Eesti Antiikautode Galerii


ESILEHT EESTI AEG UUDISED

TEISTE ETTEVÕTETE BUSSID


TÜ ROOL / V. ROSENBERG & KO (Valter Rosenberg, Jaan Kuhlap ja Jaak Sarv)

Võru-Petseri bussiettevõtjad Valter Rosenberg, Jaan Kuhlap ja Jaak Sarv ehk V. Rosenberg & Ko võtsid Tartu linnaliinide pidamise August Kookilt üle 1. aprillil 1937. Selleks asutati uus äriettevõte, 75 000.- kroonise osakapitaliga täisühing "Rool, V. Rosenberg & Ko" aadressil Tartu, Riia 80, mis registreeriti Kaubandus- Tööstuskoja äriregistris sama aasta aprillis. Ühingu juhatusse kuulusid Valter Rosenberg, Jaak Sarv ja Jaan Kuhlap.
Vastavalt Tartu linnavalitsusega sõlmitud lepingule hakati teenindama nelja bussiliini:
   1. Peetri kirik - Raudteejaam, nõudmisel kohustus pikendada kuni Raadi mõisani;
       iga päev 7:00-24:00 kuni 5 minutiliste vahedega; pilet 10-15 senti; käigus
       5 bussi
   2. Raekoja/Jaama tn nurk - Raudteejaam, nõudmisel kohustus pikendada kuni
       Ropka mõisani; iga päev 7:00-24:00 kuni 10 minutiliste vahedega; pilet
       10-15 senti; endine Kivisild - Tähe tn pikendatud liin; käigus 4 bussi
   3. Kivisild - Maarjamõisa kliinik; iga päev 7:30-21:00 kuni 15 minutiliste
       vahedega; pilet 10 senti; käigus 1 buss (4. liiniga ühine)
   4. Kivisild - Väike-Kaare tn; vähemalt 20 minutiliste vahedega; pilet 10 senti;
       käigus 1 buss (3. liiniga ühine)
Erikorra alusel toimus Tartusse saabuvatele rongidele vastu sõitmine. Kuni 10-aastaste laste ja õpilaste pilet maksis linnavalitsuse korraldusel 5 senti. Liinipidaja oli kohustatud ehitama ka 4 uut reisijate ooteruumi.

Esialgu oli linnaliinide bussipark, nagu märkis V. Rosenberg, "võrdlemisi kirju, kuid arvestades selle lühikese ajaga, polevat olnud võimalik tuua siia ühenduse pidamiseks kõiki uusi omnibusi vajalikul määral". Busse tuli alguses juurde laenata ka mujalt (1937. aasta märtsis nõustus näiteks Narva linnavalitsus laenama V. Rosenbergile ühe või paar bussi koos bussijuhtidega mõneks kuuks). Kokku 10st 1937. a. kevadel käiku lastud bussist olid 3 täiesti uued 26/28-kohalised diiselmootoriga Mercedes-Benzid. Aprillikuus pidid saabuma lisaks 3 uut bussi - neist 2 diislit Mercedes-Benz ja 1 bensiinimootoriga Volvo - ning 1. oktoobriks pidid vastavalt lepingule kõigil liinidel käigus olema uued bussid.
Uude firmasse tuli üle osa A. Kooki linnaliinide kontrolöre ja bussijuhte.
Aprillis 1937 ostis V. Rosenberg & Ko krundi Filosoofi ja Riia tänava nurgal (seal asus Podcekajev ja Ko puutööstus), kuhu kavatseti ehitada firma garaazhid, parandustöökoda, uute busside ehitamise töökoda ja kontor. Seni seisid bussid endise postijaama õuel. Juulis said bussijuhid ja konduktorid endale ka vormirõivad - meestel pruuni värvi püksid ja särk, saapad ning Rooli märgiga autojuhimüts; naistel pruun kollaste äärtega kittel ning pruun kollase randi ja Rooli märgiga barett.
Tartu linnaliinibussid olid punast värvi.
   1937. aasta septembris ei olnud Rool jõudnud veel piisavalt uusi busse soetada.
   Nii näiteks rakendati pühapäeval, 5. septembril, mil linn oli täis Tartu põllumajan-
   dus- ja tööstusnäituse külalisi, kokkuleppe korras päeva lõpuni liinile Peetri kirik -
   Raudteejaam sama päeva hommikul kell 6 Viljandist Tartusse ekskursandid
   toonud VEPSKO bulldogbuss V-50. Pisut enne kella poolt ühte südapäeval sattus
   see sõiduk aga Võidu-Aia-Uueturu tänavate ristil ränka avariisse, põrgates kokku
   taksoga Chevrolet B-388. Tagajärjeks oli neli vigastatut (nende hulgas Kauba
   Panga direktor R. Ambre) ja kaks hukkunud naisterahvast, kes jäid bussi ja
   majaseina vahele - Liisa Mets Tallinnast ja Albertine Savi Narvast. Kuigi hiljem
   selgus, et mõlema sõiduki käsipidurid olid korrast ära, põhjustas õnnetuse ilmselt
   bussijuht, kes eiras liikluskorraldaja märguandeid ja ei peatunud õigel ajal (vt
   Postimees 6.09.1937 ja 7.09.1937).

