Eesti Antiikautode Galerii


ESILEHT EESTI AEG UUDISED


Viimati täiendatud: 2.10.2015
EESTI JALG- JA MOOTORRATTATÖÖSTUS.

  EESTI JALGRATASTE NIMEKIRI
  TARTU JALGRATTATURG KEVAD-SUVEL 1938 ja 1939


Vähemalt üks jalgrattatehas tegutses Eestis juba tsaariajal - Matador Tallinnas. Jalgrattaid valmistati ja monteeriti välismaalt sisse veetud osadest ka väiksemates töökodades, teadaolevalt näiteks A. Rammo Tallinnas; K. G. Reinhold, Ed. Kiwi ja Ed. Otsing & Ko Tartus; G. Leetberg Rakveres jt. 1920. aastatel katsetasid jalgrataste valmistamist mitmed töökojad ja ärid üle Eesti, tõsisemaks tegijaks võiks ehk pidada August Pankseppa, kes ehitas jalgrattaid kunagise tuntud Riia tehase A. Leutner kaubamärgi Rossia all. Mitmed töökojad hakkasid jalgrattaid ehitama ja monteerima majanduskriisi ajal 1930. aastate alguses, kui oluliselt tõsteti sisseveetavate valmistoodete tolle. Kuid jalgrataste tootmine sai Eestis õige hoo sisse alles 1930. aastate lõpus. 1938 oli Eestis 4 suuremat jalgrattatööstust (ETK Metallitehased, Endel Are Masinatehas ja Otto Saare Metallitööstus Tallinnas ning K. Reinholdi Niagara Tartus), lisaks mitmeid väiksemaid töökodasid, kus samuti jalgrattaid valmistati.
Majandusministeeriumi väljaandes Majandusteated Nr 27/1939 avaldati ülevaade Eesti jalgrattaturust ja -tööstusest:

Aasta Registreeritud
jalgrattaid
Imporditi
jalgrattaid
Eesti
jr-tööstusi
Eesti
jr-toodang
Väärtus (kr)
1938 161 313 28 088 4 ca 3500* 320 000
1937 132 090 21 058 4 3070 276 000
1936 102 757 9874 3 1735 160 000
1921 5930

* Tegelikult rohkem, ligikaudu 5000.


Ajalehes Uus Eesti ilmus 9. septembril 1939 samuti väike ülevaade Eesti jalgrattaturust, mille ajendiks oli valitsuse äsjane otsus arvata kodumaise tööstuse edendamise ja üksikute riikide lõikes kaubandusbilansi soodustamise huvides ka jalgrataste sissevedu reglementeeritavate tegevusvaldkondade hulka (st valitsus võttis endale õiguse otsustada, millistest riikidest ja kui suures koguses tohtisid ettevõtjad jalgrattaid importida; sama põhimõte toimis muude kaupade hulgas näiteks ka autode ja raadioaparaatide sisseveo puhul).
Artikli põhjal imporditi Eestisse:
   1939. a. 7 kuuga 21 983 jalgratast 1 535 418.- krooni väärtuses
   1938. a. 28 088 jalgratast 1 875 281.- krooni väärtuses
   1937. a. 21 058 jalgratast 1 354 386.- krooni väärtuses
   1936. a. 9874 jalgratast 585 787.- krooni väärtuses
Eestis toodeti:
   1939. a. I poolel ca 6000 jalgratast
   1938. aastal ca 5000 jalgratast


Lisaks jalgratastele hakati Otto Saare Metallitööstuses 1937. aastal esmakordselt Eestis valmistama ka mootorrattaid.




ETK (1937-1941)
  ETK Metallitehased, jalgrattaosakond (1937-1941)
Tallinn, Kopli

1937. aastaks oli ETK suurema osa varem erinevates asukohtades paiknenud metallitehaseid koondanud Koplisse 12 000 ruutmeetri suurustesse ruumidesse. Metallitehastel oli 7 osakonda: valukoda, sepikoda, stantsimise-, mehaanika-, jalgratta-, puutööstuse- ja maalriosakond. Koplisse ei olnud üle toodud naelatehast ning plekissepa- ja remonditöökodasid. ETK Kopli tehastes oli kokku (koos keemiatehastega) ametis üle 325 töölise, tehaste üldjuhatajaks oli direktor J. Prööm, metallitehase juhtideks G. Liidemann ja A. Orav.
1937. aastal rajati metallitehaste juurde jalgrattaosakond ja veebruaris alustati jalgrataste valmistamist. Aprillikuu esimesel täisnädalal lasti esimesed ETK jalgrattad müügile. Mai lõpuks oli valmistatud juba 200-300 jalgratast, päevas lasti müügile keskmiselt 15-20 ratast ja kogutoodanguks kavandati sel aastal 1000 jalgratast (nõudmine nende järele oli pidevalt suurem, kui valmistada jõuti). Kõik jalgrataste üksikosad - peale mõnede välismaalt imporditud patenteeritud detailide - toodeti oma tööstuses.

ETK valmistatud jalgrataste arv:
1937 u. 1000   (Ühistegelised Uudised 17.03.1939)
1938 u. 2000   (Ühistegelised Uudised 17.03.1939)
1939 2073   (Riigiarhiiv ERA.R-10.1.136, ERA.R-10.1.139)
1940 2307 / 3041   (Riigiarhiiv ERA.R-10.1.139 / ERA.R-10.1.179)
1941 jaan-mai 442   (Riigiarhiiv ERA.R-10.1.161)

Artiklid ETK jalgratastest:
Ühistegelised Uudised 9.04.1937 lk 3, 16.04.1937 lk 6-7 (Kopli metallitehaste pikk fotodega tutvustus), 21.05.1937 lk 7, 17.03.1939 lk 5-6 (jalgrattatehase pikk fotodega tutvustus)
Uus Eesti 26.05.1937 lk 4 (Kopli metallitehased, fotodega), 9.03.1939 lk 7 (Kopli metallitehased)
Päevaleht 26.05.1937 lk 5 (Kopli metallitehased, fotodega)
Vaba Maa 26.05.1937 lk 6 (Kopli metallitehased)
Postimees 26.05.1937 lk 5 (Kopli metallitehased, fotodega)
Tehnika Põllumajanduses 2/1937 (Kopli metallitehased)

ETK jalgrataste kataloogid:
ETK jalgrattad, müügil tarvitajate- ja majandusühinguis (1939)
Jalgrataste ja nende osade nimekiri, ETK (1938)

ETK jalgrattad:
ETEKA (38-40)
ETK (1937- )
ETK ORIGINAAL (1937- )
LUX (1937-40)
ORIGINAL/ORIGINAAL (38-40)
ORIGINAL-LUKSUS (40)
OLYMPIA (1937-39)

       
Kataloog: ETK jalgrattad, müügil tarvitajate- ja majandusühinguis (1939)

       
Kataloog: Jalgrataste ja nende osade nimekiri, ETK (1938) - osaliselt

       
ETK reklaamid Ühistegelised Uudised 10.03.1939 ja 05.04.1939 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/; Eesti Kindlustusleht 3/1939 mai-juuni ja 3/1940 mai-juuni.

     
ETK jalgratas ETEKA 2006. a. vanatehnikanäitusel Palmse mõisas.

       
ETK jalgrataste embleeme.
Priit Kasikovi kogu, Janis Sereginsi jalgrattamuuseum Lätis (rohelisel taustal) /via Priit Kasikov/, Hindrek Kuke kogu (puitvarrel) /via Priit Kasikov/.



KR. SAAR & KO - OTTO SAAR -> SÄDE (1934?-1941)
  Kr. Saar & Ko, Jalgrattaosade tööstus (34-35) - Otto Saar, Mehaaniline metallitööstus (35) -
  Otto Saar, Jalgrataste ja nende osade tööstus - Otto Saar, Metallitööstus (38-40)
Tallinn, tööstus Kopli 11 (35-39), kontor Viru 3 (38)

Tallinnas Viru 3 asunud vana ja tuntud põllumajandusmasinate ja jalgrataste äri Kr. Saar & Ko omanik Kristjan Saar alustas jalgrataste ja nende osade valmistamist esialgu oma äri töökojas. Ta ise meenutas seda nii: "Kui mina hakkasin ärimeheks, oli jalgratas haruldus. Kibedasti hakati ostma jalgrattaid alles pärast maailmasõda. Kauplesime peaasjalikult Inglise ja Saksa ratastega. Kui maksma pandi tollid ja tekkisid sisseveoraskused, pidin hädaga ise hakkama valmistama jalgrattaosi. Sellest vabrik alguse saigi." (Pealinna Teataja 7.09.1935)
1935. aasta kevadel märgiti, et jalgrattaosade valmistamisega alustas Kristjan Saar "mõni aasta tagasi", peagi hakati ehitama ka jalgrattaid.
1934. aasta 1. septembril kuulutati Päevalehes: "Oma jalgrataste ja nende osade töökojad. Valmistame võistlemata odavate hindadega ja täielise vastutusega jalgrattaid ja nende igasuguseid osi, nagu pöidi, pakiraame, porilaudu, kodaraid, pedaale, juhtraudu, kahvleid, asse jne. Jälgige meie väljapanekuid 9. Eesti Näitus-messil."
1935. aastal asutati spetsiaaltööstus, mis kandis Kristjan Saare poja Otto Saare nime ja registreeriti augustis Kaubandus-tööstuskoja äriregistris kui "Mehaaniline metallitööstus Otto Saar", aadress Kopli 11, eriala "jalgrataste ja nende osade valmistamine" ning prokuristiks (ärijuht või volitatud isik) Kristjan Saar (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 17/1935). Otto Saar ise õppis samal ajal Inglismaal, Eesti ajakirjanduses "Londoni politehnikumiks" nimetatud koolis (Vaba Maa 25.10.1935).
Kristjan Saar: "Praegu /septembris 1935/ töötab meil vabrikus 80 töölist. Oleme suutnud soetada tarvilikud sisseseaded ja tööd on meil küllalt. Hooajal pidime töötama isegi kolme vahetusega." (Pealinna Teataja 7.09.1935)
Toormaterjal telliti Rootsist, Inglismaalt ja Saksamaalt. Suurt rõhku pandi kvaliteedile. Kristjan Saar: "Võtame näiteks raami. Rootsi raamitorud tõmmatakse tavalise puusöetule peal, selle läbi hoidub metallis süsinik ja tema loomulik sitkus. Edasi torude liitmine. Kui liitekohti shveisida, põletab see torule sisse, liitekoha pind on väike ja nii liidetud raam puruneb hõlpsasti. Meie joodame liitekohad vasega. Sellega saame pika liitpinna ja vastupidava raami. Osad, mida sageli peab vahetama, Saksamaal stantsitakse välja, meil aga treitakse, mis neile annab suurema vastupidavuse ja täpsuse. See teeb ratta valmistamise küll kallimaks, aga ka paremaks. Et aga välismaa saadustelt võetakse tolli, võime meie omi rattaid kodumaal müüa isegi paarkümmend krooni odavamalt kui välismaa omi. Ja pean ütlema, et tarvitajaskonnas usaldus Eesti jalgratta vastu on tõusnud. Järjest enam tuleb ostjaid, kes nõuavad Eesti ratast. Meil on osakond Tartus ja müügivõrk üle maa. Loodan, et mõne aasta pärast meil Eestis sõidetakse ainult Eesti ratastega." (Pealinna Teataja 7.09.1935)
Tööstus koosnes sepikojast, treimisosakonnast (treiti kuullaagreid ja võlve), lukussepaosakonnast (monteeriti raame), pöiaosakonnast (valmistati pöide, porilaudu, rattakodaraid - 8000 tk päevas, painutati torusid, pressiti detaile jne), maalritöökojast (seal toimus 200-kraadises ahjus detailide emailimine-värvimine, nikeldamine (7 nikeldamisvanni, kavas oli muretseda ka kroomnikeldamise sisseseade) ja käsitsi kaunistamine maalermeistrite poolt) ja pakkimisruumist (rataste komplekteerimine). Lisaks oli tööstuses juhataja enda kavandite järgi ehitatud tsementeerimisahi, kus karastati terasdetaile. Tööstuse sisseseade oli suures osas omavalmistatud. (Pealinna Teataja 7.09.1935)
1936: "Jalgrattad Rex, Indian, Original meie oma tööstusest on: tugeva ehitusega, võrratu kerge käiguga ja suurepärase välimusega. Kirjalik vastutus 1 aasta."
1938: "kodumaa suurim jalgrattatehas ja metallitööstus: jalgrattad, mootorrattad, transportrattad, jalgrattaosad"; "oma vabriku jalgrattad, firma "Saar", mis varustatud tähega "S"".

