Eesti Antiikautode Galerii


ESILEHT EESTI AEG UUDISED


Viimati täiendatud: 10. 07. 2016
EESTI MOOTORITÖÖSTUS

PÄRNU

AS M. SEILER (Stryck & Seiler -> 1923-1940 -> Proletaar)
Pärnu, Pikk 7 (25-26) - Rääma tn (27-1940)

1925: naftamootorid 6 ja 12 hj; neljataktilised petrooleumimootorid 3½, 6, 8 ja 12 hj
1926: 2- ja 4-taktilised bensiini- ja petrooleumimootorid laevadele ja tööstustele
1934: 25-120 hj diiselmootorid, 2-60 hj petrooleumimootorid
1938: AS Estaklandi ekspositsioonis 31. Tallinna põllumajandusnäitusel 3.-5. septembrini 1938 oli välja pandud Seileri 8/10 hj petrooleum-tööstusmootor, mille hinnaks oli 870.- krooni.
1939: 25-120 hj diiselmootorid, 2-60 hj petrooleumimootorid

1928. aastal kasutasid Seileri mootoreid näiteks merevägi, piirivalve, raudteevalitsus, omavalitsusasutused jne.
1931 oli aastatoodang 200 mootorit ja seni kokku valmistatud ligi 1400 mootorit.
1936. a-l valmistati 304 mootorit (16 882.- kr väärtuses) ja 434 mootoriosa, 90 masinat (8990.-) ja 300 masinaosa, 1 tuletõrjeprits, 190 hauaristi (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4911).
1937. a-l valmistati 360 mootorit, 6 tuletõrjepritsi ning 15 turbapressi ja rehepeksugarnituuri (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4200). Mootoreid eksporditi Lätti, Leetu ja Poolasse.
1939. a-l valmistati 236 mootorit, 14 tuletõrjepritsi ja 5 mitmesugust muud masinat (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4259).

Trükiseid:
   Metallitööstuse a/s M. Seileri mootoritehas, 1939 (RR* ARPt621)
   Metallitööstuse a.-s. M. Seileri petroolmootorite käsiraamat, koostanud V. Suurkuusk, 1937
     (RR* digar.nlib.ee)
   Metallitööstuse a/s M. Seileri mootoritehas, 1937 (RR* AR2-02-01025)
   Metallitööstuse a/s M. Seileri mootoritehas, 1936 (RR* ARPt621, Ar 936/Seiler)
   M. Seileri mootoritehas, 1931 (vt allpool)
   M. Seileri tööstus- ja paadimootorid, 1930 (RR* digar.nlib.ee)
   M. Seileri tööstus- ja paadimootorid, 1928 või 1929 (RR* ARPt621)

   *RR - Rahvusraamatukogu

Vt: KERETEHASED - M. Seiler
Vt ka Pärnu Postimees 25.10.2009


     
Reklaamid: Pärnumaa Teataja 29.08.1926, Kaja 07.07.1929, Pärnumaa Teataja 25.02.1933, Võitlus 06.02.1934
/Digiteeritud eesti ajalehed/


Reklaam: Uus Eesti 14.03.1940
/Digiteeritud eesti ajalehed/


           
M. Seileri mootoritehas (1931) /Ilmar Tiitsmaa kogust (via Priit Kasikov)/

         
M. Seileri 34 hj paadimootor (1937, nr 2273) /Toomas Tüüri kogust (via Priit Kasikov)/

   
M. Seileri mootorite tehasesildid /Priit Kasikovi kogust/


R. STRYCK & KO (Stryck & Seiler -> 1923-1940 -> Proletaar)
Stryck & Ko mootoritehas (24-26) - R. Strycki mootoritehas (28-32) - R. Strycki mootori ja masina ehitus-parandus tehas (33)
Pärnu, Tallinna-Posti 7 (1923- ) - Jannseni 7 (24) - Jannseni 13 (30-33) - Jannseni 40 (37)

1924: mootorid 5 hj - 50 000 Mk, 7 hj - 55 000 Mk, 10 hj - 65 000 Mk
1925: 2- ja 4-taktilised petrooleumi- ja naftamootorid
1926: 4, 6, 8, 10 ja 12 hj petrooleumi- ja naftamootorid SKF kuul- või rull-laagritel
1930: 4-taktilised püstmootorid Vico ja Bosch magneetodega, rull-laagritega, Ricardo-süsteemi tuleruumiga
1933: 2- ja 4-taktilised petrooleumimootorid
1939: 1/90 ja 1/50 hj tööstus- ja paadimootorid

Mootoreid eksporditi Lätti. 1932. a. alguse seisuga oli valmistatud üle 1000 mootori.
1936. a-l valmistati 70 petrooleumi-, paadi- ja tööstusmootorit kokku 36 000.- kr väärtuses (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4911).
1937. a-l valmistati 102 petrooleumimootorit, millest 22 olid tööstus- ja 80 paadimootorid (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4200).
1939. a-l valmistati 122 paadimootorit (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4259).

Trükiseid:
   R. Stryck'i 4-takt mootori käsitamise juhatus, 1934 (RR* AR2-96-00341)
   *RR - Rahvusraamatukogu

Veel valmistati detsimaalkaale (1939 250-450 kg).
Tehti igasuguseid parandustöid, keevitustöid, malmi- ja vasevalu.