1938. aasta suvel tõstis TÜ Rool piletite hindu:
   Raudteejaam - Raadimõisa peavärav (pilet alates 16. augustist 20 senti)
   Jaama tänav - Raudteejaam (pilet alates 16. augustist 18 senti)
   Kivisild - Maarjamõisa kliinik (pilet alates 16. augustist 12 senti)
   Kivisild - Tapamaja (pilet alates 16. augustist 12 senti)
Kooliõpilastele maksis sõit 6 senti.
1938. aasta sügisel töötas Rooli bussiettevõttes 71 inimest, neist 31 bussijuhti, 29 konduktorit, lisaks kontoriametnikke, kontrolöre ja garaazhimeistreid. Busse oli firmal 17, neist liikus iga päev liinidel 11-12 ja varus seisis 5-6 sõidukit. Bussid olid 28-32 istekohaga, üks ka 34-kohaline; kõik "uued masinad, sest nad ehitati ajal, mil omnibusteliinide pidamine Tartus anti uutele omanikkudele". Sama aasta sügisel sai valmis ka uus garaazhi- ja töökojahoone, mida oli kogu suve ehitatud. Augusti lõpus paigaldati keskkütet ja veevärki ja ees polnud veel uksi, kuid firma 17 sõidukit seisid juba hoones uluall. Kokku mahutas uus garaazh 25 bussi, juurdepääs oli tagatud nii Filosoofi kui Riia tänava poolt.
1. oktoobrist 1938 pikenes liin Jaama - Tähe - Raudteejaam kuni Ropka mõisani (6 korda päevas).

Seisuga 1.01.1940 kuulus TÜ Roolile 17 Tartu linnas registreeritud bussi, neist 14 diiselmootoriga Mercedes-Benzi, 2 bensiinimootoriga Volvot ja 1 bensiinimootoriga Morris (ERA.1831.1.4998):
        üks 26 istekohaga MERCEDES-BENZ (väljalaskeaasta 1936)
        kaheksa 28 istekohaga MERCEDES-BENZi (vla 1937)
        kaks 29 istekohaga MERCEDES-BENZi (vla 1937)
        kolm 31 istekohaga MERCEDES-BENZi (vla 1937 ja 2x 1938)
        üks 24 istekohaga MORRIS (vla 1937)
        üks 32 istekohaga VOLVO (vla 1937)
        üks 35 istekohaga VOLVO (vla 1937)
Vähemalt osade TÜ Rooli busside kered ehitati ilmselt Viljandis H. Ungern-Sternberg & Ko töökojas (mis teadaolevalt tegeles Viljandis ka uute Mercedes-Benz sõidukite müügiga), kuid täpsed andmed bussidele kerede ehitamise kohta esialgu puuduvad.

TÜ Rooli busside registreerimisnumbrid aprillis 1940 (Tartu linna jõuvankrimaksu raamat 1938-40, ERA 2966.9.61):
MERCEDES-BENZ B-55 alates 25.05.1938
MERCEDES-BENZ B-56 alates 03.05.1937
MERCEDES-BENZ B-57 alates 18.05.1937
MERCEDES-BENZ B-58 alates 11.11.1937
MERCEDES-BENZ B-59 alates 11.11.1937
MERCEDES-BENZ B-60 alates 02.04.1937
MERCEDES-BENZ B-61 alates 02.04.1937
MERCEDES-BENZ B-62 alates 02.04.1937
MERCEDES-BENZ B-63 alates 13.04.1937
MERCEDES-BENZ B-64 alates 12.04.1937
MERCEDES-BENZ B-65 alates 03.05.1938
VOLVO B-251 alates 10.08.1937
* B-457 alates 03.08.1937
MERCEDES-BENZ B-458 alates 05.08.1937
* B-471 alates 28.08.1937
* B-472 alates 04.09.1937
* B-481 alates 01.10.1937
  * Neist 2 Mercedes-Benzi, 1 Volvo ja 1 Morris.
TÜ Rooli busside saatus sõja ajal pole teada, kuid pärast sõda oli neist Tartus alles võib-olla vaid üks buss (Morris?) ja ühe bussi (Mercedes-Benz?) kere.
Vt minevikumasin.ee - Valter Rosenbergi TÜ Rool
    minevikumasin.ee - Sõja-aja autondusest Tartus
    minevikumasin.ee - Tartu Autotransportbaas

