta riietega välja jookstes lumele
meelemärkusetult maha langes. Nagu hiljem selgus, oli mees ainult lämmatavas suitsus kannatada saanud.
Kaja 25.01.1927, lk 1 ja Teataja 28.01.1927, lk 1
Tallinn ilma omnibusteta.
20 omnibust hävinesid tules.
Tuleõnnetus o.-ü. "Mootori" garaazhis. Kahjud ulatuvad paljudesse miljonitesse.
Esmaspäeva hommikul juhtus Tallinnas raske tuleõnnetus, mis end omnibuste liikumises rängalt tunda annab. Tuli pääses lahti
osaühisus "Mootori" autogaraazhis (Suurel Tartu maanteel) ja hävitas seal seisvad 20 omnibust. Kahjud ulatuvad paljudesse
miljonitesse.
Lähemalt kuuleme õnnetuse kohta järgmist: Tuld märgati garaazhis kella 1/2 6 ajal hommikul. Sel ajal töötas seal üks
elektro-tehnik, kes laadis elektriga mootorite akkumulaatoreid. Tema seletuse järgi alganud tuli garaazhi tagumisest ruumist
korstna juurest. Öösel oli garaazhi ahjusid köetud ja korstnast, mis vast vigane oli, võis mõni tulesäde garaazhi sisemusse
pääseda.
Kohe teatati tulekahju algusest pritsimaija, kust tuletõrje lendsalk autopritsil väljasõitis. Osaühisus "Mootori" garaazh
asub Suur-Tartu maanteel nr. 53. Vahepeal oli tuli juba võimust võtnud ja kogu garaazhi sisemus seisis leekides. Kuna hoone
oli betoonist, siis ta maha ei põlenud. Ära põles ainult garaazhi sisemus osalt, lagi ja katus. Omnibusid, mis garaazhis olid,
said kõik rikutud ja tules kannatada. Paljud neist on täiesti ärapõlenud. Kui paljuid neist veel võimalik on parandada, ei ole
teada. See ei selgunud eilase päeva jooksul, kuid arvatakse, et remonteerida neist saab ainult mõnda üksikut, mis tules vähem
kannatada saanud.
Kahjud ulatavad paljudesse miljonitesse. Nii hoone, kui ka omnibusid olid aga kinnitatud. Omnibuste hinnaks võiks keskmiselt
arvata 200-300.000 marka. Mitmed tules hävinenud masinad maksnud aga kuni 500.000 margani tükk.
Need omnibusid kuulusid varem insener Kangrole. Kui tema majanduslistesse kitsikustesse sattus, andis ta oma omnibusi-ettevõtte
Tallinnas oma võlausaldajatele üle, kes omnibuste edaspidiseks kasutamiseks o.-ü. "Mootori" asutasid. Nende punaseks värvitud
väikeste omnibuste peaseisukohaks oli Vene turg. O.-ü. "Mootori" käes olid Tallinnas mitmed suured liinid - Vene turg - Pirita,
Vabaduse plas - Seevald, Jakobsoni uul. - Kalamaja vaheline liin, Juhkentali - Sadam, Vene turg - Pelgulinn jne. Neil liinidel
liikus kokku 27 omnibust. Tulest jäi järele ainult seitse omnibust, mis teises garaazhis asusid. Need liikusid eila liinidel
ja nende abil katsuti ühendust ülevalpidada. Vabadusplats - Seevaldi liinil eila liikumist ei olnud. Paari päeva pärast hakkab
seal ühendust pidama üks masin (seni liikus kaks). Sadama - Juhkentali liin jääb esialgu seisma. Ka Vene turg - Pirita liinil
vähendati omnibuste arvu ühe peale.
Hiljuti on o.-ü. "Mootor" tellinud Ameerikast 4 uut omnibust. Nüüd tellitakse veel uusi juurde ja loodetakse, et juba umbes
kuu-poolteise pärast omnibuste liikumine korda seatakse ja jälle tarviline arv masinaid liikuma hakkab.
Nüüd on o.-ü. "Mootori" kahjud enam-vähem kindlaks tehtud. Omanikkude seletuse järgi ulatavad need ligi 8.000.000 margani,
kuna mitmed tules hävinenud masinad kuni 500.000 marka väärt olid.
Tulde jäänud omnibustest loodetakse parandada 3-4, mille mootorid enam-vähem terveks jäänud. Kered on aga kõigil tules täiesti
ärapõlenud ja kõlbmatuks muutunud.
Kinnitatud olid omnibusid vähe üle 3 miljoni marga. Neist 15 masinat - 150.000 marga eest ja ülejäänud 250-350.000 margani
tükk. Garaazhi hoone, mis samuti tule läbi täiesti rikutud sai, oli kinnitatud 1.700.000 marga eest.
Esialgu on täiesti seisma jäänud Vabadusplats - Seevaldi ja Juhkental - Sadama liinid. Vene turg - Pirita liinil liigub
ainult üks omnibus. Ülejäänud kuus omnibust sõidavad Jakobsoni uul. - Kalamaja ja Vene turg - Pelgulinna liinil.
Nüüd tahetakse kiires korras uusi masinaid juure muretseda ja loodetakse, et juba kolme-nelja nädala pärast omnibuste liikumine
täiesti korda suudetakse seada.
Millest tuleõnnetus alguse sai, pole senini selgunud. Siiski on nii palju suudetud kindlaks teha, et korstnast tuli algust
ei saanud. Korsten oli sealt kohalt, kus tuld kõige pealt märgati, täiesti terve. Omanikud arvavad, et siin tegemist on
tööliste hooletusega.
|
|
1929
Päevaleht 23.06.1929, lk 5
Edusamme omnibuste liikumise alal.
O.-ü. "Mootor" pioneerina.
Uute moodsate omnibuste väljalaskmise puhul töökojast tutvustasid o.-ü. "Mootori" juhid ajakirjanikke töökodadega, andes
ühtlasi ülevaate ettevõtte arenemise kohta.
O.-ü. "Mootor" astus tegevusse omnibuste liinide pidamisel 1926. a., võttes endiselt maksujõuetuks jäänud omanikult üle
selle aktiva. Tol ajal oli liikumas 21 omnibust, kõik "Fordid". Ülevõtmise aastal ehitas "Mootor" juure 3 "Berliet'i",
järgmisel aastal muretseti juure 6 "Dodge'it" /tegelikult Dodge'i firmale kuulunud Grahamid/ ja 28. aastal ehitati 8
suurematüübilist masinat, neist 6 linna- ja 2 maasõitudeks. Käesoleval aastal on ehitatud 2 suurt sõidukit, kusjuures on
tarvitusele võetud moodne, omalt poolt mitmeti täiendatud konstruktsioon.
Praegu on ehitusel kaks sõidukit linna liinide jaoks ja pandud "nurgakivi" suurele autokaari-tüübilisele masinale, mis
hakkab liikuma Märjamaa liinil. Selles on 35 istekohta, nõnda et ta paremini suudab täita ülesandeid, kui praegu sel liinil
liikuv omnibus.
Peab märkima, et varasematel aastatel ehitati omnibuste karosseriid (kered) Valgas,
hiljem Jürgensi töökojas Tallinnas ja nüüd
a.-s. "Silva" töökojas "Mootori" töölistega. Karosseriid ehitatakse tammepuust,
et oleksid hästi vastupidavad. Uute masinate juures on pandud suurt rõhku ruumi kasutamisele viimase võimaluseni. Selleks on
uks viidud etteotsa ning varustatud mehanismiga, mis ei võimalda ei sisse- ega väljapääsu ilma juhi või konduktori kaasabita -
seega on võetud tarvitusele välismaa eeskuju. Selle juures on säilitud ka näotu "omapärasus" - juht istub putkas. Aga mis sa
ikka teed - nõnda nõuab linna ehitusosakond!
Kere tagumisse otsa on jäetud tagavarauks, mille kaudu võib pääseda välja õnnetuse puhul.
Uute sõidukite ehitamisel on peetud silmas sõitjate mugavuse nõudeid, hoolitsedes pehmemate, nahaga polsterdatud istete, parema
ventilatsiooni ja talvel ka kütmise eest. Ettevõttele on juba Ameerikast kätte saadetud sooja õhu kütte sissesead, millega
hakatakse tegema katseid sügisel. Kui need rahuldavad, varustatakse esijoones kõik pikamaa sõidukid niisuguse sisseseadega.
Karosseriide ehitamine kodumaal tuleb märksa odavam, kui välismaalt tellides. Näiteks läheb töökojas praegu ehitusel olev
kaugeliini sõiduk maksma 15.000 krooni, välismaalt tellides oleks hind peaaegu poole suurem.
O.-ü. "Mootor" omab ka mehaanilise töökoja ja vedrutehase, mis osteti oksjonilt. Nendes töökodades remonteeritakse sõidukeid,
valmistatakse mootoritele uusi osasid, vedrusid jne. On muretsetud ka silindrite väljapuurimise masin - ainuke Eestis - mille
abil uuendatakse vanu silindreid.
Kuna endise omaniku ajal töökojas töötas paar meest, on nüüd alaliselt ametis 20 töölist. Üldse annab o.-ü. "Mootor" tööd 140
inimesele, kelle hulka pole arvatud liikumise juhid, laduhoidjad, ühisuse juhatuse liikmed jne.
Liikumas on praegu 35 sõidukit, neist 8 "Fordi". Viimased likvideerib ühisus järkjärgult. Kogu veereva materjali väärtus tõuseb
270.000 kroonile.
Peale nende liinide, mis võeti üle endiselt omanikult, tulid juure Keila-Joa, Tallinna-Järvakandi, Tallinna-Märjamaa, kuna
tahetakse panna käima Tallinna-Tammiku-Tuhala liin.
Kõige nähtu ja kuuldu põhjal võib konstateerida, et o.-ü. "Mootor" oma asja ajab energiliselt ning püüab liikumise alal
plaanikindlalt luua paremusi.
Vaba Maa 23.06.1929, lk 11
Tallinna omnibuseliinid eduteel.
35-istmeline uus sõiduk Märjamaa vahele.