Reinhold Stryck (28.10.1887-?) sündis Pärnus kingsepa pojana. Õppis Pärnu linnakoolis, asus tööle lukussepa õpilasena, 1914 läks Peterburgi, kus tegi sõjavarustust valmistavas tehases lukussepa- ja treimistöid. 1917 tuli tagasi Pärnusse, asutas koos Martin Seileriga metalli- ja mootoritööstuse ja 1923. a-st iseseisva mootoritööstuse.

/Pärnu Postimees; Päevaleht 27.10.1937; Uus Eesti 14.02.1932, 27.10.1937 jm/
Vt ka Pärnu Postimees 05.05.2005, Pärnu Postimees 25.10.2009


     
Reklaamid: Pärnumaa Teataja 20.12.1924, Uus Eesti 07.02.1932, Pärnumaa Teataja 27.08.1938
/Digiteeritud eesti ajalehed/


 
Reklaamid: Pärnu Postimees 05.07.1924, Pärnu Päevaleht 26.08.1933
/Digiteeritud eesti ajalehed/



STRYCK & SEILER (1920-1923 -> M. Seiler ja R. Stryck eraldi)
Töökoda Stryck & Seiler ( -1923)
Pärnu, Tallinna-Posti 7 ( -1923)

1923: laeva-, paadi- ja rehepeksumootorid

Veel valmistati 10-60-puudaseid detsimaalkaale.
Tehti igasuguseid parandustöid, keevitustöid, vasevalamist.


Reklaam: Postimees Pärnu väljaanne 08.09.1923
/Digiteeritud eesti ajalehed/



PROLETAAR / PÄRNU MOOTOR / PÄRNU MASINAEHITUSE TEHAS
  (AS M. Seiler + R. Stryck & Ko -> 1940-1958-...)
Pärnu

Vt ka Pärnu Postimees 05.05.2005, Pärnu Postimees 25.10.2009



A. LIIVRAND (pärast eestistamist) / A. LIKMAN (Pirz & Likman -> 29-38)
A. Likman, masinaehitus- ja parandustööstus (29) - A. Liivrand (Likman) (36) - Masinatööstus A. Liivrand (37)
Pärnu, Aia 16 (29-38)

1929: oma konstrueeritud petrooleumimootorid kuul-laagritel
1936: 2- ja 4-taktilised mootorid igaks otstarbeks
1937: 2, 4, 6 ja 8 hj petrooleumimootorid
1938: põllumajandusmootorid

Veel valmistati viljapeksumasinaid (väiksemad poolpuhastajad ja suuremad täispuhastajad) kuni 34" laia trumliga ja nende osi, trumleid, väntvõlle, laagreid, rihmaseibe jne.


   
Reklaamid: Postimees 23.06.1929, Maa Hääl 28.05.1937, Pärnumaa Teataja 27.08.1938
/Digiteeritud eesti ajalehed/



PIRZ & LIKMAN (1918-26 -> A. Likman)
Masina ehitus ja parandus töökoda Pirz & Likman (24)
Pärnu, Aia 16 (24-26)

1924: 5 ja 10 hj petrooleumimootorid
1925: 2-12 hj petrooleumimootorid peamiselt rehepeksuks ja väiketööstustele
1926: 6 hj mootorid

Töökoda Pirz & Likman jätkas alates umbes 1926-29. aastast ühe omaniku A. Likmani ainuomanduses oleva ettevõttena. Tõenäoliselt avas oma töökoja ka teine omanik - 1935. aasta jaanuaris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris muudatus, mille kohaselt jätkas August Pirts äritegevust, avades Pärnus Jannseni 13 malmi- ja vasevalamistöökoja. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 4/1935)


 
Reklaamid: Pärnumaa Teataja 08.03.1924 ja 29.08.1926
/Digiteeritud eesti ajalehed/



JOHN MADISON/MADISSON / VENNAD MADISSON (1929-1940)
Masinatöökoda Vennad Madisson (1929) - Vennad Madissonid (32) - Vennad Madisson'i masinatööstus (32) - Mootoritööstus Vennad Madison (32) - Masinatööstus John Madison Central Garage (38-1940)
Pärnu; Rääma, Kooli 5 (1929-1932) - Aida 3 (1932-1940)

1930: mootorid (ehitati "Ameerikast toodud masinatel")
1931: 14-18 hj pooldiiselmootorid
1932: pooldiisel naftamootorid 12-14 ja 16-18 hj
1937: diisel- ja pooldiisel naftamootorid; Audru näitusel eksponeeriti uuetüübilist 4-taktilist 10/12 hj täisdiiselmootorit, "mis ainuke omataoline Eestis" (oma tööstuses vamistatud?)
1938: diisel- ja naftamootorite ehitus; üks J. Madisoni diiselmootor oli välja pandud AS Estaklandi ekspositsioonis 3.-5. septembrini 1938 peetud 31. Tallinna põllumajandusnäitusel.
1940: diiselmootorid 10-12 hj, kõrgsurve pooldiiselmootorid 16-18 hj

Rahva Sõna Pärnu väljaandes ilmus 15.12.1929 järgmine reklaamkuulutus:
"Masinatöökoda Vennad Madisson. Pärnus - Räämal Kooli tän. nr. 5. Oleme oma töökoja sisseseade ja masinate ülespanemisega lõpule jõudnud. Ehitame uusi ja parandame vanu masinaid, mootoreid ja nende osasid ning teeme igasuguseid rauatöid, Ameerikast toodud ajakohastel ja viimaste tehnika leiutistega tõendatud masinatel ja tööriistadel. Silindri schleifimine erikonstruktsiooniga spetsiaal schleifimismasinal. Kõiksugu hammasrataste freesimine spetsiaal freesmasinal, missugune leidub Eestis ainult meil.
Mõlemaid tüüpi masinaid tarvitatakse välismaa automobiili vabrikuis, seepärast ka schleifimine, hammasrataste freesimine sama kiire, täpne ja korralik kui välismail. Säälsamas müüa 15 Indian Chief täiesti korras mootorratast. Austusega: Vennad Madisson"

Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti 8000.- krooni suuruse osakapitaliga täisühing masinate paranduse töökoda Vennad John & Georg Madisson 1930. aasta novembris (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 24/1930). 1933. aasta novembris registreeriti muudatus, mille kohaselt oli täisühingust lahkunud täisosanik Georg Madisson ning firmat pidas edasi ainuisikliku äripidajana John Madisson (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 23/1933).

