|
 |
|
 |
|
|
AUTOVÕIDUSÕIDUD
Eesti Autoomanikkude Ühisuse, Eesti Autoklubi, Eesti Motoklubi ja Kaitseliidu korraldatud autovõidusõidud Eestis
1921-1940. |
| Vt ka MONTE CARLO RALLI ÜHEKSA STARTI TALLINNAST 1930-1939 |
|
1921
1. autode- ja mootorrataste võidusõit Eesti Vabariigis, pikamaasõit 28. augustil 1921.
Pikkus 140 versta. Marsruut Tallinn - Orgita - Rapla - Tallinn, start ja finish Tallinnas Kalevi aias.
Korraldajaks Eesti autoomanikkude ühisus.
Osales 8 autot ja 2 mootorratast.
Autod:
Nr. 1 - LAURIN-KLEMENT 15 hj, juht ja om. Heinrich Johanson, kaasas H. Tammer
Spordilehest; 2. kategooria (12-18 hj) teine, aeg 2:46:30, autojuhtide auhind
piisonisarv osavuse eest
Nr. 2 - PEERLESS 14 hj, juht A. Lund, om. H. Ots, kaasas Postimehe korrespondent;
2. kategooria (12-18 hj) kolmas, aeg 2:53:30
Nr. 3 - DELAGE 16 hj, juht V. Johanson, om. J. Johanson, kaasas Päevalehe
korrespondent; 2. kategooria (12-18 hj) võitja, aeg 2:43:12, keskm. kiirus
51,6 versta tunnis, võitis KM Merkuur rändkarika ja kuldauraha vastupidavuse
eest
Nr. 4 - CASE, juht ja om. Velsberg, kaasas Tallinna Teataja spordireporter, 2.
kategooria (12-18 hj) neljas, lõpetas võistluse viimasena, aeg 5:09, sellest
kulus 2:24 kokku 11 pikema seisaku peale
Nr. 5 - OPEL 12 hj, juht ja om. A. Kaupmees; 3. kategooria (9-12 hj) ainuke osaleja
ja võitja, aeg 3:05:43
Nr. 6 - N.A.G. 8 hj, juht G. Müürsepp, om. J. Pärtsel; 4. kategooria (5-8 hj) võitja,
aeg 3:39:55, sõitis kraavi, auto sai tõsiselt kannatada
Nr. 7 - ?, juht V. Gordejev, om. B. Rägastik; 4. kategooria (5-8 hj) kolmas,
aeg 3:53, diplom vastupidavuse eest
Nr. 8 - ?, juht ja om. O. Allik; 4. kategooria (5-8 hj) teine, aeg 3:43:40
1. kategooria autosid (üle 18 hj) ei osalenud.
Autode külgedele maaliti suurelt võistlusnumbrid. Igas autos sõitis peale juhi veel abiline, ajakirjanik ja ekspert.
Tallinna Teataja nimetas Johansoni autot Nr. 3 Delahaye'ks, Päevaleht, Vaba Maa ja Kaja Delage'iks.
|
 |
|
|
|
| Esimeste pikamaasõitude Tallinn - Orgita - Rapla - Tallinn rada 1938. aasta Eesti kaardil. /via Tarmo Riisenberg/. |
|
|
|
|
|
1922
2. üleriikline autode- ja mootorrataste võidusõit (pikamaasõit) 30. juulil 1922.
Pikkus 153 kilomeetrit, Tallinn - Orgita - Rapla - Tallinn, start Tallinnas näituseväljakul.
Osales 12 autot ja 4 või 5 mootorratast.
Autod:
Nr. 1 - DELAHAYE 16 hj, juht ja omanik Julius Johanson; 2. kategooria (14-17,9 hj)
võitja, aeg 2:55:30
Nr. 2 - BENZ 14 hj, juht Miks, om. Nikolajeff;
2. kat. kolmas, aeg 3:04:30
Nr. 3 - LAURIN-KLEMENT 15 hj, juht ja om. Heinrich Johanson; 2. kat. teine,
aeg 2:57:7
Nr. 4 - STEYR, juht Gordejev, om. A. Schmidt; 3. kat. (10-13,9 hj) võitja, aeg 2:31,
Gordejevile Autojuhtide ühingu eriauhind
Nr. 5 - OPEL, juht ins. John, om. Konzentra;
3. kat. teine, aeg 2:31:10
Nr. 6 - FORD 6 hj, om. Vinnal
Nr. 7 - STEYR, om. V. Schneider & Co
Nr. 8 - OPEL, juht ja om. Kaupmees; 3. kat. kolmas, aeg 2:46:10
Nr. 9 - STOEWER, juht Piik, om. Talvik; 4. kat (5-9,9 hj)
teine, aeg 2:57
Nr. 10 - OPEL, juht ins. Hessel, om. Konzentra;
4. kat kolmas, aeg 3:05:30
Nr. 11 - SELVE 8 hj, juht Ott, om. F. Badendieck & Ko;
üldvõitja, 4. kat. võitja,
aeg 2:31:19; O. Raudsepp'a rändkarikas ja autojuhtide ühisuse auhind
Nr. 12 - AGA 6 hj
Stardi ja finishi jäädvustas OÜ Estonia-Film. Benz sõitis tagasiteel 26 km enne Tallinna kraavi, sõitjad kukkusid
autost välja, kuid jäid terveks; auto sai tõsisemalt kannatada, pärast 50 min pausi ja kohendamist sõitis aga lõpuni.
Ford sõitis 4 km enne finishit ohtlikus kurvis seebivabriku lähedal kraavi, murdus esisild; Tallinnast toodi uus sild
ja üle tunni kestnud pausi järel sõitis Ford edasi. Steyr Nr 7 sõitis kraavi lausa mitu korda. Stoewer kaotas Rapla
lähedal kaassõitja, ajakirja Kodu korrespondendi Mesikäpp'a ("... Nagu viimane seletanud, vaadanud ta ringi, kui äkki
ennast põrutusest õhus tunnud olevat, kuna auto tema tagasilangemise ajaks juba alt ära oli sõitnud ..."), kes aga
suuremat viga ei saanud; auto sõitis peatumata edasi. AGA Nr 12 sõitis vastu sillaposti. "Pealtvaatajaid oli sõidutee
ääres rohkelt."
1. Eesti autode 1-km kiirusvõidusõit 10. septembril 1922.
Osales 9 autot ja 1 mootorratas, võistlus peeti Raudalu maanteel.
Autod:
CHANDLER, juht ja om. Andrejev; 1. kat., aeg 44,8 sek., kiirus 80,3 km/h
DELAHAYE, juht ja om. J. Johanson; 2. kat., aeg 50 sek., kiirus 72 km/h
STEYR 12,6 hj, juht Gordejev, om. Schmidt; üldvõitja, 3. kat. võitja, aeg 39,8 sek.,
kiirus 90,4 km/h)
OPEL 13,2 hj, juht ins. John, om. Konzentra;
3. kat., aeg 41,5 sek., kiirus 80,3 km/h
STEYR 12 hj, juht Rossmann, om. V. Schneider & Co;
3. kat., aeg 44,2 sek.,
kiirus 81,4 km/h
SELVE 8 hj, juht Ott, om. F. Badendieck & Ko;
4. kat. grupp A, aeg 48,3 sek.,
kiirus 74,5 km/h
OPEL 8 hj, juht Weber, om. Konzentra; 4. kat. gr. A,
aeg 54,8 sek.,
kiirus 65,6 km/h)
MATHIS 4,3 hj, juht Gutberg, om. B. & V. Linde; 4. kat.
gr. B, aeg 53,8 sek.,
kiirus 66,9 km/h
?
|
 |
 |
|
|
Hans Vinnali autoäri FORD T Nr 6 II pikamaasõidul 30. juulil 1922.
Foto: Raivo Laasmägi kogust. |
AGA (nr 2001) rallinumbriga 7.
Foto: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
|
|
|
|
1923
3. üleriikline autode ja mootorrataste võidusõit (pikamaasõit) 15. juulil 1923.
Pikkus 153 kilomeetrit, Tallinn - Orgita - Rapla - Tallinn, start Tallinnas näituseväljakul.
Korraldajaks Eesti autoomanikkude ühisus.
Osales 7 autot ja 3 mootorratast. Katkestas 1 auto ja 2 mootorratast.
Autod:
Nr. 1 - BUICK 15 hj, juht ja om. Jul. Johanson; üldvõitja, 2. grupi (14-17,9 hj)
võitja, aeg 2:16; O. Raudsepa rändkarikas, Autoomanike ühisuse rändkarikas
suurima kiiruse eest
Nr. 2 - DELAHAYE, juht Vold. Johanson, om. Jul. Johanson; 2. gr. teine, aeg 2:35:50
Nr. 3 - OPEL, juht ins. John, om. Konzentra;
3. gr. kolmas, aeg 6:12:48
Nr. 4 - STEYR 12,6 hj, juht Gordejev, om. V. Schneider & Co;
üldarvestuses teine,
3. gr. (10-13 hj) võitja, aeg 2:22:50; O. Raudsepa rändauhind kiireima ja
puhtaima sõidu eest, Autoomanike ühisuse rändauhind hõbekann ja
püsiauhind hõbepokaal
Nr. 5 - FIAT, juht ja om. Oja; 3. gr. teine, aeg 2:37:48
Nr. 6 - SELVE, juht Ott, om. F. Badendieck & Ko;
üldarvestuses kolmas, 4. gr.
(6-9,5 hj) võitja, aeg 2:25
Nr. 7 - APOLLO, juht ja om. Mõttus; 5. gr. (3-5,9 hj), katkestas
Igas autos istus peale juhi veel juhi abi, sõitu hindav ekspert ja ajakirjanik. Buick ja Steyr ei teinud teel
ühtegi peatust. Gordejev torkas silma eriti külmaverelise sõidustiili poolest, mis pani kaassõitjad juhile kõva
häälega teel olevatest takistustest teatama, alatasa pidurdamist nõudma, kurvide õnnestunud läbimisel "braavo"
hüüdma ja autos istunud eksperdi finishis juhile ekstaatiliselt kaela langema. Opeli kuuetunnine sõiduaeg oli
tingitud bensiinipaagi vigastusest ja bensiini lõppemisest. Apollol murdus Nõmme mäel telg ja masin katkestas.
Teede olukord oli äärmiselt ebasoodus, käänulised teed olid täis lahtisi kive ja auke. "... Teel jäi autode
alla ainult mõni üksik koer ja kana ..."
1-km võidusõit 3. juunil 1923.
Osales 8 autot ja 6 mootorratast. Võistlus peeti Raudalu maanteel. Korraldajaks Eesti autoomanikkude ühisus.
Autod:
CHANDLER, juht ja om. Vesiloik; 1. grupi (18-45 hj) võitja, aeg 49,2 sek., kiirus
73,2 km/h
MERCEDES, juht Kagovere, om. E. Rosenvald; 2. grupi (14-17,9 hj) võitja, aeg
41,8 sek., kiirus 86 km/h, võitis 1. ja 2. grupi rändauhinna
DODGE-BROTHERS, juht V. Johanson, om. J. Johanson; 2. grupi teine, aeg
44,4 sek., kiirus 81,1 km/h
STEYR, juht Karu, om. V. Lindemann; üldvõitja, 3. grupi (10-13,9 hj) võitja,
aeg 35,5 sek., kiirus 101,5 km/h, püstitas uue kiirusrekordi, võitis rändkarika
STEYR, juht Gordejev, om. Schmidt; üldarvestuses teine, 3. grupi teine, aeg
35,7 sek., kiirus 101 km/h, eelmise aasta kilomeetrisõidu võitja
APOLLO, juht ja om. Mõttus; 4. grupi (6-9,9 hj) võitja, aeg 37,2 sek., kiirus
96,7 km/h
MATHIS, juht Gutberg, om. firma Gerhardt ja Hey; 5. grupi (3-5,9 hj) võitja, aeg
46,0 sek., kiirus 78,3 km/h
GRADE(?), juht Rost, om. AS Tormolen & Ko; 5. grupi teine, aeg 57,2 sek., kiirus
63 km/h
Võistlusi filmiti, pealtvaatajaid "oli rohkesti".
1923. aasta 13. juuli hilisõhtul hukkus Pääsküla lähedal treeningsõidul mootorrattaga 90-km tunnikiirusega vastu
raudteeülesõidu tõkkepuud kihutanud Herbert Krasting. Ta oli Eestimaa autoomanikkude ühisuse liige, ametilt mootorrattur,
osalenud tsikliga varasematel Eesti võidusõitudel. Õnnetuse ajal treenis H. Krasting 15. juuli pikamaasõiduks.
|
 |
 |
 |
|
Vasakul: 1923. aasta 3. autode pikamaasõidul võitjaks tulnud Julius Johansoni BUICK. Roolis
Julius, kõrvalistmel Heinrich, taga Johan ja Voldemar Johanson.
Foto: V. Vende Esimesest autost viimase voorimeheni, Perioodika, 1989
Paremal: Julius Johanson ja tema võidetud karikad.
Foto: Spordileht Nr 13, 7.09.1923 /via Tarmo Riisenberg/. |
Õnnetult hukkunud tsiklisõitja ja moto- sportlane Herbert Krasting.
Foto: Spordileht Nr 13, 7.09.1923 /via Tarmo Riisenberg/. |
|
|
|
1924
4. autode ja mootorrataste võidusõit (pikamaasõit) 3. augustil 1924 (algselt kavas 22. juunil, lükati edasi
13. juulile, peeti lõpuks 3. augustil).
Pikkus 153 kilomeetrit, Tallinn Näituseplats - Nõmme - Orgita - Rapla - Liiva - Tallinn, start Tallinnas näituseväljakul.
Korraldajaks Eesti autoomanikkude ühisus.
Osales 3 autot ja 4 mootorratast.