Teeavajaks omnibusliinidele Tallinna tänavail oli ins. Fr. Kangro. Paari aastaga kodunes publik selle demokraatlise
liikumisvahendiga nõndavõrt, et arenes mitte ainult uusi sõiduliine, vaid sigines ka võistlejaid pioneerile omal alal. Kangro
oma väga mitmekesiste ja liig laiaks puhutud ettevõtetega sattus pankrotti, mis ähvardas kaasa kiskuda ka omnibusliinid. Et
päästa suuremate kreeditoride Eesti Panga ja Tallinna Krediit Panga miljoneid, asutati kiires korras osaühisus "Mootor", kes
omandas Kangrolt 1926. a. algul 21 Fordi ja 5 teist tüüpi autobust.
O.-ü. "Mootor" on viimase kolme aasta kestel arenenud tähelepanu vääriva edukusega, nõnda et on praegu järele jäänud veel
ainult 8 Fordi, kuna teised 27 kõik juba soliidsemat ja tugevamat tüüpi. Omnibuste alusvärk mootoriga tuuakse väljamaalt,
kuna kered ehitatakse peale kodumaal, nüüd juba oma enese eesvõttel "Silva" töökodades. O.-ü. "Mootor" omandas ka oma enese
töökojad laadaplatsi taga Lutri tän., muu juures ka end. a.-s. "Jõud" vedrutehase. Nüüdsama tuli töökojast liikvele
Tallinn-Märjamaa liinile uus uuetüübiline 35-istmeline omnibus. Ehitusel on käesoleval aastal kaks 20-istmega, neli 17-istmega
ja üks eeltähendatud 35-istmega omnibus.
Kaja 24.06.1929, lk 2
Omnibus täiendab raudteed.
Sõidukid muutuvad mugavamateks: talvel soojavee küte, suvel suuremad aknad.
Ringkäik o.-ü. "Mootori" töökodades.
Ringkäik o.-ü. "Mootori" töökodades.
Nagu mujalgi kultuurmaades, on ka Eestis omnibuseühendused hakanud viimasel ajal tublisti arenema. Meil on seni kahjuks halvad
maanteed suureks takistuseks olnud, kuid edaspidi võib ses suhtes paranemist loota.
Tallinnas on suuremaks omnibuseühenduste arendajaks o.-ü. "Mootor", mis 1926. aastal F. Kangro firma asemel tegutsema hakkas.
Reedel tutvustati ajakirjanikke "Mootori" töökodadega ja uute sõidukite valmistamisega.
Sõidukid, millede alusvankrid ja mootorid tuuakse väljamaalt ning pealmised osad valmistatakse koha peal, muutuvad järk-järgult
mugavamateks ja otstarbekohasemateks. Praegu on mitmed uued omnibused "Silva" töökojas valmissaamisel. Mootorid on Ameerika
"Dodge" firmalt, kuna "Fordid" hakkavad tahaplaanile jääma. Sõidukite mudelid on "Mootori" omad. Uute omnibuste kered on laiemad,
avarate akende tõttu valgusrikkad, aknad on allalastavad, nagu raudteevagunitelgi, laes ventilatsioon, istmed pehmed. Talveks
tahetakse ka soojavee küte sisseseada. Sissekäik on asetatud etteotsa juhi kõrvale, taga on tagavarauks.
Märjamaa liini jaoks valmistatakse praegu toekat sõidukit, mille kere pikkus ulatab 8 meetri peale, istekohti tuleb 35.
"Mootoril" on praegu 35 sõidukit, neist 21 "Dodget", 3 "Berliet", 2 "Garfordi", 8 "Fordi" ja 1 "Chevrolet". Osaühisusel on oma
remondi-töökoda Lutri uulitsal, samuti kummiparanduse sissesead ja tsilindrite välja puurimise masin, mis ainuke sellesarnane
Eestis. Veerev koosseis on hinnatud 27 miljoni sendi peale.
Liinidest on praegu "Mootori" käes Soo-Kalamaja, Pelgulinna, Seevaldi, Pirita-Kose, Rannamõisa-Viimsi, Keila-Joa ja Järvakandi
liinid, hiljuti arvati lisaks ka Märjamaa liin. Lähemal ajal kavatsetakse alustada ka Tallinn-Tammiku mõisa - Tuhala liinil.
|
|
1933
Vaba Maa 20.05.1933, lk 7
O/ü. "Mootor"
Eesti suuremaks autobuseliinide pidajaks on kahtlemata o.-ü. "Mootor", kelle asutamisaastat märgitakse 1923.
O.-ü. "Mootori" ettevõte oma tegevusaja jooksul on alati sammu pidanud moodsa liiklemistehnika nõuetega. Selleks telliti ja
ehitati alatasa juurde kõige moodsamaid ning ajakohasemaid omnibuse, et kodanikule võimaldada odavat, rahulikku ja kiiret
edasiliikumist. Seda asjaolu on omnibuse tarvitajad ka vääriliselt hinnanud, mis omakorda tagab, et o.-ü. "Mootorile" on
renditud kõik nimetamiseväärt liinide kasutamise õigus Tallinnas ja selle ümbruskonnas.
Ka siin on hästi korraldatud ja hoolitsetud kalliste masinate vastupidavuse eest, milleks asutatud eeskujulikud remonditöökojad
ja avarad garaashid. Üks garaashidest asub Tartu maanteel, kuna teine on osaühisuse peakontori juures Kopli tänaval. Samas
asuvad ka parandusetöökojad. Nendes võib autode järelevaatusest ja ehitusest märkida järgmisi faase: Esimene suur töökoda on
mõeldud autobuste puuosade ehitamiseks, kus valmistatakse ka kõiksuguseid autobuste keresid ja tehakse muid parandusi ning
kapitaalremonte. Sama töökoja teisel korral, kuhu masinad sõidavad betoonist ehitatud lamedat teed mööda üles, on osakond, kus
kõrvaldatakse vähemaid vigastusi ja rikkeid. Huvitav on märkida seda jaoskonda, kuhu autod sõidutatakse siis, kui nendele tehakse
põhjalikku järelevaatust, mis teatava aja järele kordub. Siis viiakse masin rööbastele, kus alt on õõnes, nii et all on võimalik
ühel või rohkem töölistel ka alumisi masina osasid järele vaadata ja proovida. Ka siin on võimalik masinat põhjalikult parandada.
Peale siinnimetatud töökodade on ettevõttel värvimise osakond, tisleri töökoda ja lukusepa- ning mehaanikatööstus. Ka on olemas
oma vedrutehas, mis asub Lutheri tänaval.
Nendes töökodades tehakse peaaegu kõik auto-osad, mida tarvitatakse kulunud osade asendamisel uutega. Et võimalik oleks osasid
valmistada, siis on olemas erilised tööriistad ja masinad, mis seda võimaldavad. Eestis mujal kuskil neid eriülesandeid täitvaid
tööriistu ega masinaid pole. Kuid selle peale vaatamata tuleb küllalt autotarbeid välismaalt tuua. Neid leidub siin suurtes
ladudes. Ladu üks nurk on täidetud kummidega, missugused on parimate firmade omad.
Olgu veel märgitud, et siin on töölisteks kõigiti kvalifitseeritud töölised, kelledel suured kogemused ja praktika, ning omakorda
töötavad asjatundjate valve all.
O.-ü. "Mootor" omab 56 autobust + veoautod, mis on paigutatud kahte garaashi, 2 lumesahka ja 2 oma bensiini-automaati, 3 linna
liini - Jakobsoni-Soo, Magasini-Pelgulinn ja Turg-Lilleküla, 2 linnaümbruse liini - Pirita ja Kose ning 11 maaliini ja 2
kaubaliini.
Üks moodsamaist parandusetöökodadest, kõik tööd tehakse oma töökodades, o.-ü. on teenistuses 180-200 inimest.
Tarvitatakse kodumaa bensiini, mis on osutunud üle ootuste heaks. (Gold Fields, New Consolidated, Ltd.).
O.-ü. "Mootor" on üks kõige suurematest bensiinitarvitajatest Eestis.
O.-ü. "Mootori" autobuseliinid Tallinnas moodustavad terve võrgu, mis on omavahel ühendatud ümberistumise võimalusega. Igal liinil
on oma kindel sõiduplaan, kus on ära märgitud liini alg- ja lõpppeatustest väljasõidud kui ka liinil kohalejõudmise ajad kuni
pooleminutilise täpsusega.
Liikumist juhib Vene turul valvel olev liikumiskorraldaja, kes annab sõitjaile igasugust informatsiooni ja valvab, et kaaskodanikud
saaks kiirelt ja mugavalt ühest linnaotsast teise - ilma ajakaotuseta! Igasuguste õnnetujuhtumite ja autobuste liinilt väljalangemise
võimalused on kiiresti likvideeritavad, sest on olemas nii autobuste kui ka teenijate reserv, mis asub Vene turul ja töökoja-garaashis.
O.-ü. "Mootori" linnaümbruse liinid: Pirita ja Kose, liikumine sõiduplaani järgi, kuid tarviduse korral lisamasinad. Suvel soojadel
ja päikesepaistelistel ilmadel iseäranis pühapäevadel väljub iga 2 minuti järgi üks autobus Piritale.
O.-ü. "Mootori" maaliinid ja kaubaveoliinid asuvad Tallinna ümbruses - Harjumaal ja ühendavad ka teisi maakondi Tallinnaga.
Maaliinide üldpikkus kokku on 757,3 kilomeetrit.
|
|
1936
Uudisleht 19.03.1936, lk 12
OMNIBUSEJUHT ämmaemanda osas
Viinistu perenaise kummaline kojusõit: sõitu alustas üksi - koju jõudis tütrega kahekesi
Teisipäeva, 17. märtsi õhtul sünnitas Viinistult päritolev Olga Angertau o.-ü. "Mootori" omnibuses, teel Tallinnast
Viinistusse, Kolga küla kohal terve ja priske tütarlapse.
Uue kodaniku maailmale tulekut abistasid omnibuse A-587 juht J. Käärbuk ja kaks kaasreisijat naisterahvast.
Meie oludes harukordset sündmust kirjeldab omnibuse juht J. Käärbuk:
"Teisipäeva õhtul väljusin kell 17 hariliku sõiduplaani kohaselt Tallinnast, Veneturult Viinistusse. Enne Kuusalusse
jõudmist kuulsin, kuidas keegi naisreisija kaebas, et tundvat end haiglasena ja, et süda olevat paha. Arvasin, et ta
kannatab, nagu paljudki inimesed, omnibuse rappumisest tingitud merehaiguse all ning pakkusin temale selleks vastavaid
arstimeid. Kuid naine vastas, et tema "merehaigus" olevat hoopis teistlaadne, mille vastu minu abi ja rohud ei aitavat.
