|
 |
|
 |
|
|
|
|
TEISTE ETTEVÕTETE BUSSID.
|
| OÜ MOOTOR |
| TALLINNA LINNAVALITSUS / TALLINNA LINNA TRAMM |
| TÜ ROOL / V. ROSENBERG & KO / V. ROSENBERG; TARTU, VÕRUMAA, PETSERIMAA |
| OÜ AUTOBUSS / V.A.Ü. / PÄÄRMANN, WERNCKE, TILK, KURI; VILJANDIMAA |
| AUGUST KASAK / P. KUNNUS & KO, VÕRUMAA |
| Eesti linnadevälised bussiliinid, liinipidajad ja bussid 1924 ja 1925 |
| SÕJAJÄRGSE AJA BUSSID |
|
|
|
T E A D M A T A L I I N I P I D A J A D
|
 |
 |
 |
 |
See "omapärase" konstruktsiooniga buss on ehitatud Ford T alusele.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
Ford T/Chevrolet?
Foto: Eero Olanderi kogust. |
Hagudi - Juuru - Kaiu - Kuimetsa liini buss 1920. a-tel Tallinnas.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
Ford T(?). Aeg ja koht teadmata, ilmselt Eestis.
Foto: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
 |
 |
 |
 |
Chevrolet.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
?
Foto: Eero Olanderi kogust. |
"Kevad Kommersh Rannamõisas" 21. mail 1929.
Foto: Raeantiik /via Heiki Muda/. |
"Kevad Kommersh Rannamõisas".
Foto: Raivo Laasmägi kogust. |
 |
 |
 |
|
Bussina kasutusele võetud endine sanitaarveok ROVER võib-olla Narvas, Rakveres või Tartus. Vt ka
P. Lutti Rover.
Foto: erakogu. |
RENAULT Pärnumaal Varblas 1933. a-l.
Foto: erakogu. |
Ford AA(?) alusele ehitatud buss tõenäoliselt 1930. aastatel.
Foto: Toomas Paalvelt´i kogust /via Märt Aarne/. |
|
|
 |
 |
 |
|
Buss Tallinnas Koplis 1938. aasta autonäituse ajal.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
Tõenäoliselt vasakpoolsel pildil olev buss (Viljandi liinipidaja?) 10. juulil 1938
Läänemaal ja Muhus.
Fotod: Helmut Heimvelli album /via Tony Laan/. |
|
 |
 |
 |
|
International.
Foto: Tarmo Riisenbergi kogust. |
? bussi salong.
Foto: Tarmo Riisenbergi kogust. |
Teadmata liinipidaja buss 1938. a-l, ehitatud
H. Ungern-Sternberg & Ko töökojas Viljandis.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
|
 |
 |
 |
 |
International (J. Kruusementi buss?) Ida-Eestis 1930. a-te lõpus.
Fotod: Tarmo Riisenbergi kogust. |
Tõenäoliselt Tartu vana postijaama hoov.
Foto: Arnold Undi kogust. |
Bussid suuremal ekskursioonil/väljasõidul, aeg ja koht teadmata.
Foto: Helmut Heimvelli album /via Tony Laan/. |
 |
 |
 |
|
Reo bussialus. Aeg ja koht teadmata
Foto: Rein Veldi kogust. |
Äsja valminud Reo (J. Kruusementi buss?) 23. mail 1936.
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust. |
Valmiv International(?) ilmselt keretöökoja hoovil.
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust. |
|
 |
 |
 |
 |
Buss Valga Jaani kiriku ees ("Foto Kunimägi, Valga, Kesk tn. 11").
Foto: Raeantiik /via Heiki Muda/. |
Ford V8 kindlustusseltsi "Oma" Tartu osakonna töötajate väljasõidul Kohtlas 1936. aastal.
Foto: Arnold Undi kogust. |
Kindlustusseltsi "Oma" Tartu osakonna töötajad väljasõidul Petseris (vasakul) ja Toolamaal
(paremal) 1937. aastal.