Järgnevalt Olaf Esna koostatud ülevaade John Madisoni ettevõttest /via Mehis Born/:
"Johan Madisson oli käinud Ameerikas ja seal üht-teist õppinud. Majanduskriisi aastatel naasis ta Eestisse ja asutas esialgu Räämale värkstoa, kus rakendas ookeani taga omandatud töökogemusi. Uuel ettevõttel oli edu ja mõne aasta pärast võis Madisson selle südalinna üle tuua.
1936. aastal andis majandusministeeriumi tööstuse osakond Madissonile loa seada sisse masinaehituse ja -parandustöökoda. Esialgu oli plaanis tööd anda 16 inimesele. Uues asukohas sai värkstoast juba John Madison Central Garage. Nüüd oli Pärnus ja Pärnumaalgi Fordi tehase autode ja traktorite (Fordson) täievoliline esindaja ehk uuemas keelepruugis riikitooja. Peale selle esindati Rootsi kuulsaid Thermaeniuse viljapeksumasinaid ja Överumi tehase traktoriatru ning -randaale.
Oma töökojas valmistati 10-12hobujõulisi neljataktilisi täisdiiselmootoreid, 16-18hobujõulisi pooldiisel-naftamootoreid, autoosi, igasuguseid masinaosi. Masinatööstuse kõrval tegutses tunnustust võitnud mootorsõidukite remondi töökoda. Peale juhtspetsialistide oli ettevõttes 1938. aastal alaliselt ametis juba 25 töölist."
Tööstuses lihviti ka mootorite silindreid, freesiti hammasrattaid.


 
Fotol: John Madisoni mootoritööstus ja Central Garage Pärnus Aida 3 - Fordi esindus Pärnu linnas ja maakonnas 1930. a-te II poolel. Foto: Olaf Esna kogust /via Mehis Born/
Reklaam: Pärnumaa Teataja 16.01.1932
/Digiteeritud eesti ajalehed/



KARL SEBULKE (ka CARL SEBULKE) (1877-32-...)
Pärnu, Rääma 36 (27-32)

1925: semi-diiselmootorid, bensiini ja petrooleumimootorid paatidele
1927: nafta- ja paadimootorid
1929: naftamootorid 6 ja 12 hj, paadimootorid 6 ja 12 hj
1932: semi-dieselmootorid 6-25 hj, bensiini- ja petrooleumimootorid paatidele ja laevadele

Vt: Keretehased - K. Sebulke


Reklaam: Pärnumaa Teataja 12.01.1932
/Digiteeritud eesti ajalehed/



H. FRÖHLING (Gauer ja Fröhling -> 1926?-27)
H. Fröhling, end. Gauer ja Fröhling (1926) - Masinaehitus- ja malmivalamistööstus H. Fröhling (27)
Pärnu, Väike-Jõe 7 (1926-27)

1926: 8 hp naftamootorid

Veel valmistati H. Fröhlingi tööstuses 1927. aastal masinaid (seimereid, sindlimasinaid); tuletõrje käsipritse; kaevu-, bodan-, alweiler-, ehitus-, talve- jm pumpasid. Valati malmi, vaske, pronksi, alumiiniumi, masinaosi, rihmarattaid, ahjureste, hauariste. Tehti lukussepa-, sepa-, treimis-, valamis- ja tisleritöid, samuti keevitustöid ("autogeen metallide kokkukeetmine"). Parandati ja ehitati saeveskitele kantmasinaid. Paigaldati piimameiereide sisseseadeid ja valmistati piimanõusid ja -vanne. Parandati vabrikute masinaid, mootoreid, rehepeksumasinaid, põllutööriistu, traktoreid. Tööstuse juures oli auto- ja traktorigaraazh.


Reklaam: Pärnu Postimees 28.08.1926
/Digiteeritud eesti ajalehed/



GAUER JA FRÖHLING (25-1926 -> H. Fröhling)
Gauer'i ja Fröhling'i malmivalamise ja mehaanika töökoda (25)
Pärnu, Väike-Jõe 7 (25-26)

1925: petrooleumi- ja naftamootorid igaks otstarbeks
1926: 8 hj nafta- ja petrooleumimootorid rehepeksu ja teiste tööde jaoks

Veel valmistati masinaosi; tellimise peale saekaatreid, seimreid, kreissaage, pumpasid, höövlimasinaid sindlite ja laastude tegemiseks, tuule- ja vesiveskite turbiine, jahuveskeid, sepaventilaatoreid.
Tehti malmivalu.