Veel palus naine, et ma sõidaks Kuusalust välja enne sõidu plaanis ettenähtud kellaaega. Seda ma muidugi teha ei võinud,
sest meil toimub liiklemine täpsalt kindlaksmääratud kellaaegade järgi.
Edasisõidul muutus naise seisukord veelgi halvemaks - ja enne Kahalasse jõudmist avaldas ta kaasreisijatele ja mulle
lõpuks oma haiguse tõelise põhjuse, et on oodata uue kodaniku maailmale tulekut.
Tahtsin O. Angertau paigutada Männiku peatuskohas kusagile tallu, et tarbekorral, kui tekib vajadus, võiks kohe Kuusalust
väljakutsuda arsti. Kuid tragi naine keeldus ja kinnitas, et valud ja üldine olukord ei olevat pooltki nii hull, kui meie
seda arvame.
Sõitsin siis pealegi edasi, kuid jõudes Kolga külla, Treivaldi poe ette, saabuski moment, kus asi oli juba niikaugel, et
hakata tuli vastuvõtma vastset kodanikku. Juhtisin omnibuse teelt kõrvale põllule, tõin kaupmehe käest teki ja puhta
lina ning avitasime kolmekesi, mina ja kaks kaasreisijat. Eriti tragi oli üks Pärispealt pärit naisterahvas, kes rahustas:
"Häda ei ole midagi, küll me juba hakkama saame. Olen neid juba 11 tükki maailmale avitanud." Tema sooritas üksinda ka kõik
vajalised operatsioonid ja toimingud. Arstimed on meil alati käepärast, sest iga o-ü. "Mootori" omnibus on varustatud
vastava sanitaarkastiga.
Olga Angertau toibus peagi - ja oli ülirõõmus priske tütarlapse üle, ning edasisõidul Viinistusse rõkkas kogu omnibus
tillukese kisast.
Suuresti oli aga sündmusest erutatud ja hirmul O. Angertau abikaasa, kuuldes perekonna juurekasvust! Suure ähmiga unustas
hobuse ree ette rakendamast, asus ise aiste vahele ning traavis niiviisi bussi peatuskohta, oma perekonna järele.
Minul varemalt sarnaseid juhuseid kaasa elada pole olnud. Kunagi varemalt on üks lapsuke näinud esimest maailma valgust
omnibusel ja kolmas selline lugu olla juhtunud kord ka Saaremaal!"
Vaba Maa 22.04.1936, lk 8
Moodne autoangaar Tallinna
Ehitamisel hoone, mis mahutab 70 autobust.
O.-ü. "Mootoril" on praegu ehitamisel moodsamaid autobuseangaare, mis saadakse Uue-Sadama tänaval asuva vana sadamaaida
ümberehitamise teel. Valmiv angaar oma 2.200-ruutmeetrilise põrandapinnaga mahutab kuni 70 autobust. Peale autobuste
ruumi ehitatakse juure moodsa sisustusega töökojad, bensiinijaam 20.000 liitri mahutavusega ja ajakohane masinate
pesemiseseadeldis. Angaar peab valmima juba juunikuuks, millal "Mootor" peab oma autobustega kolima välja senistest
garaazhidest, mis asuvad Kopli tänaval ja Tartu maanteel.
Autobuste angaari väljaehitamine toimub esialgu osaliselt, milleks nähtud ette 150.000 krooni. Hiljem toimub ehituse
täiendamine. Hoone varustatakse kuivõhu küttega, millega on kogu suurt angaariruumi võimalik kütta soojaks veerand tunni
jooksul. See on eriti oluline talvekuudel, kui autobuste paigutamisel pärast tööaega valgub ruumi rohkesti külma. Angaar
ehitatakse täiesti tulekindlast materjalist. Angaari lae ja katuse asetamiseks hoone kivimüüridele püstitatakse praegu
suuri raudsarikaid. Üks selliseid sarikaid kaalub 2.500 kilo, s.o. rohkem kui üks autobus. Sääraseid sarikaid
püstitatakse kogusummas 13. Katuse raudpikitalasid on üldse 700 meetrit. Angaar on ise 100 meetrit pikk ja 22 meetrit
lai. On arvestatud välja, et angaari kasutamisel koosolekuruumiks mahuks siia kuni 7500 inimest.
Angaar on suuteline rahuldama praegusi o.-ü. "Mootori" ruumilisi vajadusi, kuna "Mootoril" on praegu 66 autobust. See
arv suureneb varsti 7 autobuse võrra, mis praegu ehitusel. Angaar varustatakse moodsa keemilise tulekustutusseadega.
Uus Eesti 8.09.1936, lk 2
12 uut autobust Tallinna liinidele.
10 shassiid uute autobuste jaoks tellis o.-ü. "Mootor" Saksamaalt, Bessingi /=Büssingi/ autotehastelt. Lähemal ajal tellitakse
juure veel 2 uut shassiid. Kered ehitatakse autobustele valmis Tallinnas, "Mootori" enda tehastes ja tulevaks kevadeks pannakse
uued masinad liikuma Tallinna linna liinidel.
Uusi masinaid tellimas käisid välismaal o.-ü. "Mootori" juhatuse esimees A. Kerem ja direktor V. Freivald. Tutvuti Saksas
mitmete tehastega ja jäädi lõpuks peatuma Bessingi juure, kus "Mootor" on varem juba tellinud neli shassiid.
Uued autobused tulevad moodsamad senistest. Nad ehitatakse n.n. "bulldogg"-ninadega mootorid siseruumis. Kered tulevad pikemad
senistest ja neile ehitatakse 2 ust, nagu trammivagunitel - üks uks ette ja teine taha. Suure tungi juures on sarnastes
autobustes sisse- ja väljapääs palju kergem.
"Mootori" töökojad jõuavad ehitada keskmiselt 2 omnibusekeret kuus. Tellitud shassiid jõuavad pärale novembris. Seega jõutakse
uute masinate käikulaskmisega valmis tuleva aasta maikuus.
Tallinna kõverikud tänavad kulutavad alalise pidurdamise ja käikude vahetamisega autobuste mootorid ruttu läbi ja masina
keskmine iga on meil 5-6 aastat. "Mootoril" on praegu 60 autobust. Osa masinaid langeb juba vanuse tõttu reast välja, üksikud
müüakse ära maaliinidele.
Möödunud suvehooaja kohta kuuldub o.-ü. "Mootori" juhatuse esimehelt A. Keremilt, et liiklemine autobustel on suuresti tõusnud
ja see omakorda kohustab muretsema ruumikamaid ja sobivamaid sõidukeid.
|
|
1937
Uus Eesti 29.01.1937, lk 2
O-ü. "Mootor" uutes ruumides
"Mootori" autobused võivad vedada korraga 2000 reisijat.
Uute autobuste kered oma töökojast.
Rohkearvuliste kutsutud külaliste ja oma laialdase personaali osavõtul toimus neljapäeval Tallinnas o.ü. "Mootori" uute ruumide
avamine. Pidulikul toimingul miibis sotsiaa/l/minister O. Kask, teedeministri abi K. Jürgenson, Harju maavalitsuse esimees K. R.
Ruus, abilinnapea A. Uuesson, maanteede valitsuse direktor M. Grasberg, kaubandusosakonna direktor A. Tuhk j.t.
"Mootori" uued ruumid asuvad elektrijaama ligidal Sadama tänaval. Härjapea kollektori ehitusega loodud uus tänavajupp keerab
Sadama tänavalt mere poole ja sealt lähebki "Mootori" uuele krundile. Võõral oleks seda päris raske leida, kui avamise puhul
mitte väljapandud lipud ei näitaks teed. Keerukas on pisut sissekäik meie pealinna autobuste "kodukohta", kuid kohale jõudes
nähtub, et siiski on ruumi küllaldaselt kontori ja garaashi jaoks ning jääb vaba ala manööverdamisekski.
Loorberitega ehitud avaras kontoriruumis viibis avamistalituse puhul ligi 100 inimest. Aktust kaunistas lauluga o.ü. "Mootori"
ametnikest koosnev laulukoor.
"Mootori" esimees A. Kerem andis sissejuhatava ülevaate ettevõtte arengust. Paar päeva tagasi võis o.ü. "Mootor" pühitseda oma
11-dat aastapäeva. Ta on loodud endise Fr. Kangro autoäri asemele. Tegevuse alguses oli ettevõttel ainult 3 puht-linnaliini,
Pirita ja Kose liinid ning kaks lühemat maaliini - Rannamõisa ning Viimsi. Tarvitada oli 25 autobust, mis mahutasid kõige enam
kuni 400 reisijat. Praegu on aga autobuste park kasvanud 68 sõidukini, mis võivad mahutada üle 2000 reisija. Töökojas on veel
ehitusel rida uusi autobusi. Teenijaskonna koosseis on üle 200 inimese.
Uued ruumid kuulutas pidulikult avatuks abilinnapea A. Uesson. Ta rõhutas oma sõnavõtus o.ü. "Mootori" teeneid pealinna
liiklemise korraldamise alal. Tänapäeval võib selle korraldusega täielikult rahule jääda.
Luteriusu kombe järele õnnistas uusi ruume Tallinna abipraost Paul Kuusik, pidades südamliku kõne. Apostliku õigeusu kombe
järele toimetas õnnistamistalituse ülempreester N. Päts.
Tervituste all võttis esimesena sõna teedeministri abi K. Jürgenson, kes tõi mõningaid iseloomustavaid jooni autobuseliiklemise
arenemisest Eestis üldse ja o.ü. "Mootori" osast selles arengus. Harju maavalitsuse nimel soovis ettevõttele õnne maavalitsuse
esimees K. R. Ruus. O.ü. "Mootori" teenijaskonna nimel võttis sõna autobuseliiklemise korraldaja H. Sihver. Lõpuks tervitas a.s.
Krediit panga direktor P. Kurvits. Krediit pank on "Mootori" peaosanikuks.
