Eesti Antiikautode Galerii


ESILEHT AJALUGU - EESTI AEG UUDISED
TEISTE ETTEVÕTETE BUSSID.

OÜ MOOTOR
TALLINNA LINNAVALITSUS / TALLINNA LINNA TRAMM
TÜ ROOL / V. ROSENBERG & KO
OÜ AUTOBUSS / V.A.Ü. / PÄÄRMANN, WERNCKE, TILK, KURI; VILJANDIMAA
AUGUST KASAK / P. KUNNUS & KO, VÕRUMAA
Eesti linnadevälised bussiliinid, liinipidajad ja bussid 1925. aastal
SÕJAJÄRGSE AJA BUSSID

TEADMATA TALLINN NÕMME HARJUMAA TARTU
PÄRNU VILJANDI RAKVERE KURESSAARE NARVA
VALGA VÕRU PETSERI MUUD KAITSEVÄGI


T E A D M A T A   L I I N I P I D A J A D

See "omapärase" konstruktsiooniga buss on ehitatud Ford T alusele.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Ford T/Chevrolet?
Foto: Eero Olanderi kogust.
Ford T/Chevrolet?
Foto: Eero Olanderi kogust.
Hagudi - Juuru - Kaiu - Kuimetsa liini buss 1920. a-tel Tallinnas.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Ford T(?). Aeg ja koht teadmata, ilmselt Eestis.
Foto: Pelle-Sten Viiburgi kogust.
Ford T. Aeg ja koht teadmata, ilmselt Eestis.
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust.
Chevrolet.
Foto: Eero Olanderi kogust.
?
Foto: Eero Olanderi kogust.
"Kevad Kommersh Rannamõisas" 21. mail 1929.
Foto: Raeantiik /via Heiki Muda/.
"Kevad Kommersh Rannamõisas".
Foto: Raivo Laasmägi kogust.
Buss Tallinnas Koplis 1938. aasta autonäituse ajal.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Tõenäoliselt vasakpoolsel pildil olev buss (Viljandi liinipidaja?) 10. juulil 1938 Läänemaal ja Muhus.
Fotod: Helmut Heimvelli album /via Tony Laan/.
Teadmata liinipidaja buss (lammutamisel?).
Foto: Tarmo Riisenbergi kogust.
Ford AA(?) alusele ehitatud buss tõenäoliselt 1930. aastatel.
Foto: Toomas Paalvelt´i kogust /via Märt Aarne/.
International.
Foto: Tarmo Riisenbergi kogust.
? bussi salong.
Foto: Tarmo Riisenbergi kogust.
Teadmata liinipidaja buss 1938. a-l, ehitatud H. Ungern-Sternberg & Ko töökojas Viljandis.
Foto: Eero Olanderi kogust.
International (J. Kruusementi buss?) Ida-Eestis 1930. a-te lõpus.
Fotod: Tarmo Riisenbergi kogust.
Tõenäoliselt Tartu vana postijaama hoov.
Foto: Arnold Undi kogust.
Bussid suuremal ekskursioonil/väljasõidul, aeg ja koht teadmata.
Foto: Helmut Heimvelli album /via Tony Laan/.
Reo bussialus. Aeg ja koht teadmata
Foto: Rein Veldi kogust.
Äsja valminud Reo. J. Kruusementi buss?
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust.
Buss Valga Jaani kiriku ees ("Foto Kunimägi, Valga, Kesk tn. 11").
Foto: Raeantiik /via Heiki Muda/.
Ford V8 kindlustusseltsi "Oma" Tartu osakonna töötajate väljasõidul Kohtlas 1936. aastal.
Foto: Arnold Undi kogust.
Kindlustusseltsi "Oma" Tartu osakonna töötajad väljasõidul Petseris (vasakul) ja Toolamaal (paremal) 1937. aastal.
Fotod: Arnold Undi kogust.



T A L L I N N / H A R J U M A A
Fromhold Kangro Daimler Tallinnas.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Volbrecht Tatsi veoauto, võib-olla esimene reisijate veoks kasutatud sõiduk.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Tatsi Kopli liini buss Tallinnas Raekoja platsil.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Vasakul: Tatsi buss Raekoja platsil 1927/28 aastal.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Paremal: Raekoja plats 1928. aastal. Tulba taga Tatsi Raekoja plats - Kopli liini buss Ford TT, ees paremal Mootori Veneturg - Pelgulinn liini buss.
Foto: "Vana Tallinn: ehitised ja inimesed", Argo, 2007.
Tatsi buss Nr 2 umbes 1926 Tallinnas Raekoja platsil.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Tatsi Ford TT Nr 7 liinil Raekoja plats - Balti vaksal - Kopli - Vene-Balti tehas.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Tatsi Ford TT Nr 11 Raekoja plats - Kopli liinil 1927. aastal.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Tatsi Dodge-Brothers (H-76) 1929-30. Buss oli selle nr all arvel 11.06. 1929 kuni 30.04.1931.
oto: Eero Olanderi kogust.
Tatsi bussid: ilmselt Dodge-Brothers, ? ja White Nr 4 (liinil Tallinn - Loksa - Viinistu).
Fotod: Eero Olanderi kogust.
Tatsi buss Nr 4 - White (T47M).
Foto: Eero Olanderi kogust.
Tatsi uus Nr 3 (hilisem Mootori Nr 48), 23-kohaline Reo FB 1930. aastal Tondi kasarmute juures.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Tatsi uus Nr 4 (hilisem Mootori Nr 49), 23-kohaline Reo FB 1930. a-l linnasisesel Raekoja plats - Kopli liinil.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Tatsi uus Nr 6 (hilisem Mootori Nr 44) Dodge JG (A-1252) 1930. aastal Tallinn - Võsu liinil.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Tatsi Nr 17 (hilisem Mootori Nr 53), 28-kohaline Continental 1928. aastal Tallinnas Kalevi aia ees Tallinn - Loksa liinil.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Tatsi Nr 17 (hilisem Mootori Nr 53) Continental Tallinn - Loksa liinil.
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust.
Tõenäoliselt E. Heinrichsoni buss 1924. aastal.
Foto: Eero Olanderi kogust.
1925. a-l kuulus buss Ford T numbriga T35M liinipidaja Hugo Tallmeisterile.
Foto: Jüri Vaikjärve kogust.
E. Klumberg & Ko ilmselt FORD (nr 2420) 1923. aastal või hiljem.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Ed. Klimberg & Ko 3-teljeline RENAULT Tallinn-Pärnu-Tallinn liinil. Auto hävis põlengus 28.07.1928.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Tallinn - Märjamaa liini bussid (E. Heinrichson või Ed. Klimberg & Ko?).
Fotod: Eero Olanderi kogust.

Tallinna tähtsamad bussiettevõtjad 1920. aastatel olid Fromhold Kangro, Volbrecht Tatsi ja OÜ Mootor.

Fromhold Kangro (Fr. Kangro ja Ko), Tallinn, Pikk 15 (25)
23. mail 1922 sai Fromhold Kangro Tallinna linnavalitsuselt loa 5 linnasisese ja kaugliini käimapanemiseks. Busside nappuse tõttu avas ta esialgu 27. mail 1922 vaid ühenduse liinil Vene turg - Tartu maantee, millel sõitis 5 Saksamaalt ostetud vana kahekordset Daimler bussi, mille teine korrus oli lammutatud. 1922. aasta augustis algas ühendus liinil Kopli aurutrammi jaam - Vene turg (Graniidi, Soo ja Uus Kalamaja tänava ning Merepuiestee kaudu); bussid väljusid Vene turult 8:00-21:00 igal täistunnil ja Koplist 8:30-21:30 igal pooltunnil. 1922. a. oktoobris avati liin Draamateater - Suur Juhkentali tänav (Gogoli puiestee, Suur Tatari ja Liivalaia tänava kaudu).
1923. aasta jaanuaris sai Fr. Kangro ja Ko Tallinna linnavalitsuselt loa autoparandustöökoja avamiseks aadressil Suur-Tartu maantee 53-b.
10. jaanuaril 1923 alustas liin Seevald-Lilleküla - Vabaduse plats (Paldiski maantee, Toompuiestee ja Kaarli puiestee kaudu); buss väljus Vabaduse platsilt 8:00-21:00 igal täistunnil ja Seevaldi juurest 8:30-21:30 igal pooltunnil. 1923. a. jaanuaris andis linnavalitsus Fr. Kangro ja Ko-le loa avada liinid sihtkohtade Tondi - Suur Pärnu maantee, Draamateater - Vana ja Uue Kalamaja tänava nurk, Draamateater - Suur Juhkentali tänav, Draamateater - sadam, Draamateater - Kadriorg ja Pirita-Kose vahel. Jaanuari lõpus käivitus liin Draamateater - Raekoja plats - Vaksal - Girgensoni tänav; buss sõitis hommikul 7st kuni õhtul 11ni. 7. detsembril 1923 võttis Fr. Kangro ja Ko üle firma Martinson & Ko Suur Tartu maantee liini ja bussid nr 1 ja 2. 1923. aasta detsembris oli Fr. Kangro & Ko käes Tallinnas kokku 8 bussiliini: Vene turg - Suur-Tartu mnt, Vene turg - Uus-Kalamaja ja Soo tn, Vene turg - Kopli ja Volta tn, Vene turg - Pirita, Vene turg - Kose, Vabaduse plats - Seevald, Draamateater - Suur-Juhkentali tn ja Vabaduse plats - Rannamõisa. Neil liinidel oli käigus 22 bussi (kaks Rannamõisa liini bussi kandsid reg-numbreid 42 ja 43).
1923. a-l pidas Fr. Kangro & Ko ka ühendust liinil Tallinn - Pärnu (kaks bussi reg-numbritega 2 ja 5).
1924. aasta 4. oktoobrist läks käiku liin Balti vaksal - Vene turg - Raekoja plats ja Sadam (esialgu äripäeviti 7:00-18:00 iga poole tunni järel ning raudteejaama ja sadamasse kõigi rongide ja laevade saabumise ja väljumise ajal). Samal aastal kuulus Tallinnas liikuvast 32 bussist juba enamus Kangrole.
1925. aastal sõitsid Kangro bussid ka maaliinidel Tallinn - Viimsi, Tallinn - Rannamõisa, Tallinn - Valdeki. Maaliine teenindas neli bussi: 11 hj Ford (T42M), 11 hj Ford (T58M), 13 hj GMC (T59M) ja GMC / hiljem 11 hj Ford (T43M).
Bussiliikluse parandamiseks koostati Tallinna linnavalitsuses kava, mis nägi ette 9 linnaliini ja mitme kaugliini avamise. Kangro seda kava täita ei suutnud, pealegi olid tal Krediit Panga ees suured võlad. Nii asutati 1926. a. alguses Krediit Panga initsiatiivil bussiettevõte OÜ Mootor, millele läksid üle nii Kangro liinid kui bussid.
Fr. Kangro ja Ko ei piirdunud aga ainult Tallinna linna- ja lähiliinidega. Näiteks 1923. aastal pidas ta bussiühendust Tallinna ja Pärnu vahel. Bussid väljusid Tallinnast Vene turult igal esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 8:00 hommikul ning Pärnust hotell Bristol eest teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval kell 7:00 hommikul. Vastavasisulises reklaamis peeti muuseas vajalikuks märkida, et "Kui Tallinna - Pärnu vahel sõitjatest ruumi üle jääb, siis võivad ka lühema maa peale sõitjad kaasa sõita."
Fr. Kangro ja Ko tegutses ka Tartu linnaliinidel ja maakonnaliinidel (vt Fr. Kangro - Tartu).
Fromhold Kangro (13.08.1881-28.11.1932) sündis Räpinas, õppis Riia Polütehnikumis ehitusinseneriks, projekteeris ja ehitas Tartus arvukalt mitmesuguseid hooneid, pidas ehitusettevõtet ja pangakontorit. 1922-1926 tegutses Tartus ja Tallinnas bussiettevõtjana, tema firma Fr. Kangro ja Ko tegeles muuhulgas ka kinnisvara vahendamisega. Seejärel pöördus tagasi Tartusse, kus projekteeris maju ja teostas ehitusjärelvalvet. Fr. Kangro oli Korp. Vironia asutajaliige, mitme ettevõtte asutaja ja osanik (näiteks Tartu autoäri AS A. Rosenwald & Co) ning tegev mitmes pangas.
/Päevaleht 8.08.1922, 19.10.1922, 9.01.1923, 27.01.1923, 30.01.1923; Vaba Maa 29.12.1923, 30.11.1932; Postimees 30.11.1932/
Volbrecht Tatsi, Tallinn, Kopli 22c (25) - Kopli 38 (31)
Volbrecht Tatsi alustas ühe oma hilisema kirjelduse järgi reisijate veoga juba 1921. aastal. Ametlikult sai ta bussiliikluse pidamiseks Kopli liinil Tallinna linnavalitsuselt loa 1922. a. septembris. Alguses kasutas ta reisijate veoks presentkattega veoautot, peagi õnnestus tal osta terve vagunitäis erinevaid autoosi, millest ehitati valmis esimesed "päris" bussid (nii tekkisid näiteks sõidukid, mille margina näidati Benz-Packard ja DKW-Berliet-Stutz). Arvatavasti toimus ehitamine Tatsi enda autoremonditöökojas Koplis. Üks neist, kes Tatsile busse ehitasid, oli Aleksander Roosimann, kes hiljem asutas oma autokeretöökoja.
1925. a-l oli V. Tatsi käes kaks maaliini Tallinn - Loksa ja Tallinn - Tsitre - Pudisoo, mida teenindas neli bussi: 14 hj White (T45M), 14 hj White (T46M), White või Ford (T60M) ja 11 hj Ford (T47M).
1931. aastal sõitsid Tatsi bussid linnaliinil Raekoja plats - Kopli ja maaliinidel Tallinn - Loksa - Viinistu, Tallinn - Tsitre, Tallinn - Valgejõe - Võsu - Käsmu ja Tallinn - Anija - Koitjärve (kevadel avatud uus liin). Sama aasta suvel müüs Volbrecht Tatsi kõik oma bussid OÜ-le Mootor, mis jätkas ühenduse pidamist tema liinidel.
   Paremal: V. Tatsi reklaam, Tallinna Teataja 05.01.1931 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/.
E. Klumberg & Ko
1923. aastal peeti Tallinnas ühendust liinil Estonia teater - Pelgulinn, ettevõttele kuulus kaks bussi (nr-d 2420 ja 2421).
1924. aasta 18. maist muutus E. Klumberg & Ko linnaliin Estonia teater - Pelgulinn liiniks Vabaduseplats - Pelgulinn. Bussid sõitsid hommikul kella 7st õhtul kella 23ni iga 20 minuti tagant marsruudil Vabaduseplats - Kaarli puiestee - Toompuiestee - Allmanni tänav - Baltiski maantee - Telliskivi tänav - Õle tänav. 21. juunil 1924 avati uus liin Vene turu, kesklinna ja Pelgulinna vahel, mis kulges: Vene turg - Viru tn - Raekoja plats - Mündi tn - Pikk tn - Hobusepea tn - Lai tn - Kloostri tn - Nunne tn - Kopli tn - Telliskivi tn - Õle tn. Lõpp-peatused asusid kesklinnas Vene turul ning Pelgulinnas Õle ja Härjapea tänavate nurgal; vahepeatused Raekoja platsil, Balti jaamas, Kopli ja Vabriku tänavate nurgal, Kopli trammijaamas ning Telliskivi ja Heina tänavate nurgal. Bussid väljusid hommikul kella 7st õhtul kella 23ni iga 20 minuti tagant.
Ed. Klimberg & Ko
Firma Ed. Klimberg & Ko kuulus tuntud autosportlasele (vt AUTOVÕIDUSÕIDUD), 1920. a-te lõpus Prantsusmaale elama läinud Eduard Klimbergile ja Tallinnas Veneturg 1 asunud autotarvete äri omanikule Karl Bertramile.
1925. aastal pidas Klimberg & Ko ühendust Tallinna - Märjamaa ja Tallinna - Loksa vahel.
1920. a-te II poolel sõitis firma "auto-taksi" Renault ka Tallinna ja Pärnu vahel. 1927 väljus auto Tallinnast esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 15.30 Hollandi tn. 50; Pärnust teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval 7.00 hommikul hotelli Grand eest. Piletid olid müügil Tallinnas K. Bertrami äris ja Pärnus Grandis. Sõit kestis 4 tundi, pilet maksis 1000 marka. 1928 toimus liiklus juba iga päev ja sõiduhind oli 7,5 krooni. Hiljemalt 1927. aastast kasutati ühenduse pidamiseks suurt 8-istmelist 3-teljelist Renault sõiduautot. 1928. aasta 28. juuli õhtul oli see Renault asunud 7 reisijaga järjekordsele sõidule Pärnu suunas, kui paarikümne kilomeetri kaugusel Tallinnast ilmnes rike mootoris. Reisijad toimetati Tallinnast välja kutsutud autodega Pärnusse. Tagasi pealinna sõitev suur Renault süttis aga Pääsküla lähedal ootamatult põlema ja hävis. Juht Schmidt jõudis autost välja hüpata ja pääses vigastusteta. Kahju 10 000 krooni. Auto oli kindlustatud 9000 krooni eest. /Waba Maa 31.07.1928, Rahva Sõna 31.07.1928, Virulane 02.08.1928/
Eduard Klimbergi ja Karl Bertrami Renault-taksod sõitsid nime Taxi-Renault all. 1925. aasta detsembris kuulus neile 4 taksoautot, järgmisel aastal oli kavas suurendada sõidukite arvu 10-ni.
Hugo Tallmeister, Tallinn, Tina 8
1925. a-l Nõmme - Tallinn, Tallinn - Pääsküla.
1925. a-l kuulus H. Tallmeisterile neli 11 hj Ford-bussi (T33M, T34M, T35M, T57M).
E. Heinrichson
1929. aasta aprillist kuulutas teedeministeerium vabaks Tallinn - Märjamaa bussiliini, põhjuseks reisijate arvukad kaebused senise liinipidaja E. Heinrichsoni bussiühenduse korratu pidamise aadressil. Veebruaris esitasid oma pakkumised OÜ Mootor, V. Tatsi, Riisipere postijaama pidaja J. Vahtrik (vt HARJUMAA) ja E. Heinrichson ise. Ühenduse pidamise õiguse võitis OÜ Mootor.
Dittmar & Ko
1923. aastal pidas liinil Tallinn - Tartu maantee - Kose kirik autoühendust Dittmar & Ko. Bussid kandsid registreerimisnumbreid 63 ja 84.
Martinson & Ko
7. detsembril 1923 läksid ettevõtte Martinson & Ko Tallinna Suur Tartu maantee bussiliin ja kaks bussi üle Kangro firmale Fr. Kangro ja Ko.
Auto-ühisus Nobe II
Auto-ühisus Nobe II sõitis 1923. aasta suvel Tallinna ja Võsu vahel läbi Jõelähtme, Kuusalu, Viitna ja Palmse. Tallinnast väljus buss Vene turult igal teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval kell 16:00; pileteid müüs kaubamaja G. Pihlakas & Pojad. Võsult algas tagasisõit igal esmaspäeval, neljapäeval ja laupäeval kell 5:00 hommikul; pileteid sai pansionipidaja Eduard Langsepa käest. Buss kandis reg-numbrit 33.
Karl Kilgas
K. Kilgas sõitis 1923. a. suvel liinil Tallinn - Rannamõisa, tema bussid kandis registreerimisnumbreid 17 ja 52. Samal ajal esitas ta Tallinna linnavalitsusele taotluse avada liin Vabaduse platsi, Tondi ja Rahumäe vahel (linnavalitsus nõudis esialgu vastuseks täpse sõidugraafiku esitamist).
Hans Vinnal (Hans Winnal), Tallinn, Tatari 1
1925. aasta mai lõpus avas autoärimees Hans Vinnal bussiühenduse Tallinna ja Pärnu vahel. Liin kulges läbi Rapla, Orgita, Märjamaa, Jädivere ja Pärnu-Jaagupi. Sõidukeiks oli kolm 9 hj ja 12-kohalist autobussi Fiat (T50M, T51M, T52M), mis väljusid Tallinnast Hans Vinnali kontori juurest (Tatari 1) iga päev kell 7:00 ja 17:00 ning Pärnust Bristoli hotelli eest kell 6:00 ja 16:00. Sõit kestis umbes 6 tundi, täisotsa pilet maksis 750 marka, pileteid müüdi ainult istekohtadele ja vajadusel pandi sõitma ka lisabuss. Proovisõidul viibinud Päevalehe ajakirjanik kiitis uute busside mugavust võrreldes varasemate ettevõtjate sõidukitega. Fiati mootor töötas vaikselt ja võimaldas reisijatel vabalt juttu vesta, salongis ei olnud tunda bensiini lõhna, õhkrehvid (tagaratastel kahekordsed) kindlustasid pehme ja külguksed tolmuvaba sõidu, ülemised aknad olid avatavad, põiki paigutatud pikad istmed ("sohvad") olid vedrudega ja nahast kattega, buss oli varustatud elektrivalgustuse ja pakiruumidega. /Päevaleht 28.05.1925/
/V. Vende, Esimesest autost viimase voorimeheni, Perioodika, 1989 jm/