Fotod: Arnold Undi kogust. |
T A L L I N N / H A R J U M A A
|
 |
 |
|
|
Fromhold Kangro Daimler Tallinnas.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
F. Kangro Ford nr 40 (T7M) 1924. a-l Vabaduse plats - Rannamõisa liinil.
Foto: Rein Veldi kogust. |
|
|
 |
 |
 |
 |
Volbrecht Tatsi veoauto, võib-olla esimene reisijate veoks kasutatud sõiduk.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
Tatsi Kopli liini buss Tallinnas Raekoja platsil.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
Vasakul: Tatsi buss Raekoja platsil 1927/28 aastal.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Paremal: Raekoja plats 1928. aastal. Tulba taga Tatsi Raekoja plats - Kopli liini buss Ford TT, ees paremal
Mootori Veneturg - Pelgulinn liini buss.
Foto: "Vana Tallinn: ehitised ja inimesed", Argo, 2007. |
 |
 |
 |
 |
Tatsi buss Nr 2 umbes 1926 Tallinnas Raekoja platsil.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
Tatsi Ford TT Nr 7 liinil Raekoja plats - Balti vaksal - Kopli - Vene-Balti tehas.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
Tatsi Ford TT Nr 11 Raekoja plats - Kopli liinil 1927. aastal.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
Tatsi Dodge-Brothers (H-76) 1929-30. Buss oli selle nr all arvel 11.06. 1929 kuni 30.04.1931.
oto: Eero Olanderi kogust. |
 |
 |
 |
 |
Tatsi bussid 1927. aastal: ilmselt Dodge-Brothers, ? ja White Nr 4 (liinil Tallinn - Loksa - Viinistu).
Fotod: Eero Olanderi kogust. |
Tatsi buss Nr 4 White (T47M) 1926. aastal.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
Tatsi uus Nr 3 (hilisem Mootori Nr 48), 23-kohaline Reo FB 1930. aastal
Tondi kasarmute juures.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
 |
 |
 |
 |
Tatsi uus Nr 4 (hilisem Mootori Nr 49), 23-kohaline Reo FB 1930. a-l
linnasisesel Raekoja plats - Kopli liinil.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
Tatsi uus Nr 6 (hilisem Mootori Nr 44) Dodge JG (A-1252) 1930. aastal Tallinn -
Võsu liinil.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
Tatsi Nr 17 (hilisem Mootori Nr 53), 28-kohaline Continental 1928.
aastal Tallinnas Kalevi aia ees Tallinn - Loksa liinil.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
Tatsi Nr 17 (hilisem Mootori Nr 53) Continental Tallinn - Loksa liinil.
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust. |
 |
 |
 |
 |
Martinson & Ko FORD 1923. aastal.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
E. Klumberg & Ko ilmselt FORD (nr 2420) 1923. aastal või hiljem.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
Ed. Klimberg & Ko 3-teljeline RENAULT Tallinn-Pärnu-Tallinn liinil. Auto hävis põlengus 28.07.1928.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
Buss T35M 1926. aastal.
Foto: Jüri Vaikjärve kogust. |
 |
 |
 |
 |
Võib-olla E. Heinrichsoni FORD 1924. aastal.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
E. Heinrichsoni Tallinn - Märjamaa liini PACKARD (T55M) arvatavasti 1926. a-l.
Foto: Rein Veldi kogust. |
E. Heinrichsoni Tallinn - Märjamaa liini bussid PACKARD (T-52, ees) ja DELAGE (T-54?, taga), ilmselt
1928-29.
Fotod: Eero Olanderi kogust. |
 |
 |
|
|
E. Heinrichsoni Tallinn - Märjamaa liini bussid PACKARD (T-52, ees) ja DELAGE (T-54?), ilmselt
1928-29.
Fotod: Eero Olanderi kogust. |
|
|
Tallinna tähtsamad bussiettevõtjad 1920. aastatel olid Fromhold Kangro, Volbrecht Tatsi ja OÜ Mootor.