Otto Saare metallitööstuses alustati 1937. aastal esmakordselt Eestis ka mootorrataste seeriatootmist. Esmalt hakati valmistama 98ccm Sachs-mootoriga kergemootorrattaid, millel nimeks Saar & Ko. Hiljem lisandusid 125ccm Villiers-mootoriga rattad Tempo. Lisaks ehitati veel mõned 200ccm ja 250ccm Villiers-mootoriga rattad. 2008. aasta lõpu seisuga on säilinud ja restaureeritud üks 125ccm Saare vabriku Tempo 1937. a-st ja üks 125ccm Villiers-mootoriga võidusõiduratas 1938. a-st, lisaks on säilinud veel mõne Saare mootorratta raamid jm osi (vt ka Unic-Moto).
Pole täpselt teada, kui palju mootorrattaid kokku valmistati. Uudislehes 2.04.1939 ilmunud artiklis märgiti: "Viimase 3-4 aasta jooksul O. Saare tööstuses on valmistatud ka umbes 100 mootorratast, mis varustatud inglise ja saksa mootoritega. Mootorrattaid on valmistatud küll peamiselt ettetellimiste peale, kuid need on jõudnud omale võita juba küllalt kuulsa nime..."
1941. a-l korraldatud tööstusloenduse järgi valmistati Otto Saare tööstuses 1940. aastal 7 mootorratast, neist 4 enne ja 3 pärast 22.07.1940 toimunud natsionaliseerimist (Riigiarhiiv ERA.R-10.1.179).
Eesti Statistika Kuukirjas Nr 221 (4) aprill 1940 avaldatud statistika järgi oli Eestis 1.01.1940 registreeritud:
  2 mootorratast Saar & Ko
  23 mootorratast Tempo
  16 väikemootorratast Saar & Ko
  6 väikemootorratast Tempo
Seega kokku vähemalt 47 Saare vabriku ratast. Kuid lisaks oli arvel veel ka 41+6 mootorratast Villiers ja 33 kergemootorratast Sachs. Kusjuures Sachsi tehases toodeti tegelikult vaid mootoreid, mida kasutasid väga paljud mootorrattatehased.

Metallitööstus Otto Saar natsionaliseeriti 1940. a. suvel ja nimetati sama aasta novembris ümber Jalgrattatööstuseks Säde. 1941. a. jaanuaris allutati Säde jalgrattatööstuse Kiir (ehk endise E. ARE) direktori Arnold Rekkaro juhtimisele (ENSV Teataja 41/1940, 3/1941).

Kr. Saar & Ko, Otto Saare ja Säde tööstuses valmistatud jalgrataste arv:
1934 ?
1935 ?
1936 1500   (Riigiarhiiv ERA.1831.1.4871)
1937 ?
1938 ?
1939 ?
1940 1358 / 1400   (Riigiarhiiv ERA.R-10.1.179 / ERA.R-10.1.111)
1941 01.01.-10.06. 671   (Riigiarhiiv ERA.R-10.1.161, ERA.R-10.1.169)

Artiklid Kr. Saar & Ko ja Otto Saare jalgrattatööstusest:
Uudisleht 2.04.1939 lk 7 (fotodega)
Uus Eesti 21.05.1936 lk 8
Pealinna Teataja 7.09.1935 lk 5
Vaba Maa 20.04.1935 lk 7

Võimalikud SAARe jalgrattad (kaldkirjas kaheldavad margid, mida müüdi Kr. Saar & Ko äris):
S ja ORIGINAL S (36-40) S. Original, Original, Original "S", S
KOSMOS (40)
BALTIK (37-39)
TEMPO (38-39)
RET (37) Ilmselt trükiviga, mõeldud Rex
REX (36)
INDIAN / I.N.D. (36)
CHAMPION (36)
IDEAL (36)

               
     
Saare jalgrataste embleeme, Kr. Saar & Ko rattakell, jalgrattatööstuse Säde (end. Otto Saar) rattarumm.
Priit Kasikovi kogu, Hindrek Kuke kogu (puitvarrel embleemid, rattakell, rumm), Janis Sereginsi jalgrattamuuseum Lätis (rohelisel taustal), Ilmar Tiitsmaa kogu /kõik via Priit Kasikov/.

         
Saare reklaamid Päevaleht 01.09.1934, Uus Eesti 03.04.1936, Uudisleht 30.08.1936, Pärnumaa Teataja 23.02.1938 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/; Saare 125ccm Villiers-Tempo reklaam Päevaleht 19.05.1938.

       
Restaureeritud 1937. a. Tempo.
Fotod: 1. ja 2. näitus Vana ja Uus Tallinna Linnahallis 1997 /2. foto: Mobilisti/, 3. ja 4. u. 2005 /fotod: Tony Laan/.

     

     
Eesti Mootorispordi Ajaloo Ühingu poolt Mootorispordi muuseumi tarbeks restaureeritud Saar & Co 125ccm Villiers-mootoriga võidusõidumootorratas 1938. aastast.
Fotod: EMSA /via Arno Sillat/.



ARE -> KIIR (1938-1941)
  AS Are Tehased (38) - AS Are Jalgrataste töökoda - E. Are Jalgrataste töökoda (38) - Endel Are
  Masinatehas (39) - MT E. Are (39) - (E.) Are Metallitööstus (40)
AS Are: Tallinn, Reimani 11 (1936-1940/41)
Endel Are metallitööstus: Tallinn, V. Viru 13 (1938) - Tulbi 9 (1938-1940)

Märtsis 1938 kuulutati reklaamides, et raadiotööstus AS ARE TEHASED on hakanud valmistama jalgrattaid, mis aprillis juba ka müügil olid. 1938. a. suvel teatati Kaubandus-tööstuskoja äriregistrile ka täiendusest Elektrotehnika Tehaste AS Are ärialal: lisandus "jalgrataste kokkupanemise tööstus ja müük" (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 15/1938). Peagi läks aga jalgrataste tootmine üle vastasutatud Endel Are töökojale. Nimelt oli Are raadiotehase asutaja ja ainuomanik ning hilisema AS-i ARE üks asutajatest ja omanikest Endel Are lahkunud 1938./1939. aastal AS ARE aktsionäride hulgast, ostnud Vana Viru 13 asunud AUGUST KALDE jalgrattatööstuse ning asutanud E. Are jalgrataste töökoja. 1939 koosnes Endel Are Masinatehas galvanotehnika-, mehaanika-, maalritööde- ja müügiosakonnast.
Riigiarhiivi Kaubandus-tööstuskoja äriregistri põhjal alustas Endel Are ainuomanduses olev Endel Are Masinatehas aadressil Vana-Viru 13 tegevust 1. aprillil 1938. Alates 1. novembrist 1938 asus ettevõte Tulbi 9. Tehase ärialaks oli märgitud V järgu jalgrataste-, elektri- ja mehaanikamasinate tööstus.
E. Are tehasel oli Eestis ka vähemalt kolm müügiesindust: Tallinnas, Tartus ja Rakveres. MT E. Are müügiesindus asus 1939-1940 Tallinnas, Narva mnt 30. Tartus asutasid 1937. a. juulis Endel Are ja UÜ Maja teenistusest lahkunud Olimar Bergmann 10 000.- kroonise osakapitaliga raadio-, fototarvete- ja jalgrataste äri TÜ Are, Endel Are & Ko, mis avati Tartus Suurturg 10 31. juulil 1937. Täisühing lõpetati 1939. a. lõpus, kuid äri tegutses Olimar Ilmeti (eestistatud nimega O. Bergmann?) omanduses 1940. a-ni nime all "AS Are Tartu ladu, om O. Ilmet (end TÜ Are)". 1939. a-l avas MT E. Are Tartus, Riia 85 jalgrataste, elektri- ja mehaanikamasinate kaupluse, mille prokuristiks (ärijuht) oli Heino Ploom ja mis 1940. a-l asus F-ma E. Are Lõuna-Eesti osakonna nime all aadressil Suurturg 15. Rakveres asutasid Endel Are ja Tõnis Piliste 1938. a. lõpus 4000 kroonise osakapitaliga raadio-, fototarvete-, mootor- ja jalgrataste äri TÜ Are ja Ko, mis hiljem muutus KM Areks ja tegutses 1940. a-ni.
1940. a. novembris nimetati Natsionaliseeritud E. Are Masinatehas ümber Jalgrattatööstuseks Kiir. 1940. a. detsembris allutati Kiire direktori Arnold Rekkaro juhtimisele ka jalgrattatööstus Säde ehk endine OTTO SAAR (ENSV Teataja 53/1940, 3/1941).
Teadaolevalt trükiti vähemalt kaks Are jalgrataste reklaamkataloogi - 1938. ja 1939. aaastal.

Endel Are /a-ni 1935 Davidov/ (16.08.1910-23.07.1987) hakkas 1926 ehitama ja müüma raadioaparaate, 1932 asutas raadioaparaatide parandustöökoja ja tööstuse E. Davidov, mille muutis 1935 Are raadioaparaatide tööstuseks. AS Are elektrotehnikatehase asutaja (1937) ja aktsionär kuni 1938/39, juhatuse esimees (1938-1939?). Masinatehase Endel Are asutaja (1938) ja omanik. Lõpetas 1929 Riigi Tehnikagümnaasiumi, täiendas end hiljem raadiotehnika alal välismaal. Oli Raadiotöösturite Ühingu asutaja ja juhatuse esimees (a-st 1935), ajakirja Raadiotehnika (1935-1936) ja raadiolehe RS asutaja ja vastutav toimetaja. Põgenes Eestist ilmselt 1944, siirdus Ameerikasse, kus elas kuni surmani.
/Eesti Majandustegelased (1938); Raadio 202, 15.02.1935; www.okupatsioon.ee jm/

AS Are, Endel Are ja Kiire tööstuses valmistatud jalgrataste arv:
1938 ?
1939 ?
1940 1180   (Riigiarhiiv ERA.R-10.1.111)
1941 01.01.-10.06. 819   (Riigiarhiiv ERA.R-10.1.161, ERA.R-10.1.169)

ARE jalgrattad:
ALFA (40) meesteratas 125.- kr naisteratas 130.- kr
SPORT (40) " 143.- kr " 148.- kr
TITAAN (40) " 143.- kr " 148.- kr
TITAAN LUXUS (40) " 153.- kr " 158.- kr
ARE (38-39)
SIRIUS/SIIRIUS (38-39) " 118.- kr " 123.- kr
KOTKAS (38-39) " 126.- kr " 131.- kr
KOTKAS luksusmudel (38) " 139.- kr " 144.- kr
KALJU (39)

       
Kataloog: ARE jalgrattad (1938) /via Priit Kasikov/.

       
Kataloog: ARE jalgrattad (1939) /via Priit Kasikov/.

         
ARE reklaamartiklid Esmaspäev 02.05.1938, Maa Hääl 27.04.1938; ARE reklaamid Maa Hääl 27.04.1938, Postimees 22.06.1938, Päevaleht 29.02.1940 /kõik: Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/.

   

ARE jalgratta tööriistakott /via Priit Kasikov/ ja
porilauamärk (Ilmar Tiitsmaa kogu /via Priit Kasikov/).

           
Are jalgrataste embleeme.
Priit Kasikovi kogu, Hindrek Kuke kogu (puitvarrel) /via Priit Kasikov/, Janis Sereginsi jalgrattamuuseum Lätis (rohelisel taustal) /via Priit Kasikov/.



K. G. REINHOLD - NIAGARA -> TEMPO (1931?-1941)
  Niagara, K. Reinhold, Jalgrataste ja nende osade tööstus (38) - K. Reinhold, Jalgrattatööstus (40) -
  K. G. Reinholdi KM jalgrattatööstus Tempo (41-42)
Tartu, Aleksandri (31-34) - Rebase 5 (40) - Rüütli 2 (41-42)