H A R J U M A A - N Õ M M E
K. Siitani 1933. a-l valminud RENAULT.
Foto: Nool 15.07.1933 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/.
K. Siitani RENAULT (A-15) Tallinnas P. Teeääre keretöökoja õuel 1934.
Foto: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/.
K. Siitani RENAULT (H-193) Nõmme - Tallinn liinil 1934. aastal.
Foto: Eero Olanderi kogust.
K. Siitani RENAULT 1936. a-l Saksamaal Heidelbergi vanal turuplatsil Pühavaimu kiriku kõrval.
Fotod: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/.
Tõenäoliselt 1936. aastal K. Siitani kavandite järgi Soomes ehitatud 40-kohaline VOLVO (H-397).
Vasakul: Veneturul 1936. a. sügisel.
Foto: Waba Maa 14.11.1936 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/.
Paremal: OÜ Mootor värvides 1937. aastal.
Foto: Eero Olanderi kogust.

Karl Vahtberg
1923. a-l Tallinn - Nõmme, busside reg-nr-d 47, 48, 51, 83, 91.
1924. a-l Tallinn - Nõmme. Vahtbergi buss reg-nr-ga 32 sõitis 1924. a. esimesel suviste pühal Rahumäe tänava ülesõidul rongi ette (Vaba Maa 11.06.1924).

Karl Pastarus
Karl Pastarus (10.01.1886-10.01.1933) avas Nõmme - Tallinn bussiliini neljapäeval 22. septembril 1932. Teekond selleni oli olnud konarlik ja kogu ettevõtmine ei kujunenud K. Pastarusele edukaks.
Nõmme - Tallinn bussiliinist olid väga huvitatud Nõmme elanikud ning nii Nõmme kui Tallinna linnavalitsus, kuid sellele seisis vastu elektriraudteele konkurentsi mitte soovinud teedeministeerium. Viimane ei andnud luba busside liikumiseks ligi 70 m pikkusel Liiva tee ja OÜ Silikaadi tehase vahelisel teelõigul, mis jäi Harju maakonna territooriumile. K. Pastarus ehitas seepeale tehase omanikega kokkuleppel OÜ Silikaadi alale ühe nädalaga 220 m pikkuse ja 3000 krooni maksnud ümbersõidu, mille ajakirjandus ristis "Jonni teeks". Vastukaaluks muutis teedeministeerium jõuvankrite määrust selliselt, et linnadevahelised bussiühendused tohtisid kulgeda ainult mööda avalikke teid (mitte erateid) ja vajasid avamiseks teedeministeeriumi nõusolekut. Kuid K. Pastarus avas bussiliini 22. septembril 1932, teedeministeeriumi määruse muudatus avaldati Riigi Teatajas aga päev hiljem ja väites, et sellel pole tagasiulatuvat jõudu, sai K. Pastarus Nõmme ja Tallinna vahelist bussiühendust siiski jätkata. Teedeministeerium andis asja aga edasi kohtusse.
Ise varem Riias elanud K. Pastarus kavatses Lätis osta 8 Riia linnaliinidel sõitnud 25-kohalist bussi INTERNATIONAL. Eestisse tõi ta siiski vaid 5 bussi. Pastaruse bussid pidid hakkama sõitma kahel liinil: Pääsküla - Suur-Pärnu mnt - Alevi tn ja Pääsküla - Vabaduse pst - Alevi tn 8-10 minutiliste vahedega. Tallinnas sõitsid bussid kuni Tondi tee nurgani, kus reisijad said trammile ümber istuda.
12. oktoobril 1932 toimus Nõmmel bussiühenduse teemal rahvakoosolek. Elanike meelehärmiks ei vastanud bussiliin sugugi nende ootustele. Käigus oli vaid kaks bussi ja needki sõitsid ebakorrapäraselt. Samuti ei oldud rahul vajadusega trammile ümber istuda. Liinipidaja esindaja tõi hädade põhjuseks selle, et liini avamisega oli tulnud kiirustada, algsest 5 bussist kaks olid Männiku tee viletsa kvaliteedi tõttu rivist välja langenud (ühel purunesid teljed, teisel raam), kuid ebakindla tuleviku tõttu ei tihanud liinipidaja Lätist uusi sõidukeid juurde tuua. Koosolekul otsustati siiski liini jätkamist toetada.
K. Pastarusel oli raskuste ületamiseks ka üsna omapäraseid kavasid. Oktoobris esitas ta Tallinna linnavalitsusele ettepaneku Pärnu maantee trammiliin hoopis sulgeda ja anda kuni Veneturuni bussidega ühenduse pidamise ainuõigus talle, lubades maksta linnale selle eest aastas 5000 krooni. Ettepanek lükati tagasi. Samuti ei lubatud Pastaruse bussidel sõita ilma Tallinna linna piires peatumata kuni Veneturuni.
1. novembril 1932 otsustas kohus, et teedeministeeriumi määrus ikkagi kehtib K. Pastaruse liinile ja käskis selle sulgeda. Esialgu ühenduse pidamine siiski jätkus, kuid katkes aasta lõpus viimaste töökorras busside arvete tagatisena aresti alla panemisega, misjärel Nõmme linnavalitsus katkestas Karl Pastaruse kontsessioonilepingu. Jaanuaris 1933 loobus teedeministeerium vastuseisust Nõmme ja Tallinna vahelisele bussiühendusele tingimusel, et Veneturuni sõitvad bussid ei tee Tallinna linna territooriumil vahepeatusi. Nõmme linnavalitsus nõustus sellega ja korraldas uue konkursi, kus osalesid aasta alguses ootamatult surnud Karl Pastaruse lesk, OÜ Mootor ja Karl Siitan. Viimane osutus ka konkursi võitjaks.
(Päevaleht 15.09.1932, 21.09.1932, 14.10.1932, 20.10.1932, 2.11.1932, 18.01.1933; Vaba Maa 24.09.1932, 2.11.1932, 30.12.1932, 18.01.1933; Sõnumed 23.09.1932)

Karl Siitan
Juba 1925. aastal pidas Karl Siitan (29.04.1894-14.09.1969) koos A. Saugaga kahe 11 hj Ford-bussiga (reg-nr T25M ja T26M) ühendust liinil Pärnu - Sindi. Edaspidi lisandus teisi Pärnumaa liine, ka "autoliin" Pärnu - Tallinn - Pärnu (vt K. Siitan - Pärnu).
1933. a. jaanuaris saavutasid teedeministeerium ja Nõmme linnavalitsus kokkuleppe Nõmme ja Tallinna vahelise bussiühenduse osas ja Nõmme linnavalitsus korraldas liinipidaja leidmiseks uue konkursi, kus osalesid aasta alguses ootamatult surnud senise liinipidaja Karl Pastaruse lesk, OÜ Mootor ja Karl Siitan. Kontsessioonileping sõlmiti Karl Siitaniga, kelle küsitud sõiduhind oli Mootori omast madalam.
K. Siitan alustas Nõmme ja Tallinna vahel ühenduse pidamist 1. veebruaril 1933 kell 12 päeval. Bussid sõitsid marsruudil Nõmme - Vabaduse pst - Veneturg iga päev hommikul kella 6-st südaööni 20-30 minutiliste vahedega. Üksikpilet Tallinnasse maksis Hiiult 20 senti, Valdekult 20 senti ja Männikult 15 senti. K. Siitan peibutas sõitjaid ka teatribussidega, mis viisid soovijad etenduse alguseks teatrisse ja tõid pärast etenduse lõppu taas koju. Bussid tõi K. Siitan Pärnust, ühtlasi likvideeris ta oma sealse bussiettevõtte ja autotarvete äri.
Kui 1933. aasta alguses oli liinil päevas 25 sõitjat, siis aasta lõpus juba 400. Reisijaid vedas esialgu 4 16-25-kohalist bussi. Üheks rahva usalduse võitmise põhjuseks oli täpne sõiduplaani järgimine. K. Siitan ehitas peatuskohtadesse bussiootepaviljonid. Siiski esines ka probleeme. Nii leidis teedeministeeriumi inspektor J. Pullerits 1934. a. septembris revideerimiskäigul rea puudusi nii busside tehnilise seisukorra, varustuse ja kohatise ülerahvastatuse, juhtide käitumise kui ootepaviljonide osas ning väljastas K. Siitanile vastava hoiatuse.
Lisaks Pärnust toodud bussidele hakkas K. Siitan kohe soetama ka uusi sõidukeid. 1933. a. juulis läks liinile äsja valminud uus Renault buss. 1934. aastal valmis K. Siitanil kaks uut "Soome mudeli järele" ehitatud bussi, Renault (H-193) läks liinile 1. aprillil 1934, teine raadioga varustatud buss 7. juulil 1934 (sellega oli 13. juulil kavas korraldada ekskursioon Riiga). 1935. aastal lasi K. Siitan käiku veel kaks uut bussi, märtsis 30-kohalise Renault' (H-264) ja aprillis 30-kohalise Volvo (H-265) ning kokku teenindas Nõmme - Tallinn liini nüüd 5 bussi. 1936. a-l lisandus samuti kaks uut bussi: Volvo (H-397) ja Renault (H-210), sõitjaid oli päevas juba 1000-1500 ja liinil sõitmas 8 30-40-istmelist bussi.
(Päevaleht 18.01.1933; Vaba Maa 18.01.1933, 21.01.1933, 29.01.1933, 3.02.1933, 7.07.1934, 22.09.1934, 14.11.1936; Nool 15.07.1933; Nõmme Sõna 17.02.1934, 24.03.1934 jm)
Karl Siitani bussid 1934-1937:
  RENAULT (H-193, registreeriti 1.04.1934), 32-kohaline, 20.05.1937 üle OÜ-le Mootor.
  RENAULT (H-264, registreeriti 2.03.1935), 30-kohaline, 20.05.1937 üle OÜ-le Mootor.
  VOLVO (H-265, registreeriti 20.04.1935), 30-kohaline, 20.05.1937 üle OÜ-le Mootor.
  VOLVO (H-397, registreeriti 30.05.1936), 40-kohaline, 20.05.1937 üle OÜ-le Mootor.
  RENAULT (H-210, registreeriti 12.06.1936), 32-kohaline, 20.05.1937 üle OÜ-le Mootor.
  DIAMOND, 30-kohaline, 20.05.1937 üle OÜ-le Mootor.
Lisaks kuulusid K. Siitanile veel 1936. aasta sõiduauto NASH (H-442, reg. 20.08.1936) ja veoautod: 4,5-tonnine RENAULT (H-274, reg. 2.04.1935-14.09.1937); 6-tonnine 1936. a. VOLVO (H-437, reg. 11.08.1936); 4,6-tonnine 1938. a. REO (H-225, reg. 9.05.1938).
1937. aastal kuulutas aga teedeministeerium Nõmme - Tallinn liinipidaja leidmiseks korraldatud konkursi võitjaks OÜ Mootori ja alates 1. aprillist 1937 läkski see liin K. Siitanilt Mootorile üle. Sama aasta septembris teatas Karl Siitan Kaubandus-tööstuskoja äriregistrile, et on lõpetanud autobussiliini pidamise Tallinna ja Nõmme vahel, kuid peab edasi kaubaveoettevõtet Pärnu mnt 131 (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 20/1937). Mootor ostis K. Siitanilt ära ka 6 bussi: 40-kohalise VOLVO, 30-kohalise VOLVO, 30-kohalise DIAMONDi, 2 32-kohalist RENAULT'd ja ühe 30-kohalise RENAULT'.
1939. a. kevadel pidas K. Siitan kaubaveoliini Tallinn - Sindi ning bensiini- ja autohooldusjaama Tallinnas Pärnu maanteel, tähistades 14. mail 1939 ühtlasi 15 aasta möödumist oma tegevuse algusest autotranspordi alal.
Vt ka artiklid Karl Siitanist ja tema bensiinijaamast.