Reklaam: Pärnu Postimees 15.05.1926
/Digiteeritud eesti ajalehed/


TALLINN

F. WIEGAND / AS ILMARINE
Tallinn

Alates 1908 toodeti naftamootoreid Russ
1910: "Et Tallinn vabrikulinn on, see tuleb käesoleval näitusel juba selgeste nähtavale. Siiamaani olime meie harjunud ainult väljamaa masinaid nägema, aga nüüd puutus Rootsi, Inglis ja Saksa vabrikute keskel ka Tallinna vabrik silma. Peasissekäigust paremat kätt on Fr. Wiegandi masinavabrik oma naftamotorite jaoks, milledest üks "Volta" vabriku dünamomasinat ringi ajab, nägusa ulualuse üles ehitanud. Fr. Wiegandi naftamotorid "Russ" saivad käesoleval aastal Peterburis rahvusvahelisel näitusel, kus võistlus väljamaa motoritega üsna suur olnud, kuldauraha. "Russ" motorite head omadused paistavad juba kohe silma: kerge ja tasane käik, kusjuures vähe musta järele jääb. Räägitakse, et "Russ" motorid ka vähem naftat tarvitavat, kui teised naftamotorid. Ka Tallinna näitusel saivad Wiegandi motorid 1. auhinna..." (Tallinna Teataja 7.09.1910, Tallinna Eesti näituse tutvustus).
         "Tööliste elu. 38 naftamotori ("Russ") 6-30 hobusejõulised on praegu Wiegandi vabrikus käsil. Nimetatud süsteemi motorid on viimasel ajal mitu esimest auhinda saanud, kuid ühes kuldaurahade arvu kasvamisega hakatakse ka tööhinda maha kiskuma. Viimaste motorite pealt maksetakse nüüd juba 10-12 rbl. vähem tööraha, kui eelmiste pealt." (Tallinna Teataja 21.09.1910).
1911: "Wiegandi väljapanek pani mind imestama. Mina pole insener ega tehniker, aga Fr. Kapluri mootor on minule head õpetust andnud. Minu arust on Wiegandi mootor parem kui "Skandia" oma. Esiteks tarvitas ta paremine küttematerjali ära, teiseks olivad tema regulaator, õli- ja veepumba liigutused paremad. Mootor reguleris nii hästi, et väiksed elektrilambituled mingid liigutusi ei teinud; üks suur lamp aga andis iga plahvatuse korral sugu heledama helgi; minu märkuse peale seletati, et see viga olla lambis, aga mitte mootori käigus. Sellest seletusest ma hästi aru ei saanud; aga kuigi see regulatori viga oli, oli ta nii väikene, et sellest suurt kõneledagi ei maksa. "Russi" ja "Skandia" metalli tugevuse üle ei tea ma otsustada. Wiegandi mootori võib soovitada; kahjuks on ta liig kallis..." (Päevaleht 15.09.1911, Tallinna Eesti Põllumeesteseltsi näitus põllumehe seisukohalt, talupidaja J. Lindemann)
1912: 6-140 hj naftamootorid Russ põllutöö-, käsitöömasinate ja valgustuse tarbeks
1913: "Wiegandi vabriku "Russ" naftamootor on tuntud. Ta ei saa mitte üksi Tallinna näitustel esimesi auhindasid, vaid nendega kroonitult on ja juba paar korda ka ülevenemaalistelt näitustelt tagasi tulnud..." (Tallinna Teataja 3.09.1913, Tallinna Eesti näituse tutvustus).
         "Kohalise Wiegandi vabriku naftamotor "Russ" on tänavusel Kiievi näitusel 30 võistleja hulgas suure kuld-auraha saanud. Sellest on alles 4 aastat, kui Wiegandi vabrikus esimene "Russi" mootor tehti, nüüd on neid juba üle 500 mitmel pool Venemaal käimas, nendest 20 Tallinnas. Ka Böckeri laevatehases on neli 50-60-hobusejõulist "Russi" mootori tegevuses." (Tallinna Teataja 10.12.1913, vt ka Päevaleht 10.12.1913)
1914: "...Teerajajaks selles harus on meil Wiegandi vabrik. Umbes viie aasta eest asus nimetatud vabrik naftamootorite valmistamise juurde ja tänase päevani on ta neid juba üle 800 müügile saatnud... viimased aastad on vabrik oma suurema tööjõu kõik mootoritööstuse peale koondanud. Lõpuks läks valmistamine sedavõrd viljakaks, et vabrikust iga kahe päeva kohta üks 8-50 hobuse jõuline mootor välja tuli... mineval aastal näeme juba, et Tallinnas mootorite järele nõudmine langema hakkab. Selle tagajärjel kasvas valmistehtud masinate tagavara vabrikute ladudes ja käesoleva aasta algupoole oli Wiegandil neid juba üle saja seismas..." (Päevaleht 20.03.1914)
1920: 6-50 hj naftamootorid Russ, 3-250 hj paadi- ja laeva-naftamootorid
1922: 14 ja 9 hj naftamootorid Russ
1926: naftamootorid
1928: 9-35 hj naftamootorid Russ
1929, 1930: 9-50 hj naftamootorid Russ
1931: naftamootorid Russ

1937. aastal valmistati Ilmarises 1 naftamootor, mille väärtuseks oli 1300.- kr (Rahvusarhiiv ERA.1831.1.4200).