Karl-Gustav Reinhold asutas kaubamaja K. G. Reinhold Tartus 1904. aastal. Alguses asus see aadressil Uusturg 13, 1926. kuni 1940. a-ni aga Suurturg 5. Äris müüdi õmblusmasinaid, jalg- ja mootorrattaid, grammofone, elektritarbeid, laske- ja muusikariistu, kella- ja kullassepakaupu jpm. 1929 asutas K. Reinhold Elvas grammofonitööstuse ning 1931. a-l Tartusse ka jalgrattatööstuse, kus valmistati jalgrataste osi (mida müüdi ka Tallinna jt linnade ärides) ja jalgrattaid.
Juba enne I maailmasõda oli Reinholdi äril oma "spetsiaaljalgrattatööstus" ehk töökoda, kus monteeriti välismaalt saabunud osadest jalgrattaid; töökojas ja kaupluses töötas sel ajal kokku 28 inimest (Postimees 28.11.1928). Võimalik, et need oma töökojas monteeritud jalgrattad kandsid märki LIVLAND, sest 23.03.1911 kuulutas K. Reinhold Postimehes: "Uuesti-avatud vabriku viisil ratta-tööstus. 200 jalgratast valmis saamisel, millest juba mõnikümmend täiesti valmis on, parematest jagudest. Kerge jooksu ja vastupidamise eest vastutus Firma "Livland". Ainumüük Tartus, pääladus Uueturu uul. nr. 13. Hinnad 70 rublast pääle kuni 110 rublani. ... Teiste vabrikute jalgrattad 60 rublast peale. ... K. Reinholdi kaubamaja, Tartus." Livland rattaid müüs Reinhold veel ka 1913. aastal.
1928-1930 müüs kaubamaja muude markide hulgas ka jalgrattaid EXPORT DUX, LORD ENFIELD, RECORD STERLING (viited tuntud ja Eestis levinud välismaistele ratastele Dux, Royal-Enfield ja Sterling), ALEPO, LION, WORLD-EAGLE, COLUMBUS (sama nime kandsid Reinholdi 1929. aastal Elvas asutatud tööstuses valmistatud grammofonid); võimalik, et osa neist ratastest valmistati äri oma töökojas või telliti mõnest Tartu tööstusest.
1934: "Rohkesti valmistatakse ka jalgrattaid, mis lühikese aja jooksul tähelepanu võitnud. Kuigi ostjaskonnas veel teatav umbusk eesti töö vastu valitseb, võib siiski julgesti kinnitada, et omamaa saadused väärtuse poolest välismaa toodetest sugugi maha ei jää. Hinnalt on nad aga palju kättesaadavamad."
1934. aasta kaubamaja juubelihinnakirjas pakuti jalgrattaid THE LION CYCLE (märgil "Estonian Made"), WORLD-EAGLE (märgil "Mod. Estonia") ja COLUMBUS (märgil "Made in Estonia") ning 1937 müüdi jalgrattaid IMPERATOR, ILMARINE ja NIAGARA, mis tõenäoliselt olid oma tööstuses valmistatud (kuid eraldi seda ära ei märgitud).
1938: "Jällemüüjad! ... 4000 tk välis- ja 2000 tk omatööstuse jalgratast, mootorratast, õmblusmasinaid, nende kõiki üksikosi, kumme jne seisab ... Teie käsutuses. K. G. Reinholdi k.-m. Suurturg 5"
1940. aastal oli K. Reinholdi jalgrattatööstuses 25 töölist.
1940. a. detsembris nimetati Natsionaliseeritud K. Reinholdi jalgrattatööstus Niagara ümber Jalgrattatööstuseks Tempo (ENSV Teataja 65/1940), mis tegutses edasi ka Saksa okupatsiooni ajal.
1942: "K. G. Reinhold'i K.-m. jalgrattatööstus "Tempo", Tartus, Rüütli 2. Linnapanga majas. Võtab vastu ja täidab kiiresti ja korral. igasugu: jalgrataste, mootorrataste, õmblusmasinate, grammofonide, kellasepa jne. parandustööd. Kroomimise, nikeldamise, emaileerimise, keevitamise, treimise jne. tööd. Jalgrataste ja masinate üksikosade valmistamine." (Postimees 7.02.1942)
Seosed Reinholdi Niagara ja 1930. aastatel Tartus Aleksandri 111-a tegutsenud Jalgrattaosade, nikeldamis- ja metallitööstuse NIAGARA, H. SAARIK vahel pole teada.

Niagara ja Tempo tööstuses valmistatud jalgrataste arv:
1939 370 / 400; raame 90 / 100   (Riigiarhiiv ERA.R-10.1.111 / ERA.R-10.1.136)
1940 409; raame 115   (Riigiarhiiv ERA.R-10.1.111)
1941 01.01.-10.06. 258   (Riigiarhiiv ERA.R-10.1.161, ERA.R-10.1.169)

           
NIAGARA embleem (Standard mudel N) ja oletatavad NIAGARA embleemid (World-Eagle, The Lion-Cycle, Alepo, Ilmarine).
Hindrek Kuke kogu (puitvarrel), Janis Sereginsi jalgrattamuuseum Lätis (rohelisel taustal), Margus Tiitsmaa kogu (Alepo) /kõik via Priit Kasikov/, Sander Sabolotni kogu (The Lion-Cycle).



AUG. KÜTTIM (30-40)
  Aug. Küttimi mehaanikatööstus (30) - Eesti jalgratta-tööstus Aug. Küttim (32) - Aug. Küttim,
  Jalgrattatööstus (31-40)
Tallinn, Väike Tartu mnt 24 (30-35) - Sakala 7 (39-1940)

1931: "... Jalgrattad on valmistatud Rootsi ja Inglise terastorudest, mis meie teedele vastavad. Oleme valmistanud ka Eesti ja Läti sõjaväele jalgrattaid. Emaileerimine kõige parema värviga. ... Jalgrataste hinnad 85 krooni alates ja kallimad."
1932. aasta septembris näitas A. Küttim oma jalgrattaid Tallinnas toimunud 8. Eesti näitus-messil:
"Muuseas näitab kodumaa metallitööstus oma võimeid jalgrataste valmistamisel. Esineb Aug. Küttimi tööstus Tallinnas. On välja pandud niihästi daamide kui ka härrade rattaid mitmesuguses valikus. Tooresmaterjalina tarvitatav õõnesteras, samuti rattad, hammasrattad, sadulad ja muud osad tulevad välismaalt, kuid hiljem kavatsetakse ka osade valmistamist alustada kodumaal. Tööstuse omanik kurdab tollitariifi pärast, mis jalgratta osadelt nõuab kogusummas kõrgemat tolli kui valmisrattalt. Muidu minevat ettevõte hästi ja tööd olevat alati." (Postimees 6.09.1932)
1932: "Valmistab uusi jalgrattaid, raame, harusid, muhve, parandab jalgrattaid. Emaileerib ahjus, põletatud lakiga."
1937: valmistab meeste ja naiste jalgrattaid.

Kaubandus-tööstuskoja Teatajas 6/1935 ilmus KTK äriregistri sissekanne, mille põhjal "August Küttim jätkab äritegevust, pidades Tallinnas, Väike Tartu mnt 24, lukusepatööstust ja jalgratta- ning elektriäri, firma all "Aug. Küttim"."
1937. aastal valmistas August Küttimi töökoda rootsi terastorudest meeste- ja naisterattaid, rattaraame jm osi, tegi emaileerimis- ja parandustöid. A. Küttim oli selleks ajaks tegutsenud oma erialal juba üle 30 aasta. Alguses oli ta rajanud väikese töökoja, hiljem selle juurde ka äri. (Maa Hääl 23.04.1937)

1941. a-l korraldatud tööstusloenduse järgi valmistati August Küttimi 1 töölisega lukussepatööstuses 1940. aastal 6 jalgratast 1941. a. hindades 650.- rbl tükk (Riigiarhiiv ERA.R-10.1.178).

Võimalikud AUG. KÜTTIMi jalgrattad (kaldkirjas kaheldavad margid, mida müüdi Aug. Küttimi äris):
A. KÜTTIM (31-32)
DOLLAR USA (31-32)
IDROTT (31-32)
L.B.C. (31-32)
PALADIN (31-32)
ROYAL (31-32)
SPLENDID (31-32)



ALEX. LAUR (1925-41)
  Alex. Laur, mehaanika- ja lukusepatööstus (26) - Alex. Laur, mehaanikatööstus (27) - Alex. Laur,
  mehaanika- ja jalgrattatööstus (28-40) - Alex Lauri mehaanikatööstus (41)
Tartu, Holmi 7 (26-1932) - Holmi 1/3 (1932-40) - Narva 23 (41)

1927: "valmistab uusi jalgrattaid"
1929-1932: "emaileerib jalgrattaid vastupidavalt, valmistab ka uusi, mis vastupidavad kodumaa teedel"
1934: "valmistab ja emaileerib uusi jalgrattaid ja nende üksikuid uusi osasid"
1940: "valmistame uusi jalgrattaid ja nende üksikosi"
1941, oktoober: "võetakse vastu igasuguseid parandustöid ja tellimisi"

Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti mehaanika- ja jalgrattatööstus Aleksander Laur 1929. aasta novembris (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 23/1929).
Lisaks jalgratastele valmistati Aleksander Lauri tööstuses ka traatvõrkaedu, mille kudumiseks vajalikud masinad olid A. Lauri enda konstrueeritud ja oma tööstuses valmistatud ning mida tellimisel ehitati ka teistele soovijatele.



VOLD. LAANBERG (32-40)
  V. Laanberg, jalgratta- ja armatuuridetööstus (36) - Vold. Laanberg, Jalgrataste ja elektritarvete
  tööstus (37-40) - Armatuuridetööstus ja kauplus Vold Laanberg (39) - Vold. Laanbergi jalgratta
  ja elektriarmatuuri tööstus ning äri (40)
Tallinn, (Suur) Tartu mnt 42 (1936?-40), Saali 2 (38)
äri: Tallinn, (Suur) Tartu mnt 42 (32-40); jr-osade äri Laadaplats 10 (1939- ) - Suur Tartu mnt 2 (1938) - Laadaplats 10 (34-1938)

1936. a. oktoobris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris muudatus, mille järgi Voldemar Laanberg jätkas äritegevust, avades "Suur-Tartu mnt 42 endise firma V. Laanberg all jalgratta- ja armatuuridetööstuse", pidades edasi samas asunud jalgratta- ja elektritarvetekauplust ja Tallinnas Laadaplats 10 asunud jalgrattaosadekauplust (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 22/1936).
1939: "kaubaveojalgrattaid ja kärusid ostate soodsasti otse tööstusest, valmistan ka eritellimisel"
1939: "Suures valikus kodu- ja välismaa jalgrattaid, rattaraame ja nende osi. Oma tööstus ja kauplus. Minu tööstuses valmistatud kaubaveokärud ja jalgrattad on valmistatud heast materjalist mitmesuguste tehniliste uuenduste ja paremustega. Töö kvaliteedi tagab 15-a. praktika. Valmistan ka eritellimise peale ostjate soovi kohaselt."
Voldemar Laanberg ehitas kolmerattalisi kaubaveojalgrattaid.

1937. a-l korraldatud majandusloenduse järgi valmistati Voldemar Laanbergi 2 töölisega tööstuses 1936. aastal 30 jalgrattaraami kokku 750.- krooni väärtuses (Riigiarhiiv ERA.1831.1.4867).

Voldemar Laanberg (31.08.1894-12.06.1943) küüditati koos abikaasa ja kahe tütrega Siberisse. Abikaasa Melanie ning tütred Tony (Tooni) ja Esta tulid 1947 tagasi Eestisse, arreteeriti ja saadeti uuesti Siberisse 1949, vabanesid 1950-52 ja saadeti tagasi asumisele, vabanesid lõplikult 1958.

/www.okupatsioon.ee jm/

     
Laanbergi reklaamid Päevaleht 03.04.1939 ja 04.04.1939, Uudisleht 07.04.1940 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/.



A. ÖÖPIK / EDDA (37-40)
  A. Ööpik, Jalgratta-, foto- ja raadioäri (38-40)
Tallinn, töökoda? Telliskivi 46-26 (38); äri Pärnu mnt 6 (37-5.04.1939) - Vene 1 (6.04.1939-40)

Aleksander Ööpik reklaamis Edda kaubaveojalgrattaid nii "otse oma tööstusest" kui "valmistab F-a Edda Eestis".
1938: "Eestis valm kaubaveo-jalgratas", "valmistab F-a Edda Eestis, ainumüügikoht A. Ööpik"
1938. a. sügisel toimunud 31. Tallinna põllumajanduse näitusel demonstreeris kaubaveojalgrattaid "Aleksander Ööpik, Telliskivi 46-26".
1939: "Teadaanne! Kuna viimasel ajal on hakatud meie kaubaveo-jalgrattaid järele tegema, siis teatame lgp. ostjaskonnale, et leiutaja ja kaubaveo-jalgrataste "EDDA" esimene valmistaja Eestis on Firma A. Ööpik Raadio- ja kaubaveo-jalgrataste äri. Kaubaveo-jalgrattad "EDDA" on tarvitajaskonnas saavutanud täieliku tunnustuse ja näitustel kroonitud I auhindadega." Päevaleht 3.04.1939)
1940: "otse oma tööstusest ja ärist", "Edda - I Eestis valm. kaubaveo-jalgratas"

A. ÖÖPIKu / EDDA jalgrattaid:
EDDA (37-40) kaubaveojalgratas

         
EDDA reklaamartikkel Uudisleht 14.09.1937; EDDA reklaamid Kaubandus-tööstuskoja Teataja 14.04.1938, Päevaleht 03.04.1939, Uus Eesti 05.05.1939, Päevaleht 22.05.1939 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/.