Autod:
Nr. 1 - BUICK, juht ja om. Jul. Johanson; üldvõitja, aeg 2:24:30
Nr. 2 - BUICK, juht Vold. Johanson, om. Jul. Johanson; kolmas, aeg 2:40
Nr. 3 - AGA, juht Joh. Mannert, om. K. Tammann; teine, aeg 2:35
Osalevaid autosid oli erakordselt vähe, samuti ajakirjanikke. Teed olid väga porised ja libedad. Viimasena sõitis
välja nn turvamasin Punase Risti arstiga. Tallinnas Tööliste maja ees kogunes eriti suur rahvahulk, sest kuulu
järgi kavatsesid kommunistid seal keelust hoolimata oma rongkäiku alustada. Vaksali puiestee kurvis sõitis Buick
Nr 1 kõnniteele ja ajas koera alla. Politsei ajas laiali Tööliste majast väljunud kommunistid. Klimbergi
külgkorviga tsikkel sõitis suure hooga teelt välja, paiskas pikali kordnik Lille (murdis sääreluu) ja pealtvaataja
Kampsi ning põrkas vastu laternaposti, korvis sõitnud Reimann sai samuti vigastada (murdis reieluu), kuid
"seltsimeest Jumala hooleks jättes" põrutas Klimberg edasi. Julius Johanson läbis raja peatusteta, samas autos
võistlusel osalenud Päevalehe ja Spordilehe korrespondent O. Lõvi nautis juhi rahulikku sõitu (Johanson leidis
aega isegi pealtvaatajaile vastu lehvitada), kuna eelmistel rallidel kaasa sõites oli ta kaotanud "ühe mütsi ja
hamba".
1-km võidusõit 22. juunil 1924.
Osales 5 autot ja 2 mootorratast, võistlus peeti Raudalu maanteel Liival. Korraldajaks Eesti autoomanikkude ühisus.
Autod:
OPEL, juht ja om. ins. John; üldvõitja 3. kat., aeg 31,5 sek., kiirus 114,3 km/h
ADLER, juht Linnas, om. Stude; 1. kat., aeg 34,2 sek., kiirus 105,3 km/h
BUICK, juht ja om. Jul. Johanson; 2. kat., aeg 34,6 sek., kiirus 104,0 km/h
AGA, juht Mannert, om. Tammann; 5. kat, aeg 45,0 sek., kiirus 80,0 km/h
AGA, juht Müürissepp, om. Tammann; aeg 48,1 sek., kiirus 74,4 km/h
Viimaseks jäänud AGA sõitis tuuleklaasiga ja "täies sõiduvarustuses", st. tänavasõidu aksessuaare polnud eemaldatud.
6.-7. augustil 1924 osales Julius Johanson BUICKiga Läti Autoklubi korraldatud kahepäevasel 530 km pikkusel rahvusvahelisel
vastupidavussõidul. Võistles 19 autot. J. Johanson lõpetas sõidu ajaga 11 tundi 11 minutit, pälvides 6. kategooria esimese
auhinna. Volmari lähedal sõideti kolm korda kraavi ja see põhjustas kokku ligi 2-tunnise viivituse.
10. augustil 1924 osales Julius Johanson BUICKiga ka Läti Autoklubi 1-km võidusõidul Miitavi lähedal. Võistles 8 autot,
toimus nii lendstart kui paigalstart. Paigalstardis saavutas J. Johanson aja 45,3 sek ja lendstardis aja 29,1 sek (123,6
km/h), võites mõlemas stardis oma klassis esimesed auhinnad. Lisaks toimus firmade korraldatud võidusõit, kus Johansoni
mõlema stardi kombineeritud ajaks oli 73,4 sek, millega ta võitis samuti esimese auhinna.
|
|
 |
|
|
|
1924. a. 1-km sõidu võitja Fr. John oma Opeli roolis.
Foto: Agu 27/1924 /Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv (digar.nlib.ee)/. |
|
|
|
|
 |
 |
 |
 |
Võidusõit arvatavasti 1920. aastate alguses. Koht teadmata, arvatavasti Eestis.
Foto: Raeantiik /via Heiki Muda/. |
ESSEX(?) 1-km võidusõidul 15. augustil 1926?.
Foto: Toomas Paalvelt´i kogust /via Märt Aarne/. |
Johansoni BUICK tõenäoliselt 1923. või 1924. a. pikamaasõidul.
Foto: Toomas Paalvelt´i kogust /via Märt Aarne/. |
Johansoni BUICK tõenäoliselt 1923. või 1924. a. pikamaasõidul.
Foto: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
|
|
1925
Pikamaa võidusõit - ilmselt ei toimunud
1-km võidusõit 7. juunil 1925 (algselt kavas 24. mail).
Osales ? autot ja ? mootorratast, võistlus peeti Raudalu maanteel Liival. Korraldajaks Eesti Autoklubi.
Autod:
RENAULT 4 hj, juht ja om. ins. Friedrich John; üldvõitja, aeg 42,5 sek., kiirus
84,708 km/h, auhinnaks hõbekann autoklubi märgiga
AGA 6 hj, juht Johannes Mannert, om. Karl Tammann; 2. auhind, aeg 39,1 sek.,
kiirus 92,07 km/h, auhinnaks hõbeportsigar autoklubi märgiga
MATHIS 5 hj, juht ja om. August Ott; 3. auhind, aeg 50 sek., kiirus 72 km/h,
auhinnaks autokell
1-km võidusõit 23. augustil 1925.
Osales 5 autot ja 3 mootorratast, võistlus peeti Raudalu maanteel. Korraldajaks Eesti autoomanikkude ühisus.
Sõideti lendstardist ja paigalstardist.
Autod:
BUICK, juht Julius Johanson, 5. klass; võitja, ajad 33,9 ja 48,7 sek., keskm. kiirus 106,2
km/h, uus Eesti rekord
BUICK, juht H. Johanson, 5. klass; teine, ajad 44,4 ja 59,4 sek.
BUICK, juht V. Johanson, om. Freybach, 3. klass; ajad 43,3 ja 59,2 sek.
AGA, juht Mannert; ajad 40,4 ja 56,2 sek.
RENAULT
Jalgratta- ja autovõistlused 30. augustil 1925.
Tallinna spordiseltsi Union poolt oma liikmetele korraldatud võistlus.
Autodele toimus vastupidavussõit Tallinnast Haapsallu, eesmärgiks läbida teekond täpselt 3 tunniga.
SELVE, Braun, 183 punkti, võitja
AGA, E. Tammann, 185 punkti, teine
AGA, E. Vaas, 186 punkti, kolmas
AGA, A. Peelmann, 195 punkti, neljas
1925. a. suvel (ilmselt augustis) osalesid Riia autovõidusõidul Johanson 16 hj BUICKiga ja Tammann 6 hj AGAga. Osavõtjaid
oli kokku 12, võistluse pikkus 400 km. Johanson tuli "kiiruse poolest teisele kohale", Tammann oma klassis samuti teisele
kohale.
|
 |
|
|
|
Tõenäoliselt 1925. a. 7. juuni 1-km võidusõidu osalised. Vasakult F. Johni RENAULT, K. Tammanni AGA, A. Otti
MATHIS ja Julius Vanhauteni tsikkel Henderson, millega sõitis Ed. Klimberg.
Foto: Raivo Laasmägi kogust. |
|
|
|
|
1926
Autode pikamaa võidusõit 12. septembril 1926.
Pikkus 205 kilomeetrit, Tallinn - Rakvere - Tallinn, start Aeronaudi angaaride juures Lasnamäel. Korraldajaks Eesti
Autoklubi.
Osales 7 autot ja 2 mootorratast.
Autod:
AGA (Nr. 1) 5,4 hj, juht Karl Leppik, om. Karl Tammann; aeg koos peatustega
Tallinn-Rakvere 1:37:09, Rakvere-Tallinn 1:42:43,4; kokku 3:19:52; keskm. kiirus
62 km/h; 2. klassi 2. auhind märk autole
CITROEN (Nr. 2) 3,4 hj, juht Valter Sternberg; aeg koos peatustega Tallinn-Rakvere
2:13:33, Rakvere-Tallinn 2:30:19,2; kokku 4:43:52; keskm. kiirus 44,3 km/h;
1. klassi 1. auhind märk autole
FIAT (Nr. 3) 5,6 hj, juht Gordejev?, om. Eduard Veidemann?; aeg koos peatustega
Tallinn-Rakvere 2:10:53, Rakvere-Tallinn 1:51:52,1; kokku 4:02:45; keskm. kiirus
65 km/h, jäi auhinnata
BUICK (Nr. 4) 15,9 hj, juht ja om. Julius Johanson; aeg koos peatustega
Tallinn-Rakvere 1:29:44 (parim), Rakvere-Tallinn 3:19:36,1(?); kokku
4:49:20; keskm. kiirus 85 km/h; 5. klassi 1. auhind märk autole, eriauhind,
Eestipolmini rändauhind
AGA (Nr. 5) 5,4 hj, juht Johannes Mannert, om. Karl Tammann; aeg koos
peatustega Tallinn-Rakvere 1:51:33, Rakvere-Tallinn 1:47:10; kokku 3:38:43;
keskm. kiirus 63,3 km/h; 2. klassi 1. auhind märk autole, Dunlop rehvide eriauhind
ja autojuhtide seltsi "Side" auhind juhile
ESSEX (Nr. 6) 9,4 hj, juht A. Lepp, om OÜ Systema; aeg koos peatustega
Tallinn-Rakvere 1:31:47, Rakvere-Tallinn 1:34:59,4; kokku 3:06:46, kokkuvõttes
parim aeg; keskm. kiirus 65,8 km/h; 3. klassi 1. auhind märk autole
BUICK (Nr. 7) 15,5 hj, juht Nikolai Mets, om. J. Zimmermann; aeg koos peatustega
Tallinn-Rakvere 1:32:15, Rakvere-Tallinn ?; kokku 3:32:47,5 (algse eksliku info
järgi 4:04:15); keskm. kiirus 67,8 km/h; 5. klassi 2. auhind märk autole ja EAK
bensiini ökonoomsuse rändauhind
Starti ei ilmunud Chaikovsky FIATil (Nr. 8).
Osavõtjate registreerimine lõppes eelmise päeva õhtul. Ööseks jäid sõidukid pitseerituna ja valve all Aeronaudi
lennukiangaaridesse. Algselt osaleda soovinud lätlased kohale ei jõudnud. Tavapäraselt saatis võistlejaid igas autos
üks kontrolör ja üks ajakirjanik. Viimaste tähelepanekuil jättis võidusõidu korralduslik külg mõndagi soovida, start
viibis üle 1,5 tunni. Sõidu lähe anti Tallinnas, Lasnamäel, Aeronaudi angaaride juures. Mitmed osalejad sõlmisid
sealsamas enne teele asumist juhust osavalt kasutades kohale ilmunud kindlustusseltsi esindajaga elukindlustuspoliisi.
Kohalikud omavalitsused olid seekord rahvarikastes paikades välja pannud kaitseliitlastest korrapidajad. Teele oli aga
sageli loobitud suuremaid kive, kaikaid ja koguni teravate servadega raudvitsu, mis võidusõitjate autodel kumme
lõhki lõikasid. Euroopa autosid tabas sõidu ajal halva üllatusena korraldajate poolt bensiiniga varustajaks valitud
Eestipolmini viletsa kvaliteediga kütus, mis sisaldas liiva ja
muud sodi ning ummistas karburaatoreid; kuid Ameerika autodele ei paistnud see kummalisel kombel probleeme tekitavat.
Siiski andsid pea kõik osavõtjad hiljem sisse protesti ja Riiklikult Katsekojalt telliti bensiiniproovide analüüs.
1-km võidusõit 15. augustil 1926.
Osales 7 autot ja 2 mootorratast, võistlus peeti Raudalu maanteel Liival. Korraldajaks Eesti autoomanikkude ühing.
Autod:
ESSEX 9,5 hj (Nr. 1), 4. kat., juht Lepp; aeg 37,4 sek. / 44,7 sek.
AGA 5,6 hj (Nr. 2), 5. kat., juht Mannert; aeg 36,9 sek.
ESSEX tõld 9,5 hj (Nr. 3), 4. kat., juht Kessel; aeg 42,1 sek. / 42,3 sek.
FIAT 5,6 hj (Nr. 4), 5. kat., juht Ahero; aeg 44,0 sek.
FIAT 3,7 hj (Nr. 5), 5. kat., juht Mitto; aeg 42,0 sek.
BUICK 16,0 hj (Nr. 6), 2. kat., juht Jul. Johanson; aeg 32,7 sek., kiireim aeg
BUICK 11,5 hj (Nr. 7), 2. kat., juht V. Johanson; aeg 44,2 sek.
ESSEX tõld sõitis tänavavarustuses, ülejäänud autodel olid eemaldatud poritiivad, laternad jm.
Vabas Maas ja / Päevalehes toodud ajad.
1-km võidusõit 29. augustil 1926.
Osales 13 autot ja 2 mootorratast, võistlus peeti Tallinnas hipodroomil. Korraldajaks Eesti Autoklubi.
Autod:
AGA 5,4 hj (Nr. 1), 3. kat., juht Mannert; aeg 59,2 sek.
STEYR (Nr. 2), aeg 62,7 sek.
FIAT (Nr. 3), aeg 60,5 sek.
FIAT 3,7 hj (Nr. 4), 1. kat., juht Kempe; aeg 57,3 sek.
FIAT 3,7 hj (Nr. 5), 2. kat., juht Kempe; aeg 56,4 sek.
ESSEX 9,2 hj (Nr. 6), 3. kat., juht V. Johanson; aeg 60,5 sek.
FIAT (Nr. 7), aeg 63,0 sek.
CHEVROLET 10,8 hj (Nr. 8), 4. kat., juht Jõekallas; aeg 58,9 sek.
MATHIS 4,3 hj (Nr. 9), 1. kat., juht Ott, aeg 66,1 sek.