H A R J U M A A - K O S E
J. Kruusementi 12 bussi ja sõiduauto Opel Kapitän Kosel 1939. aastal.
Vasakult: 4 bulldogbussi (kolmas VOLVO, neljas REO?), REO, REO ("Kose"), REO (H-255, "Paide-Tallinn"), ? ("Vahastu"), ? ("Voose"), REO (H-47, "Kose-Tallinn"), INTERNATIONAL (H-415, "Ardu-Tallinn"), ? (H-84, "Kose-Tallinn") ja sõiduauto Opel Kapitän (H-121).
Fotod: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/.
J. Kruusementi bussid 1939. aastal ettevõtja hoovis Kosel. Vasakult teine bulldog VOLVO, kolmas REO. Esiplaanil sõiduauto Opel Kapitän.
Foto: Eero Olanderi kogust.
J. Kruusementi bussid 1939. aastal Kosel. Vaskult: INTERNATIONAL, REO, REO, ?, ?, VOLVO, REO(?), REO, ?, REO, ?.
Fotod: Eero Olanderi kogust.
J. Kruusementi REO (H-286) 1938. a-l. Buss oli selle nr all arvel 30.04. 1935 kuni 31.03.1939.
Foto: Eero Olanderi kogust.
J. Kruusementi REO (H-312) 15. juulil 1936 Õisus. Buss registreeriti 7.06.1935.
Foto: Aivo Konti kogust.
J. Kruusementi FIAT (H-32, alates 1930 H-122) 1929. a-l Tallinnas Viru tänaval.
Foto: Eero Olanderi kogust.

H. Kruusement, Kose postkontor
1925. a-l Kose - Raasiku, bussiks 11 hj Ford (T55M).

O. Kruusement, Kose postkontor
1925. a-l Tallinn - Tartu mnt - Kose - Ardu.
1925. a-l kuulus O. Kruusementile üks 9 hj Fiat (T15M) ja kaks 11 hj Fordi (T16M ja T17M).

Johannes Kruusement
1927. aasta aprillis lasi Joh. Kruusement Tallinn - Kose liinil käiku uue, K. Vispasi töökojas ehitatud kerega 30-kohalise Berliet' bussi. (Vaba Maa 10.04.1927)
1930. a. 18. juulil avas veoäri Joh. Kruusement bussiühenduse "Tallinna - Jüri, Peningi - Kivilo ja Alavere vahel".
1931. aasta kevadel pidas J. Kruusement ühendust liinidel Tallinn - Kose - Habaja - Abro - Triigi, Tallinn - Peningi - Alavere.
1935. aasta mais andis teedeministeerium Joh. Kruusementile ajutised load ühenduse pidamiseks 5 liinil: Tallinn - Jüri - Alavere - Voose, Tallinn - Kose - Kuimetsa - Vahastu, Paide - Anna - Kose, Tallinn - Kose - Ardu - Mustla sissesõiduga Triigile ja Kose - Pikavere - Raasiku raudteejaam. (Vaba Maa 9.05.1935)
1936. aastal olid Kruusementi käes liinid Tallinn - Kose - Ardu - Paide, Tallinn - Kuimetsa - Vahastu, Tallinn - Alavere - Voose.
1940. aasta kevadel sõitsid Kruusementi bussid liinidel Tallinn - Kose, Tallinn - Ardu, Tallinn - Kuimetsa, Tallinn - Voose, Tallinn - Vahastu.
1940. aastal liideti Kruusementi ettevõte OÜ-ga Mootor. Mootorile läks üle 13 autobussi.


H A R J U M A A
Märjamaa - Riisipere liini buss (J. Vahtrik?).
Foto: Eero Olanderi kogust.

Al. Hausman, Vasalemma jaam
1925. a-l Vasalemma - Vihterpalu, bussiks 11 hj Ford (T10M).
Julius Hausman (Hansmann?), Klooga
1923. a-l Klooga - Laulasmaa, bussi reg-nr 32.
1925. a-l Klooga - Laulasmaa, bussiks 11 hj Ford (T11M).
1931. a. kevadel Klooga - Laulasmaa.
Jaan Vahtrik, Märjamaa postijaam (25), Riisipere postijaama pidaja (26)
1923. a-l Märjamaa - Riisipere, bussi reg-nr 26.
1925. a-l Märjamaa - Riisipere, bussideks kaks 11 hj Fordi (T12M ja T28M).
1926. a-l Märjamaa - Riisipere, 1928. ja 1931. a. kevadel Riisipere - Kerna - Märjamaa.
A. Kutsar
1931. a. kevadel Vasalemma - Nõva.
Hans Torn, Rapla vald, Hagudi
H. Torn pidas 1920. a-tel Tuhala ja Nabala liine. 1930 ostis tema 16-kohalise Chevrolet bussi (H-109) OÜ Mootor.



T A R T U / T A R T U M A A
FORD Nr 2 Tartu linnaliinil Vaksal - Suurturg - Peetri kirik 1922. aastal. Üks esimesi Tartu linnaliini- busse.
Foto: Eero Olanderi kogust.
FORD Nr 3 Tartu linnaliinil Vaksal - Suurturg - Peetri kirik 1920. a-tel.
Foto: Pelle-Sten Viiburgi kogust.
FORD Nr 3 Tartu linnaliinil Vaksal - Suurturg - Peetri kirik 1920. a-tel.
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust.
FORD Tartu linnaliinil Turg - Jüri tänav - vaksal 1920. a-tel.
Foto: Eero Olanderi kogust.
FORD Nr 1 Tartus 1920. a-tel. Ilmselt uuem buss vanema nr 1 (a la nr 2 kõrvalpildil) asemel.
Foto: Eero Olanderi kogust.
FORD Nr 10 Tartu linnaliinil Peetri kirik - Suurturg - Vaksal 1920. a-tel.
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust.
FORD Nr 11 Tartu linna- liinil Vaksal - Suurturg - Peetri kirik 1920. a-tel. Keskel seisab bussijuht Aleksander Speek. Foto tema tütre Hille Speek´i kogust /via Urmet Kaareste/. FORD Nr 21 (B-154).
Foto: Raivo Laasmägi kogust.
Bussid Mustvees 1920. a-tel. Võib-olla liinipidaja G. Kütt.
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust.
August Kooki uus BÜSSING Tartus 1930. a.
Foto: Tehnika Põllumajanduses 2-3/1930 (ka Päevaleht 19.07.1930).
SCANIA-VABIS (T-214) 1939.-40. a-l.
Fotod: Margus Siilbeki kogust.
August Kooki OÜ Mootori uue bulldogi eeskujul ehitatud 60 hj 32-kohaline SCANIA- VABIS 1934. aastal.
Foto: Postimees 14.07.1934.
August Kooki või R. Viikmanni Tartu - Põltsamaa liini buss (T-230) Põltsamaal 1936. aastal.
Foto: Kaido Mäe kogust.

Esimesed Tartu linna bussiliinipidajad olid Fromhold Kangro ja Müürsepp.

Fromhold Kangro (Fr. Kangro ja Ko), Tartu, Suurturg 8 (25)
1923. aasta suvel asutasid Daniel Zirnask, Fromhold Kangro ja August Karneol Tartus 10 miljoni marga suuruse põhikapitaliga aktsiaseltsi Autoomnibus "igasuguste sõidu- ja veoabinõude käimapanemiseks, niihästi maa- kui veeteel". Kas see ettevõte ka reaalselt tegutses, pole teada. Juba samal aastal sõitsid aga Fromhold Kangro ja tema kompanjonide bussid firma Fr. Kangro ja Ko all. 1923. aasta 12. juulil avas Fr. Kangro ja Ko liini Tartu - Viljandi. 1925. aastal pidas Fr. Kangro ja Ko ühendust liinidel Tartu - Viljandi (läbi Nõo, Elva, Rõngu, Pikasilla, Suislepa, Tarvastu ja Holstre), Tartu - Võru (läbi Reola, Vana-Kuuste, Maidla, Liiva, Karilatsi, Tilla, Mustjõe) ja Tartu - Põlva. Tartu maaliinidel sõitis kolm 11 hj Ford-bussi (T29M, T30M, T31M). Fr. Kangro Tartu linna- ja maaliinid võttis üle Davet Simm (vt allpool). Firma Fr. Kangro ja Ko tegutses bussiliikluse alal ka Tallinnas (vt Fr. Kangro - Tallinn).

Davet Simm hakkas Tartus bussiettevõtjana tegutsema arvatavasti 1922. aastal. Ta võttis üle nii Müürsepa kui Fromhold Kangro(võimalik, et 1925-26. aasta paiku) bussid ja liinid. Tartu linnaliinid jäid D. Simmi kätte kümneks aastaks.
Davet (ka David, Tavet) Simm (19.04.1881-11.10.1936) sündis Puhjas väiketalu peremehe pojana, tegutses piimandusalal Eestis ja Venemaal (oli Kirepi, seejärel Kobiluse ja lõpuks Rämsi mõisa omanik), elas pikemat aega Narvas, kus oli tegev Narva Eesti Seltsis ja aitas kaasa seltsi esimese teatrimaja ehitamisele. Tartusse asudes soetas endale mitmeid maju ja hakkas bussiettevõtjaks. 1926. aastal teenindas ta näiteks Tartu - Võru liini, millel sõitsid 2 uut Prantsusmaalt tellitud Berliet' bussi; 1931 pidas ühendust Tartu - Võru, Tartu - Põlva ja Tartu - Viljandi (2 liini, läbi Oiu ja läbi Pikasilla) vahel. 1930. a-l sõlmis Tartu linnavalitsus D. Simmiga järjekordse lepingu, otsustades pikendada talle antud liinipidamisõigusi Tartu linnaliinidel kuni 1935. a-ni. 1932. a. jaanuaris lasi D. Simm Tartu linnaliinidel käiku kaks uut bussi, millega oli moodsate sõidukite vastu välja vahetatud pea kogu tema bussipark, käiku jäi veel vaid kaks suuremat vanematüübilist bussi. Ent kõigest pisut rohkem kui kuu hiljem, veebruaris 1932, müüs D. Simm kõik oma bussid koos liinipidamisõigustega August Kookile. Peagi pöördus ta aga bussiäri juurde tagasi ja hakkas sel alal tegutsema A. Kookiga ühiselt. D. Simm suri ootamatult 11. oktoobril 1936 oma kodus.

G. Kütt, Tartu
1925. a-l liinid Tartu - Mustvee - Lohusuu ja Tartu - Räpina - Võõpsu.
1925. a-l kuulusid talle kaks Daag-Horchi (T36M ja T49M) ning üks 18 hj Benz (T61M).
1926. a-l pidas G. Kütt endiselt ühendust liinil Tartu - Mustvee, kus olid käigus käigus 2-tonnine 22-istmeline Daag-Horch ja 1,5-tonnine 18-istmeline Benz-Gaggenau. Tartu - Räpina liinile oli tal kavas käima panna uus 24-kohaline buss.

Aug. Pärn, Tartu, Maarja turg 9/11 (vt ka Aug. Pärn - Virumaa, Tapa)
1925. a-l Tartu - Puurmani - Põltsamaa, bussiks aasta alguses 11 hj Ford (T19M) ja aasta lõpus 14 hj Dodge-Brothers (T19M).

Fr. Villemson, Tartumaa, Pala postiagentuur, Pille talu
1925. a-l Raatvere - Saare - Kudina - Tartu, bussiks 18 hj Dürkopp (T65M).

1923. aastal sõitsid firma Karl Watter Co autoomnibussid liinidel Tartu - Pikasilla - Viljandi ja Tartu - Räpina - Võõpsu.
1930. a-l koondati Tartus busside välja- ja sissesõiduplatsid kahte kohta: üheks peatuskohaks sai postijaama plats Riia tänaval, teiseks jäi A. Kooki ehitatud bussijaam Narva tänav 64, kus peatusid ainult tema bussid.
(Postimees 12.10.1936; Päevaleht 19.07.1923, 01.05.1926, 21.04.1931; Kaja 12.05.1931 jm)

1930. aastate II poolel kujunesid tähtsamateks Tartu linna ja maakonna bussiettevõteteks August Kook; TÜ Rool ning Tartumaa Liinipidajate Grupp.