AUG. KALDE (1931?-39)
  August Kalde, metallasjade kauplus (1931?- ) - Kodumaa jalgratta tööstus Aug. Kalde (end.
  A. Panksepp) (32) - Aug. Kalde, jalgratta & elektri-tarvete kauplus (32) - Kodumaa
  jalgrattatööstus Aug. Kalde (32-35) - A. Kalde jalgrattatööstus (36-39)
Tallinn, Suur-Pärnu mnt 10 (1931?-33) - Vana Viru 13 (35-39)

1931. aasta oktoobris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris metallasjade kauplus August Kalde asukohaga Tallinnas Suur-Pärnu mnt 10. Samas oli registreeritud jalgrataste tööstuse Rossija, A. Panksepp (vt AUG. PANKSEPP) tööstuse ja kaupluse tegevuse ajutine lõpetamine. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 22/1931)
1932. aasta kevadel reklaamis August Kalde juba "Kodumaa jalgratta tööstust Aug. Kalde (end. A. Panksepp)", rõhutades asumist A. Pankseppa tööstuse ruumides (nt Uudisleht 16.04.1932).
1932: "Omas tööstuses valmistatud tugevad jalgrattad; jalgrataste, õmblusmasinate, grammofonide jne parandus; jalgrataste emaileerimine ja nikeldamine."
1933: "Omas tööstuses valmistatud tugevad jalgrattad, mis võistlematud oma vastupidavuse ja kergusega."
1937. a-l oli A. Kalde tööstuses 10 töölist. 1938 müüs August Kalde majandusministeeriumi andmetel oma tööstuse Endel Arele (MT E. ARE). Kuid 1939. aasta mais reklaamiti Aug. Kalde jalgrattatööstust, mis asus endistes ruumides Vana Viru 13 ja kus emaileeriti ja parandati jalgrattaid.
August Kalde (27.03.1890-?) tegutses iseseisva metallitöösturina alates 1921. a-st, erialaks oli jalgrataste ja nende osade valmistamine (album Tallinna Metallitöösturite Ühing (1937)).



AS KAPSI & KO (1919-1940)
Tallinn, Väike Karja 1 (20) - Harju 46 (1921-1940)
Elektritarvete ja mootorsõidukite parandustöökoda Rüütli 15 / Harju 46 (1922-1941)

Vt AUTOESINDUSED EESTIS

1926. aastal oli AS Kapsi & Ko üheks ärialaks põhikirja järgi "jalgrataste tööstus ja kaubandus"
1937: "Kroomrattad oma tööstusest."

Riigiarhiivi erinevatest materjalidest selgub, et AS Kapsi & Ko töökoda tegeles märkimisväärselt suures mahus jalgrattaraamide jm osade valmistamisega ning jalg- ja mootorrataste monteerimisega. Monteerimise puhul pole teada, mida see töö endast täpselt kujutas ehk millises seisukorras oli imporditud algmaterjal ja milliseid töid töökojas teostati. Samuti pole teada, millist marki jalg- ja mootorrattaid töökojas monteeriti.
1937. a-l korraldatud majandusloenduse andmetel monteeriti AS Kapsi & Ko 10 töölisega töökojas 1936. aastal osadest 1200 jalg- ja mootorratast (Riigiarhiiv ERA.1831.1.4869).
1939. aastal monteeriti töökojas 269 jalgratast ja 1 mootorratas, lisaks loeti töökoja toodangu hulka jalgrattaosadest: 66 jalgrattaraami, 309 juhtrauda, 114 esikahvlit, 220 juhtraua käppa, 660 vänta, 19 esipiduri stanget, 14 esipiduri heeblit (ERA.R-10.1.115).
1940. aasta esimese 9 kuu jooksul jaanuarist septembrini monteeriti töökojas 323 jalgratast ja 18 mootorratast ning valmistati 262 jalgrattaraami ja 50 jalgratta juhtrauda. 1940. a. oktoobri kohta andmed puuduvad. 1940. a. novembris monteeriti 31 jalgratast ning valmistati 40 jalgrattaraami ja 60 jalgrattaratast. 1940. a. detsembris monteeriti 15 jalgratast ning valmistati 50 jalgrattaraami ja 40 jalgrattaratast. (ERA.R-10.1.110, ERA.R-10.1.111, ERA.R-10.1.115)
Kokku monteeriti seega AS Kapsi & Ko töökojas 1939-1940 vähemalt (ilma oktoobri andmeteta) 638 jalgratast ja 19 mootorratast ning valmistati 418 jalgrattaraami.
Oktoobris 1940 nägi natsionaliseeritud AS Kapsi & Ko töökoja 1941. a. plaan ette 380 jalgratta ja 15 mootorratta monteerimist ning 300 jalgrattaraami valmistamist (ERA.R-10.1.115).
1941. aastal korraldatud tööstusloenduse andmetel oli aga Tallinna Tööstuskaubastu Elektrotehnika-töökoja a.-k. nr 12 ehk endise AS Kapsi & Ko töökoja toodanguks 1940. aastal 32 jalgratast, neist 18 enne ja 14 peale natsionaliseerimist (ERA.R-10.1.200).

1929-31 müüs AS Kapsi & Ko jalgrattaid Excelsior, The Royal Cycle, Royal Velo, Virginia, Maraton, Runwell.
1937-38 müüs (ja võimalik, et esindas Eestis) AS Kapsi & Ko jalgrattaid Hercules (Inglise), Raleigh (Inglise), Diamant (Elite Diamantwerke AG, ka kaubaveojr-d), Bora (Brennabor Werke AG), Sirius (Triumph Werke AG), Pfeil (L. Bauer & Co), Eldi, Kurmark, Alpina, Rialto, Cyklon.


F. REINSON / F. REINSAR (1928-1933, 1937-39)
  Mehaanik F. Reinson (1928) - F. Reinson, jalgrataste ja viilitööstus (1937- ) - F. Reinsari
  mehaaniline jalgratta- ja viilitööstus (39)
Pärnu, Jänesselja 19 (1928- ) - Allika 3 (1937-39)

1937. a. jaanuaris viis F. Reinson oma 1928. a-l avatud jalgrataste ja viilitööstuse J. Neemanni juurest uude asukohta Allika 3.
1937: "uute rataste ja üksikosade valmistamine", jalgrataste parandused ja värvimine, uute viilide valmistamine
1939: "valmistab uusi tugevaid jalgrattaid, nende osi, parandustöid ja kindlat emaileerimist"

J. NEEMANN / J. NEEM (1900-1933, 1937-38)
  J. Neemann (29) - Jalgrataste tööstus ja kauplus J. Neemann (32)
Pärnu, Jänesselja 1 (27-28) - Jänesselja 19 (29-32) - Tallinna mnt 19 (1937) - Laadaplats 14 (1937-38)

1927: "Inglis "Bramptoni" vabriku osadest kohapeal kokkupandud ja äraproovitud jalgrattad"
1928: "Inglis Brampton vabrikus valmistatud osadest oma töötoas ... kokku pandud" jalgrattad, kirjalik vastutus 3 aastat
1932: valmistati jalgrattaid
1937: valmistati jalgrattaid ja tehti parandustöid; sama aasta hilissuvel viis J. Neem oma jalgrattatööstuse uude asukohta oma majja Laadaplats 14
1938: "jalgratta eriteadlasena kauaaegsetel kogemustel valmistan jalgrattaid"


J. NEEMANN JA F. REINSON (1933-1937)
  J. Neemann ja F. Reinson (33) - Kodumaa jalgratta tööstus ja viilitööstus J. Neemann ja
  F. Reinson (36)
Pärnu, Jänesselja 19 (1928-33) - Tallinna mnt 19 (36-1937)

J. Neemanni ja F. Reinsoni ärid ja töökojad tegutsesid esmalt eraldi, ilmselt 1933-1937 koos ja alates 1937. a. jaanuarist taas eraldi.
Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti jalgrattaosade kauplus J. Neemann & F. Reinson 1933. aasta augustis (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 18/1933). 1000.- kroonise osakapitaliga täisühingu täisosanikeks olid Jaan Neemann ja Feodor Reinson. 1937. a. jaanuaris viis F. Reinson oma jalgrataste ja viilitööstuse uude asukohta ja sellest ajast tegutsesid firmad eraldi (eestistatud nimedega J. NEEM ja F. REINSAR).

J. Neemanni firma asutati juba 1900. aastal.
1928. aastal müüs "endise Riia Leutneri vabriku esitaja" mehaanik J. Neemanni jalgrataste tööstus ja kauplus Inglise ja Belgia jalgrattaid, samuti oma töökojas monteeritud jalgrattaid.
1. juulil 1928 avas mehaanik F. Reinson oma "Inglise, Daani ja Tshehho-Slovakkia vabrikute" jalgrataste ja jalgrattaosade äri aadressil Jänesselja 19; samas asus ka parandus- ja emaileerimistöökoda.
1929. a. kevadel asus J. Neemanni äri samuti Jänesselja 19.
1932 valmistas jalgrataste tööstus ja kauplus J. Neemann uusi jalgrattaid.
1933 müüs J. Neemanni ja F. Reinsoni äri "kodumaal valmistatud jalgrattaid Brampton"; oma tööstuses valmistati porialudu.
1936. a. Pärnu Põllumeeste Seltsi korraldatud Põllumajanduse-, tööstuse- ja käsitöö näitusel Pärnus demonstreeris J. Neemanni ja F. Reinsoni tööstus omavalmistatud jalgrattaid ja viile. Trükitud näituse nimekirjas avaldatud reklaamis soovitati "soodsate hindadega oma tööstuses valmistatud tugevaid Eesti teeoludele kohaseid jalgrattaid ja nende osi".

J. NEEMANNi / J. NEEMANN JA F. REINSONi jalgrattaid:
BRAMPTON 33-36?

     
Vasakult: J. Neemanni ja F. Reinsoni väljapanek 1936. a. Pärnu Põllumajanduse-, tööstuse- ja käsitöö näitusel /Foto: erakogu/; J. Neemanni ja F. Reinsoni reklaam EÜRL-i Almanakis 1 Eesti Tööstus & Kaubandus 1835-1935.



VOLD. SEEBERG (35-39)
  Mehaanikatöökoda Vold. Seeberg (39)
Kuressaare, Lossi 7 (35-39)

1939: "omavalmistatud uued jalgrattad, külmakindlad kaevupumbad"

Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti Voldemar Seebergile kuulunud mehaanika-rauatöökoda Meteor, V. Seeberg, Kuressaare, Lossi ja Raua tn nurgal 7, 1935. aasta juunis. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 14/1935)


A. E. NESTRA (32-37)
  Mehaanika- ja jalgrattatööstus A. E. Nestra (32) - A. E. Nestra, Mehaanikatööstus (37)
Tartu, Holmi 26 (32-37)

1932: "Valmistan moodsaid meeste- ja naisterahva jalgrattaid, mis eriti vastupidavad ja kohased meie teedele." Lisaks jalgrataste osade valmistamine, emaileerimine ja lakeerimine, parandamine; auto, mootorite ja masinate osade valmistamine.
1936: "Mootorrataste ja jalgrataste emaileerimine. Uute jalgrataste valmistamine tellimise peale. Töökoda uuema aja nõuetele vastava sisseseadega."
1937: "valmistan uusi jalgrattaid"



EVALD PURKIN (37)
Tallinn, Liiva 4-29 (37)

1937. a. 30. Tallinna põllumajanduse näitusel eksponeeris Evald Purkin "kolmerattaga jalgrattaid kraamiveoks".



A. NURK (36-37)
  A. Nurk, jalgrattatööstus (36)
Tartu, Riia 24 (36) / Riia 44 (37)

1936: "Valmistan uusi ning teen kõiksugu jalgratta parandustöid".



ALFRED HAUSBERG (36)
  Alfred Hausberg, mehaaniline rauatööstus (36)
Hiiumaa, Ulja ag. 26, Harju k. (36)

1936: "Valmistan doppelt raamiga jalgrattaid Rootsi torudest. Inglisosadest", veel valmistas raudvoodeid.



AUG. PANKSEPP / ROSSIA (1906-35)
  Aug. Panksepa mehanikeritöökoda (13) - Aug. Panksepp, mehaanika töökoda (22) - Rossia
  Jalgratastetööstus, Aug. Panksepp (27) - Rossia Jalgratastetööstus (27-30) - Aug. Panksepp,
  jalgrattatööstus (32-34) - Aug. Panksepp, jalgratta- ja lapsevankritööstus (27-35)
Tallinn, Pärnu mnt 11 ( -1907) - Harju 45 (1907-1917?) - Tõnismägi 18 (1922-26), kauplus Väike-Pärnu mnt 26a (1922?) - kauplus Suur-Pärnu mnt 12 (1922-27) - Suur-Pärnu mnt 14 (29) - Suur-Pärnu mnt 10 (29-1931?)
Nõmme, töökoda Põllu 12 (1932?-35), äri Raudtee 13 /jaama vastas/ (34)
Abikauplus Tartu, Raatuse 10 (1927- ); müügikohad K. Kriis Võrus ja Jakobson Kuressaares (1927)

1907: tegi raudriste ja -aedu, katuseid, torusid, piimanõusid ning igasuguseid plekissepa-, lukussepa-, tinutamis ja parandustöid
1910: "Täieline jalgratta-parandamine, emaleerimine, nikeldamine ja treimine. Kõiksugu üksikute jagude juurdetegemine." (Päevaleht 10.04.1910)
1912: "A. Panksepa mehanikeri-tööstus on oma väljapandud jalgratta-osade eest Rostovi väljanäitusel kuld auraha saanud." (Päevaleht 21.11.1912); "Auraha saanud. Kohalik Panksepa mehanikatöökoda on, nagu "Rev. Beob." teatab, Rostovis kogu väljapandud jalgrattajagude eest kuldauraha saanud." (Tallinna Teataja 24.11.1912)
1913: "valmistan kõiksugu jalgratta osasid"; treimistööd, poleerimine, nikeldamine, uisuraudade teritamine (Päevaleht 15.01.1913)
       "Elektritööstuse osakonnas on peale mitme ärimehe, kes elektri taskulaternaid müügile on toonud, ainuke väljapanija August Panksepp, kes ka oma tehtud tööd - piksevardaid - esitab. Alles paari aasta eest hakkas hr. Panksepp piksevardaid üles seadma ja tahab seda lähemal ajal täieste oma erialaks valida. Piksevarraste tarvitamine laieneb, iseäranis maal, kus äike iga aasta sajadtuhanded kahju teeb - kahju, mida piksevarras ära hoida oleks võinud." (Tallinna Teataja 3.09.1913, Tallinna Eesti näituse tutvustus)
1917: võimalik, et müüs või sulges töökoja ("mehanikeri ja lukusepa töötoa" müügikuulutus ilmus Päevalehs 25.08.1917)