Vt: Keretehased - Ilmarine


       
Reklaamid: Päevaleht 18.12.1910, Päevaleht 29.11.1911, Talu 1/1912, Päevaleht 28.04.1912, Postimees 26.08.1922
/Digiteeritud eesti ajalehed/



A. LINDORF (13)
Lindorfi töökoda (13)
Tallinn, Kopli 20-a / Telliskopli 20-a (11-12) - Katusepapi 4 (13)

1911: "mootorid teen nafta tarvis ümber, ehitan uusi ja võtan igasugu masinate parandusi ja treimise-töösid enda peale..."
1913: naftamootorid


A. LINDORF & CO (24-26)
A. Lindorf & Co (24)
Tallinn, Suur-Tartu mnt 47-a (1924-26)

1924. a. detsembris ostis A. Lindorf & Co Tallinnas Suur-Tartu mnt 47-a asunud J. Kulli mehaanika- ja sepatöökoja. Samal aastal valmistati transmissioone ning puu- ja turbagaasigeneraatoreid; parandati põllutöö- ja aurumasinaid, meresõiduabinõusid ja naftamootoreid.
1926. a-l müüs masinatööstus ja metallitööstus Lindorf & Co ajalehekuulutustes "likvideerimise tõttu" mitmesuguseid masinaid.


LINDORF / LINDORG (alates 1938 pärast eestistamist) (35-1940)
Nikolai Lindorf (35?) - Masinatetööstus Lindorf ( -1938) - Masinatööstus Lindorg (1938-1940)
Tallinn, Tulbi 9 (35?-1940)

1939: diiselmootorid 125-90 hj /oma toodang või ainult müük?/, puugaasimootorid 25-30-85 hj
1940: diiselmootorid 125-90 hj /oma toodang või ainult müük?/, puugaasimootorid 25-30-85 hj

1934: "Puugaasi- ja naftamootorid, 12-70 h.-j., soodsate tingimustega müüa. Ka igasuguste mootorite remont ja gaasi peale ümberehitus. Teat. annab Lindorf, Kuke 8-6, Tallinnas." (Päevaleht 8.09.1934)
1935: "Naftamootorid, mis ka puugaasiga võivad töötada, 12-80 hob.-j., müüa. Ligemalt Kuke tän. 8-6, Tallinnas, telef. 433-68, Lindorfs." (Päevaleht 22.03.1935)
         "Diiselmootor "Nobel" 40-45 h.-j., ka väiksemad, mis töötavad puugaasiga, headel maksutingimustel müüa. Teat. Kuke t. 8-6, Tallinn, telef. 433-68, Lindorf." (Päevaleht 21.05.1935)
1935. aasta augustis registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris Tallinnas Tulbi 9 asunud Nikolai Lindorfi metallitööstus, mille tegevusalaks oli mootorite parandamine ja prokuristiks Andrei Lindorf (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 17/1935).
1938 ehitati rauast reservuaare ja korstnaid; puu-, turba- ja saepurugeneraatoreid; muid masinaid; naftamootoreid ehitati ümber gaasiküttele; tehti metallide treimis-, hööveldamis- ja keevitustöid.
1938. aastal eestistas Nikolai Lindorf nime Raid Lindorg'iks, vastavalt muutus ka firma nimi - Masinatööstus Lindorg, prokuristiks samuti nime eestistanud Andrei Lindorg. Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti muudatus 1938. a. novembris (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 24/1938).
1940: "Müüa pugaasimootorid 25-30-85 H.P. Diiselmootorid: 125-90 H.P. Masinatööstus Lindorg, Tulbi 9, Tallinn. Telef. 433-68. Korralikkuse ja vastupidavuse garanteerib tööstus." (Päevaleht 13.03.1940)
Andrei Lindorg (10.12.1874-11.07.1959)
Raid Lindorg (27.01.1909-11.05.1989)
/Haudi - kalmistute register/


   
Reklaamid: Päevaleht 12.11.1911, Päevaleht 12.10.1913, Päevaleht 13.03.1940
/Digiteeritud eesti ajalehed/



LAVERNA (1918-1940-...)
Tallinn

1926: 3, 5 ja 8 hj naftamootorid; bensiinimootorid
1928: naftamootorid 5-12 hj, bensiinimootorid
1930: naftamootorid
1931: tööstus- ja paadimootorid, 6-12 hj naftamootorid
1933(?): bensiini- ja petrooleumimootorid

Vt: Keretehased - Laverna


     
Reklaamid: Päevaleht 12.09.1924, Päevaleht 03.04.1926, Uudisleht 14.08.1927, Tallinna Teataja 20.06.1931
/Digiteeritud eesti ajalehed/



VENNAD A. TABOR / METALLITÖÖSTUS A. TABOR / ALEKSANDER TABOR (1927-39-...)
Masinaehituse ja metallitööstus Vennad A. Tabor (1927- ) - Masinaehituse- ja automaatidetööstus Vennad Tabor (31) - Masinaehitus- ja metallitehas Vennad Tabor (33) - Masinaehituse- ja metallitööstus Aleksander Tabor (36-37) - Metallitööstus A. Tabor (39)
Tallinn, Väike Roosikrantsi 4 (1927- ) - Prii 3 (31-37)