F-ma A. Kook (August Kook, Davet Simm, Jaan Matt)
August Kook (21.09.1878-03.02.1958) sündis Alatskivil Naelavere külas taluperemehe pojana. Lõpetas Heinaste merekooli, teenis ligi 10 aastat kaugesõidu kapteni abina ookeanidel seilavatel laevadel, pidi aga meremeheametist tervislikel põhjustel loobuma ja saabudes Tartusse asus tööle Tartu Majandusühisusse. Oli AS Kütteveo asutajaid, arendas pärast Vabadussõda Emajõe, Peipsi ja Võrtsjärve laevaliiklust (muuhulgas sõitis 3 aastat kaptenina Soomest 1922 ostetud uuel laeval Laine Tartu - Peipsi liinil). A. Kook kuulus Kauba Panga nõukokku, asutas 1936 ühe moodsama Tartu leivatööstuse, avas 1938 Toomkohviku; oli Vanemuise seltsi, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi, spordiseltsi Taara, Ühisklubi, Tartu kaitsemaleva, jahiseltsi, Eesti Autoklubi jmt organisatsiooni liige. August Kook pääses 1940-41 arreteerimisest ja küüditamisest ning põgenes 1944 Saksamaale ja sealt 1949 USAsse, kus töötas esmalt Seabrooki tehastes ja pidas hiljem Middletowni lähedal kanafarmi, suri Middletownis (NY). (Postimees 20.09.1938, Vaba Eesti Sõna 06.02.1958 jm)
1924. aastal hakkas August Kook pidama mitmeid Tartu ümbruse bussiliine. 1925. a-l pidas A. Kook ühendust liinidel Tartu - Koosa - Kallaste - Kodavere - Pala ja Tartu - Põltsamaa, bussideks 18 hj Benz (T6M), 12 hj Rover (T7M) ja 14 hj Hansa-Lloyd (T56M). 1930. a-l olid tema käes liinid Tartu - Mustvee, Tartu - Alatskivi, Tartu - Räpina ja Tartu - Meeksi. Busside kered ehitas A. Kook oma töökojas (1930. a. seisuga 10 bussi ja 2 veoautot). 1930. a. suvel laskis ta käiku uue 33-kohalise samuti oma töökojas Büssingi shassiile ehitatud reisibussi.
1931. a. kevadel sõitsid Kooki bussid liinidel Tartu - Mustvee - Lohusuu, Tartu - Räpina - Võõpsu, Tartu - Pala, Tartu - Abja - Meeksi, Tartu - Võõpsu - Ahja, Tartu - Mustvee - Torma.
1932. a. veebruaris võttis ta D. Simmilt üle Tartu linnaliinid. 1933. a-l ehitas A. Kook Vene tänavale uue, 25 bussi mahutava garaazhi. Sama aasta sügisel ostis ta kaks uut bussi ja 1934. aasta suvel valmis OÜ Mootor uue bulldogi eeskujul samuti bulldog-tüüpi luksusbuss, 32-kohaline 60 hj Scania-Vabis. Esimese sõidu tegi see liinil Tartu - Pärnu (Viljandi ja Kilingi-Nõmme kaudu) laupäeval 14. juulil 1934. 1935. aasta juuni alguses valmis A. Kooki töökodades 4 uut 32-kohalist bussi Scania-Vabis, millest kaks hakkasid ühendust pidama Tartu - Pärnu, üks Tartu - Narva-Jõesuu ja üks Tartu - Viljandi vahel. 1937. a. kevadel käis A. Kooki töökodades esimese Tartu diiselbussi, 95 hj ja 45-kohalise sõiduki kere ehitamine. Buss loodeti valmis saada suveks, pidades esmajoones silmas just suvitushooaja rahvarohkeid liine Tartu - Pärnu ja Tartu - Narva-Jõesuu. Peagi olid saabumas veel 2 shassiid (35- ja 40-kohalised diislid). A. Kooki senised suurimad bussid olid 32 istekohaga.
1936. aasta suvel olid "A. Kooki & D. Simmi autobuseliinide" sõiduplaanis marsruudid Tartu - Viljandi, Tartu - Mustvee - Lohusuu, Tartu - Räpina, Tartu - Alatskivi - Pala, Tartu - Pärnu, Tartu - Narva-Jõesuu, Elva - Rannu - Sangla.
1936. aasta septembris pikendas Tartu linnavalitsus järgnevaks kuueks aastaks senist lepingut A. Kooki ja D. Simmiga Tartu linnaliinide teenindamiseks (konkursil osalesid ka OÜ Mootor ning ühiselt Valter Rosenberg ja Jaan Kuhlap). Sel ajal olid käigus 3 linnaliini:
   1. Peetri kirik - Raudteejaam
   2. Raekoja/Jaama tänav - Raudteejaam
   3. Kivisild - Maarjamõisa kliinik
Uus leping nägi ette esimese liini pikendamist Raadi mõisani ja teisele liinile haruühenduse loomist kuni Ropka mõisani. Lisaks tuli liinipidajatel võimaldada otseühendus Karlova ja raudteejaama vahel rongide saabumise ajal. Samuti kohustas leping alates 15. oktoobrist 1936 esimesel liinil kasutusele võtma 6 uut vähemalt 25 istekohaga autobussi, 1. maiks 1937 valmis ehitama 2 uut tagavarabussi ja asendama kõigil liinidel vanad sõidukid uutega. Bussijuhtidele ja konduktoritele nägi leping ette vormiriietuse. Piletihinnad olid vastavalt sõidu pikkusele 5-15 senti, kehtisid ka mitmed soodustused (lastele, üliõpilastele, saunalistele).
Kuid 1936. aasta 7. detsembril kogunes Tartu linnavalitsus erakorralisele koosolekule, et uuesti arutada linnaliinide küsimust, "kuna senised pidajad pole mõelnudki sõlmitud lepingut täitma asuda, vaid tänapäevani sõidavad omnibused Tartus mitte uue lepingu kohaselt, vaid endiselt nii, nagu nad ise heaks arvavad". Arutelu kestis ligi kaks tundi. Liinipidajaile heideti ette lepingutingimuste rikkumist ja täitmata jätmist. Nii näiteks ei olnud lepingus ette nähtud mahus käiku lastud uusi busse - linnarahvast teenindasid vanad sõidukid, millest mõned olevat olnud koguni 1922. aasta, kõige uuemad aga 1932. ja 1934. aasta mudelid. Kuuldavasti olid liinipidajad soovinud esmalt uued bussid valmis kujul sisse osta, kuid majandusministeerium keeldus selleks luba andmast. Seejärel soovis liinipidaja linnavalitsuselt ajapikendust, kuid selle andmist ei peetud võimalikuks. Lepingut rikuti ka sõiduhindade- ja aegade, vormiriietuse jm osas. Samuti ei olnud bussiliinide pidamisest enam huvitatud kadunud D. Simmi päranditombu haldajad. Linnavalitsus otsustas tühistada senise lepingu ja korraldada uue konkursi. Sooviavalduste esitamise tähtaeg oli 15. märts 1937, liiniluba anti välja 5 aastaks (31. märtsini 1942). Avaldusi laekus oodatust vähem, kandideerisid vaid senine liinipidaja August Kook ja Võru bussiettevõtjad Valter Rosenberg, Jaan Kuhlap ja Jaak Sarv ehk V. Rosenberg & Ko. 17. märtsil 1937 kuulutati konkursi võitjaks V. Rosenberg & Ko ning 1937. aasta 1. aprillist läksid Tartu linnaliinid A. Kookilt üle uuele liinipidajale. Sel ajal oli A. Kookil ja D. Simmi päranditombul Tartu linnaliine teenindamas 18 bussi (neist igapäevaselt käigus 12) ja töötamas üle 100 inimese (kellest 85 pidi A. Kook liinide ülemineku järel vallandama, osa neist leidsid aga teenistust uue liinipidaja juures).
August Kook tegutses bussiettevõtjana edasi, pidades 9-10 kaugliini. Tema sõidukid väljusid Tartus aadressil Narva mnt 78. 1939. aastal oli A. Kooki äripartneriks Jaan Matt, kes ilmselt 1939. a. paiku võttis üle Tartu Toomkohviku pidamise.
1937: Tartu - Oiu - Viljandi, Tartu - Mustvee - Lohusuu, Tartu - Mustvee, Tartu - Alatskivi - Pala, Tartu - Räpina, Elva - Rannu - Sangla; suvitushooajal Tartu - Pärnu, Tartu - Narva-Jõesuu.
1939: Tartu - Oiu - Viljandi, Tartu - Viljandi - Pärnu, Tartu - Mustvee - Lohusuu, Tartu - Pala, Tartu - Räpina, Tartu - Võnnu, Tartu - Narva-Jõesuu, Tartu - Uusküla, Tartu - Palamuse, Elva - Sangla.
(Postimees 1926-1938, sh Postimees 23.09.1928, 5.09.1936, 17.02.1937, 16.03.1937, 17.03.1937, 31.03.1937, 24.05.1937, 20.09.1938; Päevaleht 1.05.1926; Waba Maa 5.12.1936 jm)

TÜ Rool, V. Rosenberg & Ko (Valter Rosenberg, Jaan Kuhlap ja Jaak Sarv) vt:
TÜ ROOL / V. ROSENBERG & KO

Tartumaa Liinipidajate Grupp (G. Jeret, R. Viikmann ja J. Vaher)
1931. a. kevadel pidas G. Jeret liini Tartu - Kambja - Kanepi, 1935 liine Tartu - Kanepi ja Tartu - Otepää.
R. Viikmann pidas ühendust Tartu - Põltsamaa liinil nii 1931. a. kevadel kui 1936. aastal.
J. Vaher pidas 1931. a. kevadel ühendust liinil Palupera - Otepää.


T A R T U M A A - J Õ G E V A
H. Martinsoni(?) OPEL 1920. aastatel Jõgeva - Mustvee liinil.
Foto: Eero Olanderi kogust.

OÜ Auto
1923 aprill: Jõgeva - Põltsamaa
A. Laur, Jõgeva postijaama pidaja
1923 mai: Jõgeva - Põltsamaa, Jõgeva - Mustvee, Jõgeva - Lohusuu
H. Martinson, Mustvee
1925. a-l Jõgeva - Mustvee, bussiks 12 hj Opel (T14M).
J. Kuri
vt Viljandi Autoliinipidajate Ühing


P Ä R N U / P Ä R N U M A A
K. Siitan ja Ko 3 FORD T ja 2 RENAULT' bussi ning sõiduauto RENAULT Pärnus K. Siitan ja Ko äri ees.
Fotod: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/.
K. Siitan ja Ko RENAULT Pärnu - Tallinn liinil.
Foto: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/.
K. Siitan ja Ko RENAULT (P-240) Tallinn - Pärnu liinil.
Foto: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/.
K. Siitan ja Ko bussid Pärnus 1930. a-l: RENAULT (P-233, Pärnu - Lihula), RENAULT P-78, RENAULT (P-262) ja GMC (P-248).
Fotod: Eero Olanderi kogust.
Lahtine buss FORD TT Pärnumaal 1. oktoobril 1922.
Foto: Raivo Laasmägi kogust.
V. Allikivi (liinisilt Talli - Kilingi-Nõmme - Pärnu) CHEVROLET (P-286) 14. juulil 1931 Riia-Pihkva maanteel ekskursioonil Riiga.
Fotod: Aivo Konti kogust.
V. Allikivi CHEVROLET (P-286) 13. juunil 1931 ekskursioonil Riiga.
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust.
TÜ Pavelson, Pass ja Kiideman Pärnu - Sindi liini VOLVO(?).
Foto: Nädal Pildis 10/1937.
OÜ Pärnu Transportühingu REO (P-509), mille 1940. a. kevadel ostis Tallinna Linna Tramm.
Foto: Eero Olanderi kogust.
"Pärnu Eliisabeti kiriku laulukoori huvireis Riiga 11.-14. juulil 1936. a." MORRIS-COMMERCIAL? (P-336).
Foto: Mobilisti 7/1998.
MORRIS-COMMERCIAL? (P-336).
Foto: Ella Tulffi kogust /via Arnold Unt/.

Juba 1922. aastal peeti Pärnu ja Tallinna vahel autoühendust ja valitses isegi konkurents. Augustis reklaamisid end kaks ettevõtjat:
"Kuue istmeline kergesõidu auto Nr 19. Kuulsast Itaalia "Skatti" vabrikust, 14/32 H.P. Peab ühendust üle terve kodumaa. Sõit Pärnust Tallinna kestab 3 - 3 1/2 tundi. Raua ja puutööstuse äri, Pühavaimu 12. Austusega L. Mühlmann."
"Pärnu - Tallinn korralik autoühendus. Uue eraldi Saksamaalt tellitud autobussi "Horch'iga", mis 25/42 H.P., 24 istmeline, elektrivalgustusega ja gaasiküttega." See buss pidas juba regulaarset ühendust, väljudes Pärnust teisipäeval, neljapäeval ja reedel kell 4.00 hommikul hotelli Bristol eest ja Tallinnast esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval kell 8.00 hommikul "Raatuse lagedilt (platsilt)". Sõit kestis 6-7 tundi ja piletid maksid 1000 marka ots; osta sai neid Pärnus insener J. Wambola juurest Riia 6 ja Tallinnas autoärist Konzentra.
1923. aastal sõitis Tallinn - Pärnu liinil Fr. Kangro & Ko buss.
1925. aasta mai lõpus avas autoärimees Hans Vinnal bussiühenduse Tallinna ja Pärnu vahel. Liin kulges läbi Rapla, Orgita, Märjamaa, Jädivere ja Pärnu-Jaagupi. Sõidukeiks oli kolm 9 hj ja 12-kohalist autobussi Fiat (T50M, T51M, T52M), mis väljusid Tallinnast Hans Vinnali kontori juurest (Tatari 1) iga päev kell 7:00 ja 17:00 ning Pärnust Bristoli hotelli eest kell 6:00 ja 16:00. Sõit kestis umbes 6 tundi, täisotsa pilet maksis 750 marka, pileteid müüdi ainult istekohtadele ja vajadusel pandi sõitma ka lisabuss.
1920. aastate lõpus sõitis Pärnu ja Tallinna vahel Ed. Klimberg & Ko 3-teljeline Renault. 1927: "Auto-taksi "Renault", korralik autoühendus uue, 8-istm., 6-rattaga "Renault'iga" Tallinn-Pärnu-Tallinn. Mugav, kiire ja kindel sõit ka kõige halvemate teedega. Sõiduaeg 4 tundi. Hind 1000 mrk." Tallinnast väljus auto esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 15.30 Hollandi tn. 50; Pärnust teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval 7.00 hommikul hotelli Grand eest. Pileteid sai osta Tallinnas K. Bertrami autotarvete ärist Vene turg 1 ja Pärnus Grandis. Samamoodi kurseeris "taksi "Renault"" ka 1928. aastal, ent liiklus toimus siis juba iga päev ja sõiduhind oli 7,5 krooni.
Karl Siitan (K. Siitan ja Ko, K. Siitan ja A. Sauga)
1925. a-l pidasid K. Siitan ja A. Sauga kahe 11 hj Ford-bussiga (T25M ja T26M) ühendust liinil Pärnu - Sindi.
1927. a-l sõitsid K. Siitan ja Ko bussid liinidel Pärnu - Sindi - Tori - Vändra ja Turuplats - Waldhof.
1930. aastal pidasid K. Siitan ja A. Sauga "autoliini" Pärnu - Tallinn - Pärnu. 1932. aastal oli Tallinn - Pärnu liin endiselt Karl Siitani käes. 1931. a. kevadel pidas ta ühendust ka liinidel Pärnu - Sindi, Pärnu - Tori - Jõesuu. 1932. aastast sai K. Siitan enda kätte Nõmme - Tallinn bussiliini ja siirdus oma ettevõttega mõne aja pärast Nõmmele (vt K. Siitan - Nõmme).
G. Hansen, Uduvere
1925. a-l Pärnu - Uduvere, bussiks 11 hj Ford (T62M).
R. Tiesenhausen, Vana-Vändra postijaama pidaja
1925. a-l Käru - Vana-Vändra, bussiks 11 hj Ford (T27M).
M. Kesebiir, Tori, ja P. Riismann, Pärnu, Hommiku 5
1925. a-l Pärnu - Tori - Vana-Vändra.
1925. a-l kuulus liinipidajatele kolm 11 hj Ford-bussi (T18M, T24M ja T66M).
A. Minnus, Häädemeeste (vt ka A. Minnus - Saaremaa)
1925. a-l Pärnu - Häädemeeste - Kabli, bussiks 11 hj Ford (T5M).
1927. a-l Pärnu - Koonga - Lihula.
J. Jakobson
1931. a. kevadel liin Pärnu - Tõhela - Kihleva.
Fr. Mahr, Pärnu
1925. a-l Pärnu - Pärnu-Jaagupi, bussiks 11 hj Ford (T48M).
1931. a. kevadel Pärnu - Jakobi - Uduvere.
Tõhela p-ühisus
1934 autoliin Pärnu - Tõhela.