Fromhold Kangro (Fr. Kangro ja Ko), Tallinn, Pikk 15 (25)
23. mail 1922 sai Fromhold Kangro Tallinna linnavalitsuselt loa 5 linnasisese ja kaugliini käimapanemiseks. Busside nappuse
tõttu avas ta esialgu 27. mail 1922 vaid ühenduse liinil Vene turg - Tartu maantee, millel sõitis 5 Saksamaalt ostetud vana
kahekordset Daimler bussi, mille teine korrus oli lammutatud. 1922. aasta augustis algas ühendus liinil Kopli aurutrammi jaam -
Vene turg (Graniidi, Soo ja Uus Kalamaja tänava ning Merepuiestee kaudu); bussid väljusid Vene turult 8:00-21:00 igal täistunnil
ja Koplist 8:30-21:30 igal pooltunnil. 1922. a. oktoobris avati liin Draamateater - Suur Juhkentali tänav (Gogoli puiestee, Suur
Tatari ja Liivalaia tänava kaudu).
1923. aasta jaanuaris sai Fr. Kangro ja Ko Tallinna linnavalitsuselt loa autoparandustöökoja avamiseks aadressil Suur-Tartu
maantee 53-b.
10. jaanuaril 1923 alustas liin Seevald-Lilleküla - Vabaduse plats (Paldiski maantee, Toompuiestee ja Kaarli puiestee kaudu);
buss väljus Vabaduse platsilt 8:00-21:00 igal täistunnil ja Seevaldi juurest 8:30-21:30 igal pooltunnil. 1923. a. jaanuaris
andis linnavalitsus Fr. Kangro ja Ko-le loa avada liinid sihtkohtade Tondi - Suur Pärnu maantee, Draamateater - Vana ja Uue
Kalamaja tänava nurk, Draamateater - Suur Juhkentali tänav, Draamateater - sadam, Draamateater - Kadriorg ja Pirita-Kose
vahel. Jaanuari lõpus käivitus liin Draamateater - Raekoja plats - Vaksal - Girgensoni tänav; buss sõitis hommikul 7st kuni
õhtul 11ni. Märtsi alguses 1923 oli Kangrol neljal linnaliinil liikumas 10 bussi, neist Suur-Tartu mnt liinil 5, Uus-Kalamaja
liinil 3, Kopli liinil 1 ja Seevaldi liinil 1. Lähiajal oli kavas avada veel Vabaduse plats - Tondi ja Vene turg - Pirita
liinid. Uute bussidena plaaniti kasutusele võtta vaid kergemaid sõidukeid, mille kered ehitati Fr. Kangro ja Ko oma töökojas.
7. detsembril 1923 võttis Fr. Kangro ja Ko üle firma Martinson & Ko Suur Tartu maantee liini ja bussid nr 1 ja 2. 1923. aasta
detsembris oli Fr. Kangro & Ko käes Tallinnas kokku 8 bussiliini: Vene turg - Suur-Tartu mnt, Vene turg - Uus-Kalamaja
ja Soo tn, Vene turg - Kopli ja Volta tn, Vene turg - Pirita, Vene turg - Kose, Vabaduse plats - Seevald, Draamateater -
Suur-Juhkentali tn ja Vabaduse plats - Rannamõisa. Neil liinidel oli käigus 22 bussi (kaks Rannamõisa liini bussi kandsid
reg-numbreid 42 ja 43).
1924. aasta 4. oktoobrist läks käiku liin Balti vaksal - Vene turg - Raekoja plats ja Sadam (esialgu äripäeviti 7:00-18:00
iga poole tunni järel ning raudteejaama ja sadamasse kõigi rongide ja laevade saabumise ja väljumise ajal). Samal aastal
kuulus Tallinnas liikuvast 32 bussist juba enamus Kangrole.
1925. aastal sõitsid Fr. Kangro & Ko bussid kolmel Tallinna lähiliinil: Tallinn - Viimsi, Tallinn - Rannamõisa, Tallinn -
Valdeki. Neid liine teenindas neli bussi: 11 hj Ford (T42M), 11 hj Ford (T58M), 13 hj GMC (T59M) ja GMC / hiljem 11 hj
Ford (T43M).