Järgneval ruumide vaatlemisel dir. Freivaldi ja teiste juhtimisel oli võimalus külalisil tutvuneda avara töökojaga, kus
parandatakse mootoreid ja autobusi ning ehitatakse uute autobuste keresid. Shassiid on tänavu tellitud Saksamaalt. Neid on
ootamas terve leegion, kuni saawad endile kered peale. Autobust garaashis on ruumi kõigile ettevõtte sõidukeile. Garaashi
põrandapind on üle 2000 ruutmeetri. Sealsamas on ka sõidukite pesemine moodsalt sisse seatud.
Uute ruumide ehituse teostasid ettevõtjad F. Ruud ja J. Betlem. Veevärgi ja kanalisatsiooni ehitas firma A. Tõnisson. Raudkatuse
konstruktsiooni suurele garaashile andis tööstus V. Kesker. Elektri sisseseade on AEG-lt. Ruumide küte on ainulaadselt korraldatud,
nimelt soojendatud õhu abil, mis voolab ruumidesse laest elektriarmatuuride juurest.
Kuna varemalt o.ü. "Mootori" ruumid olid jaotatud üle linna kolme kohta, siis annab nüüdne kogu tegevuse koondamine ühte kohta
küllalt tunduvat kokkuhoidu ja hõlbustab asjaajamist. Need ruumid on ka niivõrd avarad, et võivad rahuldada ettevõtte laienenud
tegevuse nõudeid.
Õhtul oli o.ü. "Mootori" juhatuse poolt korraldatud lõuna "Kuld Lõvis" kutsutud külalistele.
/Fotol: PIDULIKUST AKTUSEST OSAVÕTJAD. Vasakult paremale: Krediitpanga direktor A. Matto, maanteede valitsuse dir. M.
Grasberg, teedeministri abi K. Jürgenson, sotsiaalminister O. Kask ja Tallinna abilinnapea A. Uesson./
Päevaleht 29.01.1937, lk 1
O.-ü. "Mootori" uute ruumide õnnistamine
Reisijatevedu kasvanud ligi kümnekordseks
Eile teostus o.-ü. "Mootori" uute ruumide õnnistamine V. Sadama tänaval. Vastsed ruumid omnibuste suureks garaashiks ja
bürooruumideks on ehitatud endistest aitadest. Sealsamas on seatud sisse ka moodne autobuste parandustöökoda. Ehitustööd kestsid
ligi aasta. Vastsete ruumide hankimine o.-ü. "Mootorile" osutus paratamatuks seetõttu, et osaühisuse tegevus on kümne aasta
jooksul tunduvalt arenenud. 1926. aastal oli o.-ü. "Mootoril" vaid 25 autobust ja personali arv tõusis kõigest 90-le, kuid nüüd
on "Mootoril" juba 68 autobust ja personal tõusnud 221 inimesele. Kui kümme aastat tagasi o.-ü. "Mootori" autobused korraga võisid
vedada ainult 300-400 reisijat, siis nüüd võidakse korraga vedada kuni 2000 reisijat.
Teenijaskonna arvu kasvamisega käsikäes on osaühisus püüdnud ka teenijaskonna sotsiaalse kui ka majandusliku olukorra eest
hoolitseda. Osaühisuse osanike ühisel heakskiitmisel on loodud äri juure erikapital osaühisuse teenijaskonna abistamiseks, eriti
neil kordadel, kuhu ei küüni haigekassa ja kindlustuskassa summad jne.
Uute ruumide saamisega on võimalus avanenud teenijaskonna ühingule eraldada ruume klubiruumideks, mida elavalt kasutatakse vabal
ajal - lugemislauana, kutsehuviliste ja üldhariduslike loengute ja harutluste ning õeptuste korraldamiseks ja laulukoori ja
keelpillideorkestri harjutusteks. Pealeselle asub teenijaskonna ühingu juures sportlik sektsioon, kelle tegevus areneb ka
edurikkalt.
O.-ü. "Mootori" üldjuhiks on A. Kerem ja tehniliseks driektoriks ins. Freivald ning peaosanikuks Krediitpank.
/Fotodel: Ülal vasakul - abipraost P. Kuusik maja õnnistamistalitusel. Paremal - külalised avaaktusel, istuvad paremalt:
Tallinna abilinnapea A. Uesson, sotsiaalminister O. Kask, teedeministri abi K. Jürgenson, maanteede valitsuse dir. M. Grasberg,
Krediitpanga dir. A. Matto, Krediitpanga president P. Kurvits ja "Paevalehe" toimetaja J. Taklaja. All vasakul - o.-ü. "Mootori"
uued autobused; paremal - osaühisuse teenijaskonna laulukoor./
Vaba Maa 29.01.1937, lk 9
O.-ü. "Mootor" avas uued garaazhid.
Neljapäeval avas o.-ü. "Mootor" oma uue garaazhi kutsutud külaliste juuresolekul. Dir. Kerem andis lühikeses kõnes ülevaate
"Mootori" senisest tegevusest. Osaühisus asutati 1926. aastal. Ettevõtte eesotsa asus kohe algusest a.-s. Krediit Pank oma
kapitalidega, rahastades osaühisust ka hilisemate aastate jooksul. Ettevõtte 1926. aastal oli võrdlemisi väike ja tema
ekspluateerimisel oli vaid kolm linnaliini, Pirita ja Kose liinid ja kaks maaliini - Rannamõisa ja Viimsi. Autode parki
kuulusid "Ford" ja "Berliet" tüüpi masinad ja neid oli alguses 25. Kokku võis kogu masinate park korraga mahutada 3-400
reisijat. Töõjõude oli ühingu teenistuses ligi 90.
Osaühisus "Mootori" esimesed aastad olid võrdlemisi rasked. Tuli teha järjest uusi investeerimisi liikuva koosseade uuendamiseks,
tuli luua uusi liine, hankida sobivaid liiklemissuundi jne., et jõuda välja masinatepargi ühekülgsest kasutamisest.
Aastast aastasse on ettevõtte töö laienenud, muretsetud ja valmistatud uusi masinaid, loodud uusi liine ning püütud
sõitjaskonnale pakkuda mugavusi. Suurenenud on ka autopark ja personaal. Praegu on "Mootori" teenistuses ametnikke 12,
autojuhte 73, konduktoreid 59, töökoja töölisi ja garaazhi teenijaid 77 - kokku 221 inimest. Suvekuudel see arv tõuseb
50-60 võrra rohkem.
Töö suurenedes tõusis vajadus ka kohase kodu järele. See pidi kesklinnale asuma võrdlemisi lähedal. Leitigi sobiv krunt
Sadama tän. ning töökodade ja garaazhide ehitustööd võisid alata.
Uudisleht 30.01.1937, lk 7
Bussid said uue ulualuse
O.-ü. "Mootoril" ajakohased ruumid Sadama tänaval
Neljapäeval toimus o.-ü. "Mootori" uute ruumide pidulik avamine V.-Sadama tänaval elektrijaama läheduses. Avamise puhuks olid
uued ruumid dekoreeritud loorberipuude ja vanikutega.
Sissejuhatava kõne pidas o.-ü. "Mootori" juhatuse esimees A. Kerem.
A. Kerem andis lühikese ülevaate "Mootori" tööst möödunud 11 aasta jooksul. O.-ü. "Mootor" sai alguse endisest Fr. Kangro
sellelaadilisest ettevõttest. Väikeselt on hakatud peale ja on nüüd nende aastate jooksul arenenud välja moodne ja laiaulatuslik
liiklemisettevõte. Alul oli o.-ü. "Mootoril" tarvitada vaid 25 autobust, mis mahutasid enestesse 400 reisijat. Tänapäeval on
autobuste arv tõusnud 68-le ja need mahutavad üle 2000 reisija. Lisaks sõidus käivatele autobustele on terve rida autobuse veel
ehitusel. Shassiid on tellitud Saksamaalt, kuna kohapeal valmistatakse välised kered. Kõik need tulevad moodsatüübilised
buldog-bussid.
Teenijaskonna arv tõuseb tänapäeval 200 inimeseni. Suvel on see arv veel tunduvalt suurem. Äriliselt on o.-ü. "Mootor" näidanud
algusest peale tõusu. Dividende on makstud aga vaid paaril koral, kuna kõik puhaskasu on investeeritud ettevõttesse, et seda
kõigiti viia ajakõrgusele. O.-ü. "Mootori" peaosanikuks on Krediitpank, kes Fr. Kangrolt võttis ettevõtte üle, selle
maksuraskustesse sattumisel.
Edasi tähendas peadirektor A. Kerem, et "Mootoril" on olnud kõige parem läbisaamine kõikide ettevõtetega ja vabariigi valitsusega,
mis on suuresti aidanud kaasa ettevõtte arengule.
Uued ruumid kuulutas avatuks abilinnapea A. Uuesson.
Uusi ruume õnnistasid luteriusu kombe järele abipraost P. Kuusik ja apostliku-õigeusu kombe järele ülempreester N. Päts.
Tervitusi ütlesid teedeministri abi K. Jürgenson, Harju maavalitsuse esimees K. R. Ruus ja Krediitpanga president P. Kurvits.
Teenijaskonna nimel ütles peremehele tervituse liiklemisosakonna juhataju H. Sihver, rõhutades seda head läbisaamist, mis on
vastutusrikast tööd aidanud kõigiti kergendada.
Piduliku talituse puhul kandis "Mootori" teenijaskonnast koosnev laulukoor ette meeleoluküllaseid ja päevale vastavaid laule.
Hiljem vaadati uusi ruume, mis on kõigiti moodsad ja ajanõuetele vastavad. Erilise uudsusena on võetud ruumidesse tarvitusele
õhuküte. Soe ja niisutatud õhk valgub ruumidesse laest elektriamatuuride juurest. Garaash on üle saja meetri pikk ja üle 2000
ruutmeetrilise põrandapinnaga, ning mahutab enesesse kogu autobustepargi.
Garaashis on ka moodne autobuste pesemise seadeldis. Lisaks kõigile on eeskujulikud teenijate ruumid pesemisruumiga. Avarad
klubiruumid, tagavaralaod, remonttöökojad jne.
Õhtul oli kutsutud külalistele koosviibimine "Kuld Lõvis".