TÜ Rooli uued bussid MERCEDES-BENZ Tartus 1938. aasta septembris.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Valter Rosenberg ja TÜ Rooli Tartu linnaliinide uus MERCEDES-BENZ (B-61) 1937. aastal.
Foto: Tänapäev 5/1937.
Tõenäoliselt üks viimaseid Tartusse jäänud füüsilisi mälestusi TÜ Roolist - buss (3T 77-22), mis 1945. a-l ehitati "metsast leitud" alusraamist, TÜ Rooli sõjaeelse bussi (Mercedes-Benz?) kerest, Citroeni mootorist jm osadest. Vasakul 1946. a-l Tartu - Võru liinil /foto: Eero Olanderi kogust/; keskel 1945. a-l /foto ilmselt 1980. a-te ajalehest Edasi/; paremal artikkel bussi valmimisest ajalehes Postimees 17.07.1945 /Digiteeritud eesti ajalehed/.

*      *      *


VALTER ROSENBERG
Võrumaa
Liinid 15. juulist 1927: Võru - Võru raudteejaam, Võru - Kirepi (pühapäeviti).
Liinid 1931. a. kevadel: Võru linn - raudteejaam, Võru - Põlva.
Liinid 1939: Võru - Põlva, Võru - Vastse-Kuuste, Võru - Veriora - Võõpsu.
26.01.1940 kuulus V. Rosenbergile 6 Võru maakonnas registreeritud bussi (ERA.1831.1.4997):
   FORD, 21 istekohta, väljalaskeaasta 1931
   FORD, 23 ik, vla 1935
   GMC, 27 ik, vla 1931
   INTERNATIONAL, 24 ik, vla 1935
   INTERNATIONAL, 28 ik, vla 1937
   MERCEDES-BENZ, 29 ik, vla 1938, diisel

V. Rosenberg kandideeris esimest korda teedeministeeriumi avalikul konkursil kahe bussiliini (Võru linn - Võru raudteejaam ja Võru linn - Kasaritsa) pidajaks 1927. a. märtsis. Teine pakkuja oli senine liinipidaja Johannes Piip, kes oli samu liine opereerinud ka neljal eelneval aastal. Esialgu andiski teedeministeerium liinipidamise õiguse taas J. Piipile üheks aastaks algusega 01.04.1927. Peagi sai ministeeriumile aga teatavaks Piipi ja tema kaasosaniku (Ludvig Kaan) väga segane finantsolukord ning samuti fakt, et Piip ise bussiliinide opereerimises tegelikult ei osalenudki, kuigi oli ametlikult ainus kontaktisik, lepingu allkirjastaja ja selle täitmise eest vastutaja. Pärast mitmeid arusaamatusi teedeministeeriumi ja Piipi vahel loobus viimane vabatahtlikult lepingust 07.07.1927. Uus leping kahele bussiliinile sõlmiti Rosenbergiga, kes alustas ka koheselt kahel liinil opereerimist.