1922. aasta aprillis sai Tallinna linnavalitsuselt loa ja 20. aprillil avas aadressil Tõnismägi 18 uuesti oma mehaanikatöökoja. Kauplus asus Suur-Pärnu mnt 12. Töökojas valmistas muuhulgas raudvoodeid, äris müüs jalgrattaid (Opel, Simson, Excelsior, Diamant), jalgrataste osi ja tarbeid, raudvoodeid, õmblusmasinaid, koorelahutajaid, taskulampe, patareisid jm.
1925. aasta septembris peetud Viljandi näitusel eksponeeris Panksepp oma jalgrattaid: "Ed./?/ Panksepp ("Rossia") Tallinnast on näitusele toonud mitmed omatööstuse jalgrattad, mis torkavad silma oma tugeva ehituse poolest ja on selle juures ka kaunis nägusad. Jalgrattad sarnanevad endise Riia "Leutneri" vabriku omadele. Ed. Panksepa ("Rossia") tööstus on alles võrdlemisi hiljuti asutatud, kuid võistleb tugevasti teiste samalaadiliste tööstustega Eestis." (Sakala 22.09.1925)
       "Rossia jalgrattad (endine Leutner). Eriti kohased meie teedele, Rootsi terastorudest tehakse nüüdsest peale Tallinnas. Eksituste ärahoidmiseks teatan, et kellelgi Eestis ei ole õigust Rossia jalgratast teha ega müüa kui ainult patendi omanikul. A. Panksepp, Suur Pärnu mnt. 12." (Päevaleht 13.09.1925)
1926: ""Rossia" jalgrattaid (end. Leutner), mida enne Riias valmistati, valmistatakse nüüd Eestis, ning on samas headuses, mis ennegi. Raamid on pika ehitusega, välismuhvidega ja ilusa väljanägemisega. Seda tõendab ka see, et jalgrattad näitusel said I auhinna, suure hõbeauraha. Praegu on rattaid ladus suurem tagavara. Eksituse ärahoidmiseks teatan, et minul on ainuõigus Eestis "Rossia" jalgrataste peale ega mina ole ühelegi ärile neis rattaid jällemüügiks annud." (Päevaleht 31.03.1926)
Jalgrataste ehitamisel "tarvitatakse parimates Rootsi tehastes valmistatud osasid ... Tuleval hooajal loodetakse "Rossia" jalgrattaid turule lasta 1000 ümber." (Vaba Maa 27.06.1926). Tööstuses oli ametis 6 töölist.
1927: ""Rossia" Jalgratastetööstus on omandanud ainuõiguse "Rossia" jalgrataste peale ja hoiatab seda firmat järele võltsimast, nagu seda mõned alanud teevad, nimetades oma äris olevaid jalgrattaid "Rossiadeks", milledel aga tegelikult ei ole midagi ühist, vaid on see ainult reklaam. Panksepa "Rossia" jalgrattad on valmistatud täiesti nendest osadest, milledest Leutnergi "Rossia" jalgrattaid valmistas. "Rossia" jalgrattad on omandanud suure kuulsuse oma vastupidavusega ning on igalpool näitustel saanud esimesed auhinnad. Jalgrattad on alati saadaval tööstuse laost, Suur Pärnu mnt. nr. 12. Aug. Panksepp."
1929: ""Rossia" jalgrataste tööstus soovitab eelolev. hooajaks tugevaid 1. auhindadega kroonitud Eesti jalgrattaid "ROSSIA". Kui omate "Rossia" jalgratta, olete õnnelikuim rattasõitja maailmas. Tulge ja veenduge! Suur Pärnu mnt. 10, Panksepp'a äris." (Päevaleht 29.03.1929)
1930: "Kodumaa jalgrataste tööstuse A. Pangsepp jalgrattad on kõige paremad. Seda tõendab nende vastupidavus ja tarvitajate poolt heakskiitmine, sest et nendel jalgratastel raami murdumist ette ei tule. Peale selle võtan jalgratta parandusi ja ka raami emaileerimisi vastu. Suur Pärnu mnt. nr. 10, Tallinn. A. Pangsepp." (Vaba Maa 19.03.1930)
       "Ainult Panksepp'a jalgrattad "ROSSIA" on rattad, mis rahuldavad ka kõige nõudlikuma rattasõitja oma ilu ja võistlemata tugevusega. Alati laos suurem tagavara. Peale selle võetakse vastu minu äris igasugu jalgrattaparandustöid, nikeldamist ja emaileerimist. S. Pärnu mnt 10." (Päevaleht 12.04.1930)
       A. Panksepp osales jalgrataste Rossia väljapanekuga augustis 1930 peetud Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel
1931. aasta oktoobris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris muudatus, mille kohaselt lõpetati ajutiselt Tallinnas Suur-Pärnu mnt 10 jalgrataste tööstuse Rossija, A. Panksepp tööstuse ja kaupluse tegevus (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 22/1931). Samas registreeriti samal aadressil metallasjade kauplus August Kalde (vt AUGUST KALDE), kes 1932. aastal reklaamis juba "Kodumaa jalgratta tööstust Aug. Kalde (end. A. Panksepp)", rõhutades asumist A. Panksepa tööstuse ruumides (nt Uudisleht 16.04.1932).
1932. aasta juulis lõpetati Kaubandus-tööstuskoja äriregistris Nõmmel Suur-Pärnu mnt 133 asunud firma "Jalgrattatööstus "Rossia", A. Panksepp" tegevus (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 16/1932). Märtsis 1934 registreeriti muudatus, mille kohaselt jätkas August Panksepp äritegevust, avades Nõmmel Raudtee 13 rauakaupluse (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 8/1934). Selles Nõmme jaama vastas asuvas äris müüdi lapsevankreid, raudvoodeid, jalgrattaosi, ehitustarbeid, lukke, praeahje, katuseplekki jms. Töökojas valmistas August Panksepp jalgrattaosi (juhtrauad, sadulakonksud, pakiraamid jne).

August Panksepp (19./26.09.1881-?) tegutses Tallinnas alates 1906. a-st, iseseisva metallitöösturina alates 1909. a-st, oli tegev Tallinna Metallitöösturite Ühingus ja veel 1937. a-l märgiti tema erialana jalgrataste valmistamine (album Tallinna Metallitöösturite Ühing (1937); Päevaleht 26.09.1931).

AUG. PANKSEPPa jalgrattaid:
ROSSIA 1925-30

             

             

     
A. Pankseppa jalgrattatööstuse Rossia kataloog, mudelid Nr 50, 51, 52 ja 53.
Erakogu /via Priit Kasikov/.

     
A. Pankseppa jalgratta ROSSIA mudel 53 embleem (Priit Kasikovi kogu), mudel 52 embleem (Hindrek Kuke kogu /via Priit Kasikov/) ja rattakella kapsel (Erakogu /via Priit Kasikov/).




A. HILGENDORFF (27-32)
  A. Hilgendorff, Jalg- ja mootorrattatööstus (32)
Tallinn, Maneezhi 6 (32)
Väike-Pärnu mnt 9-2 (27-1928) - Lembitu 7b (1928-1929) - Gonsiori 26-2 (1929-30) - Müürivahe 16 (31) - Maneezhi 6 (32)

1932: jalgrattad INDIAN/I.N.D (Inglismaa) "inglise materjalist monteeritud"; "jalg- ja mootorrataste montaazhi ja paranduse parim tööstus"

   
Alexander Hilgendorffi poolt 18.02.1928 patendiametis registreeritud I.N.D. kaubamärk /via Margus Tiitsmaa/ ja I.N.D. embleem (Meelis Küti kogu /via Priit Kasikov/).



OÜ TARMO (1923-1940)
Tallinn, Veneturg 1 (1923-1925) - Narva mnt 6 (1925-1940) - Pärnu mnt 24 (1940)
Vt EESTI AUTOESINDUSED

1926: "jalgrattad, milliseid meie oma tööstuses kokku paneme, on valmistatud inglise osadest"


CHR. S. OJA ja AS CHR. S. OJA (22-25)
Tallinn, Kuninga 2 (22-23) - Narva mnt 6 (24-25)

1924-25: "töökojas jalgrattad inglise osadest kokku pandud", "jalgrattad oma töökojas valmistatud inglise osadest"

24.08.1924 korraldas v.s. Sport 113 km pikkuse võidusõidu jalgratastel Rakverest Tallinna. Osales 15 sõitjat, neist firma Chr. S. Oja jalgrattal V. Einmann ja H. King. Võistlejaid saatis terve tee ka Chr. S. Oja ise oma autol Fiat. (Vaba Maa 27.08.1924)
Vaba Maa 16.05.1925: "3 miljonit marka aktsiaselts Chr. S. Oja jalgratta eest. /.../ toll terve jalgratta pealt on odavam, kui tooresmaterjali ja osade pealt, mis ratta valmistamisel tarvis. Laske omale väljamaalt ratas saata, maksate ainult 1.125 marka tolli, tahab aga üks vabrik ratta osasid sisse tuua, läheb tollimaksudeks 1.315 marka. Katsu veel siis Eestis jalgratast teha? Kuid selle peale vaatamata on aktsiaselts Chr. S. Oja jalgratta tööstuse sisse seadnud. Tal tuleb võistelda ligi saja väljamaa vabrikuga, kes kõik omi rattaid Tallinna müügile saadavad. A.-s. Chr. S. Oja jalgrattad on Inglise materjalist, meie teede jaoks eriti valmistatud ja sedavõrd vastupidavad ning kerged, et võidusõitudel pika maa peale need rattad läinud aastal kolm esimest auhinda ja tänavu kaks esimest auhinda on võitnud. Kui kõrgelt a.-s. Chr. S. Oja jalgrattaid hinnatakse, näeme sellest, et ühe suurema Tallinna panga kassahoidja, kes üle 3.000.000 marga pangaraha kõrvale oli toimetanud, ainsa pandina pangale ühe a.-s. Chr. S. Oja jalgratta jättis."
19.07.1925 korraldas v.s. Sport taas võidusõidu jalgratastel Rakverest Tallinna. Osales 11 või 12 sõitjat, neist firma Chr. S. Oja jalgrattal F. Raba, kes tuli teiseks ajaga 3 tundi 59 minutit 29,8 sekundit. (Päevaleht 20.07.1925, Rahvaleht 22.07.1925)

 
Chr. S. Oja firmanimega tööriistakott (Hindrek Kuke kogu /via Priit Kasikov/).

AS CHR. S. OJA jalgrattaid:
CHR. S. OJA 24-25



ED. OTSING & KO / Firma OTSING (1888-36) - JULIUS MÜLLER (37-1940)
  Otsing´i mehanika töötuba (01) - Ed. Otsingi mehanika töökoda (09)- Ed. Otsing & Co, mehanika,
  automobilide, jalg- ja mootorrataste tööstus (11) - Firma Ed. Otsing, mehaanika, jalgrataste ja
  automobiilide tööstus (24) - Firma Ed. Otsing, mehaanika, jalgrataste tööstus ja kauplus (25) -
  Firma Otsing (32-36) - Firma Otsing, omanik Jul. Müller (35) - Julius Müller, endine Firma
  Otsing (37) - Julius Müller (1940)
Tartu, Rüütli 8 (01) - Rüütli 11 (09-24) - Rüütli 13 (25-1940)
Osakond Esto-Sport, Tartu, Rüütli 3 (25)

Tartus 1888. aastal asutatud Ed. Otsing & Ko oli 1911. aastal A. Leutner & Ko "Rossija" ja Corona tehase jalgrataste, Provodniku autorehvide ja Minimax tulekustutite ainumüüja Tartus. Lisaks müüs äri teiste vabrikute jalgrattaid, igasuguseid jalg- ja mootorrataste ning autode osi, Vacuum Oil Company õlisid ja määrdeid; tegi kõiksuguseid parandus-, nikeldamis- ja emaileerimistöid; teostati elektri- ja telefonipaigaldustöid jne. Vahetult enne I maailmasõda oli Ed. Otsing & Ko NSU autode ainumüüja Liivimaal (vt AUTOESINDUSED).
1920. a-tel ja 1930. a-te alguses müüdi jalgrattaid ja kõiki sinna juurde kuuluvaid tarbeid, vahepeal ka autosid, mootorrattaid ja varuosi. Töökojas parandati autosid, mootorrattaid ja jalgrattaid, tehti emaileerimistöid. Viimase jaoks ehitati spetsiaalne 180-kraadise kuumuse saavutav ahi.
Hiljemalt 1933. aastal sai Firma Otsing omanikuks Julius Müller. 1940. aastal tegeles tema töökoda igasuguste mootorsõidukite parandamise, silindrite puurimise ning jalgrataste emailimise ja parandamisega.