Bussiliikluse parandamiseks koostati Tallinna linnavalitsuses kava, mis nägi ette 9 linnaliini ja mitme kaugliini avamise.
Kangro seda kava täita ei suutnud, pealegi olid tal Krediit Panga ees suured võlad. Nii asutati 1926. a. alguses Krediit
Panga initsiatiivil bussiettevõte OÜ Mootor, millele läksid üle nii Kangro liinid kui
osa busse.
15. märtsil 1926 müüdi Eesti Panga korraldusel Suur-Tartu mnt 53-b firmale Fr. Kangro & Ko kuulunud 2 autobussi: Ford nr 8
(vabriku nr 6118047) ja Garford nr 41 (vabriku nr 11884) (Vaba Maa 11.03.1926). 15. aprillil 1926 Suur-Tartu mnt 53-b
korraldatud teistkordsel enampakkumisel pandi mitmesuguste maksude sissenõudmiseks müüki Fr. Kangrole kuulunud veoauto
Daimler ("silinder nr" 7258), buss Daimler (mootor nr 6992), buss Daimler ("silinder nr 7358), buss nr 9 (mootor nr
6281299) ja buss nr 10 (mootor nr 6118068), mille väärtus oli kokku hinnatud 600 000 margale (Päevaleht 14.04.1926).
Fr. Kangro ja Ko ei piirdunud aga ainult Tallinna linna- ja lähiliinidega. Näiteks 1923. aastal pidas ta bussiühendust Tallinna
ja Pärnu vahel (kaks bussi reg-numbritega 2 ja 5). Bussid väljusid Tallinnast Vene turult igal esmaspäeval, kolmapäeval ja
reedel kell 8:00 hommikul ning Pärnust hotell Bristol eest teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval kell 7:00 hommikul.
Vastavasisulises reklaamis peeti muuseas vajalikuks märkida, et "Kui Tallinna - Pärnu vahel sõitjatest ruumi üle jääb, siis
võivad ka lühema maa peale sõitjad kaasa sõita."
Fr. Kangro ja Ko tegutses ka Tartu linnaliinidel ja maakonnaliinidel (vt Fr. Kangro - Tartu).
Fromhold Kangro (13.08.1881-28.11.1932) sündis Räpinas, õppis Riia Polütehnikumis ehitusinseneriks, projekteeris ja ehitas Tartus
arvukalt mitmesuguseid hooneid, pidas ehitusettevõtet ja pangakontorit. 1922-1926 tegutses Tartus ja Tallinnas bussiettevõtjana,
tema firma Fr. Kangro ja Ko tegeles muuhulgas ka kinnisvara vahendamisega. Seejärel pöördus tagasi Tartusse, kus projekteeris maju
ja teostas ehitusjärelvalvet. Fr. Kangro oli Korp. Vironia asutajaliige, mitme ettevõtte asutaja ja osanik (näiteks Tartu autoäri
AS A. Rosenwald & Co) ning tegev mitmes pangas.
/Päevaleht 8.08.1922, 19.10.1922, 9.01.1923, 27.01.1923, 30.01.1923, 9.03.1923; Vaba Maa 29.12.1923, 30.11.1932; Postimees
30.11.1932/
Volbrecht Tatsi, Tallinn, Kopli 22c (25) - Kopli 38 (31)
Volbrecht Tatsi alustas ühe oma hilisema kirjelduse järgi reisijate veoga juba 1921. aastal. Ametlikult sai ta bussiliikluse
pidamiseks Kopli liinil Tallinna linnavalitsuselt loa 1922. a. septembris. Alguses kasutas ta reisijate veoks presentkattega
veoautot, peagi õnnestus tal osta terve vagunitäis erinevaid autoosi, millest ehitati valmis esimesed "päris" bussid (nii
tekkisid näiteks sõidukid, mille margina näidati Benz-Packard ja DKW-Berliet-Stutz). Arvatavasti toimus ehitamine Tatsi enda
autoremonditöökojas Koplis. Üks neist, kes Tatsile busse ehitasid, oli Aleksander Roosimann,
kes hiljem asutas oma autokeretöökoja.