OLDSMOBILE 10,5 hj (Nr. 10/11?), 4. kat., juht Kempe; aeg 54,0 sek.
AGA 5,4 hj (Nr. 11?), 2. kat., juht Mannert; aeg 58,3 sek.
BUICK 15,9 hj (Nr. 12/13?), 5. kat., juht Johanson; aeg 53,0 sek.
?
Võistlejad sõitsid hipodroomil neli ringi, ajaarvestus toimus viimasel ringil.
Päevaleht andis sellele võidusõidule napi kommentaari: "Võidusõit ei avaldanud vaatajate peale mingit mõju, sest
sõideti kogu aeg keskmiselt 60 kilomeetrilise tunnikiirusega, missugust kiirust iga taksiauto Pirita teel ületab.
Paistis, et siin pole tegemist võidusõiduga, vaid mõnel muul eesmärgil korraldatud ettevõttega. Peale võidusõitu
jagati välja auhinnad, mida oli pea sama palju kui osavõtnud sõidukeid."
Kaja kirjeldas aga Bibendumi etteastet: "Lõpu naljapalana sõidutati publiku eest üht imelikult riietatud meest mööda.
Selle kostüüm koosnes täielikult mitmekaliibrilistest autokummidest ja andis mehele päris naljakalt suure välimuse.
See mees oli muidugi reklaami artikkel, nagu pärast selgus, "Michelin'i" autokummidele, kes Tallinna esituse
("Tarmo") käsul võidusõidu ajal hipodroomil jalutas, võitjatele aplodeeris ja muidki naljanumbreid kaasa tegi."
|
 |
 |
 |
 |
1926. aasta pikamaasõit. Komisjon kontrollib autosid võidusõidule eelnenud päeval 11.09.1926 Tallinnas
Lasnamäel Aeronaudi lennukiangaaris. Vasakul Aga (reg-nr 2200), paremal Buick.
Vt ka Päevaleht 12.09.1926.
Fotod: Ardi Tedrekini kogust. |
Tõenäoliselt 1926. a. 12. septembri pikamaasõit. Vasakul ilmselt finish Lasnamäel Aeronaudi angaaride juures.
Sõidukid vasakult paremale: Buick nr. 7, Buick nr. 4, Essex nr. 6, Aga nr. 5, Fiat nr. 3, Aga nr. 1 (reg-nr 2205), Citroen
nr. 2 (reg-nr 2378) ja ainukene võistluse lõpetanud mootorratas Harley-Davidson nr. 1 (reg-nr 102, juht Kiin). Parempoolsel
fotol Aga nr. 1 sõidab Tallinn- Narva maanteel üle Iru silla.
Fotod: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
|
|
1927
Autode rahvusvaheline pikamaa võidusõit 28. augustil 1927.
Pikkus 270 kilomeetrit, Tallinn - Rakvere - Tallinn, start Aeronaudi angaaride juures Lasnamäel. Korraldajaks
Eesti Autoklubi.
Osales 9 autot, sh. 3 Lätist. Katkestanuid 3.
Autod:
RENAULT 35 hj (Nr. 1), juht ja om. Klimberg; üldarvestuses teine, aeg 4:52:08
ALFA-ROMEO 12 hj (Nr. 2), Läti, juht Jakobson, om. pr. Emilie Schönberg; üldarvestuses
kolmas, aeg 4:57:17
BUICK 16 hj (Nr. 3*), juht ja om. J. Johanson; katkestas
BUICK 15,1 hj (Nr. 4*), Läti, juht Pullen, om. ins. H. Schönberg; üldarvestuses
viies, aeg 5:50:05,8
FIAT 14 hj (Nr. 5*), Läti, juht Silin, om. Wulff; üldarvestuses seitsmes, aeg 7:16:34,8
BUICK 15,1 hj (Nr. 6), juht Nikolai Mets, om. Zimmermann; katkestas
HORCH 10,3 hj (Nr. 7), juht ja om. Jeets; üldarvestuses kuues, aeg 5:55:58
AGA 5,4 hj (Nr. 8), juht Mannert, om. Tammann; üldvõitja, aeg 4:38:04,5
AGA 5,4 hj (Nr. 9), juht Kangropool, om. K. Tammann; üldarvestuses neljas,
aeg 5:10:36
* Kaja järgi: Nr 3 Buick, Riia, om. Schönberg; Nr. 4 Wolf, Riia; Nr. 5 Buick, juht ja om. J. Johanson
Esmakordselt kujunes sõit rahvusvaheliseks - osales kolm autot Lätist.
Võitjaks tulnud AGA Nr. 8 läbis võidusõidu ilma ühegi peatuse ja viperuseta täiesti puhtalt. Buick Nr 6 sõitis
tagasiteel 4. km-l Rakverest Tallinna suunas Päide veski juures järsus kurvis kraavi, mattes enda alla kõik 5 sõitjat;
kraavi kukkunud inimesed said aga ainult põrutada, vigastatud auto jäi teele, reisijad sõitsid Rakverest Tallinnasse
tagasi rongiga. AGA Nr 9 "... lendas 80 klm. Tallinnast, samuti käänakul, kummuli ja tõusis kukkumisel otseloodis
püsti ja langes ratastele tagasi. Sõitjad said tugevalt põrutada ja veristasid oma näod ...", auto jätkas pärast 10
minutilist pausi sõitu. Renault Nr 1 põrkas tagasiteel kokku reg-märki 13 kandva Tartu autoga Ansaldo, "mille suur
Renault teele põiki ette paiskas". Võistluse favoriit Buick Nr 3 katkestas juba 12. km-l mootori süttimise tõttu.
2-istmelises Läti Alfa-Romeos eksperdina kaasa sõitnud Auto-Tanki divisjoni leitnant Padar kirjeldas Päevalehele
ebaharilikku vahejuhtumit: "... Tagasisõidul 40 km. enne Tallinnat juhtus haruldast sorti ootamatus. Tee kõrval seisis
mees naisega ja nende juures kolm väikest last. Mees oli maainimese riietuses, keskealine ja näis väga kummalisena.
Sõitsime 100-km. kiirusega. 15 meetrit autost eemal heitis mees ennast keset teed pikali auto ette, nähtavalt ilmse
kavatsusega autost ennast surmata lasta. Mees viskas enese vasakule küljele, silmnägu auto poole. Asja viivitamatult
hinnates suutis lätlasest autojuht sõiduki keerata vasakule, nii et auto meest riivas ainult pisut. Peatust ei tehtud."
1-km võidusõit 24. juulil 1927.
Osales 9 autot ja 2 mootorratast, võistlus peeti Raudalu maanteel. Korraldajaks Eesti Autoklubi.
Autod:
ALFA-ROMEO, Läti, juht Jakobson, om. Schönberg; üldvõitja, 4. kategooria
esimene, aeg lendstardist 27,6 sek., paigalstardist 43,1 sek. Püstitas uue Eesti
rekordi ja võitis Eesti Autoklubi rändkarika.
FIAT, juht Kempe, om. Vinnal; 1. kategooria esimene,
aeg lendstardist 46,5 sek.,
paigalstardist 64,0 sek.
RENAULT, juht ja om. dr. Krause; 1. kat. teine, aeg lendstardist 53,6 sek.,
paigalstardist 77,7 sek.
CITROEN, juht ja om. J. Citron; 1. kat., aeg lendstardist 58,6 sek., paigalstardi
katkestas mootoririkke tõttu, auhind jäi välja andmata
AGA, juht Mannert, om. K. Tammann; 2. kat. esimene, aeg lendstardist 40,3 sek.,
paigalstardist 60,3 sek.
FIAT, juht Kempe, om. M. Kolk; 2. kat. teine, aeg lendstardist 42,4 sek.,
paigalstardist 61,7 sek.
BUICK, juht Kempe, om. A. Brandmann; 4. kat. esimene auhind, aeg lendstardist
33,8 sek., paigalstardist 49,6 sek.
BUICK, juht ja om. J. Johanson; 4. kat. teine auhind, aeg lendstardist
35,7 sek., paigalstardist 54,3 sek.
RENAULT, juht ja om. Klimberg; 5. kat. ainsa osalejana sai esimese ja teise auhinna,
aeg lendstardist 29,7 sek., paigalstardist 46,5 sek.
1-km võidusõit 7. augustil 1927.
Osales 10 autot ja 3 mootorratast, võistlus peeti Raudalu maanteel. Korraldajaks Eesti autoomanikkude ühing.
Autod:
RENAULT, juht Klimberg; aeg 29,3 sek.
AGA, juht Mannert; aeg 36,3 sek., 4. ja 6. klassi võitja
ESSEX, juht Kessel; aeg 39,2 sek., 4. kl. teine
CHEVROLET, juht ?; aeg 50,8 sek., 4. kl. kolmas
BUICK, juht ja om. Jul. Johanson; aeg 39,5 sek., 6. kl. teine
AGA, juht ?; aeg 36,7 sek., 2. kl. võitja
|
|
 |
 |
 |
 |
J. Mannerti juhitud AGA nr. 8 pikamaavõidusõidu stardis 28.08.1927.
Foto: Päevaleht 30.08.1927 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/ |
Nikolai Metsa juhitud J. Zimmermanni Buick nr. 6 pikamaavõidusõidu stardis 28.08.1927.
Fotod: Ardi Tedrekini kogust. |
 |
|
 |
|
24.07.1927 toimunud 1-km võidusõidust osavõtjad. Eest: Renault, Buick nr 3, Buick nr 2, AGA nr 7, Renault
nr 5, Citroen nr 9 ja Fiat. Puuduvad või ei paista Alfa-Romeo ja teine Fiat.
Foto: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
 Fiat (nr 2412, võistlusnr 5?) ilmselt Raudalu mnt-l 1926-27 (kirjelduse järgi J. Raudsiku Fiat
I Tartumaa autode 1-km võidusõidu stardis 07.10.1928, kuid seal osalesid väidetavalt ainult Tartus registreeritud autod ja ilmselt ei
kasutatud võistlusnumbreid).
Foto: Rahvusarhiiv EAA.2111.1.15181.2 /via Rein Veldi/. |
|
|
1928
Pikamaa võidusõit - ilmselt ei toimunud
1-km võidusõit - ilmselt ei toimunud
I Tartumaa autode 1-km võidusõit Tartus 7. oktoobril 1928 (algselt kavas 30.09.1928).
Korraldajaks Eestimaa Autojuhtide ja Mototehnikute Ühingu Tartu osakond.
Osales 20 autot (2 jäi starti tulemata) ja 2 mootorratast. Rongkäigust Vabaduspuiesteelt võistluspaika
võttis osa umbes 50 autot.
Võistlus toimus Riia maanteel lendstardist.
Autod:
RENAULT, juht ja om. Ed. Klimberg, üldvõitja, 5. klassi esimene, aeg 31,0 sek
BUICK (reg-nr 225), juht Hackenschmidt, om. J. Kahu?, 5. klassi teine, aeg 35,2 sek
BUICK (reg-nr 130), juht ja om. Mihkel Kimmel, 4. klassi esimene, aeg 37,1 sek
BUICK (reg-nr 36), juht ja om. Rudolf Mitt, 4. klassi teine, aeg 42,8 sek
BUICK (reg-nr 169), juht V. Tamm, om. Martinson, 4. klassi kolmas, aeg 42,9 sek
CHANDLER (reg-nr 228), juht Rusch, om. Schults?, 3. klassi esimene, aeg 41,0 sek
GRAHAM-PAIGE, juht Klaos, om. Riiker?, 3. klassi teine, aeg 41,9 sek
CHRYSLER (reg-nr 224?), juht Pikson, om. Jakobson, 3. klassi kolmas, aeg 44,1 sek
ERSKINE (reg-nr 240), juht V. Ilves, 2. klassi esimene, aeg 41,1 sek
ESSEX (reg-nr 135), juht A. Kiipsar, 2. klassi teine, aeg 42,2 sek
ESSEX (reg-nr 33), juht V. Tiisland (Tiisman?), om. A. Jagusson, 2. klassi kolmas,
aeg 42,2 sek
CITROEN (reg-nr 211), juht ja om. K. Pari, 1. klassi esimene, aeg 48,8 sek
CITROEN (reg-nr 128), juht ja om. Veinstein, 1. klassi teine, aeg 49,5 sek
FIAT (reg-nr 102?), juht ja om. J. Raudsik, 1. klassi kolmas, aeg 51,8 sek
Tallinlane Ed. Klimberg sai võistelda, kuna tema auto registreeriti ajutiselt Renault' esindaja firma
Konzentra Tartu edasimüüja nimele.
1928. aasta 9. septembril Riias peetud Läti Autoklubi 1-km võidusõidul tuli esimeseks Eduard Klimberg,
kes saavutas oma 35-hj Renault'ga paigalstardis aja 40,8 sek, lendstardis 24,5 sek ja keskmise kiiruse
148 km/h. Kokku võitis Klimberg 5 auhinda.
|
|
1929
Eesti Autoklubi otsustas teede halvale seisukorrale viidates 1929. aastal võidusõite mitte korraldada.
14. juulil 1929 osales Eesti autosportlane Eduard Klimberg oma 36-hobujõulisel Renault'l Saksamaa GP-l Nürburgringil.
Kaassõitjaks oli tallinlane Saharov. Klimberg katkestas 12. ringil, enda sõnul rehvitagavara lõppemise tõttu.
Vt artikkel Eestlane pöörasel võiduajamisel (Uudisleht 24.07.1929).
Fotod Klimbergi Renault'st on ilmunud: Auto 7/1928 esikaas ja lk 195; Auto 8/1929 lk 191 (Nürburgringi stardis);
Uudisleht 24.07.1929 lk 3; Tallinna Teataja 13.09.1930 lk 1.
|
|
 |
 |
|
|
Ed. Klimbergi suur RENAULT.
Fotod: Tallinna Teataja 13.09.1930 ja Uudisleht 24.07.1929 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/ |
|
|
|
|
1930
Rahvusvahelisena kavandatud pikamaa võidusõit jäi osavõtjate vähesuse tõttu ära.