1935. a-l registreeriti Pärnu autosõidu ühing Olev osakapitaliga 12 000.- krooni. Osanikeks Vladimir Allikivi, Vladimir Klassen ja Andrei Klein ning tegevusalaks "autobuseliinid ja maksulised autosõidud".
1935. a. detsembris oli Olevi teenindada näiteks bussiliin Sindi - Pärnu.
1936. a-l likvideeriti Pärnu autosõidu ühing Olev, M. Seiler & Ko ja sama aasta oktoobris registreeriti Kaubandus-Tööstuskoja äriregistris OÜ Pärnu Transportühing, mille tegevusalaks oli "reisijate, kraami, kauba ja materjalide transport ja veoabinõude valmistamine ja ehitamine". OÜ põhikapital oli 30 000.- krooni ja juhatusse kuulusid Andres Kalda (enne eestistamist Andrei Klein), Mihkel Hansen ja Vladimir Klassen. Asjaajaja-direktoriks oli Arthur Gerberson (a-st 1940? Arthur Järvsoo). 1938. a. 23. augustil AS M. Seileri mootoritehase garaazhides toimunud suurtulekahjus, kus hävis kokku 11 autot, põlesid ära ka 2 Pärnu Transportühingule kuulunud bussi, sh samal aastal valminud "Pärnus ühendustpidav suur luksusomnibus". 1939. aasta mais kavatses Pärnu Transportühing sama aasta juuni algusest käiku lasta uued liinid Pärnu - Kikepera - Kilingi-Nõmme - Tõlla - Kanaküla ja Ristiküla - Tõtioja - Kilingi-Nõmme. 1939. a. detsembris oli käigus liin Kanaküla - Kikepera - Pärnu.
Seisuga 1.01.1940 kuulus OÜ-le Pärnu Transportühing 7 bussi: 29-kohaline FARGO (P-275, vla 1934), 26-kohaline INTERNATIONAL (P-179), 28-kohaline OPEL Blitz (P-245), 30-kohaline OPEL Blitz (P-55, vla 1939), 42-kohaline REO (P-509, vla 1938), 35-kohaline STUDEBAKER (P-510, vla 1936) ja 34-kohaline VOLVO (P-549, vla 1939, diisel).
1940. a. alguses lahkus osaühingu juhatusest Vladimir Klaassen ja tema asemele tuli Martin Seiler. Sama aasta kevadel likvideeriti OÜ Pärnu Transportühing teedeministeeriumi soovi põhjal (eesmärgiks Pärnu ja maakonna bussiliinide koondamine ühe ettevõtja haldusse osana ministeeriumi pikaajalisest kavast kogu Eesti bussiliiklus suurte ja tugevate ettevõtete kätte suunamisel). 5 (või 6) Pärnu Transportühingu bussi (International (P-179), Opel (P-245), Reo (P-509), Studebaker (P-510), Volvo (P-549)) ostis Tallinna Linna Tramm ja need läksid Tallinna linnaliinide teenistusse. Ülejäänud bussid, muu vallasvara ja liinid (1 Pärnu linnaliin ja 3 maakonnaliini) läksid teise Pärnu bussiettevõtte AS Side omandusse.
Enne ühingu asutamist tegutsesid Olevisse/Pärnu Transportühingusse liitunud liinipidajad eraldi:
A. Klein
1927. a-l Pärnu - Häädemeeste - Kabli.
1931. a. kevadel Pärnu - Kabli - Treimani.
V. Allikivi
1931. a. kevadel Talli - Kilingi-Nõmme, alates 6. juunist Talli - Pärnu - Talli (Talli vald 1938. a-st ametlikult Tali vald).
Martin Seiler (1.04.1894-?) oli 1931. aastast AS M. Seiler juhatuse esimees ja tegevjuht, 1940. a-st ka OÜ Pärnu Transportühing juhatuse liige.
Vladimir Klassen (ka Klaassen) (16.11.1893-?) oli OÜ Pärnu Transportühing juhatuse liige 1936-1940, Pärnu autosõidu ühing Olev, M. Seiler & Ko kaasomanik (1935-1936); lisaks Pärnu veinitehase Viktoria, V. Klassen ja J. Raba kaasomanik (1933(?). a-ni); pidas Pärnus puutööstust V. Klassen (lõpetamine registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris 1935. a. veebruaris); seejärel kalatööstust Kalaprodukt ning 1930. a-te lõpus kohvik-suverestorani Rannasalong ja kino Ate-Palace. V. Klassen oli Pärnu Töösturite Ühingu esimees, Kaubandus-tööstuskoja nõukogu liige ja Pärnu osakonna sekretär. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 6/1935 jm)
Andres Kalda(a-ni 1936? Andrei Klein) oli OÜ Pärnu Transportühing juhatuse liige 1936. a-st; Pärnu autosõidu ühing Olev, M. Seiler & Ko kaasomanik (1935-1936) ja AS M. Seiler juhatuse liige 1931. aastast; bussiliinipidaja hiljemalt 1927. aastast.
Vladimir Allikivi oli Pärnu autosõidu ühing Olev, M. Seiler & Ko kaasomanik (1935-1936), bussiliinipidaja hiljemalt 1931. aastast; lisaks rändkino, veoäri ja nööritööstuse omanik Kilingi-Nõmmel; avas 1930. a-te lõpus Pärnus autotarvete äri Vladimir Allikivi.
Arthur Järvsoo(a-ni 1940? Arthur Gerberson) oli OÜ Pärnu Transportühing asjaajaja-direktor 1936-1940.

4500.- krooni suuruse osakapitaliga täisühing Autobuseliinid Pavelson, Pass ja Kiideman asutati Pärnus 1935. a-l ning selle osanikeks olid Voldemar Pavelson, Ernst Pass ja August Kiideman.
1936 kuni 1938 teenindas firma bussiliine Pärnu - Sindi, Pärnu - Tori - Vändra, Pärnu - Lihula, Pärnu - Tõstamaa - Varbla, Pärnu-Jaagupi - Uduvere - Vigala, Pärnu - Häädemeeste - Ikla, Pärnu - Valgerand.
1939 ühingu tegevus lõpetati ja selle asemele asutati 60 000.- kroonise põhikapitaliga Pärnumaa Autobuseliinide AS Side, mille juhatusse kuulusid samuti Voldemar Pavelson, August Kiidemaa ja Ernst Pass.
1939. a. detsembris sõitsid AS Side bussid liinidel Pärnu - Tõstamaa - Kastna, Pärnu - Tõhela, Pärnu - Lihula, Pärnu - Vigala, Pärnu - Tori - Vändra, Pärnu - Ikla, Pärnu - Sindi.
Seisuga 1.01.1940 kuulus AS-ile Side 17 bussi: 32-kohaline BUICK (P-112, vla 1930), kaks 21-kohalist DODGE-BROTHERSit (P-61, vla 1934; P-271, vla 1935), 34-kohaline (P-35, vla 1936) ja 35-kohaline (P-344, vla 1936) MERCEDES-BENZ (diislid), 23-kohaline OPEL Blitz (P-332, vla 1935), 25-kohaline OPEL Blitz (P-221, vla 1935), 31-kohaline OPEL Blitz (P-440, vla 1937), 30-kohaline OPEL Blitz (P-520, vla 1938), 15-kohaline RENAULT (P-26, vla 1930), 28-kohaline REO (P-7, vla 1931), 36-kohaline REO (P-142, vla 1935), 31-kohaline REO (P-292, vla 1935), 37-kohaline REO (P-434, vla 1936), 42-kohaline REO (P-464, vla 1939), 43-kohaline VOLVO (P-366, vla 1936) ja 39-kohaline VOLVO (P-540, vla 1939).
1940. aasta kevadel omandas AS Side osa likvideeritud OÜ Pärnu Transportühingu busse ja kõik liinid (1 Pärnu linnaliin ja 3 maakonnaliini).
Enne ühinemist tegutsesid liinipidajad eraldi.
Joh. Pavelson, Pärnu, Rüütli 54
1925. a-l Pärnu - Pootsi - Tõstamaa, bussiks 11 hj Ford (T32M).
1927. a-l Pärnu - Pootsi - Tõstamaa.
V. Pavelson
1931. a. kevadel Pärnu - Tõstamaa - Kastna - Saulepi.
1934. a-l Pärnu - Lihula.
Voldemar Pavelson (15.01.1898-12.10.1944) arreteeriti ja küüditati Siberisse, hukkus Nõukogude võimu repressioonide ohvrina vangilaagris.
Ernst Pass (1.09.1901-27.08.1943) küüditati 14. juunil 1941, hukkus Nõukogude võimu repressioonide ohvrina.
August Kiidemaa /varem Kiideman/ (28.02.1902-?) küüditati koos abikaasa Christine ning poegade Arvo ja Velloga Siberisse 14. juunil 1941. Perekond vabanes ja pöördus Eestisse tagasi 1947, saadeti uuesti Siberisse 1949 ja vabanesid taas 1956.

/Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 10/1935, 12/1935, 21/1936, 13/1938, 13/1939, 14/1939, 17/1939, 22/1939, 12/1940; Postimees Pärnu 1922; Kaja 12.05.1931; Sakala 24.08.1938; Uus Eesti 6.04.1940; www.okupatsioon.ee jm)



V I L J A N D I / V I L J A N D I M A A
Vasakul: VEPSKO hoone Viljandis ja bussijaam sama maja hoovis.
Foto: Uus Eesti 08.11.1935 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/.
Paremal: Viljandi linnavalitsusele 1938. a-l Tallinna busside eeskujul H. Ungern-Sternbergi töökojas ehitatud esimene uus linnaliinibuss (V-1). Seisavad (vasakult) Viljandi linnapea A. Maramaa, H. Ungern-Sternberg jt.
Foto: Toivo Kitvel, Johannes Tilk, Eesti lennukroonika ..., Aviopol 2003.
S. Schugoli 25-kohaline FORD AA (V-104) ilmselt 1936. a-l. 1937 läks üle V.A.Ü.-le.
Foto: Raivo Laasmägi kogust.

1938. aastal oli Viljandi maakonnas registreeritud 28 autobussi. 1930. aastate II poolel tegutses Viljandis 2 suurt bussiettevõtet - Viljandimaa Autoliinipidajate Ühing (a-st 1940 OÜ Autobuss) ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi Kaubanduse Osakond (VEPSKO), linnaliinid kuulusid 1938. a-st Viljandi linnavalitsusele.

OÜ Autobuss, Viljandimaa Liinipidajate Ühing (V.A.Ü.) ning liinipidajad V. Päärmann, Werncke, Tilk
ja Kuri vt:
OÜ AUTOBUSS / V.A.Ü. / PÄÄRMANN, WERNCKE, TILK, KURI

Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi Kaubanduse Osakond (VEPSKO) hakkas bussiliine pidama 1930. a-te keskel.
1935. a. suvel teedeministeeriumiga sõlmitud lepingute järgi (kehtivusega 1. aprillini 1942) teenindas VEPSKO 5 liini: Viljandi - Vastemõisa - Suure-Jaani, Suure-Jaani - Kaansoo - Vana-Vändra, Viljandi - Suure-Kõpu - Kanaküla - K.-Nõmme - Pärnu, Uue-Kariste - Abja - Viljandi (alates 18. juuni 1935) ja Viljandi - Heimtali - Puiatu - Suure-Kõpu (tuli üle endiselt liinipidajalt, kehtivus ainsana 1. aprillini 1937).
1938. aastal teenindas ettevõte liine Viljandi - Suure-Jaani - Vana-Vändra, Viljandi - Suure-Kõpu - Kanaküla - Pärnu, Viljandi - Uue-Kariste - Abja ja Viljandi - Suure-Kõpu. Samadel liinidel olid VEPSKO bussid käigus ka 1940. aasta kevadel.
VEPSKO oli Viljandimaa suurim (1937. a. läbimüük ületas 3 miljonit krooni) ühistegelik ettevõte, peale kaubanduse (paljudes kauplustes üle Viljandimaa müüdi erinevaid kaupu alates toiduainetest kuni põllumajandusmasinateni) tegeleti bussitranspordiga, kindlustusega, pagarisaaduste tootmisega.

Samuel Schugol
1932: Võhma - Risti, Võhma - Kolga-Jaani - Vaibla
1934: linnaliin, Võhma - Risti?
1937: Viljandi linnaliin Kesklinn - Vaksal, Võhma - Risti. 1. detsembrist 1937 läksid liinid üle V.A.Ü.-le.

H. Köst
1931. a. kevadel Viljandi - Suure-Jaani (Mudiste kaudu), Suure-Jaani - Kaansoo.

H. Leik
1931. a. kevadel Viljandi - Oiu.

1938. aastal otsustas Viljandi linnavalitsus võtta enda kätte ainukese linnasisese bussiliini Viljandi kesklinn - Vaksal (sama aasta 1. juunil lõppes seni kehtinud leping liini teenindamiseks V.A.Ü.-ga) ning panna lisaks käiku ka teine liin Pärnu mnt - Kivistik. Pärast mõningaid vaidlusi volikogus ja teatud ootamatute takistuste ületamist võeti senine liin üle 1. juulil. Algul kavatses linnavalitsus ehitada kaks uut autobussi, kuid lõpuks osteti V.A.Ü.-lt sundkorras 3750 krooni eest üks vanem väike buss (esialgu nõuti, et linnavalitsus ostaks ära kaks vana bussi), OÜ-lt Mootor 3000 krooni eest teine kasutatud buss (DODGE JG Nr 44, endine Tatsi Nr 6) ja H. Ungern-Sternbergi töökojast telliti üks täiesti uus nö esindusbuss, mis läks maksma 14 500 krooni ja valmis sama aasta augusti alguseks. Uus buss otsustati Tallinna eeskujul värvida siniseks. Teine liin pandi käiku 7. augustist, piletihinnad olid 3 (õpilastele), 5 ("lühike ots") ja 10 ("pikk ots") senti. Augusti lõpuks oli palgatud kokku 3 bussijuhti ja 3 konduktorit. Bussijuhi palgaks oli 80 krooni pluss prii korter, küte ja valgustus. Konduktori palk oli 40 krooni. Garaazh neljale bussile koos kahe korteriga teisel korrusel otsustati ehitada Uuel tänaval Haridusseltsi koolimaja vastas olevale linna krundile. Kõigi bussiliinide ülevõtmisega seotud kulude katteks võttis Viljandi linnavalitsus 25 000 krooni laenu.
1939. a. 15. juunil sõitis esimest korda liinile teine uus buss, mis oli äsja valminud samuti H. Ungern-Sternbergi töökojas. Buss oli sarnane eelmisel aastal ehitatule, läks maksma 15 000 krooni ning oli samuti siniseks värvitud. Kahele vanemale bussile kavatseti teha põhjalik uuenduskuur ja need samuti siniseks värvida.
(Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 12/1935, 5/1938, 12/1938, 10/1939, 8/1940, 9/1940; Sakala 1938-1939 jm)


J Ä R V A M A A
Teadmata Järvamaa liinipidaja buss (J-222).
Foto: Raivo Laasmägi kogust.
P. Tulffi International (J-106) Rakke-Simuna-Paasvere liinil 1938. a-l.
E. Pettile kuulunud foto klubi Unic Ida piirkonna arhiivist /via Reigo Vilu/.
Renault (J-106) 1939. või 1940. aastal.
Foto: Heiki Muda kogust.

Ralja
1926: Koeru - Rakke.
1927 mai: Koeru - Rakke (Järvamaa ainuke bussiliin).

K. Ehrman
1931. a. kevadel Aegviidu - Järva-Jaani - Albu - Ambla - Alevi.

J. Paalberg (Järvamaa?)
1931. a. kevadel Koeru - Rakke, Rakke - Simuna - Paasvere.

Einberg
1932 (alates 29.11.) Rakvere - Tapa.

Aug. Pärn, Tapa (vt ka Aug. Pärn - Tartu)
1932-38 Tapa - Järva-Jaani, Tapa - Paide, Tapa - Võsu (- Käsmu).
1936. aasta veebruaris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris autobussiliinide pidamise ettevõte August Pärn asukohaga Tapa, Pikk 6. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 5/1936)
1939 müüs A. Pärn oma kaks bussi Volvo ja Morris OÜ-le Mootor, mis ühtlasi võttis alates 15. maist 1939 üle kokku 6 Järvamaa bussiliini. Kaubandus-tööstuskoja äriregistris lõpetati August Pärna ettevõtte tegevus 1939. aasta mais. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 12/1939)

Peeter Tulff, Rakke
1935 liin Rakke - Paasvere.
9. juunil 1935 juhtus õnnetus P. Tulffi bussiga J-28, mis sõitis Rakke - Paasvere liinil ja mida juhtis Arnold Tett. Laekvere külas läks 40 reisijaga buss teekäänakul ümber. Raskemaid vigastusi sai 4 inimest, kergemaid 10.
1936 liinid Rakvere - Simuna - Paasvere.
1937. aasta veebruaris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris autobussiliinide pidamise ettevõte P. Tulf, äripidaja Peeter Tulf, asukoht Rakke.
Alates 21. maist 1938 liin Salla - Simuna - Väike-Maarja.
1939 liinid Simuna - Rakke, Väike-Maarja - Simuna, Rakke - Paide. Alates 1. aprillist 1939 läksid need liinid üle J. Arakale, kes ostis ka P. Tulffi 3 bussi.
(Virumaa Teataja 12.06.1935; Kaubandus-tööstuskoja Teataja 5/1937)


R A K V E R E / V I R U M A A
Vasakul: Virumaa või Tallinna liinipidaja FORD T (Nr 54?) 1925. aastal Võsu kõrtsi ees.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Paremal: Võsu piimasaali omanikule Türnerile kuulunud Rakvere - Võsu liini buss FORD T (Nr 16) Võsu kõrtsi ees (asus praeguse Pagariäri kohal). "Fotogr Parikas Tallinn 1932" (pildistatud 1928 või varem).
Foto: Erika Mahkvei kogust /via Eha Veem/.
H. Keimanni CHEVROLET (U-56) ja ilmselt samuti H. Keimanni CHEVROLET (U-123) 1929-33.
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust.
H. Keimanni(?) buss (U-235) ja A. Steini(?) CHEVROLET (U-236) Pärnus 1933. a-l.
Foto: Eero Olanderi kogust.
H. Keimanni(?) buss (U-235).
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust.
H. Keimanni(?) buss (U-235?) Rakvere - Venevere liinil.
Foto: Raivo Laasmägi kogust.
Joh. Araka(?) Rakvere - Väike-Maarja - Kiltsi liini FORD AA (U-125) Kunda mõisa häärberis asunud Virumaa Rahvaülikooli ees 30.04.1934 enne sõitu Tartusse.
Foto: Rain Vaikla kogust.
Joh. Araka(?) FORD AA (U-125) Rakvere - Väike-Maarja - Kiltsi liinil.
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust.
Joh. Araka CHEVROLET (U-166) pärast 2.06.1936 Haljala lähedal toimunud avariid.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Tõenäoliselt Joh. Araka 1935. a. juulis valminud Volvo (U-235) Rakvere - Võsu liinil 1935./36. a-l.
Foto: Raivo Laasmägi kogust.
Tõenäoliselt Joh. Araka uus Volvo (U-435) Rakvere - Rakke liinil 1939./40. a-l.
Foto: Raivo Laasmägi kogust.
Joh. Araka Volvo (U-435) Rakvere - Võsu liinil 1939./40. a-l.
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust.
Joh. Araka bulldog (U-492?) 1939 Veneveres Jaan Petti maja õuel. Juht Alfred Allikalt.
E. Pettile kuulunud foto klubi Unic Ida piirkonna arhiivist /via Reigo Vilu/.