1927: mootorid

1927. aastal Laverna tehase osanike ja juhatuse liikmete hulgast lahkunud Aleksander Tabor asutas sama aasta suvel Väike Roosikrantsi 4 Masinaehituse ja metallitööstuse Vennad A. Tabor, mille tegevusalaks oli tubaka-, kesta- ja karbitööstuse masinate ja nende osade, klaasitööstuse vormide, mootorite, kassa- ja arhiivkappide jm valmistamine. 1931. aasta alguses töötas tööstuses 10 inimest. Valmistati tubaka-, paberossi- ja kestamasinaid ja nende osi nii kodumaistele kui välismaistele tehastele (sama aasta suvel olid tööstuse hooldada ka kõigi Eesti tubakatööstuste (välja arvatud üks tehas) ja mitmete Soome ja Läti tubakatööstuste masinad). Samuti ehitati mitmesuguseid automaate nagu paberosside, tuletikkude, kompvekkide, shokolaadi, ajalehtede, markide, kondoomide jm kaupade müügiautomaadid; perroonide piletimüügiautomaadid (Taborite tööstuses valmistatud perroonipiletite müügiautomaat oli näiteks kasutusel Balti jaamas), raudteevagunitesse paigaldatavad seepide ja kuivatusrätikute müügiautomaadid (kasutusel nii Eestis kui Lätis); automaate oli müüdud ka välismaale. Veel ehitati helifilmiaparaate, milliseid oli 1931. a. suvel Eestis kasutusel 18 ja mida müüdi samuti välismaale. Sügisel teatati "tule- ja varguskindlate kassa- ja arhiivkappide" osakonna avamisest ning tuletõrje auto-mootorpritside valmistamisest. Tööstus hooldas ka Eesti tekstiili- jm tööstuste masinaid (nt AS O. Kilgas, Tekla, Eesti Siid, Eesti Kamm jt), valmistas leidur Karl Papello mõõtmisaparaate ja nende osi ning mõõku.
Tabori tööstus seadis sisse 1933. a-l asutatud ETK tubakatehase.
1935. aasta juulis registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris muudatus, mille kohaselt oli firma "Vennad Tabor" uueks nimeks "Metallitööstus A. Tabor".
1937. aastal valmistas Masinaehituse- ja metallitööstus Aleksander Tabor tubaka- ja paberossikestade ning papi- ja tekstiilitööstuse masinaid, tule- ja vargakindlaid kassa- ja arhiivkappe ning igasuguseid automaate.
Aleksander Tabor (3.08.1888-?) sündis Narvas, I maailmasõja ajal töötas meistrina Vene-Balti laevatehases, osales Vabadussõjas peastaabi kuulipildurite roodu instruktorina ja seejärel lennuväe töökodade organiseerija ja juhina. Sõja järel tegutses metallitehases Laverna ja 1927. aastast iseseisva töösturina omanimelises metallitööstuses. Oli ka firmade Tallinna kudumise ühisus A. Tabor ja Ko (algselt asutatud kui kudumistööstus KM C. Müller & Co) ning paberkottide tööstus A. Tabor & Ko kaasomanik. A. Tabor oli Tallinna tööoskusameti ekspert, Tallinna Metallitöösturite Ühingu aktiivne liige, Eesti tehnilise muuseumi põhilisi organisaatoreid.
(Tallinna Teataja 10.01.1931, 01.08.1931; Uudisleht 30.07.1936; Päevaleht 02.08.1938; Kaubandus-tööstuskoja Teataja 15/1935 jm)


Reklaam: Päevaleht 04.06.1927
/Digiteeritud eesti ajalehed/



JOHANNES TATSI (1911(Peterburis)-1920(Tallinnas)-1940-...)
Metallitööstus Autogen, Joh. Tatsi (31) - Joh. Tatsi autogeen. sveisimise ja naftamootorite tööstus (35) - Joh. Tatsi mootoritööstus (38) - Johannes Tatsi metallitööstus (36-39)
Tallinn, Laboratooriumi 15 (28) - Laboratooriumi 13 ( -1931) - Lai 23 (1931-38)

Alates 1929: naftamootorid põllumajandusele ja väiketööstustele
1931: Sandbäcken-tüüpi raskeõlimootorid E. Uukivi patenteeritud tolmutajaga; tööstustele ja põllumajandusele ratastel veetavad ja statsionaarsed naftamootorid
1935: mootoreid müüdi ETK kaudu
1936: Sandbäcken-tüüpi naftamootorid
1938: naftamootorid tööstusele ja põllumajandusele; 31. Tallinna põllumajandusnäitusel 3.-5. septembrini 1938 eksponeeris raskeõlimootoreid.
1939: 15 hj kuumpeamootor

Veel valmistati aurukatlaid vulkaniseerimis- ja rõivapuhastustööstustele.
Tehti keevitustöid, remont- ja lukussepatöid, sepatöid, treimistöid, parandati põllutööriistu jne.
Johannes Tatsi (26.10.1886-?) sündis Võrumaal Kanepis. 1911. aastal asutas metallitööstuse Peterburis, Eestisse naastes osales Vabadussõjas, seejärel asutas keevitustöökoja, kus asus hiljem valmistama ka naftamootoreid.
(Päevaleht 25.10.1936 jm)


Reklaam: Tallinna Teataja 20.06.1931
/Digiteeritud eesti ajalehed/



PACHEL & KO (tööstus 25-32)
Mehaaniline sepa-, metalli- ja plekitööstus Pachel & Ko (28)
Tallinn, töökojad Riisenkampfi 60a (25) - Vilmsi 60a (26-29);
          kontor ja juhatus Uus 16 (11-1928) - Aia 10 (1928-32)

1928: mootorid

Veel valmistati aurumasinaid, nahaparkimise- ja piiritusvabrikute sisseseadeid, autode ja mootorite osi, plekkanumaid ja -toose.
Tehti sepa-, treimis-, lukusepa-, pleki-, keevitustöid
Parandati mootoreid, autosid, traktoreid, lokomobiile, põllutööriistu, pumpasid, turbiine, tärklise- ja viinavabrikute sisseseadeid jm masinaid.