Uute ruumide avamistalitusest ja koosviibimisest võtsid osa sotsiaalminister O. Kask, teedeministri abi K. Jürgenson,
majandusministri abi Viitak, Harju maavalitsuse esimees K. R. RuuS, raudteede direktor Raudsepp, maavalitsuse abiesimees
P. Mägi, Krediitpanga president P. Kurvits, direktorid Matto ja Siiraks /Siirak/, prokurist Lauristin, Krediitpanga nõukogu
esimees J. Sihver, o.-ü. "Mootori" juhatusliige ja Pikalaenupanga direktor Aule, abiprefekt Nykanen, abilinnapea Uesson,
linnanõunik Taimsalu, sots.-ministeeriumi direktor Sonin, ajakirjanikke ja teisi kutsutud külalisi.
|
|
1937
Auto Nr 2 1937
Ringkäik o/ü. "Mootori" töökodades
O/Ü. "MOOTORI" ettevõte, mis seni asus Tallinnas laialipillatult kolme kohta, on nüüd omale leidnud uue asukoha Sadama tänaval.
Suure ruumika õue ääres asuvad kaks hoonet, kuhu on mahutatud kõik töökojad, bürooruumid, garaazh, laod jne. Asume o/ü. "Mootori"
tehnilise direktori hr Freivaldi juhtimisel ringkäigule, et saada ülevaadet meie suurema omnibustevõrgu valdaja käitistest.
Avaral õuel, kus omnibustel soodus manööverdada, peatume kõigepealt bensiiniautomaadi juures, kust sõidukid oma "igapäevast leiba" -
bensiini - ammutavad. Maa sees asuvad kaks suurt bensiinitanki, mis mahutavad kokku 30 000 liitrit bensiini. Garaazhi tagant jookseb
mööda raudteeliin, mida kasutatakse bensiinitsisternide kohaletoimetamiseks ja millistest maa-aluste torustikkude kaudu õuel asuvad
tankid täis pumbatakse. O/ü. "Mootori" aastane bensiinitarvitus on küllalt suur - 700 tonni! Samas õuel asub ka toorõlitank omnibuste
jaoks.
Suur garaazh on põhjalikult ümber ehitatud endisest sadamalaohoonest ja on 100 m pikk ning 21 m lai. Õieti on see täiesti uus
hoone, kuna vanast aidast on säilinud vaid osake alusmüüri. Garaazh on avar, kõrge ja tema lagi toetub erilisele raudkonstruktsioonile.
Garaazhi ühes otsas asub pesemisruum, kus sõidukeid pestakse kõrgsurve all kuni 25 atm. Samas on kaks õlitamis- ja kontrollimiskanalit,
mis seest vooderdatud kahvelkividega ja varustatud elektrivalgustusega. Siin teostatakse ka pisemaid parandusi ja pestakse masinaid
alt. Mootorite loputamist toimetatakse selleks määratud seadistega. Seintel ripuvad voolikud, millistest täidetakse mootorite
jahutajaid. Selleks tarvitatakse erilist prepareeritud vett, mis hoiab ära kivi tekkimise jahutajas.
Ühe kanali kohal on omnibus tungrauaga üles tõstetud ja selle all askeldavad montöörid.
Garaazhi köetakse sooja õhuga. Suur plekktoru, milles voolab soe õhk, läbistab kogu hoone. Sama seadeldise kaudu toimub ka
ventilatsioon.
Keskmine hooneosa on omnibuste park, mis mahutab kuni 66 suurt omnibust. Siin teostatakse ka pisemaid remonte.
Garaazhi teises otsas ehitatakse uusi omnibusi. Ehitusel on parajasti 12 suurt masinat, milliste valmistamine algusest lõpuni
sünnib o/ü. "Mootori" oma töökodades. Siin näeme juba valminud shassiisid ja suuri puust keremudeleid, millede järele klopitakse
välja terasplekist kered. Üldse ehitatakse kõik uued sõidukid eranditult terasest ja välditakse võimalikult puu tarvitamist.
Siirdume üle õue teise hoonesse, kus asuvad töökojad, bürooruumid jne.
Kogu käitist kütab moodne keskküte, mida köetakse kivisöega. Ahi on ehitatud nii, et seda kütta saab ka teiste kütteainetega, näit.
naftaga. Suur ventilaator, mida ümber ajab 15-HJ mootor, imeb sisse värske õhu, kust see siis kandub kuumenduskehasse. Viimasest
läheb kuum õhk otse garaazhi kütteks, kuna see enne bürooruumidesse saabumist läbistab veel filtri, kust saab tarviliku niiskuse.
On parajasti kütmise lõpp ja soojamõõtja kuumenduskehal näitab 90 kraadi.
Teisel korral asub tööliste riietusruum. Igal ühel on oma isiklik riietekapp, kuhu mahutatakse vahetusele tulles riided. Riietusruum
on nägus ja puhas, samuti avar on ka pesemisruum.
Laduruumis asub riiulitel tohutuhulk pakendeid tagavaraosade ja kõige mõeldavaga, mis omnibuste juures vaja läheb. Siin on ka rida
valmismonteeritud mootoreid, mis kohe tarvitusele võivad minna. Raskemaid asju tõstetakse siin laesoleva elektrivintsiga.
Teisel korral asub veel meistri korter ja majahoidja eluruum ning teenijaskonna klubiruumid.
Klubiruumideks on kaks tuba, kus o/ü. "Mootori" poolt korraldatakse kogu personalile täienduskursusi. Näeme seinal suurt tahvlit
joonestamiseks, laual mootorite mudeleid ja seintel diagramme. Ei puudu ka lugemislaud ja mitmesugused ajaviitemängud.
Veel leiame siin sadulsepatöökoja, kus valmistatakse omnibuste nahkistmeid, polstreid jne.
Alumisel korral on sepikoda, kus tules helendab parajasti teraslatt, millest valmib kaar uuele omnibusele. Ääs töötab siin
elektriventilaatori abil.
/ Siit on lõik või lause puudu /
Aga praegu keeb siin töö samuti kui teistes osakondades. Kostab höövlite sahin, kõikjal saepuru ja poolvalmid esemed: uksed,
liistud jne.
Puutöökoja kõrval on kõige tähtsam osakond - remonttöökoda. Treipinkide juures muutuvad vormitud metallitükid omnibuste
mootoriosadeks, ja töökoda on nii täielik, et siin valmistatakse isegi kolbisid. Näeme ainukest omasarnast seadist, millega
õgvendatakse väntvõlli-ellipsit. Samas on hüdrauliline press, mille surve 40 tonni sm2 peale. Huvitav on silindripuurimise masin,
millega on saavutatud nii täpsed silindrid, millised rakendatakse mootorite juure ilma järellihvimiseta! Täpne hea silinder on
aga eriti tähtis diiselmootorite juures. Kuna o/ü. "Mootori" kõik uued omnibused on varustatud diiselmootoritega, tasub ennast
puurmasina hind - 10 000 kr. - täiesti ära. Mainitud tööriist on ka ainuke Eestis.
Töökojas leiduv keevitus-sisseseade on üks moodsamaid. Viimane leiab elavat kasutamist, sest kõik omnibuste teraskered tulevad
keevitada elektriga.
Moodsate omnibuste sisustusse kuulub terastorumööbel. Remonttöökojas painutatakse ka terastorusid mööbli ehitamiseks. Painutatakse
külmalt kuni 4 sm läbimõõduga torusid.
Keset töökoda asuvad suured remontkanalid, milliste põhjas liiguvad tungrauad masinate tõstmiseks. Silmapilgul on siin remondis
buss, mis remondist remondini jooksnud 145 000 km.
Lae all on rööbastik, mida mööda liigub elektrivints, millega tõstetakse raskeid esemeid.
Kogu remonttöökoda on varustatud suruõhu-seadeldisega, mida kasutatakse puhastamiseks ja suruõhu-tööriistade jaoks. Töökojas on
iga töö jaoks spetsialiseerunud töölised. Igaüks teeb järjekindlalt üht ja sama tööd.
Maalritöökojas särab punase värvi all esimene valminud terasomnibus. See on kolossaalne sõiduk: mahutab eneses 42 istekohta, on
lahtikäiva laega. Sõiduk on maksma läinud 2,5 miljonit senti ja ta rakendatakse sõitu kuhugi suvitusliinile. Samas asub veel
pidurite seadmise laud. Omnibuste pidurid on aukartustäratavad - pidurilindi laius on mõningail 9".
Maalritöökoja kõrval on akulaadimise ja -paranduse ruum. Ukse kõrval on umformer, kust saab alalist voolu akude laadimiseks.
Korrapidaja ruumis asuvad täispumbatud kummid ja kummivahetamise seadis. Viimane on tarvilik, kuna omnibuste kummid on käsitsi
mahavõtmiseks liialt rasked - kuni 100 kg. Selles ruumis asub veel elektritsentraalkapp, mis muudab käitisse saabuva kõrgepinge
harilikuks vooluks.
Ülemisel korral asuvad bürooruumid on avarad, valged, õhurikkad ja varustatud moodsa sisustusega. Domineerib terastorumööbel.
Silmapilgul on o/ü. "Mootori" oma pargis 71 sõidukit, milledest 68 reisijateveo-autobust ja 3 veoautot. Park suudab korraga vastu
võtta üle 2000 reisija.
Teenijaskonna koosseis käesoleval talvel on järgmine: ametnikke 12, autojuhte 73, konduktoreid 59, töökoja töölisi ja garaazhi
teenijaid 77, kokku 221 inimest. Suvekuudel see arv tõuseb 50-60 võrra.
O/ü. "Mootori" peaosanikuks on A/s. Krediit Pank ja o/ü. juhtivaks jõuks peadirektor A. Kerem, keda abistab tehniline direktor Freivald.
/Artikkel on kahjuks illustreerimata. Lisatud piltidel on ülevalt alla:
* OÜ Mootori hoov 1939. aastal. Vasakul garaazhid, paremal hoone töökodade, tööliste- ja bürooruumidega. Paremal nurgas
tankimisautomaadid. Foto: Eero Olanderi kogust
* Bussi ehitamine 1939. aastal. Foto: Eero Olanderi kogust
* OÜ Mootori hoov 1940. aastal. Foto: Eero Olanderi kogust
* 1937 valminud Büssing-NAGi Nr 77 interjöör, "moodsa terastorumööbliga". Foto: Eero Olanderi kogust
* Arvatavasti maalritöökojas punase värvi all säranud lahtikäiva laega "kolossaalne sõiduk" ehk 1936 valminud ja tegelikult
41-kohaline Büssing-NAG Nr 71 Pirita suvitusliinil 1937. a. suvel. Foto: Eero Olanderi kogust/
|
|
1937
Uus Eesti 18.09.1937, lk 13
O-Ü. "Mootor" tosin aastaid kodanike liiklemise teenistuses.