UÜ Nool, Rakvere, Lai 27 (22) - Lai 25 (25)
1922. aasta suvitushooajal pidas Rakveres Lai 27 asunud UÜ Nool sõidu- ja veoautodega ühendust "Viru randade ja Rakvere, eriti Võsu ja Rakvere" vahel. "Automobiilide jaamal" Nool oli 2 kergesõiduautot, 1 300-puudase kandejõuga veoauto ja 1 40-kohaline raskesõiduauto ehk buss. Masinad olid saadaval tellimussõitudeks, kindel ühendus toimis esialgu vaid Rakvere - Võsu vahel: igal pühapäeval väljus buss hommikul kell 7:10 Rakvere jaama eest ja õhtul kell 23:00 Võsult. Edasi-tagasi sõit maksis 200 marka, 4-10 aastastele lastele pool sellest ja kuni 4-aastased lapsed reisisid täiesti tasuta.
1925. a-l pidas Autojaam UÜ Nool ühendust liinidel Rakvere - Võsu ja Rakvere - Venevere, bussideks 11 hj Ford (T44M) ja 12 hj Rover (T54M). Samal aastal reklaamiti ka liini Rakvere - Roela - Klingebergi, mis võis olla teise nimega Rakvere - Venevere. 16. septembrist 1925 algas ühendus Rakvere linnaliinil Palermo (Maasika tn) - Raudteejaam - Palermo.
14. novembril 1925 teatas J. Pällo (UÜ Nool?), et lõpetab "linna vahel omnibusi sõidu sõitjate puuduse pärast". 15. novembril samal aastal süttis J. Pällo buss Rakvere raudteejaama ees reisijaid oodates põlema, hävis sõiduki esiosa.
1926 pidas J. Pällo ühendust liinidel Rakvere - Viru-Jaagupi - Kulina - Roela - Klingepere, Rakvere - Võsu - Rakvere. (Virulane 19.09.1925, 14.11.1925, 18.11.1925)

OÜ Auto
1924. a. suvel Jõhvi - Iisaku, Jõhvi - Toila.

Ed. Saik, Jõhvi
1925. a-l Jõhvi alev - raudteejaam - Toila, bussiks 11 hj Ford (T53M).

Leonhard Niggol (Niggul), Uhtna
1925. a-l Koeru - Simuna - Rakke - Paasvere, bussiks 11 hj Ford (T21M).

A. Stein, Rakvere, Laada 31
1927: Rakvere - Võsu.
1930: Rakvere - Võsu.
    Mais 1930 pidas Stein läbirääkimisi Tallinnast moodsa bussi muretsemiseks ja samal ajal oli üks tema
    sõidukeist ümber ehitamisel kaasaegsemaks bussiks. Sama aasta jaanilaupäeval läks liinil käiku uus
    25-kohaline sõidusuunas paigutatud ja polsterdatud istmetega buss.
1931. a. kevadel Rakvere - Võsu, Rakvere - Viru-Nigula.
(Virulane 10.05.1930, 28.06.1930)

Harald Keimann (koos vennaga)
Alates 1929: Rakvere - Roela - Klingepere*.
  * Kui seni oli sellel liinil sõitnud ainult üks buss ja Muugani, siis nüüd kavatses uus liinipidaja Keimann
     käiku lasta kaks bussi ja pikendada liini Paasvereni.
1930 Rakvere - Venevere, Rakvere - Roela, al. 04.1930 Rakvere - Väike-Maarja - Kiltsi, al. 16.08.1930 Rakvere linnaliin Tartu tn - Vaksal.
1932 Rakvere - Roela - Simuna, Rakvere - Roela - Rannapungerja.
1936 Rakvere - Rannapungerja, Rakvere - Roela - Muuga - Paasvere - Avinurme (sama aasta kevadest läksid mõlemad üle J. Arakale).
Juunis 1930 sõitis Rakvere - Roela liinile äsja valminud buss, mis oli punast värvi, sõidusuunas istmete, 25 istekoha ja katusel asuva pakiraamiga. Sõiduki kere ehitati Valgas (Valga Veo- ja Sõiduabinõude Tehases?). 3. augustil 1930 sõitis Keimanni uhiuus, alles eelmisel päeval valminud Rakvere - Venevere liini buss (U-56) ligi 30 pulmalisega Haljala ja Põdruse külade vahelisel teel kraavi, kui juht püüdis Idavere mõisa allee alguses vastutulnud hobuvankrist valelt poolt mööduda. Kilgi küla taluperemehe Aleksander Tambiku tütre pulmakülalistest reisijad pääsesid kergemate vigastustega, kuid buss sai tõsiselt kannatada. Õnnetuse süüdlaseks peeti juhti A. Raudsiku, kes oli alles esimest korda bussiroolis.
16. augustil 1930 avatud Rakvere linnaliin kulges marsruudil raudteejaam - Jaama puiestee - Vaksali tn - Tallinna tn - Laada tn - turuplats - Lai tn - Tallinna tn - Pikk tn - Kunderi / Tartu tn nurk ning sama teed tagasi, kuid jaama ette läbi Küti tänava. Esimesel kuul oli kavas sõita hommikul kella kaheksast kuni õhtul poole kuueni iga poole tunni tagant, "peatustega tähtsamatel uulitsa nurkadel". Ühendust pidas "suur moodne omnibuss", piletid maksid 5, 10 ja 15 senti. Vormis politseinikele oli sõit tasuta. Lisaks manitses liinipidaja reklaamis: "Rakverlased! Pidage meeles, et Teie kohe algusest omnibusel sõidate, muidu võib see hää asi jälle sama ruttu kaduda!". Esimene katsetus piirdus küll vaid ühe päevaga, kuna selgus, et buss on linnas sõitmiseks liiga suur. Samuti polnud reisijaid just ülemäära palju. Liin pandi esialgu seisma ja loodeti väiksema bussiga peagi taas avada.
Võimalik, et Harald Keiman sündis 6.07.1903 (vkj) Valkla mõisas Kuusalu kihelkonnas. 1938. aastaks oli ta eestistanud nime Kostaluks ja üüris Rakveres Narva 1 väljasõitudeks era-omnibussi.
(Virulane 28.05.1929, 17.04.1930, 21.06.1930, 05.08.1930, 16.08.1930, 19.08.1930; Virumaa Teataja 06.04.1936, 10.06.1938)

Jüri Lellep (1931) / Peeter Lellep (1932)
1931. a. kevadel Jõhvi - Iisaku.
1932 Jõhvi - Iisaku.
1931. a. kevad-suvel pani ettevõtja Lellep Jõhvi - Iisaku liinil käiku uue bussi, mis ehitati Tallinnas Franz Krulli metallitehases. "Endine "Ford"-buss ajas suitsu sisse ja vajas sageli kilomeetri-tagant parandamist." (Virumaa Teataja 28.05.1931; Alutaguse Elu 5.05.1931)
1932. a. 21. septembri öösel süttis Iisakus põlema tarvitajateühisuse maja ees seisnud Peeter Lellepi buss. Sõiduk oli valminud alles eelmisel aastal ja läinud maksma 7270 krooni. Põlengus hävis bussi juhikabiin ja sõitjateruum. Peagi selgus, et bussi oli süüdanud kohalik kübarategija sooviga kätte maksta bussijuhile suhete katkemise eest. (Virulane 24.09.1932, 27.09.1932)

J. Valter, K. Homberg ja J. Voor, Varangu vald, Eisma küla
Eisma kalurid pidasid esmalt liini Eisma - Vainupea - Rakvere. 1935. a. kevadel lisandus liin Rutja - Rakvere.
1935. aasta mais ehitas Kandle sepp Tralman Eisma kaluritele-bussiliinipidajatele vanast veoautost bussi, mis läks maksma 1800 krooni ja lasti käiku liinil Rakvere - Eisma. Samuti osteti Võsult Türnerilt 2300 krooni eest 20-kohaline buss, mis hakkas sõitma Rutja - Rakvere liinil.
1936 liinid Rakvere - Haljala - Eisma, Rakvere - Rutja, Rakvere - Vaeküla - Viru-Nigula.
1938 liinid Rakvere - Eisma ("koduküla bussiliin"), Rakvere - Rutja, Rakvere - Viru-Nigula; 3 bussi ja mitu veoautot.
(Virumaa Teataja 17.05.1935, 19.06.1935)

Aug. Veervald, Viru-Nigula, Kalvi v., ja Joh. Voor, Varangu v., Eisma küla
1938 tõenäoliselt liinid Aseri - Rakvere, Eisma - Rakvere, Rutja - Rakvere.
Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti autobussiliinide ettevõtted August Veervald Varangu vallas Eisma külas ja Johannes Voor Viru-Nigulas Kalvi vallas 1938. aasta oktoobris, ent samas registreeriti kohe ka Veervaldi ja Voori ettevõtte tegevuse lõpetamine. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 21/1938, 22/1938)

Johannes Arak, algselt Kiltsi, 1936-1940 Rakvere
1930. aastate II poolel tõusis Rakvere ja Virumaa suurimaks bussiettevõtjaks Johannes Arak.
Alguses tegutses ta Kiltsis, alates 1936. aastast Rakveres.
1931. aasta kevadel avas J. Arak bussiühenduse Kiltsi ja Rakvere vahel (3 korda nädalas, marsruudil Kiltsi, Väike-Maarja, Pandivere, Raeküla, Kadila, Assamalla, Levala, Tõrma, Rakvere).
1935 sõitsid J. Araka bussid liinidel Rakvere - Väike-Maarja - Kiltsi, Rakvere - Võsu (alates 1935. a-st) ja Rakvere - Viitna (alates 1935. a-st).
1936. aasta kevadel sai Johannes Arak seoses teedeministeeriumi korralise 5-aastaste liinilepingute sõlmimisega lisaks senisele kolmele enda kätte veel neli Virumaa liini: Rakvere - Altja - Vergi, Rakvere - Roela - Muuga - Paasvere - Avinurme (varasem pidaja H. Keimann), Rakvere - Rannapungerja (varasem pidaja H. Keimann) ja Jõhvi - Iisaku - Lohusuu. 1936. a. kevadest oli J. Araka käes 7 ehk üle poole kokku 12 Virumaa bussiliinist:
   *Rakvere - Väike-Maarja - Kiltsi (Rakvere, Tõrma, Tabani, Levala, Assamalla, Kullenga, Aburi, Koonu,
       Väike-Maarja, Ebavere, Kiltsi)
   *Rakvere - Salatse - Võsu - Käsmu (Rakvere, Arkna, Põdruse, Haljala, Lambasaba, Metsiku, Sagadi
       asundus, Sagadi, Võsu, Käsmu)
   *Rakvere - Viitna - Vatku (Rakvere, Arkna, Põdruse, Haljala, Tõlkvere, Kärmu, Liiguste, Viitna, Palmse,
       Ilumäe, Võhma, Vatku)
   *Rakvere - Altja - Vergi
   *Rakvere - Roela - Avinurme (Rakvere, Piira, Pajusti, Kehala, Viru-Jaagupi, Voore, Kulina, Roela,
       Klingepere, Muuga, Paasvere, Venevere, Kaasiksaare, Avinurme)
   *Rakvere - Tudulinna - Rannapungerja (Rakvere, Piira, Pajusti, Kehala, Viru-Jaagupi, Voore, Kulina, Roela,
       Rosental, Liivaküla, Palase, Tudu, Oonurme, Kellasaare, Tudulinna, Rannapungerja)
   *Jõhvi - Iisaku - Lohusuu
1935. ja 1936. aastal ehitati J. Araka Kiltsi töökojas kaks uut bussi. 1935. aasta juulis valmis 37 iste- ja 18 seisukohaga bussi kere Volvo alusele. Sõiduk oli moodsamaid Virumaal, varustatud raadioaparaadiga ning läks maksma üle 10 000 krooni. 20. juulist 1935 hakkas uus buss ühendust pidama liinil Rakvere - Võsu. 1936. aastal valminud buss oli 36 iste- ja 18 seisukohaga ning tegi esimese proovisõidu 26. aprillil 1936 Rakverest Kiltsi ja tagasi. Edaspidi oli buss kavas sõitma panna liinile Rakvere - Võsu, kuid esialgu jäi lühemaks ajaks sõitma Rakvere - Kiltsi vahet.
1936. aasta lõpus viis J. Arak oma äritegevuse Kiltsist Rakverre, Tartu tn 21, kus lisaks garaazhidele seadis sisse ka bussikerede ehitus- ja busside parandustöökoja. Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeris ta oma ettevõte "Autobuseliinid Johannes Arak, Rakvere, Tartu 21" alles 1938. a. veebruaris.
1938 sõitsid J. Araka bussid liinidel Rakvere - Väike-Maarja - Kiltsi, Rakvere - Venevere - Avinurme (- Laekvere?), Rakvere - Võsu, Aaspere - Vatku, Rakvere - Vergi (alates 1.06.), Rakvere - Viru-Roela, Rakvere - Viitna - Loksa, Rakvere - Rannapungerja, Jõhvi - Iisaku (alates 04.06. pikendati Lohusuuni), Jõhvi - Toila (alates 1.06.), Jõhvi - Kuremäe.
1938. aasta kevadel oli töökojas valmimas kaks uut bulldogbussi, üks 38-kohaline, teine 48-kohaline. Neist esimene läks käiku 1938. a. juuli keskel liinil Rakvere - Võsu, teine oli kavas mõnevõrra hiljem sõitma panna liinil Rakvere - Venevere.
1939. aasta 1. aprillist läks J. Araka kätte mitu uut liini, sh varem P. Tulffile kuulunud Simuna - Rakke, Väike-Maarja - Simuna ja Rakke - Paide, millest viimane oli kavas pikendada kuni Rakvereni ning luua otseühendused Rakvere - Paide ja Rakvere - Rakke läbi Simuna ja Laekvere. J. Arak ostis P. Tulffilt ka 3 bussi. Samal ajal püüdis ta katseliselt käiku lasta Rakvere linnaliini, mis aga oktoobriks ei olnud ikka veel teostunud.
1939. a. aprillis oli töökojas valmimas uus suur diiselbuss Renault' alusele ja väiksem (loodetavale linnaliinile) Chevrolet' alusele. Oodati veel kahe Renault' aluse saabumist, millest üks oli kavas ehitada spetsiaalseks pikamaasõidubussiks.
1939. a. mais sõitsid J. Araka bussid liinidel Rakvere - Kiltsi - Koeru, Rakvere - Kadila - Simuna, Rakvere - Laekvere - Simuna - Rakke - Paide, Rakvere - Avinurme, Rakvere - Roela, Jõhvi - Iisaku, Rakvere - Viitna - Loksa, Rakvere - Vergi, Jõhvi - Toila, Rakvere - Rannapungerja - Iisaku (alates 1.06.), Jõhvi - Lohusuu (alates 1.06.), Rakvere - Võsu (alates 15.06.).
1939. a. suvel olid sissetöötamisel ka kaubaveoliinid Rakvere - Kadila - Väike-Maarja - Pikivere - Koeru, Rakvere - Viru-Jaagupi - Laekvere - Simuna - Rakke ning suvitushooajal 2 korda nädalas Rakvere - Võsu.
(Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 5/1938; Virumaa Teataja 7.05.1931, 22.07.1935, 6.04.1936, 27.04.1936, 14.12.1936, 15.01.1937, 22.04.1938, 13.07.1938, 30.09.1938, 31.03.1939, 3.04.1939, 14.04.1939, 15.05.1939, 26.05.1939, 26.07.1940; Postimees 4.04.1939; Päevaleht 1.04.1939)


N A R V A
I. Paapi uus 32-kohaline Federal Narva raekoja ees 1931. a. juunis.
Foto: Uudisleht 06.06.1931 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/
Tõenäoliselt I. Paapi Federal (E-20) soomlas- tega Narvas 1934. aastal.
Foto: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/.
Buss (Renault?) Narva-Jõesuus 1930. aastatel.
Fotograaf Herman Kalmo.
Foto: Tarvo Puuseppa kogust.