1911. aastal monteeriti välismaa osadest jalgrattaid ("Et tööstus elektri- ja naftamootorite jõuul ja kõige uuemate abinõuudega töötab, siis saavad kõik mehanikatööd ruttu, hästi ja odavalt tehtud ja saavad ka uued jalgrattad, kõige paremates välja- ja Venemaa vabrikutes tehtud jagudest kokku pandud igaühe tellija maitse järele.")
1912: "oma tööstuses kokkupandud jalgrattad"
1924: "soovitab suures väljavalikus jalgrattaid, valmistatud paremast Rootsi terasest"
1933: "äris on müügil oma tööstuses valmistatud ja ka välismaa parimate vabrikute jalgrattaid"
1934. aastal valmistati töökojas igasuguseid jalgrattaosi ja "tellimise peale jalgrattaid, millised näitustel rea auhindu omandanud".

Julius Müller (21.01.1888-22.09.1942) küüditati koos abikaasa Therese ja kasutütre Hellaga Siberisse. Julius suri vangilaagris, Therese ja Hella vabanesid 1954.

/www.okupatsioon.ee jm/

   
Ed. Otsing jalgratta embleem (Vello Triisa kogu
/via Priit Kasikov/) ja Ed. Otsing ja Ko rattakella
kapsel (Hindrek Kuke kogu /via Priit Kasikov/).



C. VALOIS / LEONID VALOIS (1873-1934?)
  C. Valois (77) - C. Valois, masinameister (78-97) - C. Valois, mehaniker ja rauatreial (01) -
  C. Valois, mehaanikatööstus (05) - Leonid Valois, Jalgratta tööstus, asut. 1873 (22-24) - Leonid
  Valois, Jalgratta parandus- ja mehaanikatööstus (34) - Leonid Valois, mehhaanikatööstus (34)
Tartu, Lai 13 Tyroni (Stellingi) maja (02.05.1877-78) - Küütri ( -1890) - Vene 7 (1890- ) - Peterburi 13 (97) - Uue turu / Aleksandri nurk 14 (01) - Riia 24 (05, 22-24) - Aleksandri 8 (32) - Aleksandri 111a (1933?-1934?)

Aastail 1877-78 pakkus C. Valois tulekustutuspritse, tegi rauatreimistöid ning parandas igasuguseid põllu-, õmblus- jm masinaid. 1890. aastal tegi masinameister Valois igasuguseid mehaanikatöid, parandusi ja rauatreimistöid. Laos olid mitmesugused pritsid, masinad jm. 1901. aastal tegi mehaniker C. Valois kõiksugu masinatöid ning parandas õmblusmasinaid ja jalgrattaid.
1922. aastal parandati jalgrattaid ja valmistati neile uusi osasid, parandati õmblusmasinaid, parandati ja ehitati ümber relvi.
1923. aastal ehitati oma töökojas uusi jalgrattaid ja tehti igasuguseid jalgrataste parandustöid.
1932. a-l parandati ja emaileeriti jalgrattaid ning valmistati uusi raame.
1933. aasta juunis registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris Tartus Aleksandri 111 asuv mehaanikatööstus Leonid Valois, 1934. a. oktoobris registreeriti aga mehaanikatööstuse Leonid Valois, Tartu, Aleksandri 111a, lõpetamine ning samal aadressil registreeriti HANS SAARIKU NIAGARA (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 13/1933, 22/1934).



J. SUITS (1907-36)
Viljandi, Tartu 55 (25-27) - Tartu 4 (28) - Tallinna 5 (31) - Lossi 37 / Posti nurk (34-36)

Juhan Suits pidas Viljandis jalgrataste, laskeriistade, grammofonide, raadioaparaatide jne äri.
1925: "... oma töökojas valmistatud meeste- ja naisterahva jalgrattad ..."
1926: "Soovitan ... omas töökojas valmistatud meesterahva ja naisterahva jalgrattaid, mis oma väljanägemise ja kerge käigu poolest väljaspool võistlust. ... Emaileerin ja parandan igasug. jalgrattaid."
1927. aasta septembris peetud Viljandi näitusel eksponeeris J. Suits oma töökojas valmistatud jalgrattaid: "J. Suitsu poolt esitatud ratastekogu on tõestuseks, et meie teedele kõige kohasemaid jalgrattaid võib valmistada ikkagi ainult kodumaa tööstus. Muidugi on siin üksikud osad tellitud väljamaalt, kuid konstruktsioon on eriti meie halbadele teedele vastavalt tugev." (Sakala 18. september 1927)
1927: "... Pääle selle laos oma töökojas valmistatud jalgrattad, missugused valmistatud eriti meie teedele vastavalt. Oma pika raami (52 tolli), ilusa välimuse, kerge käigu ja suure vastupidavuse tõttu on nad jalgrattasõitjatele saanud eelistavamaks jalgrattaks. Senini on nad kroonitud näitustel igal väljapanekul suurte kuld- ja hõbeaurahadega. Annan nende kui ka "Göricke" jalgrataste pääle täieliku vastutuse vähemalt aasta kestel. ..."
1928: "... Pääle selle laos oma töökojas valmistatud jalgrattad, eriti meie teedele vastavad pika raami ja toreda väljanägemisega endine mudel "Leutner", kroonitud väljanäitustel suurte kuld- ja hõbeaurahadega. ..."
1934: "... valmistan oma töökojas jalgrattaid ..."

   
J. Suitsu rattakella kapslid (vasakul:
Vello Triisa kogu /via Priit Kasikov/;
paremal via Priit Kasikov).



K. PAURSON (1928-1934/35?)
  K. Paursoni kaalude, jalgratta ja mehaanika tööstus (1928-33) - K. Paurson, jalgratta tööstus
  (29-34)
Tartu, Riia 24 (1928-1934/35?)

K. Paursoni tööstus asutati 1928. aasta kevadel. Tööstuses valmistati jalgrattaid ("mille juures on silmas peetud meie teede olusid, mispärast siin valmistatud jalgrattad võrreldes välismaa omadega on kaugelt suurema vastupidavusega") ning igasuguseid kaale ja kaaluvihte; toodang oli näitustel auhindadega kroonitud. Samuti korrastati ja tembeldati kaale, parandati jalgrattaid ning tehti emaileerimis- nikeldamis- ja keevitamistöid.
"Tööstus on kiirelt kasvanud ja kasvab päev-päevalt ikka suuremaks" (Postimees 23.11.1928).
K. Paurson konstrueeris ka invaliidisõiduki, "mis võimaldab jalutul käte abil kergelt edasiliikumist" (Postimees 23.11.1929).
1929: "valmistan täielikult meie teedele vastavaid tugeva ehitusega uusi jalgrattaid"
1933: "valmistatakse meie teedele vastavaid tugeva ehitusega jalgrattaid, millised Tartu näitustel saanud mitmel korral kõrgemaid auhindu."
1934: "K. Paursoni jalgrattatööstus on täielikum uute rataste valmistuse ning paranduse, emaileerimise ja nikelduse tööalal."

Karl Paursonile kuulunud mehaanikatööstuse K. Paurson lõpetamine registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris 1935. aasta juulis. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 15/1935)


K. PEHKA (1927-34)
  K. Pehka (28-29) - K. Pehka jalgrattatööstus (34)
Tartu, Vene 20 (1927-34)

1927: "Teatan ... et olen mehaanika töökojast Velo, Riia 24 lahkunud ja iseseisvalt töökoja avanud Vene 20. Teen igasuguseid jalgratta parandustöid ning ka uusi jalgrattaid. K. Pehka." (Postimees 10.04.1927)
1928: "Valmistab tellimise peale uusi jalgrattaid igas mõõdus ja hinnas. Vastutus uute kui ka vanade parandatud jalgratta raamide eest 3 aasta peale."
1934: "Valmistan uusi jalgrattaid ja nende osi. Jalgrataste emaileerimine ja parandustööd."



CHR. SARAPUU (28-39)
Pärnu, Vee 2 (28) - Vee 12 (35) - Laidoneri 12 (36-1938) - Laidoneri 6 (01.11.1938- )

1928: "Soovitan oma tööstuses valmistatud eriti tugevaid jalgrattaid "Standard" ja "The Esto"".
1930. a. 5.-7. septembrini toimunud Pärnu näitusel määrati "jalgrataste tööstuse alal esimene auhind Chr. Sarapuule jalgrataste "The Esto" eest, mis on oma töökoja töö."

CHR. SARAPUU jalgrattaid:
THE ESTO 28-30-36
STANDARD 28



G. LEETBERG / G. LEETBERG & POEG (1903-1933) -> ARKADY LEETBERG
Rakvere, Tallinna 19 (25-26) - Lai 8 (1929-1933)

1926: "Rakveresse uus jalgratta töökoda "Wiru" asutatud. Juba üle 20 aasta tagasi asutas tuntud mehaanik G. Leetberg oma töökojas jalgratta töökoja; selles töökojas valmistatud uued jalgrattad leidsid suurt poolehoidu tarvitajate juures. 1925. alustas sama G. Leetberg uuesti katkestatud tööd ja tänavu suve hooajal laseb suurema hulga oma tehtud jalgrattaid Rakveres müügile." (Virulane 23.01.1926)
1929: "... jalgrattad Viru, mis kodumaa töö ja oma headuse poolest laialt tuntud ..."
1929: "Juba asutamisest peale on firma töötanud "Viru" jalgrataste valmistamise ja müügi alal. Valmistamiseks on äril oma töökoda. Kokkuseadmise juures tarvitatakse parematest sortidest teisi jalgratta osasid, kuna raamid ja kahvlid tehakse oma töökojas. Tuleval kevadel laseb äri müügile suurema arvu "Viru" jalgrattaid." (Virumaa Teataja 12.12.1929)

1933. aasta veebruaris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris segakaupluse Gustav Leetberg, Rakvere, Lai 8, lõpetamine ning samas registreeriti Rakveres Lai 8 segakauplus Arkady Leetberg. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 6/1933, 7/1933)
Gustav Leetberg (22.09.1862-29.11.1933) sündis Vihulas renditalu peremehe pojana, lõpetas Rakvere kreiskooli, läks Peterburgi, kus õppis peenmehaanikat. Sajandivahetuse paiku tuli tagasi Rakverre, avas mehaanikatöökoja ja kaupluse, oli Rakvere esimesi elektriasjanduse pioneere ja autoomanikke. Ta ehitas jalgrattaid juba enne I maailmasõda, sellest ajast on üks sportratas VIRU ka säilinud. 1925 taasalustas jalgrataste valmistamist ja 1926-28 reklaamiti oma tööstuse jalgrattaid sageli näiteks kohalikus ajalehes Wirulane. G. Leetberg oli tegev ka Rakvere tuletõrjes. Gustav Leetberg lahkus pikaajalise südamehaiguse tagajärjel, olles juba varem äri pojale Arkady Leetbergile üle andnud. (Virumaa Teataja 30.11.1933)

G. LEETBERGi jalgrattaid:
VIRU 26-29
VIRO 28

     
G. Leetbergi jalgratta WIRU embleem (Hindrek Kuke kogu /via Priit Kasikov/) ja G. Leetbergi rattakella kapslid (Hindrek Kuke ja Ilmar Tiitsmaa kogu /via Priit Kasikov/).



P. LESTA (1925-38)
  P. Lesta, Mehaanika- ja jalgratta tööstus, asut. 1925 (38)
Tartu, Fortuuna 16 (28-34) - Narva 2 (38)

1928: "teen tellimise peale uusi jalgrattaid"
Samal aastal tegeles P. Lesta tööstus veel jalgrataste emaileerimise ja nikeldamisega, parandas õmblus- ja kirjutusmasinaid, grammofone, raadioaparaate, koorelahutajaid.