Vist kõik mäletavad veel aega, mil vana Tallinna kitsaid, tol ajal veel küllaltki konarlikke tänavaid hakkasid kündma esimesed
autobused.
Esimesi selle ala pioneere-ettevõtjaid, kadunud ins. Fr. Kangro, nii Tartus, kui ka Tallinnas, rajas bussiliinid, ja lasi
liikvele sõidukid, mis meie kodanikele tol ajal oli suur uudis. Kindlasti on aga paljud juba unustanud nood imelikud hallid
sõiduriistad, millede tagaotsast mõlemalt poolt trepp viis lahtisele rõdule, kust siis pääses edasi sõiduki sisemusse. Bussi
küljed olid pooles kõrguses lahtised, millised vihmase ilmaga kaeti veekindla riidega. Ja nii siis katete lehvides tuules,
logisedes ja paukudes tormas sõiduk läbi tänavate. Seega olime tol ajal välismaast liiklemisabinõude poolest tugevasti järel
nn. "fassaadi" kui ka mugavuse poolest. Inimesed muutusid nõudlikumaks ja oli näha, et peab tulema muudatus paremate masinate
näol.
Kõik see vajas aga suuri kapitale ja kuna üksikisik oma ressurssidega ei suutnud suurenenud nõudmiste ja arenguga sammu pidada,
omandas o/ü. "Mootor" 1926. a. jaanuarikuul ostuteel ins. Fr. Kangro'lt autobused, milliseid oli arvult 22, ühes liinide pidamise
õigusega. Sellest ajast algab ka meie pealinna bussiliiklemise suur areng ja kaesoleval ajal võib juba igaüks näha, millised
uhked ja tugevajõulised masinad meie tänavail ja teedel liiguvad, mis autotehnika viimased saavutised.
On ka üldiselt teada nende paljude välismaa turistide komplimendid meie busside kohta, missuguseid ei leiduvat isegi vanade
suurriikide rikastes pealinnades. See asjaolu näitab küllaltki selgesti o/ü. "Mootori" juhatuse suurt hoolt ja asjatundmist nim.
ettevõtte juhtimisel. Tulles veel kord tagasi o/ü. "Mootori" tegutsema hakkamise ajajärku, olgu tähendatud, et tol ajal oli vaid
kolm lühikest siselinnaliini, mis aja jooksul on pikenenud, ning Veneturg-Pirita, Kose, Viimsi ja Veneturg-Rannamõisa liinid.
Tol ajal oli ettevõttel suured raskused autojuhtide leidmisega. Oli ju siis veel suur lõikus taksiautodel, milliseid oli vähe
ja sellepärast iga vähegi kõlbulik juht püüdis ise juba masinat omandada, et kasutada ära head teenimise võimalust. Paneb muigama
ühe o/ü. "Mootori" juhtiva tegelase jutt, kes seletas, et bussijuhtidega olnud tol ajal üks igavene rist ja viletsus. Laupäeval
pole julgetud lihtsalt neile palka makstagi, sest siis ei olevat pühapäeva hommikul ühtegi juhti kohal olnud, vaid peagu kõik
olnud veel "rõõmsas" meeleolus. Jäta bussid kas või garaashi seisma. Toodud siis mõni mees isegi voodist välja. Olnud aga kanged
mehed kah, kui ikka rooli kord jälle pihku saanud ega polnud siis piinlikkusetunde tõttu enam ei äpardusi ega õnnetusi karta.
Iga mees püüdnud siis kohe mitme eest.
Mis senini ettevõtte juhatuse meele kibedaks on teinud, on publiku sagedased põhjendamatud etteheited, nagu ei püütaks küllalt
hoolitseda halbade ja saduste ilmade puhul busside tihedama liiklemise eest.
See olevat aga täiesti aluseta etteheide, kuna näit. järsku vihmaseks muutuva ilma puhul saab kohe reservist terve hulk masinaid
käiku lastud. See võtab aga loomulikult natuke aega ja kuna siis inimesed järsku vihma kätte jäänult kohe sõidukisse ei pääse,
kuna buss on juba eelpoololevates peatuskohtades inimesi tulvil, siis siunatakse korraldust. Veerand tunni pärast peab aga juba
mõni sõiduk pooltühjalt oma "otsa" ära tegema. Peab ütlema, et selles seletuses peitub paljugi tõtt.
Igal juhul on aga ettevõtte juhatus püüdnud kodanikele sõidu teha nii mugavaks, kui vähegi see asi on ennast annud korraldada.
Ei ole mindud välja suurte teenimiste ja kasude peale, vaid peamine siht on olnud ikkagi kodanike mugavus ja heaolu. Ja kui sõit
praegu neis luksus "Bulldog'es", ei jäta see mugavuse poolest küll kellelgi enam midagi soovida.
Praegu on ettevõttel 92 bussi. Suur osa neist on ultramoodsad "Bulldog" tüüpi tugevajõulised diiselmootoriga masinad. Eelistatumad
firmad on maailmakuulsad "Büssing NAG" ja "Scania Vabis".
Alles k.a. kevadel saabus Saksamaalt 13 uut "Büssing NAG'i" omnibuse alust ja lähemal ajal jõuab kohale jälle rida "Scania Vabis"
omnibusi, millede sisseveoks juba k.a. kevadel võimudelt litsents saadud. Kõigile neile alustele ehitatakse kohapeal, o/ü.
"Mootori" oma töökodades, peale kered ja lastakse siis liikvele. Istmed bussides on pehme polstriga, üle tõmmatud plüüshi ja
kunstnahaga. Peale siselinna liinide on o/ü. "Mootori" käes veel 20 maaliini, milledest tervel real on aasta läbi ühendusepidamine,
nagu näit.: Tallinn-Loksa-Viinistu, millisel liinil koguni 2 korda päevas ühendus, siis: Tallinn-Juuru-Kaiu, Tallinn - Keila-Joa -
Laulasmaa, Tallinn-Nabala, Tallinn-Riguldi, Tallinn-Lihula, Tallinn-Märjamaa jne. Suvisel hooajal on tähtsamad liinid:
Tallinnast-Pärnu, Haapsallu, Kuressaarde, Võsule jne., millised leiavad laialdast kasutamist, eriti välismaalaste poolt, kes
nähtavasti liiklemisel eelistavad busse, milledes reisides olevat avaram väljavaade ja tutvumisvõimalus meie ilusa maastikuga.
Aastate jooksul on o/ü. "Mootor" soetanud enesele avarad ruumid Vana Sadama tänavale, kus asetsevad kõik ettevõtte osakonnad,
nagu administratsiooniruumid, garaashid, töökojad j.m., mis on tehnika viimase nõude järele sisustatud ja töö viimase võimaluseni
mehhaniseeritud. Ettevõttes töötab umbes 300 inimest, kellede eest juhatus igaviisi näib hoolitsevat. O/ü. "Mootor" on peaaegu
ainuke eraettevõte, kelle ekspluatatsioonpersonaal on ettevõtte kulu vormi riietatud.
Publikuga korrektselt käitumiseks on liikuva koosseisu teenijaskonnale korraldatud käitumiskursusi ja püütud igamoodi soodustada
ja arendada teenijaskonnale kasuks tulevaid huvialasid.
Lõpuks võiks veel juure lisada, et o/ü. "Mootor" oli üks neist vähestest ettevõtetest, kus kriisiajal teenistustasu ei vähendatud.
Küll aga tõstis ettevõtte juhatus möödunud kevadel omal algatusel teenijate palkasid, kui selguma hakkas üldine elukalliduse tõus.
Sellepärast on o/ü. "Mootor" palgavõitlustest, mis on levinud, puutumata jäänud.
|
|
1937
Uudisleht 14.10.1937, lk 7
Sündinud omnibuses
Punased sõidukid ja nende juhtide keerulised ülesanded. - Kordamööda ämmaemand ja suretaja. - Pool miljonit kilomeetrit rooli
taga ja ei ühtki õnnetust. - Inimesed on hajameelsed. Paarsada tuhat autobuse pingi all. - 20 unustatud kella
"Sündinud sel ja sel kuupäeval autobuses, selle ja selle kilomeetri tulba juures" - niisuguse märkuse võiks Eestis kanda nii
mõnegi maailmakodaniku sünnitunnistusele. Ja tegelikult ongi vähemalt Tallinnas nii, et paaril väikemehel, kes juba teevad oma
esimesi samme, tõepoolest on esimeseks hälliks suur punane hiigelsõiduk. Sest kurg on moodsal ajal läinud nii isemeelikuks ja
upsakaks, et ta ei küsi ajast ega kohast tühjade hällide täitmisel.
Lood punastes sõidukites ilmale tulnud lastest on aga ühenduses autobusejuhtidega ja ülirohkete kohustustega, mida nendelt nõuab
rooli hoidmise kõrval nende vastutusrohke amet. Sest olgu juba sissejuhatuseks üteldud, et kilomeetrite neelamise kõrval nendel
ametmeestel tuleb vahest ka täita ämmaemanda kohustusi.
Viimati üks selliseid juhtumisi oli Tallinn-Nõmme liinil alles oktoobrikuus. Hiiul tuleb peale keegi naissõitja, kuid autobuse
jõudes Valdekini oli sõitjate arv juba ühe võrra suurenenud, ilma et autobus vahepeal oleks peatunud. Jällegi oli autobusejuht
see, kes esimesena pidi abistamist korraldama. See siiski toimus suurema vaevata, kuna samas tänavanurgal elas vajalise elukutsega
inimene. Kutsuti välja ka Punase Risti sanitaarauto, ja vastsündinu koos emaga toimetati haiglasse. Kuid praegu autobuses ilmale
tulnu siiski enam ei kuulu elavate nimekirja.
Kuid parajaks pisipõnniks on juba võrsunud ühe Viinistu kaluri poeg, kes kaks aastat tagasi esmakordselt nägi päevavalgust
autobuses, kui see parajasti kihutas läbi Kolga küla. Niisuguse erakorralise sündmuse puhul tuli punane sõiduk muidugi peatada.