1932. aasta augustis registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris muudatus, mille kohaselt firma Pachel ja Ko, Tallinn, Aia 10, täisosanik Artur Pachel oli tunnistatud kaubanduslikul alal maksujõuetuks ja varanduse vannutatud hooldajaks oli määratud vandeadvokaat Arnold Jaks.
/Kaubandus-tööstuskoja Teataja 18/1932 jm/


Reklaam: Uudisleht 01.05.1928
/Digiteeritud eesti ajalehed/



DVIGATEL
Tallinn

Alates 1911 valmistati Orjol- ja Atlant-tüüpi tööstus- ja laevadiiselmootoreid
1911: "Uus motori-jaoskond "Dvigatelis". Riia vagunitehase eeskujul hakkab Tallinna "Dvigatel" viimasel ajal vagunitööde kõrval ka suuremal mõedul teisi töösid tegema. Juba ammu oli kuulda, et "Dvigatel" naftamotorisid valmistama tahab hakata. Esimesed motorid - 19 tükki - 20 ja 25 hobuse jõulised leiti kaunis korralikud olema ja nüüd on jällegi uus tellimine 10 ja 15 hobuse jõulisi - 32 tükki - käsil. Motorid on Amerika süsteemi ja lähevad siit otseteed Peterburisse. Et töö oma headuse poolest kõiki uuema aja nõudmisi täita võiks, selleks seatakse vabrikus nüüd motori-jaoskond sisse. Endine katelsepa-jaoskonna hoone ehitatakse seestpoolt ümber, tuuakse uusi treipinkisid ja pressimisemasinaid, otsitakse osavaid treialid ja lähemal ajal tahab uus osakond juba täie auruga tööle hakata. Muu seas pandavat uue jaoskonna juurde ka oma joonistajad ja inshener ametisse. Meistriks on keegi venelane Moskvin." (Tallinna Teataja 3.10.1911).
1913: "Alles paari aasta eest seadis "Dvigateli" vabrik naftamootorite valmistamise sisse. Heameelega oleks nüüd ka näinud, et kohalik suurem vabrik ühe auhinna oleks saanud ja sellega Tallinna tööstuse edust tunnistust annud - kuid "Dvigatel" oli oma mootorid väljaspool võistlust jätnud ja "vabrikust mitte ärarippuvatel põhjustel" neid mitte käima pannudki..." (Tallinna Teataja 3.09.1913, Tallinna Eesti näituse tutvustus)

"Ringreis Tallinna tehastes. Aktsiaseltsi "Dvigatel" vagunivabrik. /.../ 1912.-1914. a. oli tehasel ka naftamootorite ehituse osakond, mis sõjaajal Sise-Venemaale evakueeriti, kogusummas üle 300 vagunitäie varandust, mis Venemaal nüüd veel alles. Selle varanduse kättesaamiseks on sammusid astutud, kuid seni ilma tagajärgedeta. /.../" (Postimees 8.10.1921).

Vt: Dvigatel, kunagine majanduse suur mootor, Tehnikamaailm 1.05.2009



OÜ EXAKT (13)
Balti naftamootorite vabriku ühisus Exakt (13), Balti nafta-mootorite tööstuse-ühisus Exakt (13)
Tallinn, Paldiski mnt 37 (13)

1913: 2-taktilised horisontaalnaftamootorid Exakt, "Horisontal kahetaktilised nafta-mootorid "Exakt" süstemiga. Esimesed Venemaal kuuli-laagri peal käivad jõumootorid."
        "Esimest aastat oli Balti naftamootorite tööstuse ühisus "Exakt" oma mootoritega väljas. See on alles uus ettevõte Tallinnas ja tõotab, kui kõik mootorid niisugused peaksid olema, Tallinna mootoritööstuse head kuulsust oma poolt tõsta. Seekord oli "Exaktil" kaks mootorit näitusel - üks nelja ja teine viie hobuse jõuline, milledele esimene auhind anti..." (Tallinna Teataja 3.09.1913, Tallinna Eesti näituse tutvustus)

Peeter Neudorff (28.07.(vkj 14.07.)1874-?) sündis Harjumaal Aruküla vallas, õppis isa kõrval puutööd, olevat valmistanud harmoonikuid, harmooniume, jalgrattaid ja aurumasinaid. Siirdus Peterburgi, õppis tisleriametit, läks edasi Viini ja õppis arhitekt Leiksneri juures mööbli joonestamist, naasis Peterburgi ja töötas meistrina Vennad Koni vabrikus. Pöördudes tagasi Eestisse ehitas algul Tallinnas harmooniume, seejärel asutas naftamootorite tööstuse Exakt, I maailmasõja ajal lõpetas mootorite ehitamise ja valmistas Peterburi sõjaväetööstuse komiteele käsigranaatide ja respiraatorite osi. 1934. aastal kuulus P. Neudorffile saapatikutööstus Tallinnas Endla tänaval. (Pealinna Teataja 28.07.1934)


   
Reklaamid: Päevaleht 07.09.1913, Postimees 28.09.1913 /Digiteeritud eesti ajalehed/; Näituse Reklame Album 1913 /Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv/


P. KAPLUR (97-99) / M. DREUT ja P. KAPLUR (03) / KAPLUR (07-12)
Kaplur (97) - Petroleumi- ja gaasimotoride-vabrik, M. Dreut ja motori-ehitaja P. Kaplur (03)
Tallinn, Riisenkampfi 41 (03, 07) - Suur-Pärnu mnt 100 (07, 09) - Veerenni 30 (08)