A. EICHE (1919-1933/34?)
  Mehaanik Eiche (27) - Mehaanika töökoda A. Eiche (27-32) - A. J. Eiche mootor- ja jalgrataste
  töötuba (33)
Võru, Kreutzwaldi 36 (27-33)

1927: "Teatan, et olen avanud jalgrataste tööstuse, kus saavad inglise osadest valmistatud uued tugevad, kena välimusega ja kerge käiguga jalgrattad "firma Eiche". Nimetatud jalgrattad ei ole mitte mõne endise mudeli järele tehtud (näit. nagu nüüd tihti kuulutatakse: end. Rossia, mis aga tõeliselt on ainult reklaam) vaid täitsa iseseisvalt väljatöötatud, kõige uuemate nõuete kohaselt. Loodan, et leian palju ostjaid, kes oma kodumaa tööd oskavad hinnata." (Võru Teataja 14.04.1927)
Samal ajal müüs Eiche veel jalgrattaid Swift ja Royal-Enfield ning igasuguseid jalgrattaosi ja -tarbeid.
August Eiche oli varem töötanud Venemaal, seejärel Tartus, Narvas ja Valgas. Võrru saabudes asutas ta 1919. aastal oma mehaanikatöökoja. (Elu 21.12.1927)
20. oktoobril 1930 tunnistas Tartu-Võru rahukogu August Eiche kaubanduslikul alal maksujõuetuks. Tema kohustused Tallinna äride Lier & Rossbaum ja AS Kapsi & Ko ees ulatusid 5000 (mõnede lehtede ilmselt ekslikel andmetel 50 000) kroonini (Võrumaa Teataja 23.10.1930; Päevaleht 23.10.1930; Vaba Maa 22.10.1930)
Eiche äri ja töökoda jätkas siiski tegevust sama nime alla ja samas asukohas. 1932 parandas A. Eiche jalgrattaid, mootorrattaid, laskeriistu jm; 1933 parandas relvi ja ehitas rihmaveoga mootorrattaid ümber ketiveole.
Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti A. J. Eiche jalgrataste ja nende osade äri ning August Eiche mehaanikatöökoja lõpetamine 1935. aasta jaanuaris. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 3/1935)

EICHE jalgrattaid:
EICHE 27



VELO (27-28)
  Velo, mehaanika töökoda (27) - Velo, mehaanika- ja jalgrattatööstus, omanik K. Pau (28)
Tartu, Riia 24 ( -31.12.1927) - Lao (Ladumise) 6 (1.01.1928- )

1927: "Müüa uusi ja tarvitatud jalgrattaid; jalgrataste parandamine, emailimine ja nikeldamine."
1928: "remonteerin jalgrattaid ja igasuguseid mootoreid"; "Teen om töökojas igasuguseid jalgrataste ja autode parandustöid ning uusi jalgrattaid, mis kõige kohasemad ja vastupidavamad meie teedel" (Postimees 31.03.1928)



A. RAMMO (07-14)
Tallinn, töökoda Kopli 20 / Kopli 20-a (07-1911) - Viru 13 (1911- )
   kauplus Valli 6 (1912-16) - Narva mnt 43 (17)

1914: "tellimise peale valmistan jalgrattaid"

1908-09 tehti A. Rammo sepa- ja lukussepatöökojas sepa-, lukussepa-, freesimis- ja treimistöid, valmistati surnuaiariste ja -aedu, praeahje, pliidiuksi, raudvoodeid jne.
A. Rammo müüs oma autoparandustöökojas ja 1912. a. kevadel Valli 6 avatud kaupluses veel autotarbeid (akud, magneetod, küünlad, manomeetrid, laternad, pasunad jne), bensiini, rehve (Continental, Provodnik, Treugolnik), jalgrattaid (Sterling (2-käigulised), Dürkopp), taskulampe jm. A. Rammo oli ka Michelin & Cie rehvide esindaja Eestis.

 
A. Rammo rattakella kapsel (Hindrek Kuke kogu /via Priit Kasikov/).



ED. KIWI (10-14)
  Ed. Kiwi mehanika-töökoda (10-12) - Ed. Kiwi mehanika-tööstus (14)
Tartu, Peterburi 29 (10-12) - Holmi 7 (14)

1910: "Valmistan väljamaa jagudest uusi, kõige paremaid jalgrattaid ja võtan tellimisi vastu. Niisamuti teen pruugitud jalgrattaid uue moodu järele ümber, pikendan raamisid, teen uued kett-rattad ja värvin toredasti (lilledega) üle. Pääle selle teen kõiki parandusetöösid (nagu koorelahutajate, õmblus- ja sukakudumise-masinate juures) hästi - Hinnad odavad. /Postimees 06.02.1910/
1911: "soovitan oma töökojas valmistatud uusi jalgrattaid, kõige parematest väljamaa jagudest"
1912: "soovitan oma töökojas valmistatud 1. kl. jalgrattaid ilusa ehitusega, kerge käigu ja hea vastupidamisega"
1914: "jalgrataste valmistamine"
"Soovitan vedrutava apparadiga uusi jalgrattaid, mille läbi põrutus jalgratta juures ära kaob, vedru apparat hoiab jalgratast mitmesuguste katkemiste eest, nagu ratta kaheksaks minemise ja torude mõranemise eest. Selle uue apparadi läbi on jalgrattaga väga pehme sõita. Suures väljavalikus kõiksugu värsket jalgratta materjali. Tellimised ja parandused saavad korralikult tehtud. Olen oma tööstust palju suurendanud ja igapidi täiendanud. Töötamine mootori jõul. Et suurel hulgal uusi jalgrattaid valmistan, teen hinnad tänavu odavamad, kui kunagi enne." (Postimees 29.03.1914)

1912. aastal tehti Eduard Kiwi töökojas veel jalgrataste parandus- ja ümberehitustöid, emaileerimist, nikeldamist, parandati õmblusmasinaid, koorelahutajaid, kudumismasinaid jne. Valmistati ka piksevardaid.



J. BÄRTELS (11-12)
  J. Bärtels, mehanika töökoda (11) - J. Bärtelsi mehanika ja lukusepa tööstus (12)
Tartu, Aia 2 (11) - Riia 2 (12)

1912: "Võtan tellimisi vastu kõiksugu mehanika ja lukusepa tööde ja uute jalgrataste kokkupaneku pääle"

Töökojas parandati jalgrattaid, õmblus- ja kudumismasinaid, relvi; tehti treimis-, nikeldamis- ja emaileerimistöid; paigaldati ja parandati elektrikellasid; valmistati traat-spiraalvedrumadratseid.



M. SCHLÄPNIKOV (12)
  J. Schläpnikov, mehanika-töökoda (12)
Tartu, Raatuse 22 (12)

1912: "Soovitan oma töökojas valmistatud jalgrattaid"

Töökojas parandati jalgrattaid, õmblus- ja kudumismasinaid, koorelahutajaid, elektrikellasid.



A. SEEBERG (10)
  Mehaanikatöötuba A. Seeberg (10)
Tallinn, Siini 17 ja Villardi 10 nurgal (10)

1910: "parandan jalgrattaid ja teen ka uusi võistlemata odavate hindadega" (Tallinna Teataja 17.03.1910)

Lisaks tegi A. Seeberg lukussepa- ja treimistöid.



MATADOR, JOHN SCHÜMANN & KO (1897?-07, jalgrattad 1897?-1905)
  John Schümann & Ko (97-06) / The Matador Cycle Manufactory (98) / Jalgratta-vabrik
  "Matador" (01-05)
Tallinn, kontor Vene 218 (98-01) - Vene 29 (04-06)

1897: "Tallinna Matador-jalgratta vabriku J. Schümann & Co pää-agentuur "Põllumehe" kontor Jurjevis, Peterburi uul. 3. Hinnakirjad!" (Postimees 23.05.1897)
1898: "Jalgrattad John Schümann & Komp. Matador-jalgratta-vabrikust ("The Matador Cycle Manufactory") Tallinnas on ja jäävad kõige paremateks. Nende asjatundlik ehitus, laitmata tore väljanägemine ja ainult hoolega välja otsitud materjali tarvitamine teevad neid esimesteks ratasteks, mis ülepää olemas. Kes üht kõigiti väljavalitud pikasõidu jalgratast soovib, ostab "Matador-masina". Abikauplus Moskvas, Stoleshnikov pereulok nr. 8. Agendid: Peterburis, Jurjevis (Tartus), Pihkvas, Dünaburis, Vitebskis, Rjasanis, Tuulas, Kalugas, Kurskis, Orelis, Voroneshis, Harkovis, Jekaterinoslavis, Rostovis Doni jõe ääres, Jekaterinodaris, Vladikavkasis, Bakus, Tiflisis, Batumis, Simferopolis, Odessas, Kishinevis, Elisavetgradis, Brest-Litovskis, Novorossiskis, Blagoveshtshenskis, Omskis. Kus asjaajajaid veel mitte ei ole, sääl otsitakse selleks ustavaid mehi." (Eesti Postimees 18.06.1898)
1898: "Matador jalgrataste pääl võideti 1898. a. Eestimaal:
   Tallinnas, 28. juunil - 3 auhinda (1 I, 1 II, 1 III)
   Haapsalus, 12. juulil - 4 auhinda (2 II, 2 III)
   Tallinnas, 19. juulil - 13 auhinda (4 I, 3 II, 6 III)
   Paides, 16. juulil - 4 auhinda (2 I, 2 III)
   Tallinnas, 28. juulil - tunni- ja verstasõit
   Tallinnas, 2. aug. - 12 auhinda (4 I, 4 II, 4 III)
   Paides, 16. aug. - tunnisõit
Matador jalgrattaid soovitavad 90 rublast pääle The Matador Cycle Manufactory   John Schümann & Co. Vabriku kontor Tallinnas, Vene uul. nr. 218." (Eesti Postimees 3.09.1898)
1898: "Praegu olen saanud kõige uuema selle aasta viisi järele tehtud jalgrattaid "The Matador Cycle Manufactory" John Schümann'i vabrikust ja soovitan kõigile rattasõidu armastajatele, niihästi võidusõiduks kui ka muidu lõbusõiduks, väga kerged (28n.) ilusaid ja kaua kestvaid jalgrattaid haruldase odava hinnaga. "Põllumehe" kontor Jurjevis, Peterburi uul. nr. 3." (Postimees 23.05.1898)
1899. a. märtsis Peterburis toimunud Vene-Prantsuse näitusel eksponeeris J. Schümanni vabrik muuhulgas uudisena kahte sõjaväeratast, ühte kolmeistmelist jalgratast, ühte kaubaveoratast ja ühte ilma kettideta ratast (Postimees 10.04.1899).
1900: "Matador-jalgrattad on kõige paremad. Jalgratta-vabrik "Matador" John Schümann ja komp. Tallinnas, Vene uul. nr. 218. Tähele panna! Partii uusi (mineva-aastaseid), kui ka pruugitud jalgrattaid 45 rublast pääle on ruumipuudusel müüa." (Eesti Postimees 22.06.1900)
1901: "Matador-jalgrattad annavad ostjale kõige suurema kindluse, sest et vabrik siinsamas on. Kõige odavamad hinnad 80 rublast pääle kuni 165 rublani. Kui mitu jalgratast korraga võetakse, arvatakse veel iseäralised protsendid maha. Meie kõige suurem ja kõige paremini sisse seatud parandamise jaoskond võtab jalgrataste ning igasugu masinate ja apparatide parandamist ja nikeldamist oma pääle. Telefon nr. 77. Kontor: Vene uul. nr. 218. Jalgratta-vabrik "Matador" John Schümann ja kom." (Eesti Postimees 7.06.1901)
1904: Matador jalgrattad on kõige vastupidavamad ja ilusamad rattad 1904. a. Iseäranis odavad hinnad: 75, 85, 100, 110, 120, 145 ja 150 rbl. tükk. Priijooksuga ja tagasisõitmise premsega 100 rbl. pääle. Gummid ja tarvitusjaod vabriku hindadega. Oma vabriku tööde eest pakume kõige suuremat vastutust. Jalgratta-vabrik "Matador" John Schümann & Ko. NB. Pruugitud jalgrattad saavad kõige kõrgema hinna eest maksuks võetud." (Eesti Postimees 3.06.1904)
1905: "Jalgrataste väljamüük! Jalgrataste valmistamise lõpetamise ja teise tööstuseharu algamise pärast müüme meie kõige paremad jalgrattad, nõnda kaua kui tagavara ulatab, vabriku hindadega ja veel odavamalt. Jalgratta vabrik "Matador". John Schümann ja Ko. Telefon nr. 77. Kontor ja vabrik Vene uul. nr. 29." (Uus Aeg 4.06.1905)