Esmaabi järele juht kiirustas lähemasse majja, tõi sealt puhtad linad ja telefoneeris Viinistule, et kalamees nüüd tulgu juba
vastu kahele... Noorel ilmakodanikul, kui tal oli taipu ja tahtmist ringi vahtida, võis aga esimene mulje maailmast olla hoopis
kummaline - üksainus suur kihutamine suure müra saatel...
Kolmas teadaolev juhtumine, kus jällegi ühe noore ilmakodaniku sünnipaigana võib märkida autobuse, oli Juuru-Kaiu liinil. Seal
sõitis autobusega linna noor abielunaine. Ta sõidul oli kindel eesmärk, kuid punane sõiduk polnud siiki küllalt kiire kilomeetreid
neelama...
Kuid on nii, et autobuses ei kuulda üksnes noore maailmakodaniku esimesi häälitsusi. Juhtub sedagi, et autobus on inimesele
surivoodiks. Sest ka vikatimees alati ju ei küsi ajast ega kohast. Viimane selline juhtumine, kus surm tabas sõitjat autobuses,
oli Tallinnas Soo-Jakobsoni liinil. Siin varises südamerabanduse tagajärjel kokku Linholmi plekitööstuse kasseerija. Nüüd
olukord oli keerulisem lahendada, kui uue kodaniku sünni puhul. Ka siin oli juhi esimeseks ülesandeks mõtelda esmaabile, siis
järjekorras arsti ja politseiniku kutsumisele, kuna sõitjail tuli autobusest lahkuda. Kuid kohalekutsutud ametmeestest oli siin
midagi teha üksnes politseinikul - surmajuhtumise protokolli kandmisega.
Teadagi, et abistamine sellistel juhtumistel nõuab autobusejuhilt ka teadmisi. Ja - õigust ütelda, need teadmised punaste sõidukite
juhtidel ka ei puudu. Vähemalt o.-ü. "Mootor" kui suurim Tallinna ja kogu Eesti veoäri on oma sõidukite juhtidele kui ka
konduktoritele korraldanud mitmesuguseid kursusi mitte üksi käitumise vaid ka esmaabi alal. Tuleb korraldada ka tehnilisi kursusi,
et juhid tutvuksid uut liiki masinatega, nahvtamootoritega j.t., mis meil nüüd tarvitusele on võetud.
Päevast päeva kihutavad punased hiigelsõidukid mööda maanteid, turnivad ja laveerivad Tallinna kitsastel tänavatel ja järskudel
kurvidel päris köietantsija osavusega. Võiks arvata, et päris kerge ja lõbus nende meeste amet, muudkui sõida nagu saks kunagi.
Aga õieti on see töö üsna kaugel kergest. Istuda päevas kaheksa tundi rooli taga, seda eriti elava liiklemisega ja järskude
nurkadega Tallinna tänavail, see nõuab ülimat pingutust närvidelt. Ja päevas tuleb maha kihutada linna liinidel kuni 130 km,
aastas kokku juba 30 000 - 40 000 km. See teiste sõnadega on peaaegu sama palju, nagu kihutamine ümber maakera. O.-ü. "Mootori"
teenistuses on juhte, kes siin töötanud juba 11 a. ja enne seda sõitnud ka teistel autobustel. Nii mõnigi mees on maha vuristanud
juba 500 000 km. ja selle juures pole tal veel juhtunud ühtki tõsisemat liiklemisõnnetust. Ehk kui neid on olnud, siis enamasti
teiste süü läbi. Pole ka imestada, et nii rohkete sõitude juures pole juhtunud õnnetusi, kui teame, millise tiheda sõela läbi
pääseb autobuse rooli taha. Sest enne kui autojuhi kätte usaldatakse teiste inimeste sõidutamine, eriarst uurib tal läbi ka iga
närvijupi. Ja rääkida sellest, et autobusejuhid tarvitavad alkoholi, on liigne. Näiteks o.-ü. "Mootori" juures maksab kord, et
juht, kui ta juures tuntakse viinalõhna, saadetakse silmapilkselt töölt ja ühtlasi ka vallandatakse.
Autobusejuht tohib olla kõike, kuid mitte hajameelne. Kui temal jatkuks samal määral hajameelsust nagu enamikul sõitjail, siis
sõidukiga juhtuks küll päris uperpalle. See sõitjate hajameelsus on omaette huvitav peatükk.
Igapäev unustatakse Tallinna autobustesse kümmekond mitmesugust asja. Nende seas igasuguseid võimalikke esemeid, peamiselt küll
aga rahakotte, jalutuskeppe ja vihmavarje. Kuid üks mees unustas maha paki pükstega, teine kuuega jne. Möödunud aasta jooksul
toodi "Mootori" kontorisse tervelt üle 2000 mitmesuguse asja. Kõigile nendele pole seni ikka järele tuldud. Sellest leitud asjade
kogust võiks mitu meest pealaest jalatallani panna riidesse, ja ka uhke kell taskusse pista!
Kui lohakalt inimesed käituvad rahaga, selle kohta hiljutine lugu Tallinn-Pirita liinilt. Autobusest leitakse paberisse mähitud
pakk. Ja lähemal uurimisel leitakse sellest paarsadatuhat senti raha. Teisel juhul unustas "Tivoli" kassapidaja autobusesse
paarkümmendtuhat senti. Mõnekümnekroonised leiud on üsna tavalised. Ja kõik nad on ikka oma kätte saanud. Selle juures autobuse
teenijad ei pretendeeri ka kolmandikule leitud raha väärtusest, mis neile oleks seadusega kindlustatud. Kui aga mõni autobusesse
unustatud pakk läheb kaduma, siis ei tule selles süüdistada autobuse-rahvast. Paki võib ju kaasa võtta ka mõni teine sõitja. Nii
unustas möödunud reedel Rubini kellasepaäri ametnik autobusesse kakskümmend taskukella. Hiljem pole kelladest enam midagi kuulda
olnud. Mine tea, kelle taskus nad praegu tiksuvad...
Õiglasest käitumisest on ka tingitud suur usaldus autobusejuhtide vastu. Nii, eriti maaliinidel autobusejuhtidele usaldatakse
ülesandeid, milliseid sageli ei anta ka lähedase inimese hooleks. On üsna tavaline, et niiütelda näopeale annab mõni ärimees,
metsakaupmees jne. autobusejuhi kätte paarsadatuhat senti edasiandmiseks linnas. Seni nendel pole olnud põhjusi kurta, et
autobusejuhid nende usaldust kurjasti on kasutanud. Siis veel purjus mehed. Kuigi bussijuhil on sõidukis politseilised õigused -
ta võib purjus mehe samas välja tõsta - ometi ei saa seda õigust alati kasutada. Sest peab olema viisakas ja kannatlik.
Selles närvepingutavas töös on siis väikesteks naljapaladeks ning meelelahutuseks näiteks niisugused naissõitjad, kellele juht
äkki hakkab meeldima. Et olla oma salajase lemmiku läheduses, ta sõidab kas või pool päeva ikka mööda üht ja sama liini. Ja
maksab iga "otsa" eest ikka raha.
|
|
1938
Vaba Maa Nr 46 24.02.1938 (dea.nlib.ee)
O-ü. "Mootorit" külastamas.
Jutuajamine dir. Keremiga.
Kindlasti vist iga tallinlane on korra o.-ü. "Mootori" omnibusega lühema või pikema tiiru linnas sõitnud. Me oleme näinud, kuidas
järjest omnibused on muutunud modernsemaks, kuidas neid ikka järjest on kohandatud tarvitajaskonna nõuetele. Endise 12-istmelise
omnibuse asemele on nüüd lastud käiku 50-istmelised, muidugi käivad sellega kaasas veel mitmed muud uuendused. Et kõigist neist
küsimustest ülevaadet saada, pöördusime o.-ü. "Mootori" juhatuse esimehe härra Keremi poole.
Sadama tän. nr. 3 leiamegi juhataja moodsais bürooruumides keset ameerikalikku ümbrust.
"Teie sõidukid käivad küll vist mitu korda ümber maakera ühe aasta vältel," algame juttu.
"Seda nüüd küll," vastab härra direktor. "Kui näiteks arvestada kõik kilomeetrid kokku, mis o.-ü. "Mootori" omnibused maha kihutavad,
siis saab möödunud aasta aruande järele umbes 3 miljonit 200 tuhat kilomeetrit. See "lint" peaks ulatuma, kui ma ei eksi, korda
sada ümber maakera."
29 liinil 75 omnibust.
"Kui palju teil liine praegu on kasutamiseks?"
"Üldse on praegu 29 liini, nendest 2 kaubaveoliini: Tallinn-Loksa ja Tallinn-Leesi. Kõige pikem liin on Tallinn-Virtsu - 144 km.
Sellele järgneb Tallinn-Pärnu 142 km ja edasi teised, kõige lühem liin on Tallinn-Lilleküla - 4,1 km."
"Kunas teil on tegevus kõige hoogsam?"
"Kõrgeseisukuudeks on juuni, juuli ja august. Neil kuudel on liiklemine kõige intensiivsem. Suvel tõuseb liiklemine haripunktile
jaanipäeval. On kujunenud nii, et jaanipäev oma eel- ja järelpäevadega ei jäta meil ühtki tagavarabussi minutikski koju. Oleme
katsunud reisijatele vastu tulla ja hoolitseme, et meil selleks päevaks ükski buss töökotta seisma ei jääks. Kõige väiksem on
muidugi talvine liiklemine ja seda eriti tänavu talvel. Lummetuisanud teede tõttu seisukord jõulude ajal oli kaunis täbar. Praegu
talveliinidest on kõige pikem Tallinn-Loksa-Viinistu. Peale selle on veel käigus Tallinn-Anija, Tallinn-Leesi, Tallinn-Riguldi,
Tallinn-Märjamaa, Tallinn-Rabala."
"Kuipalju teil praegu busse käigus on?"
"Arvu järele on praegu sõidus 75 bussi, kuid see arv võib lähemal ajal suureneda, üldse on meie firma juures ametis praegu üle
kolmesaja inimese, kes jagunevad töökotta, juhtideks, konduktoriteks, ametnikkudeks jne."
"Alguses oli teil rahvast vist vähem?"