1925. a-l oli V. Tatsi käes kaks maaliini Tallinn - Loksa ja Tallinn - Tsitre - Pudisoo, mida teenindas neli bussi: 14 hj White
(T45M), 14 hj White (T46M), White või Ford (T60M) ja 11 hj Ford (T47M).
1931. aastal sõitsid Tatsi bussid linnaliinil Raekoja plats - Kopli ja maaliinidel Tallinn - Loksa - Viinistu, Tallinn - Tsitre,
Tallinn - Valgejõe - Võsu - Käsmu ja Tallinn - Anija - Koitjärve (kevadel avatud uus liin). Sama aasta suvel müüs Volbrecht Tatsi
kõik oma bussid OÜ-le Mootor, mis jätkas ühenduse pidamist tema liinidel.
Paremal: V. Tatsi reklaam, Tallinna Teataja 05.01.1931 /Digiteeritud eesti ajalehed
(dea.nlib.ee)/.
E. Klumberg & Ko
1923. aastal peeti Tallinnas ühendust liinil Estonia teater - Pelgulinn, ettevõttele kuulus kaks bussi (nr-d 2420 ja 2421).
1924. aasta 18. maist muutus E. Klumberg & Ko linnaliin Estonia teater - Pelgulinn liiniks Vabaduseplats - Pelgulinn. Bussid
sõitsid hommikul kella 7st õhtul kella 23ni iga 20 minuti tagant marsruudil Vabaduseplats - Kaarli puiestee - Toompuiestee -
Allmanni tänav - Baltiski maantee - Telliskivi tänav - Õle tänav. 21. juunil 1924 avati uus liin Vene turu, kesklinna ja
Pelgulinna vahel, mis kulges: Vene turg - Viru tn - Raekoja plats - Mündi tn - Pikk tn - Hobusepea tn - Lai tn - Kloostri tn -
Nunne tn - Kopli tn - Telliskivi tn - Õle tn. Lõpp-peatused asusid kesklinnas Vene turul ning Pelgulinnas Õle ja Härjapea
tänavate nurgal; vahepeatused Raekoja platsil, Balti jaamas, Kopli ja Vabriku tänavate nurgal, Kopli trammijaamas ning
Telliskivi ja Heina tänavate nurgal. Bussid väljusid hommikul kella 7st õhtul kella 23ni iga 20 minuti tagant.
1924. a-l oli E. Klumbergi käes ka liin Tallinn - Loksa, millel sõitis 2 Ford-bussi (reg-nr 66, 67).
Ed. Klimberg & Ko
Firma Ed. Klimberg & Ko kuulus tuntud autosportlasele (vt AUTOVÕIDUSÕIDUD), 1920. a-te lõpus
Prantsusmaale elama läinud Eduard Klimbergile ja Tallinnas Veneturg 1 asunud autotarvete äri omanikule Karl Bertramile.
1925. aastal pidas Klimberg & Ko ühendust Tallinna - Märjamaa ja Tallinna - Loksa vahel.
1920. a-te II poolel sõitis firma "auto-taksi" Renault ka Tallinna ja Pärnu vahel. 1927 väljus auto Tallinnast esmaspäeval,
kolmapäeval ja reedel kell 15.30 Hollandi tn. 50; Pärnust teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval 7.00 hommikul hotelli Grand eest.
Piletid olid müügil Tallinnas K. Bertrami äris ja Pärnus Grandis. Sõit kestis 4 tundi, pilet maksis 1000 marka. 1928 toimus liiklus
juba iga päev ja sõiduhind oli 7,5 krooni. Hiljemalt 1927. aastast kasutati ühenduse pidamiseks suurt 8-istmelist 3-teljelist
Renault sõiduautot. 1928. aasta 28. juuli õhtul oli see Renault asunud 7 reisijaga järjekordsele sõidule Pärnu suunas, kui
paarikümne kilomeetri kaugusel Tallinnast ilmnes rike mootoris. Reisijad toimetati Tallinnast välja kutsutud autodega Pärnusse.