1922. aasta 5. oktoobrist alustas Narva - Narva-Jõesuu vahelise bussiühenduse pidamist A. F. Laurfeldt ja Ko.

UÜ Nobe, Narva-Jõesuu, Vana 4
1924. a-l Narva-Jõesuu - Auvere jaam.
1925. a-l Narva - Narva-Jõesuu - Auvere - Narva, bussiks 11 hj Ford (T41M).

A. Leppik
1931 liin(id) Narva linnas?

A. Paap / I. Paap
1931. a. kevadel pidas ühendust liinil Narva - Skamja.
1931. aasta juuni alguses valmis I. Paapil (enda töökojas?) uus buss, 8,5-meetri pikkune 32-kohaline Federal Narva linnaliinide tarbeks (Uudisleht 06.06.1931 lk1).
1931. aasta oktoobris sõlmis I. Paap Narva linnavalitsusega 3 aasta pikkuse lepingu linna bussiliinide pidamiseks. Korrapärane ühendus oli kavas sisse seada sadamate ja jaamade vahel, samuti tööstusrajoonidega.
1932 linnaliinid:
   *Peetri pl - Torni pl - Linavabriku värav
   *Peetri pl - Kreenholm - Kulgu sadam
   *Peetri pl - Kreenholm
   *ringliin Vestervalli tn - Raudteejaam - Joala tn - Peetri pl - Posti tn - Valge tn - Ingeri tn -
       Torni pl - Uusliin - Linavabrik - Peetri pl
   *Peetri plats - Hermanni tn - Vestervalli tn - Kraavi tn - Lai tn - Sepa tn - Surnuaia tn - Siivertsi
       surnuaed (pühapäevadel ja pühadel).
1932. aasta mais valmis I. Paapil järjekordne uus buss, mis ehitati Narvas I. Paapi enda kavandite järgi.
Imant Paap (11.09.1892 (vkj) Narva - ?) oli muuhulgas tegev ka Narva tuletõrjes.

Anton Hek ja Jenny Hek (ka Heck), Narva-Jõesuu, Luha 6 - Kodu 6
1931. aasta kevadel sõitsid A. Heki bussid liinil Narva-Jõesuu - Auvere - Jõesuu - Narva. Ühendust pidas 2 25-istmelist bussi Renault.
1936. aastal pidas A. Hek ühendust Narva ja Narva-Jõesuu vahel (suvel väljusid bussid äripäevadel ja laupäeval iga tunni tagant, pühapäeval iga 15 minuti tagant).
Anton Hek(1898?-18.07.1936) sündis Peetri vallas Vodava külas, alustas tööd autojuhina, 1923. aastast bussiettevõtja, avades ühenduse Narva-Jõesuu ja Auvere vahel. 1936. aastal kuulus talle 6 bussi ja 2 veoautot ning talu Peetri vallas. Anton Hek suri ootamatult südamerabandusse 38-aastasena 1936. aasta 18. juuli hommikul, vahetult enne Narva-Jõesuust väljuva liinibussi rooli istumist. Bussiliine pidas edasi A. Heki lesk Jenny Hek. Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti Jenny Heki autobussiliini pidamise ettevõte J. Hek asukohaga Narva-Jõesuu, Kodu 6, 1936. aasta septembris. 1937. a. veebruaris omandas Anton Heki pärandustombu (6 bussi, 2 veoautot, garaazhid ja töökoja sisseseade Narva-Jõesuus) 66 500 krooni eest Narva linnavalitsus.
(Põhja Kodu 20.07.1936; Uus Eesti Narva Uudised 18.07.1936, 21.07.1936; Uudisleht 21.07.1936; Kaubandus-tööstuskoja Teataja 20/1936)

Narva linnavalitsus
Pärast laevaliini ülevõtmist 1936. aastal otsustas Narva linnavalitsus enda kätte võtta ka bussiliikluse Narva, Narva-Jõesuu ja Auvere vahel. Selle eesmärkidena toodi välja bussiliikluse parem korraldamine ja linnale tulu teenimine. 9. veebruaril 1937 kinnitas Narva linnavolikogu erakorralisel koosolekul otsuse, mille kohaselt osteti 66 500 krooni eest Anton Heki pärandustombult 6 bussi, 2 veoautot ning garaazhid ja töökoja sisseseade Narva-Jõesuus. Üks kuuest bussist (E-81) oli sel ajal Harjumaa liinipidaja J. Kruusementi kasutuses. Piletite hinda linnavalitsus tõsta ei kavatsenud, A. Heki endised töötajad jäid soovi korral tööle samadel tingimustel. Tehingu teostamiseks võttis Narva linnavalitsus Narva Majaomanike Pangalt 70 000 krooni laenu. Bussiliinide ülevõtmine toimus 17. veebruaril 1937. Esialgu peeti 6 bussiga ühendust vaid Narva - Narva-Jõesuu vahel, Narva-Jõesuu - Auvere oli hooajaline suvitusliin.
1938. aasta algupoolel jõudis Narva kolm linnavalitsuse poolt Narva ja Narva-Jõesuu vahelisele liinile soetatud uut bussi. Neist esimene, 30 iste- ja 15 seisukohaga sõiduk saabus Narva 1938. aasta veebruaris. Ülejäänud kaks jõudsid kohale 1. aprillil ja olid Narva linnavalitsuse tellimisel ehitatud Viljandis H. Ungern-Sternbergi töökojas. Üks buss oli 38 iste- ja 20 seisukohaga, teine 36 iste- ja 20 seisukohaga. Mõlemasse sai vajadusel asetada lisaistmeid. Võimalik, et ka veebruaris saabunud buss oli ehitatud Viljandis. Arvatavasti olid kõik kolm uut bussi nn. Tallinna-tüüpi keredega. Aprilli lõpus rentis Narva linnavalitsus kuuks ajaks Tallinna linnale ühe äsja ostetud diiselmootoriga 39(38?)-kohalise bussi, mis hakkas pärast rendiperioodi lõppemist pidama ühendust liinil Narva - Narva-Jõesuu.
1938. aasta 12. septembril avas linnavalitsus liini Narva - Türsamäe.
1939. a. kevadel kavatses Narva linnavalitsus kavandatava uue Kadastiku-Paemurru linnalini tarbeks soetada kaks uut bussi, milles üks loodeti ehitada Narvas ja teine tellida Viljandist H. Ungern-Sternbergi töökojast.
1939. aastal peeti ühendust järgmistel Narva linnavalitsuse bussiliinidel: Narva Kalevivabrik - Peetri plats ja Peetri plats - Kreenholm; Narva - Narva-Jõesuu; Narva-Jõesuu - Auvere; Narva - Türsamäe.
(Põhja Kodu 10.02.1937, 19.02.1937, 21.02.1938, 01.04.1938, 08.03.1939; Uus Eesti Narva Uudised 20.02.1939 jm)


K U R E S S A A R E / S A A R E M A A
Vasakul: Mihkelsi INTERNATIONAL Kuressaare lossi ees. Foto: unustatudvana.saaremaa.ee
Paremal: Kaks INTERNATIONALi Kuressaares. Vasakul arvatavasti S-60, paremal Kihelkonna liini buss. Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust.
Bussid Kuressaares 1937. aastal. Esimene INTERNATIONAL (S-60) Kuressaare - Mustjala liinil; teine INTERNATIONAL (S-111?) Kuressaare - Torgu liinil.
Fotod: Eero Olanderi kogust.
INTERNATIONAL (S-112).
Foto: Eero Olanderi kogust.
Kuressaare - Kuivaste liini buss.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Valmib uus INTERNATIONAL.
Foto: Eero Olanderi kogust.
REO ehitamine.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Eesti suurimaid sõjaeelseid busse, 55-kohaline REO (S-100) 1938. aastal. Buss hävis tulekahjus Kuivastus 09.11.1939.
Foto: Eero Olanderi kogust.
VOLVO (S-63) 1937. aastal.
Foto: Eero Olanderi kogust.
VOLVO (S-63) 1939. aastal.
Foto: Eero Olanderi kogust.
1939. a. kevad Saaremaal.
Foto: Kaido Mäe kogust.
Avarii Kangruseljal 1940. aastal.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Kangruseljal põrkasid kokku Kuressaare - Kuivastu liini REO (S-18?, vasakul) ja Tallinna liini VOLVO (S-20, paremal).
Fotod: Eero Olanderi kogust.

Saaremaa bussiettevõte OÜ Ühendus.
Liinipidajate ja Transpordi Osaühing Ühendus oli Saaremaa transpordiettevõte, mis asutati 1937. a. kevadel, kui reorganiseeriti 1935. a-l asutatud 10 000.- krooni suuruse osakapitaliga Saaremaa Autobuseliinipidajate Ühing Adfeldt, Hannus, Johannes ja Teern. OÜ Ühenduse asutajateks olid Heimar Adfeldt, Mihkel Hannus (Annus), Hans Johannes, A. Mihkels ja Eduard Teern. Põhikapital oli 50 000.- krooni, mis jagunes 50 osakuks a 1000.- kr.
1939. aastal oli ettevõttel 11 bussi.
OÜ Ühendusele kuulus sõjaeelse Eesti tõenäoliselt üks suurimaid (kui mitte kõige suurem) busse - 55-kohaline REO (S-100), mis hävis 1939. aasta 9. novembri õhtul Kuivastu sadamas Saare maavalitsuse garaazhis puhkenud tulekahjus. Ühendus hoidis selles garaazhis kahte bussi: 55-kohalist REOd ja 39-(või 44-)kohalist Volvot (S-20). Viimane suudeti põlevast hoonest päästa. Hävinud REO väärtuseks hinnati 18 000.- krooni, buss oli kindlustamata. Väiksema, kuid uuema Volvo väärtus oli 23 000.- krooni. Meie Maa pidas põlengu võimalikuks põhjuseks lühiühendusest tekkinud sädet mootoris. Uus Eesti teatel puhkes aga tulekahju hetkel, kui bussijuht Eduard Kivi valas bensiini ühest paagist teise ja kütust sattus elektrilise töölambi traadile. Ed. Kivi sai kustutustööde käigus kätele raskeid põletushaavu. /Meie Maa 28.05.1937 lk1, 10.11.1939 lk 1; Uus Eesti 10.11.1939 lk 8/

Enne liitumist tegutsesid Saaremaa bussiliinipidajad eraldi.
A. Mihkels, Orissaare
1931. a. kevadel Kuressaare - Kuivastu.
15. juunist 1931 avas A. Mihkels koostöös Läänemaa liinipidaja O. Einbergiga igapäevase suvise
otseühenduse liinil Kuressaare - Tallinn. A. Mihkelsi buss sõitis Kuressaarest Kuivastusse, reisijad toimetati laevaga üle väina ja sõitsid O. Einbergi bussiga Virtsust edasi Tallinna ning ümberpöördult. Kuressaarest väljus buss kell 17:00 ja Tallinnasse jõudsid sõitjad kell 00:30. Tallinnast Veneturult väljus buss kell 15:30 (kell 15:00 oli Tallinna sadamas vastas Helsingist saabuval laeval) ja Kuressaarde jõudsid sõitjad kell 22:30. Sõiduhind oli 8 krooni pluss laevapilet 1 kroon I klassis või 70 senti II klassis.
1934 Kuressaare - Kuivastu.
(Meie Maa 21.05.1931, 02.06.1931, 13.06.1931; Päevaleht 14.06.1931)
M. Hannus, Kihelkonna
1931. a. kevadel Kihelkonna - Kuressaare, Kuressaare - Tiirimetsa - Koimla - Lümanda - Kihelkonna.
1934 Kuressaare - Kihelkonna.
L. Adfeldt
1934 Kuressaare - Torgu.
H. Johannes, Leisi
1931. a. kevadel Kuressaare - Leisi. /H. Johanson?/
1934 Kuressaare - Leisi.
J. Minnus
1927 Kuressaare - Kihelkonna (autobuss nr. 43).
1931. a. kevadel Saulepi - Varbla - Kõmsi - Lihula, Pärnu - Lihula.
J. Kirs
1931. a. kevadel Kuressaare - Mustjala - Võhma.
A. Minnus (vt ka A. Minnus - Pärnumaa)
1931. a. kevadel Kuressaare - Abruka - Torgu.

Heimar Adfeldt (18.05.1904(vkj)-17.05.1943) oli 1935.(?) aastal asutatud täisühingu H. Adfeldt ja Ko kaasomanik (koos Liisa Adfeldti ja Vassili Leineriga), millele kuulus Kuressaares esmalt jahuveski ja hiljem ka toiduainetekauplus ja pagari-kondiitriäri; arreteeriti 1. juulil 1941 ja küüditati Siberisse, hukkus Nõukogude võimu repressioonide ohvrina vangilaagris.
Mihkel Hannus (18.02.1879-10.01.1942) sündis Saaremaal Lümanda vallas Atla külas, õppis Kaarma seminaris ja Kuressaare merekoolis, sõitis kaptenina merd, osales Vene-Jaapani sõjas. Naasis kodumaale ja tegutses uppunud varanduste päästmise ja sadamate ehituse alal, 1915 ehitas sadamaid Valge mere ääres, 1918 oli Kihelkonna vallavanem. Hiljem hakkas pidama bussiühendust Kuressaare ja Kihelkonna vahel, 1937. aastast OÜ Ühendus juhatuse esimees ja peadirektor, oli tegev ka laevanduse alal, pidas talu, oli üks merekaitseliidu Kihelkonna divisjoni pealikest, Isamaaliidu kohaliku osakonna abiesimees, Kihelkonna Ühispanga nõukogu esimees, Tuletõrje Ühingu auliige. /Meie Maa 17.02.1939 lk 3/ Mihkel Hannus küüditati koos perega Siberisse 14. juunil 1941. Kotkarisiti kavaler Mihkel Hannus mõrvati Nõukogude võimude poolt, tema abikaasa Pauliine-Johanna Hannus (15.04.1873-24.12.1943) hukkus Nõukogude võimu repressioonide ohvrina vangilaagris, pojad Albert-Arnold ja Rudolf-Hermann põgenesid 1946 Eestisse ja saadeti uuesti Siberisse (vabanesid 1958) ning tütar Asta-Elfriede põgenes Eestisse 1950 ja saadeti samuti uuesti Siberisse (vabanes 1958).
Hans Johannes (2.01.1876-6.05.1944), OÜ Ühenduse direktor, Isamaaliidu liige ja saeveskite omanik, küüditati Siberisse, hukkus Nõukogude võimu repressioonide ohvrina vangilaagris.
Aleksander Mihkels (15.05.1887-28.03.1944), OÜ Ühenduse direktor, küüditati Siberisse, vabanes 1943, suri 1944.
/www.okupatsioon.ee jm/


H I I U M A A

Martin Leufeldt, Heltermaa, Suuremõisa
1925. a-l Emmaste - Keina - Heltermaa, bussiks 11 hj Ford (T4M).
1931. a. kevadel Heltermaa - Emmaste (marsruudil Heltermaa, Suuremõisa, Joele, Vaemla, Keina, Jausa, Harju-Valgu, Emmaste), Heltermaa - Kõrgessaare/Luide (marsruudil Heltermaa, Suuremõisa, Hellamaa, Partsi, Palade, Kärdla, Risti-Ridaste, Reigi, Kõrgessaare, Luide).
Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti 1938. aasta jaanuaris muudatus, mille kohaselt jätkas Martin Leufeldt äritegevust Pühalepa vallas Heltermaal autobissiliinide pidamise alal. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 3/1938)
1939 liinid - ?


H A A P S A L U / L Ä Ä N E M A A
Endine R. Altbergi Reo (L-151) OÜ Mootor värvides (Nr 107) 1939. aastal Haapsalu - Märjamaa liinil.
Foto: Eero Olanderi kogust.
R. Altbergi veoauto FORD BB (L-102).
Foto: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/.