Petserimaa
Liinid 1931. a. kevadel: Petseri linn - raudteejaam - Laura.
Liinid 1939: Petseri - Laura, Petseri - Vana-Irboska, Petseri - Värska - Võõpsu - Veriora.
1939: "... Huviga peab märkima asjaolu, et sealsed [Petserimaa] omnibused on väga luksuslikud ja peaaegu kogu Eesti kohta parimad. Nii on omnibuse lagi ja sisustus polsterdatud nahaga, pildid Petseri tähtsamatest kohtadest seintel, peeglid ja isegi ajanäitaja fosforilise numbrilauaga. Ka väärib märkimist, et Petseris on ainuke autobus Eesti kohta, mis on varustatud karskusmärgiga. ..." (Postimees 30.03.1939).
1.01.1940 kuulus V. Rosenbergile 5 Petseri maakonnas registreeritud bussi (ERA.1831.1.4997):
   REO, 17 istekohta, väljalaskeaasta 1926
   INTERNATIONAL, 31 ik, vla 1936
   VOLVO, 32 ik, vla 1937
   VOLVO, 35 ik, vla 1938
   MERCEDES-BENZ, 27 ik, vla 1938, diisel
1940. a. juunis ostis V. Rosenberg ilmselt NMKÜ reisibussi SCANIA-VABIS, mille uueks asukohaks registreeris Petseri.


Tartumaa
Liinid 1939: Tartu - Tõrva, Tartu - Varnja

V. Rosenbergi CHEVROLET 1927. a-l, kere ehitati Võru Tööstuskoolis.
Foto vasakul: Rahvusarhiiv ERA.1354.1.1192 /via Rein Veldi/; foto paremal Aare-Vello Mikkelsaare kogust /via Arnold Unt/.
V. Rosenbergi BROCKWAY 1928. a-l. Vasakpoolsel fotol seisab V. Rosenberg.
Fotod: Rahvusarhiiv ERA.1354.1.1192 /via Rein Veldi/.
  
V. Rosenbergi CHEVROLET (T-10) 1928/29. a-l.
Fotod: Rahvusarhiiv ERA.1354.1.1192 /via Rein Veldi/.
V. Rosenbergi bussid Petseri linna ja maakonna liinidel. Vasakult: INTERNATIONAL (O-146) liinil Petseri linn - Petseri raudteejaam, CHEVROLET (N-35), INTERNATIONAL (N-49) ja FORD? (N-15).
Fotod: Aare-Vello Mikkelsaare kogust /via Arnold Unt/.
Valter Rosenbergi Võru - Põlva liini INTERNATIONAL Põlva jaamahoone ees, bussijuht Daniel Ilves.
Fotod: Aare-Vello Mikkelsaare kogust /via Arnold Unt/.


Egon Valter Rosenberg (15.07.1900 (vkj 2.07.1900) - ?) sündis kirikuraamatute järgi Peri mõisas Põlvamaal, enda elukäigukirjelduse järgi Võru linnas. Isa August oli tööline. V. Rosenberg õppis Taganrogi linna reaalkoolis (6 klassi) ja Taganrogi linna tehnikakeskkoolis (4 klassi). Veebruaris ja märtsis 1917 teenis vabatahtlikuna Novotsherkasskis kindral Kaledini väeosas, võttis osa sõjategevusest enamlaste vastu Taganrogis ja Rostovis vene junkrute ja kasakate salgas. Vabatahtlikuna Eesti Vabariigi sõjaväeteenistuses alates 1. märtsist 1919 Tallinna kooliõpilaste pataljonis. Sõjaväelise hariduse omandas Vabariigi Sõjakoolis Tallinnas, ülendati lipnikuks 14.09.1919. Oktoobrist 1919 määrati tegevteenistusse Ratsaväe Tallinna tagavaradivisjoni (Tallinna Tagavaraeskadron), selle likvideerimise järel teenis 1920-21 Ratsapolgus ja vabastati tegevteenistusest mais 1921.
Juulist 1927 tegutses bussiliinipidajana Võru linnas ja maakonnas, peagi ka Petserimaal ja alates 1937. a-st Tartus (firma TÜ Rool).
Lisaks kuulus V. Rosenbergile kino Mars Võrus (koos Raymond Peepiga), jahuveski Tarvastu vallas ning lühikest aega ka kaks kino Viljandis (Rex ja Täht).
(Rein Veldi; Rahvusarhiiv (ERA.495.7.4915); Saaga (EAA.3147.1.217 kdr 526-527; EAA.1272.1.141 kdr 395); Võru Teataja 2.08.1927; Postimees 1937-1939, sh Postimees 17.02.1937, 16.03.1937, 17.03.1937, 24.03.1937, 31.03.1937, 6.04.1937, 1.07.1937, 22.08.1938, 15.09.1938, 1.10.1938; Kaubandus-tööstuskoja Teataja 5/1936, 10/1937)
Vt ka Pekka Erelti artikkel Eesti Ekspress, Reporter 29. mai 2003


TEISTE ETTEVÕTETE BUSSID
galerii[ät]hot.ee