Eesti Autoklubi kavatses võidusõidu pidada 14. septembril 1930, kuid oodatud paarikümne
osaleja asemel Eestist, Soomest ja Lätist registreerus lõpuks vaid 7 autot Eestist:
Evald Puhk CHEVROLET 3180 ccm, O. Bidder FORD 3285 ccm, A. Zimmermann AUBURN
4910 ccm, Ida Demin NASH 3375 ccm, C. Tammann DKW 780/1326 ccm, J. Jeets HORCH
2600 ccm, E. Veidemann BUICK 3400 ccm. Nõuetekohaselt oli esindatud vaid D-klass.
Esindusäridest toetasid võistlust vaid General Motorsi, Fordi, DKW ja Auburni esindajad.
1-km võidusõit oli kavandatud 15. septembrile ja jäi samuti ära.
/ 1930. aasta septembris lahvatas Narva mnt. 12 garaazhis põlema kuulus, eelmisel kümnendil mitmeid auhindu võitnud
Julius Johansoni võidusõidu-BUICK. Auto taastati. /
|
|
1931
Pikamaa võidusõit 16. augustil 1931.
Pikkus üle 270 kilomeetri, Tallinn - Jõelähtme - Aegviidu - Jäneda - Aravete - Järva-Jaani - Kõpu - Väike-Maarja -
Rakvere - Haljala - Viitna - Kiiu - Tallinn.
Start ja finish Lasnamäe angaaride juures. Korraldajaks Eesti Autoklubi.
Osales 8 autot ja 5 mootorratast, millest lõpetas 8; oodatud soomlased ja lätlased jäid tulemata.
Tegemist oli viimase Eesti Autoklubi korraldatud pikamaasõiduga, lõplikult jagati välja kõik rändauhinnad.
Autod:
Nr. 1 - OAKLAND, lahtine, C-klass, juht Veerman?, om. Ed. Neggo?, katkestas 61. km-l
Aegviidu lähedal käigukasti rikke tõttu
Nr. 2 - FORD, lahtine, 12 hj, 3300 ccm, C-klass, juht K. Miks, om. AS Estakland;
üldarvestuses kolmas, aeg 3:25:10, keskmine kiirus 80,6 km/h, 300 trahvipunkti
Nr. 3 - AUBURN, kinnine, 16 hj, 4382 ccm, B-klass, juht ja om. August Zimmermann;
üldarvestuses teine, aeg 3:09, keskm. kiirus 85,31 km/h, ilma trahvipunktideta
Nr. 4 - AUBURN, kinnine, 11,6 hj, 3016 ccm, D-klass, juht ja om. J. Lorup; üldarvestuses
neljas, aeg 3:31,5, keskm. kiirus 76,5 km/h, 25 trahvipunkti
Nr. 5 - HORCH, lahtine, 2600 ccm, D klass, juht ja om. J. Jeets; üldarvestuses viies, aeg
3:59:46, keskm. kiirus 67,5 km/h, ilma trahvipunktideta
Nr. 6 - BUICK (põlengust taastatud auto), lahtine, juht ja om. Julius Johanson; Väike-
Maarja ja Rakvere vahel jäi auto alla suur koer, avarii tagajärjel purunes õlikraan ja
mootor jooksis õlist tühjaks, uue õli hankimine võttis 2 tundi, hiljem kulus kummi
parandusele veel tund, lõppkokkuvõttes Johanson diskvalifitseeriti, kuna oli teel
olnud üle 6 tunni.
Nr. 7 - CHEVROLET, lahtine, 12 hj, 3137 ccm, C-klass, juht H. Tael, om. J. Puhk ja Pojad;
üldvõitja, aeg 3:06 -2 min bensiini tankimise aega, 225 trahvipunkti, keskmine
kiirus 83,0 km/h (ilma trahvita 87,8 km/h)
Nr. 8 - DKW, 1,88 hj, 883 ccm, E-klass, juht Mannert, om. W. Reuss; üldarvestuses kuues,
aeg 4:27, keskm. kiirus 60,1 km/h, 250 trahvipunkti
Nr. 1 all väljuma pidanud ins. Ivandi RENAULT ei startinud.
Võistluse võitnud Chevrolet oli 1929. aasta mudel, läbinud üle 2000 kilomeetri ja seda juhtis Puhkide peamontöör,
20-aastase juhistaazhiga Heinrich Tael. Jeetsi Horchil oli vanust juba 9 aastat ja läbisõit 40 500 km. Esialgu pidid
osalema ka soomlased ja lätlased, kuid mingil põhjusel jäid nad tulemata. Horchis sõitnud Vaba Maa ajakirjanik
täheldas teel küll lehmi ja talumeeste heinakoormaid, küll jalgrattureid, kes jonnakalt viimse võimaluseni keset
teed sõitsid.
1-km võidusõit 18. augustil 1931.
Osales 5 autot ja 5 mootorratast. Võistlus peeti Raudalu maanteel. Korraldajaks Eesti Autoklubi.
Autod:
FORD, juht Miks, om. AS Estakland; B-klass, aeg
paigalstardis 48,4 sek. (74 km/h),
lendstardis 33,42 sek.
CHEVROLET, juht Tael, om. J. Puhk ja Pojad; B-klass, aeg
paigalstardis 44,80 sek.,
lendstardist 30,65 sek. (80 km/h), lendstardis 30,65 sek. (118 km/h)
MARQUETTE, juht Tael, om. J. Puhk ja Pojad; B-klass, aeg
paigalstardis 44,75 sek.,
lendstardist 32,20 sek. (80 km/h), lendstardis 32,2 sek. (112 km/h)
HORCH, juht ja om. J. Jeets; C-klass, aeg paigalstardis 60,40 sek. (56 km/h),
lendstardis 42,70 sek. (84 km/h)
DKW, juht Mannert, om. W. Reuss; E-klass, aeg paigalstardis 54,25 sek. (66,30 km/h),
lendstardis 40,10 sek. (90 km/h)
"Võistlust jälgis paartuhat inimest ja võistluskohal oli enam kui 50 autot".
Eesti Motoklubi I tähesõit Narva-Jõesuusse 22.-24. juuni 1931.
Osalesid ainult mootorrattad.
Eesti Autoklubi kombinatsioon-võidusõit klubi liikmetele 15. november 1931.
Osales 3 võistlejat. Esikoha sai E. Neggo.
|
|
 |
 |
|
|
Vasakul: MARQUETTE (Nr 14) ja CHEVROLET (Nr 12) Pirita teel 1930. a-tel (18. augustil 1931
kilomeetrisõidu ajal?).
Foto: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/.
Paremal: Zimmermanni AUBURN (A-1452) pikamaavõidusõidul 16.08.1931.
Foto: Rahvaleht 18.08.1931 /Digiteeritud eesti ajalehed
(dea.nlib.ee)/ |
|
|
|
|
1932
1-km võidusõit 11. septembril 1932.
Osales 4 autot ja ligi 20 mootorratast. Võistlus peeti Raudalu maanteel, korraldajaks esmakordselt Eesti Motoklubi.
Autod:
DIXI , Arno Koch; 10. klassi (autod kuni 750 ccm) võitja, aeg 49,4 sek.,
kiirus 72,9 km/h
CITROEN (785 ccm), Leopold Markovitsh; 11. kl. (autod kuni 1500 ccm) võitja,
aeg 66,6 sek., kiirus 54,1 km/h
CHEVROLET (3150 ccm), Heinrich Tael; 12. kl. (autod üle 1500 ccm) võitja, aeg
31,6 sek., kiirus 113,9 km/h
DODGE-BROTHERS (3000 ccm), Arnold Pipra; 12. kl. teine, aeg 34,6 sek., kiirus
104,0 km/h
Eesti Motoklubi II tähesõit mootorratastele ja autodele 2.-3. juuli 1932.
Startis 4 autot ja 34 mootorratast, katkestas 15 mootorratast.
Marsruut Tallinn - Jõhvi - Mustvee - Tartu - Räpina - Võru - Valga - Pärnu - Haapsalu - Tallinn, kokku 875 km.
Autod:
FIAT, Fred Olbrei; startis Haapsalust
CHEVROLET, Paul Richter; startis Pärnust
BUICK, Julius Johanson; startis Pärnust
HORCH, J. Jeets; startis Haapsalust
|
|
1933
I Eesti mootorrataste ja autode suursõit ehk Estonian TT (Tourist Trophy) Pirita - Kose - Kloostrimetsa
ringteel 7. septembril 1933.
Korraldajaks Eesti Autoklubi Mootorratta Sektsioon. Osalesid vaid mootorrattad.
1-km võidusõit 11. juunil 1933.
Osales 7 autot, 12 soolomootorratast ja 11 külgkorviga mootorratast. Võistlus peeti Raudalu maanteel. Korraldajaks
Eesti Motoklubi.
Autod:
DKW (600 ccm), Joh. Mannert; 8. klassi (väikeautod kuni 750 ccm) võitja, aeg 41,4
sek., kiirus 87,0 km/h
DIXI, A. Koch; 8. klassi teine, kiirus lendstardist 50 km/h, paigalstardist 51,5 km/h
MG (847 ccm), A. Koch; 9. klassi (autod kuni 1800 ccm) võitja, aeg 30,8 sek.,
kiirus 116,9 km/h
OPEL (1780 ccm), A. Poolgas; 9. klassi teine, aeg 41,0 sek., kiirus 87,8 km/h
CITROEN, A. Poolgas; kiirus 56,2 km/h
DELAGE (2000 ccm), A. Pipra; 10. klassi (autod üle 1800 ccm) esimene, aeg 34,8
sek., kiirus 103,4 km/h
DODGE (2800 ccm), A. Pipra; 10. klassi teine, aeg 35,0 sek., kiirus 102,9 km/h
Pealtvaatajaid umbes paar tuhat.
Eesti Motoklubi III tähesõit mootorratastele ja autodele 22.-23. juuli 1933.
Startis 22 mootorratast ja 4 autot, lõpetas vastavalt 10 ja 2.
Start Tallinnast, võistlejad katsid viieharulise edasi-tagasi marsruudi linnade Paldiski, Haapsalu, Pärnu, Paide ja
Rakvere vahel kokku 1002 km, linnade järjekord oli võistleja valida.
Autod:
DELAGE (nr 1), 7. klass (autod üle 2000 ccm), A. Pipra; katkestas
DKW (nr 3), väikeautode klass (kuni 1000 ccm), Eugen Glaudan, kaassõitjad Küplock
ja Mannert
OPEL (nr 5), keskmiste autode klass, Arseni Poolgas, 3 kaassõitjat, sh H. Küttim
CITROEN, keskmiste autode klass, Leppo Markovitsh, kaassõitja Teem(?); katkestas
A. Pipra sõitis oma valge-sinitriibulisel lahtisel Delage'il teel Paldiskisse Harku koloonia lähedal rehvide lõhkemise
tõttu kraavi, auto sai tõsiselt kannatada. Õnnetuse olevat põhjustanud sihilikult teele asetatud pudelikillud. L.
Markovitshi 2-istmeline Citroen langes välja roolirikke tõttu, mille olevat põhjustanud ühe kaasvõistleja-autosõitja
ohtlikust manöövrist tingitud kraavisõit. Ühe auto rataste all hukkusid lammas ja tuvi, lehm pääses hädavaevu eluga.
Tähesõidu võitjate väljakuulutamisele järgnes skandaal, kuna selgus, et Eesti Autoklubi motosektsiooni mõnede liikmete -
üldvõitja Eduard Johansoni ja klassivõitja Hennoki - mootorrattaid oli veetud määrustevastaselt võistluse ajal teiste
sõidukite järel.
1933. aasta 18. juunil Riia-Pihkva maanteel peetud Läti motoklubi 1-km võidusõidul tuli esimeseks Arno Koch oma
847 ccm MG-l saavutades kiiruse 122,5 km/h ja aja 29,4 sek.
|
|
1934
II Eesti suursõit ehk Estonian TT Pirita - Kose - Kloostrimetsa ringteel 16. septembril 1934.
Autosid osales 7:
BUICK (nr 1), J. Johanson; katkestas 7. ringil mootoririkke tõttu
AUBURN (nr 2), J. Lorup; kolmas, keskm. kiirus 72,72 km/h
CHEVROLET (nr 4), H. Tael; üldvõitja, aeg 51:32, keskm. kiirus 78,72 km/h
MG (nr 5), A. Koch; katkestas 1. ringil
SINGER (nr 6), T. Ferrier, Inglismaa (Eestis elanud inglane); teine, keskm. kiirus 74,05 km/h
DKW (nr 7), J. Mannert; neljas, keskm. kiirus 69,50 km/h
HANOMAG (nr 8?), Stadie, Saksamaa; viies, keskm. kiirus 67,05 km/h
Rahvalehe järgi oli nr 3 all stardiprotokollis Lepo Markovitsh Chevrolet'l ja "...Kahetseda tuleb, et osa võtta ei
saanud noor Scheel, pankur Scheeli poeg, kellel on hea võidusõiduauto, mis arendab tunnis kiirust 130 kilom. Noormees
treenis, kuid ema, kes parajasti voodis haige, keelas noorel autosportlasel osavõtu võistlustest. Noor Scheel oli
suurema osa suvest Tapal taksiauto juhiks ja seetõttu ei saanud aega treenida võidusõitu." (Rahvaleht 17.09.1934)
1-km võidusõit 10. juunil 1934
Osales 9 võistlejat. Võistlus peeti Raudalu maanteel. Korraldajaks Eesti Motoklubi.
Autosõitjatest osales vaid Arno Koch oma 847 ccm MG-l, kes saavutas "keskpärase aja ning võitis jäädavalt autoklubi rändauhinna
kiiremale autole". Aeg lendstardist oli 31,5 sek. ja kiirus 114,3 km/h.