Tagasi pealinna sõitev suur Renault süttis aga Pääsküla lähedal ootamatult põlema ja hävis. Juht Schmidt jõudis autost välja hüpata
ja pääses vigastusteta. Kahju 10 000 krooni. Auto oli kindlustatud 9000 krooni eest. /Vaba Maa 31.07.1928, Rahva Sõna 31.07.1928,
Virulane 2.08.1928/
Eduard Klimbergi ja Karl Bertrami Renault-taksod sõitsid nime Taxi-Renault all. 1925. aasta detsembris kuulus neile 4 taksoautot,
järgmisel aastal oli kavas suurendada sõidukite arvu 10-ni.
Hugo Tallmeister, Tallinn, Tina 8
1925. a-l Nõmme - Tallinn, Tallinn - Pääsküla.
1925. a-l kuulus H. Tallmeisterile neli 11 hj Ford-bussi (T33M, T34M, T35M, T57M).
Erich Heinrichson
Põllutööministeeriumi sekretär Erich Heinrichson alustas bussiettevõtjana 1923. aastal /Päevaleht 29.07.1929/.
1926. a. aprillis pikendati E. Heinrichsoniga lepingut Tallinna linnaliini Laenupank - Tallinn-Väike jaam pidamiseks
/Päevaleht 21.04.1926/.
1926. aastal sai E. Heinrichson Tallinn - Märjamaa liini pidajaks. Ühendus algas 8. juunil 1926, sõidukeiks kaks Packardit (neist
üks 24-kohaline, 16 hj). Buss väljus Tallinnast Laenupanga maja eest igal äripäeval kell 17:00 ja jõudis Märjamaale kell 20:30.
Märjamaalt väljus buss hommikul 5:30 ja jõudis Tallinnasse 9:00. Pilet Märjamaale maksis 325 marka. /Kaja 9.06.1926/
1929. aastal lõppes Tallinn - Märjamaa bussiliini leping, teedeministeerium seda automaatselt ei pikendanud ja kuulutas liini
vabaks. Ajalehtedes toodi põhjusena välja reisijate arvukad kaebused liinipidaja bussiühenduse korratu pidamise aadressil, mille
aga E. Heinrichson ise Päevalehes 29. juulil 1929 tagasi lükkas. Veebruaris 1929 esitasid oma pakkumised nii
OÜ Mootor, V. Tatsi, Riisipere postijaama pidaja J. Vahtrik (vt
HARJUMAA) kui ka E. Heinrichson ise. Ühenduse pidamise õiguse võitis
OÜ Mootor.
Dittmar & Ko
1923. a. kevadel alustas Dittmar & Ko bussiühendust liinil Tallinn - Tartu maantee - Kose kirik. Bussid kandsid
registreerimisnumbreid 63 ja 84. Alguses sõideti kolm korda nädalas, sügisel juba iga päev (Kaja 14.09.1923).
Martinson & Ko
Firma Martinson & Ko moodustasid Ottokar Martinson, Vilhelm Bomm (Pom), Johann Vakermann ja Edgar Buhre. 1923. a. juulis
taotlesid nad Tallinna linnavalitsuselt luba 3 Ford bussiga ühenduse pidamiseks 3 liinil: Vene turg - Suur-Tartu maantee,
Vene turg - Viru tn - Vaksal - Uus-Kalamaja tn - Graniidi tn ja Vene turg - Kose (Tallinna Linnaarhiiv, TLA.82.1.480).
Mõnda aega sõitsid Martinsoni ja Kangro ettevõtete bussid samal Tartu mnt liinil ja konkureerisid omavahel. Kuid juba
7. detsembril 1923 läksid Martinson & Ko Suur-Tartu maantee bussiliin ja kaks bussi (nr 1 ja 2) ostu teel üle firmale
Fr. Kangro ja Ko (Päevaleht ja Vaba Maa 8.12.1923).