Rudolf Altberg, Haapsalu
1930. a-l Haapsalu - Lihula.
1931. a. kevadel Haapsalu - Lihula (marsruudil Haapsalu, Ridala, Aruküla, Laiküla, Lihula).
1934. a-l Haapsalu - Lihula, Haapsalu - Spithami.
1934. aastal võis Rudolf Altbergi veoärist tellida nii sõidu- ja veoautosid kui busse. 1937/39 müüs R. Altberg oma 3 bussi (34-kohaline VOLVO L-108?, 30-kohaline REO L-151, 24-kohaline FORDSON L-103?) OÜ-le Mootor ja tõenäoliselt läksid Mootorile üle ka R. Altbergi bussiliinid.
Rudolf Altberg (21.06.1906-6.01.1982) oli pärast bussiärist lahkumist 1939.(?) aastast jahuveski Rudolf Altberg & Ko omanik Karusel. Põgenes 1944 Rootsi, sealt läks hiljem Kanadasse, kus rajas laevavintside töökoja Altberg Machine Company, testamendiga pärandas umbes 350 aakrit maid looduskaitsealale (Altberg Wildlife Sanctuary Nature Reserve). (http://www.eesti.ca; Kaubandus-tööstuskoja Teataja 1/1940)

Kloostri Majandusühisus, Kloostri
1925. a-l Vasalemma - Risti, bussiks 11 hj Chevrolet (T63M).
Joh. Rätsep, Vigala (Lihula)
1925. a-l Risti - Tiinuse - Vigala, bussiks 11 hj Ford (T23M).
A. Einberg, Risti postijaama pidaja
1925. a-l Risti - Lihula.
1925. a-l kuulusid A. Einbergile bussid 11 hj Ford (T37M) ja 16 hj Garford (T38M).
O. Einberg
1931. a. kevadel Risti - Vigala, Risti - Lihula.
15. juunist 1931 avas O. Einberg koostöös Saaremaa liinipidaja A. Mihkelsiga igapäevase suvise otseühenduse liinil Kuressaare - Tallinn. A. Mihkelsi buss sõitis Kuressaarest Kuivastusse, reisijad toimetati laevaga üle väina ja sõitsid O. Einbergi bussiga Virtsust edasi Tallinna ning ümberpöördult. Kuressaarest väljus buss kell 17:00 ja Tallinnasse jõudsid sõitjad kell 00:30. Tallinnast Veneturult väljus buss kell 15:30 (kell 15:00 oli Tallinna sadamas vastas Helsingist saabuval laeval) ja Kuressaarde jõudsid sõitjad kell 22:30. Sõiduhind oli 8 krooni pluss laevapilet 1 kroon I klassis või 70 senti II klassis.
1932. a-l oli üks liine Kuressaare - Tallinn.
1935 ostis O. Einbergi 3 bussi (26-kohaline GMC, 20-kohaline GMC ja ?) OÜ Mootor.
(Meie Maa 21.05.1931, 02.06.1931, 13.06.1931; Päevaleht 14.06.1931 jm)
E. Klauren
1931. a. kevadel Virtsu - Lihula.
J. Minnus (Pärnumaa, Läänemaa või Saaremaa?)
1927 Kuressaare - Kihelkonna.
1931. a. kevadel Saulepi - Varbla - Kõmsi - Lihula, Pärnu - Lihula.
R. Altley
1931. a. kevadel Haapsalu - Spithami.


V A L G A / V A L G A M A A
Sõjaväe sanitaarautost ümber ehitatud P. Lutti Rover(?) Puka - Tõrva - Taagepera liinil 1923. aastal.
Foto: Aare-Vello Mikkelsaare kogust /via Arnold Unt/.

1935. a. kevadel lasi liinipidaja Tõrva - Puka ja Tõrva - Valga liinidel käiku uued, tõenäoliselt Valgamaa esimesed bulldogbussid, milles oli 32-35 istekohta (Lõuna Eesti 5.04.1935).

Valgamaa Liinipidajate Ühing   Daniel Ziukmann ja Jaan Villemson (39)
Daniel Ziukmann, Tõrva, Pikk 6 (25)
1925. a-l Puka - Pikasilla - Tõrva, bussiks 11 hj Ford (T8M).
1931. a. kevadel Tõrva - Puka.
Jaan Villemson
1931. a. kevadel Valga - Tõrva, Valga - Tõrva - Tsoorumõisa.
Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti Tõrva autobussiliini pidamise ettevõtte "Valgamaa Autobuse Liinipidajate Ühing, D. Ziukmann ja J. Villemson" lõpetamine 1940. aasta juunis. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 14-15/1940)
Daniel Ziukmann (Ziukman) (7.01.1876-17.08.1942) sündis Tartumaal Meeksi vallas, tegeles bussiliinide pidamisega hiljemalt 1925. aastast, oli Tõrvas majaomanik. D. Ziukmann arreteeriti 14. juunil 1941, mõisteti surmaotsus Kaitseliitu kuulumise ja "nõukogudevastase häälestatuse" eest, mõrvati Nõukogude võimude poolt Sverdlovski oblastis Sevurallagis. (www.okupatsioon.ee)

P. Lutt
1923. a. Puka - Tõrva - Taagepera.
Herman Kukk, Leebiku "Vahva"
1925. a-l Puka - Leebiku - Tõrva, bussiks 11 hj Ford (T13M).
M. Kerstna, Otepää
1925. a-l Pritsu - Otepää, bussiks 16 hj Fiat (T22M)
J. Vaher
1931. a. kevadel Palupera - Otepää.


V Õ R U / V Õ R U M A A
Vasakul: R. Lehtmetsa ja V. Daiberi Stewart Võru - Kanepi - Halliste liinil u. 1930-32.
Foto: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/.
Paremal: Sama buss (uue nr-ga O-45) Võru - Kanepi liinil pärast avariid 29. detsembril 1934.
Foto: Heiki Muda kogust.
Tõenäoliselt Mõniste ja arvatavasti Jaan Tulffi Volvo (O-210).
Foto: Arnold Undi kogust.
Tõenäoliselt Võrumaa liinipidajale kuulunud 1928/29 Võru Tööstuskoolis ehitatud CHEVROLET.
Foto: Aare-Vello Mikkelsaare kogust /via Arnold Unt/.
Paul Kirotoski CHEVROLET liinil Räpina - Leevi - Võru 1928. a-l Leevi apteegi ees.
Foto: Aare-Vello Mikkelsaare kogust /via Arnold Unt/.
Jaan Tulffi 1930. a-l soetatud WHIPPET (O-87) enne ümberehitust liinil Võru - Mõniste.
Foto: Ella Tulffi kogust /via Arnold Unt/.
Jaan Tulffi 1935. a-l soetatud STUDEBAKER (O-110) enne ümberehitust liinil Võru - Mõniste.
Foto: Ella Tulffi kogust /via Arnold Unt/.
Bussid Võrus 1931. a-l. Tagant: Whippet O-87, Ford O-45, Stewart O-70, Chevrolet, Willys O-92, Chevrolet O-81 (vt Mikkelsaar lk 52).
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust.

Valter Rosenberg ja V. Rosenberg & Ko (vt TÜ ROOL / V. ROSENBERG & KO).
Liinid 1931. a. kevadel: Võru linn - raudteejaam, Võru - Põlva.
Liinid 1939: Võru - Põlva, Võru - Vastse-Kuuste, Võru - Veriora - Võõpsu.

AUGUST KASAK / P. KUNNUS JA KO

Richard Lehtmets ja Voldemar Daiber, Kanepi v., Erastvere
1931. a. kevadel Võru - Kanepi - Ridala, Võru - Kaagvere, Võru - Antsla - Urvaste.
1935. aasta detsembris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris Kanepi vallas Erastveres asunud 1000.- kroonise osakapitaliga täisühing autobussiliin Voldemar Daiber ja Richard Lehtmets, mõlemad olid ka ühingu täisosanikeks. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 1/1936)
R. Lehtmets lasi 1939. aasta mai alguses liinil Võru - Kanepi käiku uue, äsja valminud autobussi.

Jaan Tulff 1930?-1940, Võru, Liiva 2
Rõngust pärit Jaan Tulff töötas enne iseseisva transpordiäri rajamist Tartus Davet Simmi juures bussijuhina. 1930. a-l soetas ta 16-kohalise bussi WHIPPET (O-87), millega hakkas pidama ühendust liinil Võru - Mõniste. 1932 ehitati bussi kere ümber (18-kohaliseks). 1935 ostis ta uue bussi STUDEBAKER (O-110), mille kere hiljem samuti ümber ehitati, ning 1937 bussi Volvo (O-210, 1941 ER 91-02). Jaan Tulffi lese Ella Tulffi mälestuste järgi lahutati üks neist bussidest sõja ajal osadeks ja sakslased seda ei rekvireerinud. Ent hiljem (14. augustil 1944?) hävisid bussi mootor ja istmed Petseri tänava hoiukohas puhkenud tulekahjus, säilinud shassii müüdi aga maha.
Liin 1930-1940: Võru - Mõniste (raudteejaam).
Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti Jaan Tulffi Võru-Mõniste bussiliini ettevõte asukohaga Võru, Liiva 2, alles 1938. aasta oktoobris. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 21/1938)

J. Keerd, Võru, Maleva 36
1940. aasta jaanuaris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris kaks "autobussiettevõtet reisijate veoks" Võrumaal ja Petserimaal: J. Keerd, Võru, Maleva 36, ja J. Keerd, Petseri, Tartu 22, mõlema ettevõtte äripidajaks oli Julie Keerd. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 4/1940)

Paul Kirotosk / A. Kirotosk?
Paul Kirotosk oli Räpina Ristipalu hauasammaste töökoja omanik.
1928. a-l Räpina - Leevi - Võru.
1931. a. kevadel Võru - Võõpsu.

Johannes Piip, Võru, Katariina 8
1925. a-l liinid Võru linn - Võru raudteejaam, Võru linn - Kasaritsa.
1925. a-l kuulus J. Piipile kolm 11 hj Ford-bussi (T1M, T2M, T3M).

Jaan Purs, Põlva, Võru postijaama pidaja
1925. a-l Võru - Põlva, bussiks 11 hj Ford (T40M).

1925. aastal kuulus 11 hj Ford buss (T64M) Võrumaal Koiola vallas Evaste külas elanud Jaan Sandrale, kellel oli õigus teha bussiga juhuslikke sõite Võru maakonnas (st tal polnud kindlat bussiliini).

NB! Võrumaa bussidest ja liinipidajatest vt Aare-Vello Mikkelsaar, Võrumaa auto ajalugu fotodes 1900-1950, Futin, 2006.

P E T S E R I
V. Rosenbergi bussid Petseri linna ja maakonna liinidel. Vasakult: INTERNATIONAL (O-146) liinil Petseri linn - Petseri raudteejaam, CHEVROLET (N-35), INTERNATIONAL (N-49) ja FORD? (N-15).
Fotod: Aare-Vello Mikkelsaare kogust /via Arnold Unt/.

Ludvig Kolt, Petseri, Turuplats 14
1925. a-l Petseri linn - raudteejaam - Laura, bussiks 11 hj Ford (T39M).

Valter Rosenberg ja V. Rosenberg & Ko (vt TÜ ROOL / V. ROSENBERG & KO).
Liinid 1931. a. kevadel: Petseri linn - raudteejaam - Laura.
Liinid 1939: Petseri - Laura, Petseri - Vana-Irboska, Petseri - Värska - Võõpsu - Veriora.

J. Keerd, Petseri, Tartu 22
1940. aasta jaanuaris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris kaks "autobussiettevõtet reisijate veoks" Võrumaal ja Petserimaal: J. Keerd, Võru, Maleva 36, ja J. Keerd, Petseri, Tartu 22, mõlema ettevõtte äripidajaks oli Julie Keerd. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 4/1940)

1939: "... Huviga peab märkima asjaolu, et sealsed [Petserimaa] omnibused on väga luksuslikud ja peaaegu kogu Eesti kohta parimad. Nii on omnibuse lagi ja sisustus polsterdatud nahaga, pildid Petseri tähtsamatest kohtadest seintel, peeglid ja isegi ajanäitaja fosforilise numbrilauaga. Ka väärib märkimist, et Petseris on ainuke autobus Eesti kohta, mis on varustatud karskusmärgiga. ..." (Postimees 30.03.1939).


M U U D
P. Teeääre tööstuses ehitatud AS-i Esimene Eesti Põlevkivitööstus buss CHEVROLET (U-367). 1938. aastal Kohtla-Järve rahvamaja juures.
Fotod: Eero Olanderi kogust.
CHEVROLET (U-367) laste ekskursioonil 1940. a. suvel.
Fotod: Tarmo Riisenbergi kogust.
CHEVROLET (U-367).
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust.
1938. aasta, Kohtla-Järve rahvamaja juures. Paremal AS-i Esimene Eesti Põlevkivitööstus buss CHEVROLET (U-367), vasakul Tallinna(?) numbriga REO(?).
Fotod: Eero Olanderi kogust.
1935. aastal Õhu- ja Gaasikaitse Liidu töökojas ehitatud NMKÜ 42-kohaline luksuslik turismibuss SCANIA-VABIS (A-1205). Vasakul shassi lossimine laevalt Tallinna sadamas 5. veebruaril 1935, paremal valmis buss mais 1935 Tallinnas Lai 1 maja ees.
Fotod: Vaba Maa 8.02.1935 ja 29.05.1935 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/.
NMKÜ SCANIA-VABIS (A-1205).
Foto: Auto 1/1936.
NMKÜ SCANIA- VABIS (A-1205) 1937. a-l Pärnus.
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust.
   
NMKÜ SCANIA-VABIS (A-1205).
Foto: Mobilisti 6/1997.
NMKÜ SCANIA-VABISe salongi plaan enne (ülemine) ja pärast (alumine) 1939. a. ümberehitust /NMKÜ reisitutvustajad 1937 ja 1939; Rahvusraamatukogu/; NMKÜ bussireiside reklaam ajalehes Esmaspäev 20.04.1935 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/; detail NMKÜ reisitutvustaja "Huvireisule NMKÜ turismi autobusega" (1937) esikaanest /Rahvusraamatukogu/.
Lennuühingule AGO OÜ Mootori töökodades ehitatud reisibuss SCANIA-VABIS (A-3681) 1939/40. Foto: Eero Olanderi kogust.
1939. a. septembris valminud Tallinna linna matusebuss INTERNATIONAL (vt ERIAUTOD).
Vasakult: *septembris 1939 (foto: Esmaspäev 16.09.1939 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/);
*23.11.1941 (ER 17-64) (fotod: Raeantiik /via Heiki Muda/);
*1948. aastal (3T 12-00, tagaplaanil endine Tallinna linna Büssing-NAG Nr 39) (foto: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/).

EESTI KAITSEVÄGI

Eesti Kaitseväe diiselbuss MERCEDES-BENZ (K-331).
Fotod: Heiki Muda.
Lennubaasi aviotöö- kojas valminud autobuss MORRIS-COMMERCIAL (K-164).
Foto: Robert Nerman, Lasnamäe ajalugu, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1998 /Eesti Riigiarhiivi fotokogu/.
Eesti Kaitseväe diiselbuss MERCEDES-BENZ.
Fotod: Heiki Muda.
Eesti Kaitseväe buss FIAT Tondil 1922. a-l.
Foto: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/.

TEADMATA TALLINN NÕMME HARJUMAA TARTU
PÄRNU VILJANDI RAKVERE KURESSAARE NARVA
VALGA VÕRU PETSERI MUUD KAITSEVÄGI

OÜ MOOTOR
TALLINNA LINNAVALITSUS / TALLINNA LINNA TRAMM
TÜ ROOL / V. ROSENBERG & KO
OÜ AUTOBUSS / V.A.Ü. / PÄÄRMANN, WERNCKE, TILK, KURI; VILJANDIMAA
AUGUST KASAK / P. KUNNUS & KO, VÕRUMAA
Eesti linnadevälised bussiliinid, liinipidajad ja bussid 1925. aastal
SÕJAJÄRGSE AJA BUSSID
galerii[ät]hot.ee