Eesti Motoklubi IV tähesõit mootorratastele ja väikeautodele Pärnusse 23. juunil 1934.
Start Tallinnast, Rakverest, Tartust ja Viljandist; finish Pärnus.
Osales kokku 66 sõidukit, neist vähemalt 9 autot. Katkestas eri andmetel 11 või 18 võistlejat.
Tallinnast startinud autod:
Seniorid
MG (nr 3), A. Koch; 5. klass (autod alla 2000 ccm)
DKW (nr 7), J. Mannert; 5. klass, senioride 5. klassi (väikeautod) võitja
Juniorid
DKW (nr 4), H. Hechel; 5. klass (autod alla 2000 ccm), junioride väikeautode klassi võitja
AUSTIN (nr 2), J. Eier; 5. klass, klassi teine
AUBURN, H. Küttim; 6. klass (autod üle 2000 ccm)
FORD (nr 5), E. Reinap; 6. klass
CHEVROLET, L. Markovitsh; 6. klass
Mujalt startinud autod:
CHRYSLER, J. Ott; startis Viljandist, junioride 6. klass, klassi võitja
AUSTIN, Juhkam; startis Viljandist
I Viljandi autode ja mootorrataste võistlused 12. augustil 1934.
Korraldajaks Eesti Motoklubi Viljandi osakond.
Osalesid ainult mootorrattad.
Rakvere mootorsõidukite võistlused 2. septembril 1934.
Korraldajaks Eesti Motoklubi Rakvere osakond. Võistlus toimus Rakvere staadionil.
Osales 1 auto ja 14 mootorratast.
Autol võistles L. Markovitsh Tallinnast.
|
 |
 |
 |
|
II Eesti suursõit 16. septembril 1934. Johannes Lorupi AUBURN (A-205), Heinrich Taela CHEVROLET, Arno Kochi MG,
Tom Ferrieri SINGER, Johannes Mannerti DKW ja sakslase Stadie HANOMAG.
Foto: Rain Vaikla kogust. |
|
|
|
1935
III Eesti suursõit ehk Estonian TT Pirita - Kose - Kloostrimetsa ringteel 15. septembril 1935.
Välismaalastest osalesid soomlased, rootslased, lätlased, sakslased.
Autod läbisid 10 ringi, kokku 67,6 km.
Suur klass (üle 1,5-liitrised autod):
1. - MERCEDES-BENZ, K. Ebb, Soome; aeg 41:01,8 / keskmine kiirus 98,87 km/h
2. - BUGATTI, E. Elo, Soome; 43:52,0 / 92,48 km/h
3. - FORD, A. Wallenius, Soome; 44:16,0 / 91,64 km/h
4. - CHRYSLER, A. Sorri, Soome; 44:48,2 / 90,54 km/h
5. - FORD, A. Patama, Soome; 44:50,0 / 90,48 km/h
6. - STUDEBAKER, J. Johanson, Eesti; 46:07,0 / 87,96 km/h
Väike klass (alla 1,5-liitrised autod):
1. - MG, Scheel (esines varjunime Rony Rocy all), Eesti; 51:37,5 / 78,58 km/h
Teine võistleja selles klassis sakslane K. Stadie oli sunnitud katkestama.
Autodel kavatsesid algselt Eestist osaleda veel ka A. Koch, L. Markovitsh ja H. Tael (viimane A. Citroni äsja ostetud
ALFA-ROMEOga), kuid jäid eri põhjustel starti tulemata.
Pealtvaatajaid oli Päevalehe hinnangul kuni 10 000, hilisematel andmetel koguni 25 000. Võistlused avas riigivanem
Konstantin Päts.
Pikamaa võidusõit 270 km autodele ja mootorratastele oli Eesti Autoklubil kavas pidada 18. augustil 1935 marsruudil
Tallinn - Rakvere - Tallinn. Ägedate vihmasadude tõttu raskestiläbitavaks muutunud teed sundisid aga klubi võidusõitu
teadmata ajale (septembri lõppu?) edasi lükkama.
1-km võidusõit 26. mail 1935.
Raudalu maanteel, korraldajaks Eesti Motoklubi.
Autod:
STUDEBAKER (5500 ccm), Julius Johanson, võitja; kiirus lendstardist 148,8 km/h,
paigalstardist 94,3 km/h
Johanson saavutas uue Eesti autode kiirusrekordi, purustades 1933. a-st Arno
Kochi nimel olnud tipptulemuse 116,9 km/h ning ka aastaid tagasi lätlase
Jakobsonsi(?) Alfa-Romeol sõidetud absoluutse Eesti pinnal fikseeritud autode
kiirusrekordi 130 km/h.
CHEVROLET (3300 ccm), Leopold Markovitsh, teine; kiirus lendstardist 103,3 km/h,
paigalstardist 74,6 km/h
ADLER-TRUMPF (1700 ccm), E. Glaudan, kohta välja ei antud
Pealtvaatajaid Päevalehe hinnangul üle 5000, pääsmetega üle 2500.
1-km võidusõit 16. juunil 1935.
Raudalu maanteel, korraldajaks Eesti Autoklubi Mootorratta Sektsioon
Autod:
STUDEBAKER 5500 ccm, J. Johanson, B-klassi (autod üle 2000 ccm) võitja;
lendstardist aeg 22,5 sek. / kiirus 160,0 km/h, paigalstardist 35,8 sek. / 100,56
km/h J. Johanson purustas oma maikuise Eesti autode kiirusrekordi.
MG 1287 ccm, Rony Rocy (Scheel), B-klassi teine; lendstardist 27,8 sek. / 129,50
km/h, paigalstardist 45,2 sek. / 79,65 km/h
CHEVROLET 3150 ccm, L. Markovitsh, B-klassi kolmas; lendstardist 33,2 sek. /
108,43 km/h, paigalstardist 49,4 sek. / 72,87 km/h
CITROEN 1750 ccm, K. Vellner, D-klassi (autod kuni 2000 ccm) võitja; lendstardist
aeg 35,0 sek. / kiirus 102,86 km/h, paigalstardist 53,4 sek. / 67,41 km/h
ADLER-TRUMPF 1630 ccm, E. Glaudan, D-klassi teine; lendstardist 35,0 sek. / 102,86
km/h, paigalstardist 55,2 sek. / 65,22 km/h
HILLMAN 1185 ccm, H. Tael, E-klassi (autod kuni 1500 ccm) võitja; lendstardist aeg
37,2 sek. / kiirus 96,77 km/h, paigalstardist 62,5 sek. / 57,6 km/h
MORRIS 918 ccm, S. Kletski, E-klassi teine; lendstardist 38,6 sek. / 93,26 km/h,
paigalstardist 59,2 sek. / 60,81 km/h
Eesti Motoklubi V juubeli-tähesõit mootorratastele ja autodele Viljandisse 22.-23. juunil 1935.
Seniorid läbisid marsruudi Tallinn - Pärnu - Vändra - Rae - Türi - Rakvere - Tartu - Räpina - Petseri - Võru -
Otepää - Viljandi, kokku 743 km.
Juniorid startisid vabal valikul Tallinnast, Tartust, Rakverest või Pärnust ja läbisid 160-172,5 km.
Kokku 89 startinust lõpetas tähesõidu 81 osalejat. Tallinnast asus teele 71, Tartust 8, Rakverest 8 ja Pärnust
2 võistlejat.
Senioride klassis võistles 3 ja junioride klassis u. 15 autot.
Autoga osalenute hulgas olid:
ADLER-TRUMPF 1630 ccm, Eugen Glaudan; 998 punkti, senioride klassi üldvõitja,
rahaline-, individuaalne- ja Tavasti rändauhind
ADLER-TRUMPF 1630 ccm, M. zur Mühlen; senioride autoklassi võitja
CHEVROLET, L. Markovitsh; senioride klass, katkestas Pärnus
DKW 700 ccm, M. Madisson; junioride autoklassi võitja
ADLER-TRUMPF-JUNIOR 1000 ccm, Kurt Freiberg (a-st 1936 Aarne Raidna) (Nr 5); junioride
autoklassi teine
AUSTIN 1125 ccm, Meta Tepp (Nr 8); junioride autoklassi kolmas, daamide
rändauhind
?, Hans Gross (Nr 6); junioride klass
?, Joh. Otto (Nr 9); junioride klass
Juubelitähesõidu korralduse üle avaldati lehtedes rohkesti kriitikat, muuhulgas näiteks finishi korralduse kohta Viljandis.
Rahulolematust ja vaidlusi tekitas punktiarvestus, kuid ametlikke proteste sisse ei antud ja välja kuulutatud tulemusi
ümber ei arvestatud.
II Viljandi autode ja mootorrataste võistlused 21. juulil 1935.
Korraldajaks Eesti Motoklubi Viljandi osakond.
Osalesid ainult mootorrattad.
I Pärnu auto- ja mootorrattavõistlused ehk mootorsõidukite propagandapäev 14. juulil 1935 (kevadise
võistluskalendri järgi algselt kavas 6. juulil).
Korraldajaks Eesti Motoklubi Pärnu osakond.
Autosõitjatest osales ainult pärnakas Leopold Ratas alla 2000 ccm FORDiga, kattes 120 km distantsi ajaga 1:53.
Võisteldi kiirus-, takistus- ja aeglussõidus; korraldati ka paraad autodel ja mootorratastel läbi Pärnu linna.
Kevadel olid võistluskalendris veel:
Eesti Autoklubi tähesõit mootorratastele ja autodele 20. juulil 1935
Eesti Autoklubi aastapäeva corsosõit Pärnusse 24. augustil 1935
Eesti Motoklubi võistlused Rakveres 28. augustil 1935
|
 |
 |
|
|
Johansoni spetsiaalkerega võidusõiduauto, 8-sil. 150 hj STUDEBAKER (mootor mudelilt President) Raudalu
maantee kilomeetrisõidul 1935. aasta mais.
Auto oli ka pärast sõda Eestis, osales võistlustel, kuid mõne aja pärast lammutati.
Foto: Auto 6/1935 /via Tarmo Riisenberg/ |
|
|
|
|
1936
IV Eesti suursõit ehk Estonian TT Pirita - Kose - Kloostrimetsa ringteel 13. septembril 1936.
Välismaalastest osalesid soomlased, rootslased, sakslased. 36 startinud sõidukist lõpetas 17. Pealtvaatajaid oli
korraldajate hinnangul umbes 30 000.
Autodel osalesid ainult soomlased. 6 startinust jõudis finishisse vaid 3.
Autod läbisid 10 ringi, kokku 67,6 km.
1. - BUGATTI, E. Elo; katkestas
3. - FORD, A. Patama; võitja, aeg 43,41 sek., kiirus 92,86 km/h
4? - FORD, A. Hallman; teine, aeg 45,48 sek., kiirus 88,57 km/h
5. - FORD, A. Wallenius; katkestas, sõitis Metsavahi kurvis Bugattist möödumisel rajalt
välja vastu puud
6. - FORD, E. Alm; kolmas, aeg 48,20 sek., kiirus 83,93 km/h
7? - CHRYSLER, E. Mustakallio; katkestas
1-km võidusõit 24. mail 1936.
Raudalu maanteel, osales 2 autot ja 10 mootorratast. Korraldajaks Eesti Motoklubi ja Eesti Autoklubi.
Autod:
ALFA-ROMEO, A. Citron; aeg 27,35 sek., kiirus 131,63 km/h
FORD, E. Günther; aeg 29,05 sek., kiirus 123,95 km/h
Eesti Motoklubi ja Eesti Autoklubi VI tähesõit Tartusse 21. juunil 1936.
Võistlust boikoteeris Eesti Mootorspordi Klubi.
Start Tallinnast (28 võistlejat), Tartust (12), Rakverest (4) ja Viljandist (2); finish Tartus.
Osales 38 sõidukit, neist lõpetas 36. Senioride klassis võistelnud läbisid 315 km (startisid Tallinnast), juniorid 265 km.
Autod:
AUSTIN 750 ccm, Heinrich King; 1000 punkti, startis Tallinnast, tähesõidu
üldvõitja, võitis riigivanema nimelise rändauhinna, tähesõidu rahalise auhinna
(100.- kr.), AS Kapsi & Ko rahalise auhinna (100.- kr.) ja tähesõidu märgi autole
kinnitamiseks
ADLER 1000 ccm, Johan Schwarz; 550 p., autode senioride klassi võitja
AUSTIN 1125 ccm, Meeta Tepp; 970 p., startis Tallinnast, autode junioride klassi
võitja, võitis tähesõidu daamide nimelise rändauhinna, AS Kapsi & Ko rahalise
auhinna (50.- kr.) ja tähesõidu märgi autole kinnitamiseks
AUSTIN 750 ccm, Herbert Bormann; 970 p., autode junioride klassi teine (võrdsete
punktide korral anti määruste järgi eelistus daamidele)
AUSTIN 750 ccm, Richard Naerimaa; 960 p., autode junioride klassi kolmas
?, Ernst Kirikal; startis Viljandist
?, Joh. Koch; startis Tartust
III Viljandi auto- ja mootorrattavõistlused maastiku-, takistus- ja aeglussõidus 6. septembril 1936.
Korraldajaks Eesti Motoklubi Viljandi osakond.
Osalesid ainult mootorrattad.
II autode ja mootorrataste 1-km võidusõit Tartus 27. septembril 1936.
Tartu-Narva maantee 3. ja 4. kilomeetril, osales 19 autot, ? mootorratast ja ? mootorjalgratast.
Korraldajaks Eestimaa Autojuhtide ja Mototehnikute Ühingu Tartu osakond.