"Noh, võiks öelda, et hakati pihta umbes 20 bussiga. Osaühing asutati õieti ostuteel Kangro ja Ko firmalt omandatud bussidega
jaanuaris 1926. Areng toimus üsna kiiresti ja 1933. aastal oli käigus juba 45 bussi. Nüüd on 3-4 aasta jooksul see arv poole
võrra suurenenud. Liiklemine on aga kaugelt tõusnud üle poole, sest busside maht on mitmekordistunud. Kui enne võisid bussid
peale võtta 300-400 inimest, siis võivad nad nüüd mahutada 2500 inimest. Sealjuures on reisijail olek omnibusel muutunud palju
mugavamaks. Võiks öelda, et möödunud aastal on iga eestlane sõitnud o.-ü. "Mootori" omnibusel 5 korda - sest aasta kestel oli
üle viie miljoni sõitja. Muidugi suurem osa sõitjaid oli linnaliinidel."
Nudi peaga omnibused ehitatakse Eestis.
Edasi seletab veel härra direktor, et seni meil käigus olnud bussid toodi sisse välismaalt - Soomest ja mujalt. Viimasel ajal on
aga neid hakatud siin ehitama. Ja alati nimelt "buldogi"-kujuliste bussidega. Nüüd on ka kõige moodsamad Tallinna ja Nõmme vahel
käigus olevad bussid Eestis ehitatud. Shassiidena eelistatakse "Scania-Vabise" aluseid vastupidavuse ja diiselmootori hüvede
tõttu.
"Kuidas on kavatsetud teie tulevikuväljavaated?"
"Tulevikus peaks rohkem tähelepanu pühendama turismile - ja seda kodumaal, mitte niipalju tormama välismaale. Meie ei ole oma
omnibusi seni kasutanud välisreiside otstarbeks ega kasuta neid ka tulevikus. Meil on küllalt inimesi, kes pole oma kodumaad näinud
ega oma sellest mingit ülevaadet. On juba kõigile selge, et kodumaaga tutvumiseks on kõige otstarbekohasemaks liiklemisvahendiks
kujunenud omnibused. Seks otstarbeks tahab meiegi firma suveks mõned bussid rakendada. Välismail leidub mitmeid erifirmasid ainuüksi
ringsõitude korraldamiseks, küll nädalate, päevade ja isegi tundide vältelisi. Nii kuidas kellelgi aega ja majanduslikult võimalik,
nii võib ta siis valida omale vastava bussi väljasõidu kavas. Ei oleks meilgi ülearused mõnepäevased ringsõidud Lõuna-Eestisse -
ilusale Võrumaale, Petserisse või jälle Tartu, Võrtsjärve, Viljandi. Säärastel grupisõitudel saaksid kodanikud võimaluse odavalt
ja mugavalt oma kodumaal natuke ringi vaadata ja meie vaatamisväärsete kohtadega tutvuda."
Pildil: moodne o.-ü. "Mootori" autobus ja tema "esiisa".
/Artikli illustreerimiseks oli kasutatud kahte fotot: parempoolset (Ford-TT Nr 3 1926. aastal Vene turul) ja vasakpoolse asemel
teistsugust pilti Nõmme liini uuest Scania-Vabisest Tallinna kesklinnas./
|
|
1939
Nõmme Leht Nr 4 28.01.1939 (dea.nlib.ee)
Ühe kuuga ligi kaks korda ümber maailma
Jutuajamine O.-ü. "Mootori" direktor A. Kerem'iga
Tallinn-Nõmme liiniomnibused katavad ligi 70.000 kilomeetrit kuus. - Kas Nõmmele ka siselinnaline omnibuseühendus? Lahtised
ooteruumid kinniseks
Veendumuses, et valdav enamus Nõmme linna kodanikke on huvitatud võimalikult tihedast ning mugavast ühendusest Tallinn-Nõmme
vahel, pöördusime küsimustega o.-ü. "Mootori" dir. A. Keremi poole, et kuulda, mis uut oodata ühenduse korraldamise alal.
Teatavasti o./ü. "Mootor" võttis endale 1. aprillist 1937. aastal Nõmme liini.
Sellest peale oleme pidevalt jälginud liiklemise kasvamist ja sellele siis vastavalt ka korraldanud liikluse Tallinn-Nõmme
vahelisel liinil. Märkimist väärib, et kui tähendatud teel endine liinipidaja tegi päevas vaid 36 ringi, siis on nende arv
nüüd tõusnud 86-le Tallinn-Nõmme ja 12-le Tallinn-Männiku teel - seega tehakse päevas kokku 98 ringi, milliste katmiseks
normaalsetel olukordadel piisab 6 omnibusest, kuid varahommikuti ja ka pärast lõunat, mil liiklemine tihe, on rakendatud
tegevusse 12 masinat, et rahuldada sõitjate nõudeid ja ära hoida suurt tunglemist.
Talvekuudel on Tallinn-Nõmme liinil liiklemine kõige tihedam kell 8.30 ja suvekuudel 7.30. Sel ajal sõidab korraga välja neli
masinat - neist kolm peateel ja üks Männiku teel.
Millises tempos on arenenud liiklemine Tallinn-Nõmme vahel, selle kohta saame pildi, kui teame, et ajal, kui o.-ü. "Mootor"
asus omnibuseühenduse korraldamisele, kaeti esimese kuuga Tallinn-Nõmme vahel 38.000 kilomeetrit, sama aasta detsembrikuus
aga katsid omnibused ühe päevaga samal liinil juba 52.000 kilomeetrit.
Reisijaid algul oli päevas 3000 inimest, 1937. a. detsembriks oli tõusnud reisijate arv 5000 inimesele päevas ja 1938. aasta
detsembriks koguni 7000 inimesele päevas.
Kusjuures 1938. a. novembrikuus katsid selle liini omnibused ümmarguselt 62.000 kilomeetrit ja sama aasta detsembris koguni
68.100 kilomeetrit, mis on enam kui poolteisekordne ring ümber maailma ja seda üheainsa kuu kestes. Selle juures vajab
allakriipsutamist asjaolu, et kuigi eelpühi on sõitjate arv märgatavalt suurem, ei tõuse vastavalt sissetulekud ja seda
põhjusel, et sõitjate arvu suurenemine toimub peamiselt nõndanimetatud abonementkaartidega sõitjate arvel, kellel eelpühi
Tallinnas tavalisest rohkem asjaajamisi-õiendamisi.
Piletite keskmine hind suvekuudel on harilikult suurem ja seda seepärast, et siis on rohkem juhuslikke sõitjaid, kes lunastavad
ühekordse pileti. Keskmine sõidupileti hind Tallinn-Nõmme vahel on tunduvalt odavam kui mõnel teisel liinil. Võtkem näiteks kas
või Tallinn-Kopli liini, kus maksimumkaugus on 6 kilomeetrit, mis vastab Tallinn-Nõmme teel umbes Tallinn-Liiva vahemaale. Kopli
liinil maksab üksikpilet 20 senti ja kõige odavam pilet - 10-piletiline raamat a 17 senti pilet. Seevastu aga maksab üksikpilet
Liivani a 15 senti ja 10-piletiline raamat a 12 senti pilet. Kasutades aga kuukaarti kui odavaimat sõidumoodust, maksab see ots
ainult 8 senti. Üldse keskmiseks sõidupileti hinnaks on siin 11 senti 18 sendi vastu keskmiselt Kopli liinil.
Liiklemise Tallinn-Nõmme vahel oleme püüdnud korraldada nõmmelaste huvidele vastavalt ja nende tarviduste kohaselt, kusjuures
oleme pidevalt pidanud silmas tihedama ühenduse pidamise vajadust ja sellele vastavalt ümber korraldanud sõiduplaani. Sellest
tingituna pea iga uue sõiduplaani kinnitamine toob endaga kaasa uusi otsi.
Liiklemine Tallinn-Nõmme liinil algab kell 6.30 hommikul Nõmmelt ja kell 5.40 Tallinn poolt ning kestab äripäevil kella 1-ni
öösel Tallinna poolt ja kella 1.30-ni Nõmme poolt, mil väljuvad viimased omnibused.
Pühapäevil algab liiklemine praegu kell 8 hommikul, kuid kevadepoole on kavatsusel siin ette võtta muudatus ja esimene
liinibuss Nõmmelt välja lasta kell 7.30.
Praegu on töökojas valmimisel kaks uut omnibust, missugused määratud ühenduse pidamiseks Nõmme vahel.
Need on täiesti moodsad ja ajakohased sõidukid, millistes kummaski a 51 istekohta. Uued omnibused on mõeldud praegu
Tallinn-Nõmme teel liikuvate masinate tüüpide ühtlustamiseks ja mahu stabiliseerimiseks.
Meeldivaks uudiseks nõmmelastele vahest oleks kavatsus korraldada ka Nõmme siselinnalist omnibuseühendust.
Kohapealsete võimudega on selles küsimuses juba kõnet olnud ning võimalusigi sellise ühenduse loomiseks kaalutud.
Raskusi kava teostamiseks aga valmistab asjaolu, et Nõmme linna tänavad on liig kitsad ja liiklemist siin saab korraldada ainult
ühesuunaliselt.
Enne aga, kui o.-ü. "Mootor" võiks kas või katsekski liikuma panna mõne omnibuse praegusele piki Vabaduse puiesteed toimuvale
liiklemisele ristsuunaliselt, tuleks korda seada Valdeku ja Õie tänav, milliseid siis võiks kasutada kavatsetava omnibuseühenduse
loomisel.
Hiiu-Pelguranna vahelist suvist omnibuseühendust püüame ka edaspidi alal hoida ja arendada, kuigi see liin on majanduslikult
ebatasuv praegustes oludes. Põhjuseks siin on asjaolu, et Pelgurand Nõmmelt on ikkagi küllalt kaugel ja nõmmelased selle asemel,
et sõita mere äärde, sooritavad oma suplused Nõmme omas basseinis.
Kui Nõmme siselinnalisest omnibuseühendusest peaks asja saama, siis tuleks liin kindlasti pikendada kuni basseinini, millega
vahest oleks rahuldatud nõmmelaste üks igapäevaseid ühenduseloomise nõudeid ka selles osas.
Lõpuks tahaksin uue kavatsusena veel märkida kõikide praeguste ootepaviljonide ümberehitamist kinnisteks. Selle tööga tahame
teha algust juba lähemal ajal ja viia lõpule esimeses järjekorras.
|
|
|
|
| galerii[ät]hot.ee |
|
|