1897: "Prongs auuraha: Kaplur Tallinn, ühe petroleumi-motori eest..." (Postimees 30.06.1897, Tallinna põllutöö- ja käsitöönäituse auhinnasaajad)
1899: "Kesk aeda töötas üks petroleumi-motor, P. Kapluri oma Tallinnast..." (Eesti Postimees 9.09.1899, Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi näituse tutvustus); "Ministeeriumi prongsauuraha sai... P. Kaplur kuue hobuse jõuuga petroleumi-motori eest..." (Eesti Postimees 23.09.1899, Tallinna näituse auhinnasaajad)
1903: petrooleumi- ja gaasimootorid
       "Tallinnast saadab Dreut ja Kapluri kauplus petroleumi-motori 4-hobusejõuuga näitusele..." (Postimees 15.09.1903, Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi näituse ettevalmistustest)
1907: 8 hj nafta- ja petrooleumimootorid
1908: 2, 4, 7-8 hj naftamootorid
1909: 2, 3, 4, 5, 7 ja 8 hj naftamootorid tööstustele, põllumajandusele, paatidele
       "Näituseplatsi hommikupoolses otsas olivad rehepeksumasinad ja jõuuandjad üles seatud. Siin sutsutasivad naftamootorid ja hundasivad aurukatlad... naftamotorisi Kapluri motoritöökoja... poolt..." (Postimees 15.09.1909, Ringkäik Tallinna Eesti näitusel)
1911: "Nimekirjast loen: Wiegandi vabriku poolt väljapandud mootorid "Russ". Lähen korra vaatan, kas on paremad kui Fr. Kapluri omad. Oli aeg, kus Fr. Kapluri mootorid Tallinna näitustel tihti auhindasid saivad. Neist kiideti ajalehtedes. Ka mina uskusin kõiki neid juttusid ja ostsin 7-8 aasta eest ühe. Kõik see kiitus oli tühi kõlks - isegi tänavu pidin ta eest 100 rbl. välja maksma..." (Päevaleht 15.09.1911, Tallinna Eesti Põllumeesteseltsi näitus põllumehe seisukohalt, talupidaja J. Lindemann)
1913: "Teiste hulgas leidus ka niisugusid masinaid, mis väga hästi näituselt ära oleks võinud jääda, võtame näituseks A. Kapluri oma..." (Tallinna Teataja 3.09.1913, Tallinna Eesti näituse tutvustus)


      
Reklaamid: Postimees 07.06.1903, Teataja 07.06.1903, Päevaleht 1907-1909
/Digiteeritud eesti ajalehed/


TARTU

BALTIKA, INS. W. SANDER (1911-13)
Baltika, Insener W. Sanderi naftamootorite vabrik (1911)
Tartu, Pihkva 1a (1911-13)

1911: nafta-, petrooleumi-, piirituse- ja bensiinimootorid 10 hj (1000 rbl.), 5 hj (550 rbl.), 2 hj (300 rbl.)
1912: naftamootorid
1913: naftamootorid 10-13 hj (1000.- rbl), 5-6 hj (550.- rbl), 4-5 hj (450.- rbl); paadimootorid


"Uus vabrik. Nagu kuulda, ehitab insener W. Sander käesoleval suvel Pihkva uul. uue suurema rauavabriku." (Päevaleht 4.04.1911)
1910. a-l oli insener W. Sander lehtedes reklaaminud oma "elektro-tehnika- ja elektri tarbe-asjade" vabrikut Maarjamõisa 27, mis tegeles igasuguste elektritöödega ning elektritarvete (sh dünamod, mootorid jne) müümise ja valmistamisega.


 
Reklaamid: Postimees 20.08.1911, 17.08.1913
/Digiteeritud eesti ajalehed/



AS G. & H. LELLEP
AS G. & H. Lellep
Tartu

1929: mootorid


PAIDE

UKU, PEETER KAPLUR (31)
Metall-mootoritööstus Uku, Peeter Kaplur (31)
Paide, Pärnu 47 (31)

1931. aasta veebruaris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris Peeter Kapluri metall-mootoritööstus Uku, asukoht Paide, Pärnu 47. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 7/1931)

Ettevõtte asukohaks olid mootoritehase Baltika ruumid. Vt ka P. Kaplur, Tallinn; ja mootorite Uku reklaam allpool.



UÜ BALTIKA (29)
UÜ Baltika nafta- ja petrooleumimootorite tööstus (29)
Paide, Pärnu 47 (29)

1929: UKU nafta- ja petrooleumimootorid põllumajandusele, laevadele, kalapaatidele
1933: mootorid

Trükiseid:
   "Baltika" plahvatusmootorid, Usaldusühisus "Baltika" mootoritehas, 1929 (RR* digar.nlib.ee)
   *RR - Rahvusraamatukogu

Veel tehti malmi- ja vasevalu, parandati põllutööriistu ja tööstusmasinaid.
1933. a. 16.-18. septembrini Paides toimunud Järvamaa põllumajandusnäituse ülevaates märgib Järva Teataja 19.09.1933: "Ka Paide "Baltika" oli oma mootoreid välja toonud".


Reklaam: Postimees 07.05.1929
/Digiteeritud eesti ajalehed/



1926 müüs Joh. Kingisseppa Marientali rauatööstus Kuressaare lähedal "omamaa tööstuse naftamootorisi "UKU"", mille valmistajaks võis olla Baltika Paides ja/või P. Kaplur.

Reklaam: Meie Maa 20.05.1926
/Digiteeritud eesti ajalehed/





1929 müüs AS Estakland 3, 5 ja 7 hj petrooleumimootoreid "Estakland", mille tootja on teadmata

galerii[ät]hot.ee