Autod 1. klass (kuni 1300 ccm), 3 osalejat:
ADLER, juht F. Sassi; 1. klassi võitja, aeg lendstardist 40 sek, keskm. kiirus 90 km/h
ADLER, juht R. Leppik; 1. klassi teine, keskm. kiirus 85,9 km/h
FORD JUNIOR, juht E. Tamm; 1. klassi kolmas
Autod 2. klass (kuni 2500 ccm), ? osalejat:
VAUXHALL, juht J. Vahkal; 2. klassi võitja, keskm. kiirus 97,5 km/h
PEUGEOT, juht A. Sulg; 2. klassi teine, keskm. kiirus 97,3 km/h
OPEL, juht H. Hausenberg; 2. klassi kolmas, keskm. kiirus 95,6 km/h
Autod 3. klass (kuni 3500 ccm), ? osalejat:
AUBURN, juht J. Vapra, omanik dir. Jüri Piiroja; 3. klassi võitja, keskm. kiirus
119,2 km/h
CHEVROLET, juht J. Paas; 3. klassi teine, keskm. kiirus 116,1 km/h
CHEVROLET, juht A. Neumann; 3. klassi kolmas, keskm. kiirus 113,2 km/h
INTERNATIONAL, juht J. Müllerbek; keskm. kiirus 109 km/h
Autod 4. klass (üle 3500 ccm), 8 osalejat:
FORD, juht Ervin Mirka (AS A. Rosenvald & Co Võru osakonna ärijuht); üldvõitja,
4. klassi võitja, keskm. kiirus 134,1 km/h
FORD, juht A. Voitka; 4. klassi teine, keskm. kiirus 131,3 km/h
FORD, juht V. Alber; 4. klassi kolmas, keskm. kiirus 130,9 km/h
FORD, juht ?; 4. klassi neljas
Pealtvaatajaid kuni 1500.
II Pärnu auto- ja mootorrattavõistlused 5. juulil 1936.
Korraldajaks Eesti Motoklubi Pärnu osakond.
Autodega võistlejaid ei registreerunud.
1936. aasta veebruaris asutasid Eesti Autoklubi endise motosektsiooni liikmed Eesti Mootorspordi klubi, mille
tegevusalaks sai Eesti mootorispordi korraldamine (lubade väljastamine võistluste korraldamiseks, kontroll jne).
|
|
1937
V Eesti suursõit ehk Estonian TT Pirita - Kose - Kloostrimetsa ringteel 12. septembril 1937.
Autod ei osalenud (vt artiklit allpool!).
1-km võidusõit 23. mail 1937.
Raudalu maanteel. Korraldajaks Eesti Motoklubi ja Eesti Autoklubi.
Autod:
ALFA-ROMEO 1757 ccm, S. Kletzky; võitja, kiirus 126,27 km/h
FORD 3622 ccm, K. Rinaldo; teine, kiirus 124,80 km/h
NASH 3779 ccm, Al. Kott; kolmas, kiirus 105,54 km/h
AERO 990 ccm, L. Markovitsh; neljas, kiirus 91,15 km/h
Eesti Autoklubi ja Eesti Motoklubi VII tähesõit Narva-Jõesuusse 20. juunil 1937.
Tallinnast ja Tartust startis kokku 53 võistlejat.
Seniorid sõitsid marsruudil Tallinn - Kuimetsa - Käru - Viljandi - Põltsamaa - Palamuse - Söödi - Mustvee -
Jõhvi - Narva - Narva-Jõesuu; kokku 479,8 km.
Juniorid sõitsid marsruudil Tallinn/Tartu - Väike-Maarja - Simuna - Söödi - Mustvee - Jõhvi - Narva - Narva-Jõesuu.
Autod seniorid:
FORD 1172 ccm, Nr. 1, juht Karl Rinaldo, kaassõitja Erich Tomson; 1000 punkti
MORRIS 918 ccm, Nr. 2, juht Savel Kletzky; 1000 punkti
AERO, juht Leppo Markovitsh; katkestas
ALFA-ROMEO, Nr. 4, juht Aron Citron, kaassõitja mehaanikuna Johannes Mannert
Autod juniorid:
AUSTIN, juht Arvo Mägisto; 1000 punkti, junioride grupi esimene
AUSTIN 1125 ccm, juht Richard Naerima; 990 punkti, junioride grupi 5. klassi esimene
ADLER 1000 ccm, juht Priit Peppik; 960 punkti, junioride grupi 5. klassi teine
AUSTIN 535 ccm, juht Hans Gross-Vetemaa; 660 punkti, junioride grupi 6. klassi esimene
ADLER TRUMPF, Nr. 6, juht Aarne Raidna; 910 punkti, junioride grupi 6. klassi teine
DKW, juht Arnold Pitka
AUSTIN, King; katkestas
AUSTIN, juht Edith Elgas-Assur
?, ainuke Tartust startinud auto
Citron saavutas oma Alfa-Romeoga sirgetel teelõikudel kuni 130 km tunnikiiruse. Markovitshile müüdi bensiini asemel
vett, õige kütuse muretsemise tõttu tekkinud ajakulu tasa tehes sõitis ta Viljandi-Põltsamaa teel kraavi. Kingi autol
murdus esitelg. Tulemuste osas valitses üsna suur segadus ja esitati mitmeid proteste. Võrdse maksimaalse punktisummaga
lõpetas kokku 6 võistlejat (S. Kletzky, G. Kuura, J. Lampson, H. Perten, K. Rinaldo, O. Veldemann) ja tähesõidu 75 krooni
suurune rahaline auhind läks nende vahel jagamisele. Üldvõitja selgitati loosi teel ja selleks osutus S. Kletzky.
IV Viljandi mootorsõidukite võistlus 25. juulil 1937.
Pikkus 166 kilomeetrit, marsruut Viljandi - Vaibla - Kolga-Jaani - Viljandi.
Korraldajaks Eesti Motoklubi Viljandi osakond.
Peale mootorrataste ja võrride osales Viljandi võistlustel esmakordselt ka 3 autot.
Autod:
ALFA-ROMEO, Aron Citron; senioride klassi võitja, aeg 1:52,18, keskm. kiirus
88,2 km/h
DELAGE, D. Suigussaar; klassi autod üle 1500 ccm võitja, aeg 2:21,14, keskm.
kiirus 70,2 km/h
SKODA, E. Kirikal; klassi autod alla 1500 ccm võitja, aeg 2:20,51, keskm. kiirus
71,0 km/h
III Pärnu auto- ja mootorrattavõistlused 18. juulil 1937.
Maastikusõit pikkusega 148 kilomeetrit ja marsruudiga Pärnu - Tõstamaa - Varbla - Paatsalu - Pärnu, takistussõit
Pärnus, aeglussõit Pärnus.
Korraldajaks Eesti Motoklubi Pärnu osakond.
Autod maastikusõidul:
ALFA-ROMEO, A. Citron; üle 1500 ccm klassi võitja, aeg 1:38,31, keskm kiirus
90,10 km/h
AERO, L. Markovitsh; kuni 1500 ccm klassi võitja, aeg 2:19,13, keskm kiirus
63,78 km/h
AUSTIN, E. Tomson; junioride kuni 1500 ccm klassi võitja, aeg 2:41, keskm kiirus
70,12 km/h
STANDARD, P. Ruiso; junioride kuni 2000 ccm klassi võitja, aeg 2:12,12, keskm kiirus
67,20 km/h
Võistluste käigus hukkus traagiliselt Viljandi motosportlane, Rudge'il sõitnud 23-aastane Elmar Sauga.
Tähesõit Pärnu-Viljandi-Pärnu 4. juulil 1937.
Korraldajaks Eesti Motoklubi Pärnu osakond. Distants 232 kilomeetrit.
Osales 10 mootorratast ja 1 auto.
Üldvõitjaks tuli autol SINGER Alfred Mumme, kes kogus 1000 punkti.
Hooaja avamine 2. mail 1937.
Hooaja ametlik avamisüritus - väljasõit Piritale (osales 70 sõidukit) ja maastikusõidu võistlus.
Maastikusõidu distants 22 km Viimsi-Randvere teelahkmelt Lükati sillani. Võistlejad lõpuajaga alla 35 minuti
said kuldmärgi, alla 40 minuti hõbemärgi ja alla 45 minuti pronksmärgi.
Autosõitjatest olid parimad L. Markovitsh (27:01), Kletski (29:30) ja Pepik (32:00).
Hooaja lõpetamine 10. oktoobril 1937.
Hooaja lõpetamise puhul korraldasid Tallinna klubid ühise väljasõidu ja murdmaasõidu võistluse. Osales 21 sportlast
mootorratastel ja autodel, lõpetajaid oli 16.
Murdmaasõidu distants 23 km Pirita-Viimsi kandis (Viimsi pood - Rohuneeme - Leppneeme - "kuradikoopad" - Lubja - Lükati sild).
Võistlejad lõpuajaga alla 45 minuti said kuldmärgi, alla 50 minuti hõbemärgi ja alla 55 minuti pronksmärgi.
Autod:
MORRIS, S. Kletski; aeg 39 min.
SKODA, Saltsman; aeg 41 min.
AERO, S. Markovitsh; aeg 42 min.
RENAULT, H. Lattik; aeg 44 min.
FORD, A. Ilves; aeg 45 min.
AUSTIN, A. Naerimaa; jättis vahele ühe kontrollpunkti.
|
12. augustil 1937, täpselt kuu aega enne V Eesti suursõitu, kui oli juba selgeks saamas, et
autosõitjaid sel aastal ei osale, ilmus ajalehes Vaba Maa kriitiline artikkel Eesti autospordi hetkeseisust
etteheidetega meie autokaupmeeste aadressil:
"Suursõit ilma autodeta.
Kuu aega on veel meie mootorspordi suursündmuseni, suursõiduni Kloostrimetsa ringteel. 12. septembril koguneb jälle
kümneid tuhandeid spordientusiaste vaatama mootorsõidukite võistlust.
Nagu kuulda, jääb tänavu autovõidusõit ära. Pole osavõtjaid kodumaalt ja naaberriikidest tuua palgalisi sõitjaid
pole mõtet.
Kõigis maades on kombeks, et autode-esindused mitte ainult müüvad autosid, vaid hoolitsevad ka mootorspordi arenemise
eest.
Meie ärimehed aga tahavad ainult müüa ja teenida, kuid mitte kulutada mootorspordi arendamiseks. Tallinnas on üle 20
firma, kes esindavad autosid, kuid nende hulgas tänavu nähtavasti ei leidu ühtegi, kes tahaks saata mõne mehe võistlema.
Eestis on praegu kolm autot, mis võiks korralikkude sõitjate juhtimisel saavutada häid tulemusi. Ärimees Freybachi
garaazhis roostetab kompressoriga varustatud "Studebaker", mis on teinud sirgteel 160 klm./t. Eramasinatest on
võidusõiduautod Vaarmani "MG" ja A. Citroni "Alfa-Romeo".
Puhkidel, kes esindavad "General Motors" ja inglise autosid, on nende hulgas võidusõidumasinaid. A.-s. Siegeli "Auto-Unioni"
autod on võidusõidumasinad, samuti a.-s. Tormoleni "Adlerid", mis Saksamaal näidanud head kiirust. Chr. Kochi
"Mercedes-Benzi" mark on tuntud välismaade võidusõiduteedel. Samuti on kompressoriga "Graham" ja "Rover", "SS" ja
"BMW" võidusõidumasinad. Kõigil neil autodel on Eestis esindused, kuid ükski esindustest ei hoolitse selle eest, et
tuua masin siia ja saata võistlema.
Pariisis elav eestlane Ed. Klimberg tahaks tulla "Amilcariga" võistlema meie suursõidule, kuid pole vastaseid ega
pole ka vastavaid auhindu. Kui siin Raudalu maanteel ühekilomeetrilisel sõidul sirgteel võidusõiduautoga tehakse
ainult 103-104 kilom., siis milline huvi on selliste "võidusõitjatega" võistlema tulla Ed. Klimbergil, kes ringteel
teeb 160 kilom. tunnis?
Kõigil teistel aladel meie sport sammub eduteed, ainult mootorsport teeb vähjakäiku, sest mootorsõidukeid müüvad
ärid on loobunud nendestki kulutustest, mida nad tegid mootorspordi arendamiseks eelmistel aastatel. Nüüd kulusid
nõudva mootorspordi ülalhoidmine on jäetud ainult nende noormeeste õlule, kes sõidavad ja kellele bensiinikulugi
käib üle jõu."
|
Juba pikemat aega Pariisis elanud Eduard Klimberg osales 1937. a. septembris autol Amilcar Montlhery võidusõidurajal peetud
erasõitjate võistlusel (AGACI), tulles teisele kohale (osalejaid oli 72, võitis prantslane L. Gerard Delage'il).
Ed. Klimberg pidas Pariisis autogaraazhe ning kauples autode ja autotarvetega. Ta oli ka Monte Carlo tähesõidu tehnilise
komisjoni alaline liige.
2450 ccm Amilcari olevat Ed. Klimberg ostnud koos August "Aku" Zimmermanniga, Eesti Autoklubi esimehe Jaan Zimmermanni pojaga.
Aku Zimmermann jäi 1937. a. alguses pärast neljandat korda Monte Carlo tähesõidul osalemist mõneks ajaks Pariisi, lootes
hakata elukutseliseks võidusõitjaks.
Eduard Klimbergi ja Kaarel Robert Pusta vahelisest kirjavahetusest selgub, et Ed. Klimberg müüs oma ärid Pariisis 1941. a-l
ja kolis 1947. a-l Pariisist Argentiinasse, kus asutas koos ühe teise inseneriga elektrijuhtmete vabriku.
/Vaba Maa 01.05.1937, 01.06.1937, 29.09.1937, 12.11.1937; Riigiarhiiv
(Saaga)/ |
|
 |
 |
 |
Ed. Klimbergi ja "Aku" Zimmermanni Prantsusmaal ostetud AMILCAR (Delahaye-Amilcar?). Vasakul istub roolis
ja seisab auto kõrval Aku Zimmermann. Paremal seisavad Montlhery rajal auto juures Nastja Raikin, J. Zimmermann, pr. Klimberg
ja Eduard Klimberg.