1895. aastal tegutses Tallinnas Pikk 302 von Glehni majas äri Krausp ja Schümann, mis müüs õmblusmasinaid. Jalgrattavabrikust Matador ja firmast John Schümann & Ko pärinevad seni leitud varaseimad teated aastast 1897, kui Tartus asunud Põllumehe kontor reklaamis end 23. mai 1897. a. Postimehes Matadori vabriku kohaliku esindajana. Järgmisel aastal kolis Schümanni jalgrattavabrik uutesse ruumidesse parun Girardi majas Vene tänaval. Avatud oli abikauplus Moskvas Stoleshnikovi põiktänavas nr 8 ja agendid-esindajad tegutsesid kokku 27 linnas üle Tsaari-Venemaa.
Postimees 15.04.1898: "Sõnumid Tallinnast. - Uue vabriku on Tallinn jällegi juurde saanud. Umbes aasta eest asutas hr John Schümann ja Ko. siia nõndanimetatud "Matador"-jalgratta vabriku, mis aasta jooksul nii palju töötarvitajaid leidis, et senised vabrikuruumid kõiki nõudmisi täita ei suutnud, mispärast selle asutaja sunnitud oli suuremaid ruumisid muretsema. See on temal nüüd korda läinud ja uus vabrik enesele Vene uulitsale parun Girardi majasse uue asukoha leidnud. Vabriku ruumid uues asukohas on igapidi sündsad ja tehakse sääl juba kibedasti jalgrataste kallal tööd. Mineval pühapäeval oli vabriku asutaja hulga külalisi oma uut asutust vaatama kutsunud, teiste seas ka Tallinna linnapää, kaasi- ja veevärgi direktori, ajalehtede saadikud jne. Kui vabrikuruumid, milledes pühapäevast hoolimata töötati, läbi olivad vaadatud, paluti külalised rikkalikult kaetud lauda, kus mõnesuguseid kõnesid peeti ja uuele asutusele soojal sõnal õnne sooviti. - Praegusel ajal, kus jalgrattasõit täiel õitsel, võib sellel vabrikul kaunis tulevik olla, kui ta aga tõesti hääd tööd suudab teha ja uuema aja nõudmisi jalgrataste juures täita. Praegu on vabrikul 40 töölist ja võib ta nädalis kuni 50 jalgratast valmistada."
Järgnevatel aastatel ilmusid Matadori reklaamid sageli kohalikes ajalehtedes, osaleti näitustel ja võidusõitudel.
Postimees 10.04.1899: "Sõnumid Tallinnast. John Schümann'i jalgrattavabrik Tallinnast on 26. märtsil Peterburis Vene-Prantsuse näitusel rahaministeeriumi suure hõberaha auuhinnaks saanud. Uudiseks nimetatud vabriku poolt on näitusel olnud kaks ratast väeteenijate tarvis, üks kolme istmega ratas, üks kaubaveo ratas, ja üks ilma kettideta ratas."
8. märtsil 1900 puhkes Schümanni vabrikus tulekahju. Eesti Postimees 16.03.1900: "8. skp. kell 6 p.l. kutsuti meie tuletõrjujad tuld kustutama, mis Schümanni jalgrattavabrikus, Vene uul., lahti oli pääsenud. Üks vabriku-tööline oli tulega laduruumis ühele tselluloidist värgile, mida jalgrataste kettide kaitseks pruugitakse, liig lähedale läinud, mis kohe nii ägedasti tuld võttis, et leekide sumbutamine koduse abiga enam võimalik polnud. /.../ Tule läbi kahju sai ainult parun Girard'i päralt olev hoovimaja, kus vabrik asus ja mille katuse all üks laduruum oli. Viimases olevad jalgratta-jaod ja jalgrataste tarbeasjad saivad tule läbi osalt hävitatud, osalt enam või vähem vigastatud. Schümanni vabrik oli 25,000 rbl. eest, parun Girard'i maja 15,000 rbl. eest kinnitatud. Parun Girard'i kahju on 5000 rbl. pääle määratud. Vabrik saab iseäranis seeläbi kahju, et ta töötegemine mõneks ajaks takistatud on."
1904. aastal reklaamiti veel jalgrataste valmistamist, aga teostati ka igasuguseid muid töid: "Jalgratta-vabrik "Matador" John Schümann & Ko Tallinnas, Vene uul. nr 29, Kõnetraat nr. 77, võtab kõige odavamate hindadega (sest et masinatöö) kõiksugu enda ametisse puutuvaid töid teha, nagu: plekisepa, lukusepa, sepa, treimise ja freesimise, nikeldamise, maaldri ja lakeerimise töösid. Plekkvannide ehitamine. Kastrulite, theemasinate jne. tinutamine. Jalgrataste, motorvankrite ja muude masinate, ka õmblusmasinate parandamine. Hauaristid, haua-aiad, aknavõred jne. Võlvid, hammasrattad, hammastulbad jne. Igasugu asjade, nagu thee- ja kohvimasinate, lühtrite, ristiplaatide jne. hõbepuhas nikeldamine. Puust, rauast ja plekist asjade värvimine ja lakeerimine." (Eesti Postimees 9.09.1904)
1905 kuulutati: "Jalgrataste parandamist, nikeldamist, emaileerimist jne. toimetab hästi ja odavalt vastutuse all jalgratta-vabrik "Matador" John Schümann & Ko." (Eesti Postimees 29.06.1905)
1906. aasta mais müüs John Schümann & Co omahinnaga ja odavamalt 500 jalgratast, üksikosi, tegi parandus- ja nikeldamistöid ning müüs ka "juhtumise pärast mõned peaaegu uued motor-rattad" (Päevaleht 1.05.1906). Omavalmistatud jalgrattaid ei nimetatud, kuid soovijaile saadeti tasuta katalooge.

Matador jalgrattaid müüsid Eestis näiteks Tartus esmalt Põllumehe kontor ja aastast 1900 Eduard Kivastik (müüs ka Riia vabriku Nordpol rattaid ja oli 1902 Adler rataste peaesindaja Põhja-Liivimaal ja Eestimaal ning 1903-04 koguni Läänemere kubermangudes ehk Liivi-, Eesti- ja Kuramaal), Narvas H. Paap.

Postimees 3.02.1907: "John Schumanni vabriku valitsus annab teada, et käesolevast ajast pääle nimetatud vabriku juhatuse hra Joh. Behrens oma pääle võtab."
Päevaleht 1.05.1908: "Kõige paremaid jalgrattaid - üksikuid osasi ja kõik, mis nende juurde tarvis, soovitab Tallinna aparaadi ja armaturivabrik Joh. Behrens, enne "Matadori" jalgrattavabrik Vene uul. nr. 29. Kõnetraat 77.

       
MATADORi embleem (Margus Tiitsmaa kogu /via Priit Kasikov/); MATADORi reklaam (Stanislav Kiriletzi kogust); John Schümanni väljapanek 1899. a. näitusel Sankt-Peterburis (Stanislav Kiriletzi kogust).



FR. NIKOLAI (NICOLAI) (1882-1917?)
Tallinn, Viru tn Palmbergi maja (88) - Viru 337 (89-93) - Viru 330 (95-01) - Viru 7 (05-17)

Firmast vt EESTI AUTOESINDUSED
1900. aastal teatas Fr. Nicolai: "Kes hääd jalgratast omale osta soovib, see ostku seda minu laagrist. Minu oma vabrikus tehtud jalgrattad nimega "Baltika", müün 100 rbl. eest."
Tõenäoliselt valmistati või monteeriti Fr. Nikolai oma töökojas ka rattaid Record.

Jalgrattaid müüs Fr. Nikolai äri hiljemalt 1897. aastast. 1900-1901 olid müügil margid Naumann, Dürkopp, Cleveland, Russia (Leutner) ja Baltika (Baltica); hiljem Wanderer, Dux, Record (Rekord), Russia / Leutner, Triumpf.

Postimees 19.03.1898: "Sõnumid Tallinnast. Jalgrattasõidu-kooli või õpetuse koha on Tallinna kaupmees Fr. Nikolai Viru uulitsale Rotermanni majadesse käima seadnud. Mineval pühapäeval, 15. märtsil, avati see kool pidulikul viisil piduliku söömaajaga, millest ka Eestimaa abikuberner osa võttis."


FR. NIKOLAI valmistatud/monteeritud jalgrattaid:
BALTIKA 00
RECORD 04-14

   
Fr. Nicolai Record embleemid.
Priit Kasikovi kogu, Hindrek Kuke kogu (puitvarrel) /via Priit Kasikov/.



P. SARETOK (1905-1918-31)
Valga, Moskva 15 (22) - Kesk 15 (24-31)

1909: "oma töökojas valmistatud jalgrattad"

P. Saretok asutas oma põllutööriistade ja masinate äri Valgas 1905. aastal. Selle juurde rajatud masinaehitus- ja parandustöökojas valmistati võimasinaid ja võipresse, mis leidsid turgu ka väljaspool Eesti- ja Liivimaad ning said Doni näitusel kõrgemaid auhindu. 1909. aastal müüs P. Saretoki äri lisaks oma töökoja ratastele veel jalgrattaid Rossia, Kurland ja Adler.
I maailmasõja puhkemisel likvideeris P. Saretok oma äri väeteenistusse kutsumise tõttu, kuid 1918. a-l avas ta äri uuesti. 1920. aastate lõpus müüdi P. Saretoki äris koorelahutajaid, võimasinaid, piimaveokanne, heksli- ja niidumasinaid, hobuserehasid, Lutheri vabriku mööblit, muusikariistu, majapidamistarbeid, jalgrattaid, õmblusmasinaid jpm.
(Lõuna-Eesti 06.12.1928, Postimees 10.09.1931)



Ameerika jalgrataste töökoda (1903- )
Tartu, Riia 24 (1903- )

1903: "Uus Ameerika jalgrataste töökoda Riia uul. nr. 24, valmistab jalgrattaid. Tellimised ja parandused tehakse vastutuse all korralikult ja parajate hindadega. Säälsamas ostetakse ja müüdakse pruugituid jalgrattaid ja üüritakse välja." (Postimees 3.05.1903)



ILMARINE, P. ja K. MARTINSON / P. ja K. MARTINSON / VENNAD MARTINSON (01-12)
Tartu, Tamme 2 (01) - Tamme 4 (01) - Kastania-Tamme 4 (02) - Kastania 61 (03-05) - Maarjamõisa 27 (12)

1901: "Meie käest saate kõige paremine uue jalgratta osta, mis Inglise jagudest on kokku säetud. Võtame jalgrattaid parandamiseks ja emaileerimiseks vastu. Praegu on mitmed vanad rattad müüa. Tamme uul. nr. 2. P. K. Martinson." (Olevik 1.05.1901)
1902: "Jalgrataste valmistamise töökoda "Ilmarine". Jurjevis, Kastania-Tamme uul. nr 4. Ainult Ilmarine jalgrattad saate endale kõige odavamine muretseda. - Et meil tarviline tööjõud käepärast on, siis saavad ka paranduse tööd ruttu toimetatud. Auupaklikult P. ja K. Martinson." (Olevik 7.05.1902)
1903: "Jalgrataste-tehas "Ilmarine", Tartus, Kastania alleel nr. 61. Ostke endile ainult Eesti tehases valmistatud jalgratas "Ilmarine", mis oma kerge käigu poolest praegu tähelpanemist oma peale tõmbab. Hinnakirjad ühes soovitustega saadame hinnata koju kätte. Saadame üksikuid jagusid tellimise peale posti kaudu. Auupaklikult P. ja K. Martinson." (Teataja 30.04.1903)
1904: "Valmistame uusi Ilmarine jalgrattaid, võtame paranduse-töösid vastu ja saadame jalgrataste üksikuid jagusid tellimise peale postiga kodu kätte. P. ja K. Martinson, Jurjevis, Tamme uul." (Olevik 9.06.1904)

1901. aasta augustis soovitas P. K. Martinsonide kaaluvabrik mitmesuguseid kaalusid. 1905. aastal pakkus "P. ja K. Martinson'ide kaalude- ja tuule-mootorite-äri Jurjevis, Kastania uul. nr. 61" omavalmistatud tuulemootoreid. 1912. aastal pakkusid Vennad Martinsonid (oma töökojas valmistatud?) tuulemootoreid jahvatamise, rehepeksu jm otstarbeks; kaalusid; patenteeritud, laua külge kinnitatavaid kohviveskeid.


S. PÄRTELPOEG mehaanikatöökoda (?)
?

"Pühapäeval 8. juunil s.a. varastati Elva kaupmehe M. Levolli aidast must emaileeritud, "Taara" seltsi numbriga 105, kerge võidusõitmise jalgratas (Halbrenner), mille nikeldatud jagudele nimi "Perry" sisse lõigatud ja esimese toru külge S. Pärtelpoja mehanika töökoja nimesilt kinnitatud oli. Ratta tüüri (Lenkstange) käepidemed olivad alla poole kõveraks paenutatud. Kes varguse kohta lähemat teatust teab anda, nõnda et ratast kätte võib saada, saab hääd vaevatasu. Ostmise eest hoiatatakse! Jurjevis, Raatuse uul. nr. 40. Joh. Keilk." (Postimees 14.06.1903)




? ? ?


ED. PAABU / ED. PAABO (33-37)
  E. Paabu lukusepa töökoda (33) - Ed. Paabu lukusepa- ja jalgrattatööstus (37)
Tartu, Pikk 33 ( -1933) - Lao 12 (1933- ) - Riia 51 (1934- ) - Riia 45 (37)

1937: "tehakse igasuguseid töid jalgrataste parandus- ja ehitustöö alal"



NIAGARA, H. SAARIK (1934?-1937?)
  Niagara, Hans Saarik, jalgrattaosade- ja mehhaanikatööstus (34-37) - Niagara, H. Saarik,
  jalgrattaosade, nikeldamis- ja metallitööstus (36-37)
Tartu, Aleksandri 111a (1934?-1937?)

1934. a oktoobris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris ettevõte "Hans Saarik jalgratta osade ja mehhaanikatööstus Niagara", aadressil Tartu, Aleksandri 111a. Samas lõpetati samal aadressil asunud mehhaanikatööstus LEONID VALOIS. 1937. a. septembris teatati äriregistrile Hans Saariku Niagara tegevuse lõpetamisest (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 22/1934, 21/1937 jm).
Seosed Hans Saariku Niagara ja K. REINHOLDI NIAGARA vahel pole teada.



galerii[ät]hot.ee