Fotod: Vaba Maa 01.05.1937 ja 12.11.1937 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/ |
Viljandimaa 1937. aasta proovinumbriga AMILCAR CGS (1926-29). Aeg ja koht teadmata.
Foto: Rait Priksi kogust. |
|
|
1938
VI Eesti suursõit ehk Estonian TT Pirita - Kose - Kloostrimetsa ringteel 4. septembril 1938.
Puudusid soomlased, välismaalastest osalesid üks rootslane, kaks sakslast, lätlased ja poolakad. Autod ei võistelnud.
Traagilises õnnetuses hukkus külgkorviga BMW-l sõitnud 24-aastane Adolf Salben, tema vigastada saanud kaassõitja Otto Kiplok
suri operatsioonijärgsete tüsistuste tagajärjel Tallinna keskhaiglas pool aastat hiljem, 20. märtsil 1939.
1-km võidusõit 15. mail 1938.
Raudalu maanteel, korraldajaks Eesti Motoklubi ja Eesti Autoklubi.
Autodega osales 10 võistlejat.
Autod:
FORD 3700 ccm, E. Unter; A-klassi (üle 3000 ccm?) võitja, ajad 27,3 ja 28,6 sek.,
kiirus 128,87 km/h
LINCOLN 4400 ccm, T. Liiman; A-klassi (üle 3000 ccm?) teine, ajad 28 ja 29,45 sek.,
kiirus 128,97 km/h
FIAT 1493 ccm, K. Nõu; C-klassi (kuni 2000 ccm) võitja, aeg 32,08 sek., kiirus
112,25 km/h
DELAGE 1995 ccm, D. Suigusaar; C-klassi (kuni 2000 ccm) teine, aeg 34,65 sek.,
kiirus 103,91 km/h
FIAT 1098 ccm, G. Paju; C-klassi (kuni 2000 ccm) kolmas, aeg 35,33 sek., kiirus
101,95 km/h
SINGER 975 ccm, V. Puskar; D-klassi (kuni 1000 ccm) võitja, aeg 38,7 sek., kiirus
93,12 km/h
ADLER 995 ccm, G. Laidmaa; D-klassi (kuni 1000 ccm) teine, aeg 39,8 sek., kiirus
90,45 km/h
AERO 990 ccm, L. Markovitsh; D-klassi (kuni 1000 ccm) kolmas, aeg 41,65 sek.,
kiirus 86,34 km/h
FIAT 573 ccm, E. Velbri; D-klassi (kuni 1000 ccm) neljas, aeg 46,18 sek., kiirus
77,96 km/h
Eesti Autoklubi ja Eesti Motoklubi VIII tähesõit Tallinnasse 9.-10. juulil 1938.
Starditi: seniorid Tallinnast; juniorid Tallinnast, Tartust, Rakverest, Viljandist ja Pärnust.
Kontrollpunktid Haapsalus, Türil, Lelles, Põltsamaal, Pärnus, Ristil ja Keilas + 3 liikuvat kontrollpunkti.
Senioride marsruut Tallinn - Haapsalu - Märjamaa - Rapla - Türi - Pärnu (ööbimine) - Kalli - Kõima - Mihkli -
Kirbla - Kasari - Kullamaa - Risti - Nissi - Arudevahe - Keila - Tallinn. Pikkus 530,2 km.
Tartust startijate marsruut Tartu - Türi - Vändra - Pärnu - Tallinn; junioridel 195,1 km, senioridel 349,7 km.
Tallinnast startis kokku 42 võistlejat: 3 autot ja 4 mootorratast senioride klassis ning 11 autot ja 24 mootorratast
junioride klassis. Tartust startis 5 autot ja 14 mootorratast.
Senioride klassis oli kokku 7 ja junioride klassis 70 osalejat.
Autod:
DKW 684 ccm, Nr 8, H. Perten, senior, start Tallinnast; tähesõidu üldvõitja, 980 punkti,
riigivanema rändauhind, Narva linnavalitsuse, J. Puhk ja Pojad ning Eesti Autoklubi
auhinnad
RENAULT 2000 ccm, Nr 9, L. Markovitsh, senior, start Tallinnast; 970 punkti, senioride 6.
klassi võitja
ADLER 995 ccm, Nr 10, J. Mannert, senior, start Tallinnast; senioride 5. klassi võitja
AUSTIN 750 ccm, R. Naerimaa, junior; 970 punkti, junioride klassi üldvõitja
SINGER 950 ccm, V. Puskar, junior; 970 punkti, junioride 5. klassi võitja
MORRIS 818 ccm, Th. Rütman, junior; 970 punkti, junioride 5. klassi teine
ADLER 995 ccm, E. Põlm, junior; 930 punkti, junioride 5. klassi kolmas
AUSTIN 1125 ccm, A. Mumme, junior; 960 punkti, junioride 6. klassi võitja
AUSTIN 1125 ccm, H. Rebane, junior; 960 punkti, junioride 6. klassi teine
NASH 3800 ccm, A. Kott, junior; 940 punkti, junioride 6. klassi kolmas
?, H. Hanja, startis Tartust
Eesti Autoklubi traditsiooniline aastapäeva väljasõit - täpsus-vastupidavussõit Pärnusse 20. augustil 1938.
Osales 25 sõitjat (lisaks 20 autot väljaspool võistlust), nõutav keskmine kiirus 50 km/h.
Võistlejana osalesid või kavatsesid osaleda:
MORRIS 1295 ccm, A. Brutus; 600 punkti, üldvõitja
BMW, pr I. Demin; 588 p, daamide klassi võitja
DKW, V. Tretjakevitsh; 564 p, A-klassi (kuni 1200 ccm) võitja
CITROEN, Kolla Vellner; 594 p, B-klassi (kuni 2000 ccm) võitja
MERCEDES-BENZ, J. Jeets; 588 p, B-klassi teine
MERCEDES-BENZ, V. Kask; 570 p, B-klassi kolmas
FIAT, Ed. Veideman; B-klass
SS (JAGUAR), Karl Vellner; 600 p, C-klassi (kuni 3000 ccm) võitja
FORD, A. Külm; 588 p, C-klassi teine (jagamisel)
FORD, V. Laane; 588 p, C-klassi teine (jagamisel)
OPEL, A. Kapsi; 570 p, C-klassi kolmas
NASH, A. Kott; 600 p, D-klassi (kuni 4000 ccm) võitja
STUDEBAKER, J. Kalpus; 594 p, D-klassi teine
STUDEBAKER, H. Anton; 588 p, D-klassi kolmas
DODGE, O. Lemm; D-klass
LINCOLN-ZEPHYR, Th. Liiman; 600 p, E-klassi (kuni 5000 ccm) võitja
BUICK, Ev. Puhk; 588 p, E-klassi teine
MERCEDES-BENZ, E. Tiitsman; E-klass
STOEWER, A. Poolgas; E-klass
OPEL, Chr. Uggur
OPEL, J. Kallo
CONTINENTAL, H. Feierbach
RENAULT, M. Mardi
RENAULT, Kõrgesaar
WILLYS, R. Siil
FORD, M. Puusepp
CHEVROLET, A. Martin
BUICK, O. Valdson
V Viljandi maastiku ja takistussõidu võistlused 23. juulil 1938.
Autode sõidu pikkus 75 kilomeetrit, marsruut Viljandi - Oiu - Kolga-Jaani - Viljandi.
Korraldajaks Eesti Motoklubi Viljandi osakond.
Osales 5 autot ja 18 mootorratast.
Autod:
ALFA-ROMEO 1750 ccm, Aron Citron; senioride klassi üldvõitja, aeg 1:01,25,
keskm. kiirus 73,3 km/h
HANOMAG 2250 ccm, Ernst Kirikal; junioride klassi üldvõitja, aeg 1:00,45, keskm.
kiirus 74,7 km/h, Viljandi maavalitsuse rändauhind kiireimale sõitjale
AUSTIN, Hugo Rebane
SINGER, Valter Puskar
ADLER, Martin Kauber
A. Citroni Alfa-Romeo tegi 7 km kaugusel finishist läbi ränga avarii. "Nagu Aron Citron hiljem seletas, põhjustanud
õnnetuse süüterike masinas, mille tagajärjel mootor täiskäigult stoppanud ja masina ligi 100 km tunnikiirusega sõidul
äkki nagu piduritega peatanud. Suure kiiruse juures masin löönud teel risti ja tehes kaks surmasõlme, kukkunud üle
kraavi kartulipõllule. ..." Auto jäi sõiduvõimeliseks ja Citronil õnnestus siiski finishisse jõuda. Kaasa sõitnud
Leopold Markovitsh sai aga tõsisemalt kannatada, "... lamas istmel täiesti liikumatult, nägu verine ja rõivad
puruks rebitud. Mees toimetati otsekohe haiglasse, kus selgus, et ta on saanud tugeva sisemise põrutuse ja kriimustusi
tervele kehale. ...".
Hooaja avamine 24. aprillil 1938.
Klubide ja Kaitseliidu ühissõit Vene turult Piritale.
Hooaja lõpetamine 2. oktoobril 1938.
Klubide (Eesti Mootorspordiklubi, Eesti Motoklubi, Eesti Autoklubi ja Eestimaa Mere Jaht-klubi autoosakond) ühine hooaja
lõpu korso-sõit ja "igamehe täpsussõit".
Koguneti Vene turul, sõideti läbi linna Piritale ja korraldati täpsussõit marsruudil Pirita - Viimsi - Lubja - Tammeneeme -
Randvere - Iru - Kose - Pirita tee.
Korso-sõidul osales 45 mootorratast ja 35 autot, täpsussõidu osavõtjaid oli 34.
Autosõitjatest said kuldmärgi H. Perten, L. Markovitsh, D. Urban, S. Kletzky, J. Mannert ja V. Puskar; hõbemärgi J. Rotberg;
pronksmärgi R. Vomberg ja K. Mihkels ning rändkarika H. Perten.
Eestimaa Mere Jaht-klubi autoosakonna traditsiooniline täpsussõit 30. oktoobril 1938. Esmakordselt osales
külalisena ka Eesti Mootorspordi Klubi.
1. etapp: Tallinn - Tõdva - Ruila; 2. etapp Ruila - Klooga raudteejaam; 3. etapp Klooga raudteejaam - Tallinn.
Osales 16 sõitjat (autod ja mootorrattad), kellest karistuspunktideta lõpetas 2.
Autod:
HANOMAG, S. Kletzki; sai kuldzhetooni
DKW, H. Perten; sai kuldzhetooni
3. juunil 1938 suri tsikli proovisõidul toimunud avariis saadud vigastuste tagajärjel tuntud motosportlane August Vilbert
(s. 15. nov. 1903). Ta oli Tallinna Motoklubi liige, Eesti Mootorspordi klubi asutaja ja juhatuse liige, 1934. a. Eesti
suursõidu võitja ja sama aasta kilomeetrisõidu rekordiomanik.
|
|
 |
 |
 |
 |
Aron Citroni ALFA-ROMEO 6C 1750 (A-1733) 23.07.1938 Viljandi võidusõidu stardis (vasakul) ning pärast võistluse
lõppu ja avariid (paremal).
Fotod: erakogust (vasakul) ja Arvo Ranna kogust /via Tarmo Riisenberg/ (paremal). |
H. Perteni DKW (A-2124) Nr 8 1938. a. VIII tähesõidu stardis.
Fotod: Uus Eesti 10.07.1938 ja Päevaleht 10.07.1938 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/ |
|
|
|
1939
VII Eesti suursõit ehk Estonian TT Pirita - Kose - Kloostrimetsa ringteel 17. septembril 1939.
Autod ei võistelnud.
1-km võidusõit 18. mail 1939.
Raudalu maanteel, korraldajaks Eesti Motoklubi.
Autodega osales 7 võistlejat.
Autod:
MERCURY (4000 ccm), Ed. Unter; A-klassi (üle 1200 ccm) võitja, 137,4 km/h
LINCOLN (4160 ccm), Th. Liiman; A-klassi teine, 135,5 km/h
RENAULT (4000 ccm), R. Vilde; A-klassi kolmas, 113,8 km/h
FIAT (1090 ccm), Aksel Kuuse; C-klassi (alla 1200 ccm) võitja, 115,4 km/h
FORD-EIFEL (1172 ccm), E. Reinap; C-klassi teine, 97,6 km/h
OPEL (1920 ccm), Frits Johanson; C-klassi kolmas, 95,9 km/h
SINGER (972 ccm), V. Puskar; C-klassi neljas, 95,7 km/h
Eesti Autoklubi võidusõit klubiliikmetele 18. juunil 1939.
Pikkus 172 km, Tallinn - Keila - Vasalemma - Kloostri - Audevälja - Valgeristi - Linnamäe - Rannaküla -
Risti - Riisipere - Arudevahe - Tallinn.
LINCOLN-ZEPHYR 16 hj, Th. Liimann; üldvõitja, A-klassi (üle 3000 ccm) võitja,
aeg 2:03:35, keskmine kiirus 83,5 km/h
PEUGEOT 8,2 hj, Rud. Niibo; A-klassi teine, aeg 2:08:31, keskm. kiirus 83,3 km/h
CITROEN, R. Werncke; C-klassi (1501-2000 ccm) võitja, aeg 2:03:49, keskm.
kiirus 83,4 km/h
MERCEDES-BENZ, Jeets; C-klassi teine, aeg 2:21:44, keskm. kiirus 72,8 km/h
D-klassi võistleja katkestas tehnilistel põhjustel.
Eesti Motoklubi IX tähesõit Pärnusse 22. juunil 1939.
Starditi Paide lähedalt, sõideti Käru ja Lelle kaudu Pärnusse. Distants 250 km.
Stardiprotokollis oli 45 võistlejat Tallinnast, Pärnust, Rakverest, Viljandist ja Tartust. Lõpetas 21 osalejat.
Autod:
AUSTIN, A. Mumme, Pärnu; üldvõitja, 1000 punkti, võitis esmakordselt välja pandud
presidendi rändauhinna, Narva linna auhinna, Eesti Autoklubi rändkarika, AS Puhk
ja Pojad rändauhinna ja rahalise auhinna
DKW, K. Rinaldo; senioride klassi võitja, 920 punkti
DKW, H. Perten; senioride 5. klassi võitja, 840 punkti
AUSTIN, R. Naerima; junioride klassi võitja
SINGER, V. Puskar; junioride 5. klassi võitja, 860 punkti
OPEL, E. Kuusk, Rakvere; junioride 6. klassi võitja, 860 punkti
FIAT, V. Sade; junioride 6. klassi teine, 740 punkti
Eesti kolme-päeva-sõit 27.-29. mail 1939.
Korraldajaks Kaitseliit.
Stardiprotokolli oli kantud 43 autot ja mootorratast. Marsruudid ja kontrollpunktid:
1. päev: Tallinn - Haapsalu - Pärnu - Tallinn.
2. päev: Tallinn - Paide - Viljandi - Valga - Uue-Kasaritsa - Võru - Petseri - Tartu.
3. päev: Tartu - Jõhvi - Rakvere - Hirvli teeharu - Piibe maantee - Tallinn.
Tallinnast startis esimesel päeval 40 (41?) sõidukit. Kõik 3 päeva etapid läbis 22 võistlejat, kuid 5 (4?) neist langesid
karistuspunktidega alla nulli ja kukkusid võistlusest välja. Kogudistants oli 1224 km. Paljud ettevõtted ja organisatsioonid
olid lõpetajatele välja pannud hulgaliselt auhindu.
Autosõitjad stardiprotokollis:
Nr. 1 - V. Salmre, HANOMAG; A-klass, 1000 punkti, kuldmärk, AS Rotermanni
Tehased eriauhind, kergedivisjoni eriauhind
Nr. 2 - V. Puskar, SINGER; A-klass, kergedivisjoni eriauhind
Nr. 3 - A. Voolma, PEUGEOT; A-klass, 910 punkti, hõbemärk või pronksmärk
Nr. 4 - E. Velbri, FIAT-500; A-klass, katkestas Petseris
Nr. 5 - S. Kletzky, HANOMAG; A-klass, katkestas Viljandi lähedal
Nr. 6 - H. Perten, DKW; A-klass, 1000 punkti, kuldmärk, firma Selling ja Ko auhind,
KM Vennad Uibopuu auhind, AS Siegel ja Ko auhind 30 krooni, firma J. Kopf
auhind, Eesti Mootorspordi Klubi auhind
Nr. 7 - J. Citovitsch, MG; A-klass
Nr. 8 - A. Raidna, ADLER; B-klass, 1000 punkti, kuldmärk, Eesti Mootorspordi Klubi
eriauhind
Nr. 9 - R. Werncke, CITROEN; B-klass, 1000 punkti, kuldmärk, kergedivisjoni
eriauhind parimale võistlejale provintsist
Nr. 10 - A. Poolgas, MORRIS; B-klass, katkestas 2. päeva hommikul
Nr. 11 - E. Unter, MERCURY (FORD); B-klass, parim autosõitja, 1000 punkti,
kuldmärk, ESYC autosektsiooni rändauhind, firma J. Jaanson auhind ja
AS Mobile auhind 50 krooni
Eesti Autoklubi 15. juubeli täpsussõit Pärnusse 26. augustil 1939.
Marsruut Tallinn - Arudevahe - Risti - Lihula - Kalli - Pärnu, 171 km.
Osales 22 autot (neist 3 Tartust, 2 Pärnust, 1 Rakverest ja 1 Viljandist), lõpetas 21.
DKW, V. Tretjakevitsh, Tallinn; A-klassi võitja, 1000 punkti
BORGWARD-HANSA, V. Vekshin, Tallinn; A-klass, 990 punkti
BORGWARD-HANSA, ins K. Griep, Tartu; A-klass, 960 punkti
MERCEDES-BENZ, A. Ungerson, Tallinn; B-klassi võitja, 1000 punkti
CITROEN, dr J. Kerge, Tallinn; B-klass, 990 punkti
MERCEDES-BENZ, J. Jeets, Tallinn; B-klass, 970 punkti
HANOMAG, V. Jürgens, Tallinn; C-klassi võitja, 1000 punkti
HUMBER, R. Siil, Rakvere; C-klass, 990 punkti
OPEL, J. Täks, Tallinn; C-klass, 990 punkti
CHEVROLET, Arnold Jaanson, Pärnu; üldvõitja, D-klassi võitja, 1000 punkti
STUDEBAKER, T. Liiman, Tallinn; D-klass, 1000 punkti
BUICK, O. Valdson, Tallinn; D-klass, 1000 punkti
Krönström, Tartu
Valter Rosenberg, Tartu
Lepp, Tartu
Narva mootorspordipäev ja täpsussõit 27. augustil 1939.
Täpsussõidu distants 36 kilomeetrit.
Korraldajaks Eesti Mootorspordi Klubi Narva osakond.
Autod:
FORD, A. Notta; autode klassi võitja
OPEL, Noormäe; autode klassi teine
HANSA, Schmidt; autode klassi kolmas
Hooaja avamine 30. aprillil 1939.
Klubide ja Kaitseliidu Kergedivisjoni ühine hooaja avamissõit. Koguneti Uuel turul, sõideti ümber linna Piritale ja
korraldati Viimsi-Iru ümbruses "igamehe täpsussõit" maastikusõiduna. Osalesid mootorrattad ja autod.
Autosõitjatest said hõbemärgi (1 trahvipunkt) H. Perten, A. Ilves ja J. Tsitovic; pronksmärgi T. Urban ja R. Vilde ning
EMSK rändkarika võitis jäädavalt H. Perten.
1. mail 1939 korraldas Eesti Autoklubi Tartu sektsioon esmakordselt hooaja avamissõidu. Tegemist oli küll ainult väljasõiduga ja
võistlust sellega ei kaasnenud. Koguneti kohviku Ateen ees, sealt sõideti Elvasse, peatuti Suurjärve ääres ja pöörduti tagasi
Tartusse. Tagasiteel tehti veel peatusi ning päev lõpetati Vanemuises kellaviieteega.
20. märtsil 1939 suri Tallinna keskhaiglas operatsioonijärgsete tüsistuste tagajärjel mootorrattur Otto Kiplok, kes oli eelmise
aasta Eesti suursõidul saanud A. Salbeni kaassõitjana tolle surmaga lõppenud traagilises avariis vigastada ja viibinud sellest
ajast alates haiglas, kuna tema murdunud reieluu ei kasvanud kokku.
|
|
 |
 |
|
|
Vasakul: Kaitseliidu 3-päevase võidusõidu Viljandi kontrollpunkt 28.05.1939: V. Puskari SINGER(?),
rakverelase A. Voolma PEUGEOT ja J. Citovitschi MG (A-888).
Foto: Nädal Pildis 11/1939; Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/.
Paremal: Kilomeetrisõit 18.05.1939: E. Unteri MERCURY ning tsiklisõitjad (päripäeva) K. Rinaldo, J. Tomson, E.
Johannson ja R. Triik.
Foto: Päevaleht 19.05.1939 /Digiteeritud eesti ajalehed
(dea.nlib.ee)/ |
|
|
|
|
1940
I ENSV suursõit Pirita - Kose - Kloostrimetsa ringteel 29. septembril 1940.
1-km võidusõit ehk 9. kiirusevõistlus autodele ja mootorratastele 19. mail 1940.
Raudalu maanteel, korraldajaks Eesti Motoklubi.
Viiest stardiprotokolli kantud autost osales neli, lisaks neli osalejat väljaspool võistlust.
Autod:
MERCURY 3935 ccm, Eduard Unter; A-klassi (autod üle 3000 ccm) võitja, keskmine
aeg 26,1 sek., kiirus 138,0 km/h
HOTCHKISS 3500 ccm, K. Siitan; A-klassi teine, keskmine aeg 26,2 sek., kiirus
137,6 km/h
OPEL 2400 ccm, E. Kikas; B-klassi (autod 2000-3000 ccm) võitja (ainuke osaleja),
keskmine aeg 39,4 sek., kiirus 91,4 km/h
CITROEN 1900 ccm, Richard Werncke; C-klassi (autod alla 2000 ccm) võitja (ainuke
osaleja), keskmine aeg 31,6 sek., kiirus 113,95 km/h
FIAT 1090 ccm, Betlem; C-klass, osales väljaspool võistlust, kiirus 113,4 km/h
CITROEN 1900 ccm, R. Feierbach; C-klass, osales väljaspool võistlust, kiirus
108,95 km/h
FIAT 570 ccm, K. Vellner; D-klass, osales väljaspool võistlust, keskmine aeg
38,6 sek., kiirus 98,5 km/h
?, Efraim Schein; osales väljaspool võistlust, ajad 42,7 sek. ja 47,0 sek., kiirused
84,5 km/h ja 76,6 km/h
Hooaja avamine 5. mail 1940.
Eesti Mootorspordiklubi ja Eesti Autoklubi ühine traditsiooniline mootorspordihooaja avamisüritus algas autode ja mootorrataste
kogunemisega Uuel turul, sealt liikus ligi 90 sõidukist koosnev rongkäik läbi linna Piritale Kloostrimetsa teele, kus toimus
"igamehe täpsussõidu võistlus", millest võttis osa 20(?) masinat.
Sõidu distants oli 21,5 km. Vastavalt tulemustele (stabiilsus) jagati taas kuld-, hõbe- ja pronksmärke.
Autodega osalesid:
ADLER, A. Vassila, kuldmärk
CITROEN, R. Volman, kuldmärk
SKODA, J. Citovich, kuldmärk
OPEL, E. Kikas, kuldmärk
CITROEN, A. Rada, hõbemärk
MERCEDES-BENZ, B. Urban, hõbemärk
RENAULT, R. Vilde, hõbemärk
HANOMAG, V. Salmre, hõbemärk
FORD, K. Rinaldo, hõbemärk
TRACTA, J. Suidt, pronksmärk
FIAT, R. Vaher, pronksmärk
FIAT, R. Engman, pronksmärk
Eesti Motoklubi Pärnu osakonna omavaheline tähesõit 8. juunil 1940.
Marsruut: Pärnu - Häädemeeste - Talli - Kilingi-Nõmme - Kanaküla - Suure-Kõpu - Heimtali - Viljandi - Uue-Kariste - Paluoja -
Kilingi-Nõmme - Pärnu. Distantsi pikkus umbes 230 km.
Startis 4 autot ja 12 mootorratast, lõpetas 4 autot ja 9 mootorratast.
Määratud keskmine tunnikiirus autodel 45 km ja mootorratastel 40 km.
Autod:
FORD, Erich Enson (Entson); autode klassi võitja, 1000 punkti; AS Side
ja Pärnu Motoklubi rändauhinnad
AUSTIN, Mart Saar; autode klassi teine, 960 punkti
?, A. Lossmann; autosportlaste lohutusauhind
?
Sõjalised võistlused mootorrattur-jagudele ja autodele 16. juunil 1940.
Korraldajaks Kaitseliidu Tallinna maleva kergedivisjon.
Tegemist oli esimeste puhtsõjaliste võistlustega. Sõit toimus kaardi alusel, ülesannete hulka kuulusid lahinglaskmine
ja granaadi heitmine täpsusele.
Osales 8 autot ja 8 mootorrattur-jagu.
Stardiks oli algselt üles antud 10 autosõitjat:
Aldo Lattik
Verner Neumann, suuremate autode klassi (üle 1500 ccm) võitja
Harald Perten, väikeautode klassi (alla 1500 ccm) võitja
Arnold Pitka
Valter Puskar, väikeautode klassi (alla 1500 ccm) teine
Viktor Salmre
Endel Sihver
Ahti Rada
Johan Tammeõu
Aleks. Veetamm, väikeautode klassi (alla 1500 ccm) kolmas
|
|
 |
|
|
|
Auto- ja motospordihooaja avamine Pirital 05.05.1940.
Foto: Päevaleht 06.05.1940 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/ |
|
|
|
|
1941
1-km võidusõit ehk kiirusevõistlus autodele ja mootorratastele 25. mail 1941.
Raudalu maanteel, korraldajaks ENSV Auto- ja Mootorspordiklubi.
Autod, turismimasinad:
HOTCHKISS, K. Siitan; A-klass (üle 3000 ccm), kiirus 151,8 km/h
FIAT, R. Kull; C-klass (kuni 2000 ccm), kiirus 115,3 km/h
?, R. Konimois; C-klass (kuni 2000 ccm), kiirus 113,03 km/h
ADLER, F. Johanson; D-klass (kuni 1000 ccm), kiirus 86,7 km/h
Autod, sportmasinad:
STUDEBAKER, E. Unter; A-klass (üle 3000 ccm), kiirus 150,0 km/h
Hooaja avamine 18. mail 1941.
Motospordihooaja avamiseks korraldati traditsiooniline väljasõit, millest võttis osa 30 autot ja 72 mootorratast.
Kesklinnast siirduti ringsõiduga Piritale, kus toimus igamehe täpsussõidu võistlus.
Autodega osales 23 võistlejat, neist said auhinnad:
SINGER (900 ccm), V. Puskar, kuldmedal ja rändkarikas
DKW (700 ccm), H. Perten, hõbemedal
ADLER (995 ccm), Normet, hõbemedal
FIAT (500 ccm), Ruuben, hõbemedal
DKW (680 ccm), Shein, hõbemedal
CITROEN (1500 ccm), Kattai, hõbemedal
ADLER (995 ccm), F. Johanson, pronksmedal
WILLYS (2100 ccm), R. Lindorg, pronksmedal
CITROEN (1940 ccm), Kull, pronksmedal
RENAULT (1000 ccm), V. Kopper, pronksmedal
ADLER (995 ccm), A. Taska, pronksmedal
|
|
|
| galerii[ät]hot.ee |
|
|
|