Auto-ühisus Nobe II
Auto-ühisus Nobe II sõitis 1923. aasta suvel Tallinna ja Võsu vahel läbi Jõelähtme, Kuusalu, Viitna ja Palmse. Tallinnast väljus
buss Vene turult igal teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval kell 16:00; pileteid müüs kaubamaja G. Pihlakas & Pojad. Võsult
algas tagasisõit igal esmaspäeval, neljapäeval ja laupäeval kell 5:00 hommikul; pileteid sai pansionipidaja Eduard Langsepa
käest. Buss kandis reg-numbrit 33.
Karl Kilgas
K. Kilgas sõitis 1923. a. suvel liinil Tallinn - Rannamõisa, tema bussid kandis registreerimisnumbreid 17 ja 52. Samal ajal
esitas ta Tallinna linnavalitsusele taotluse avada liin Vabaduse platsi, Tondi ja Rahumäe vahel (linnavalitsus nõudis esialgu
vastuseks täpse sõidugraafiku esitamist).
Hans Vinnal (Hans Winnal), Tallinn, Tatari 1
1925. aasta mai lõpus avas autoärimees Hans Vinnal bussiühenduse Tallinna ja Pärnu
vahel. Liin kulges läbi Rapla, Orgita, Märjamaa, Jädivere ja Pärnu-Jaagupi. Sõidukeiks oli kolm 9 hj ja 12-kohalist autobussi
Fiat (T50M, T51M, T52M), mis väljusid Tallinnast Hans Vinnali kontori juurest (Tatari 1) iga päev kell 7:00 ja 17:00 ning Pärnust
Bristoli hotelli eest kell 6:00 ja 16:00. Sõit kestis umbes 6 tundi, täisotsa pilet maksis 750 marka, pileteid müüdi ainult
istekohtadele ja vajadusel pandi sõitma ka lisabuss. Proovisõidul viibinud Päevalehe ajakirjanik kiitis uute busside mugavust
võrreldes varasemate ettevõtjate sõidukitega. Fiati mootor töötas vaikselt ja võimaldas reisijatel vabalt juttu vesta, salongis
ei olnud tunda bensiini lõhna, õhkrehvid (tagaratastel kahekordsed) kindlustasid pehme ja külguksed tolmuvaba sõidu, ülemised
aknad olid avatavad, põiki paigutatud pikad istmed ("sohvad") olid vedrudega ja nahast kattega, buss oli varustatud
elektrivalgustuse ja pakiruumidega. /Päevaleht 28.05.1925/
/V. Vende, Esimesest autost viimase voorimeheni, Perioodika, 1989 jm/
|
H A R J U M A A - N Õ M M E
|
 |
 |
 |
|
K. Siitani 1933. a-l valminud RENAULT.
Foto: Nool 15.07.1933 /Digiteeritud eesti ajalehed
(dea.nlib.ee)/. |
K. Siitani RENAULT (A-15, proovinr) Tallinnas P. Teeääre keretöökoja õuel
1934.
Foto: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/. |
K. Siitani RENAULT (H-193) Nõmme - Tallinn liinil 1934. aastal.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
|
 |
 |
|
|
K. Siitani RENAULT 1936. a-l Saksamaal Heidelbergi vanal turuplatsil Pühavaimu kiriku kõrval.
Fotod: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/. |
|
|
 |
 |
 |
|
1936. a-l K. Siitani kavandite järgi Soomes ehitatud 40-kohaline VOLVO (H-397).
Vasakul: Veneturul 1936. a. sügisel. Foto: Perekonna- leht nr 47, 18.11.1936 (ka Vaba Maa 14.11.1936).
Paremal: OÜ Mootor värvides 1937. aastal.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
K. Siitani uus VOLVO (H-397) ühingu Eesti Turist korraldatud ekskursioonil Berliini olümpiamängudele suvel 1936.
Foto: Aleksander Antson, Berliini olümpiamängud 1936 (Tartu, 1936), lk 309. |
Karl Vahtberg
1923. a-l Tallinn - Nõmme; 5 bussi, ilmselt Fordid (reg-nr 47, 48, 51, 83, 91).
1924. a-l Tallinn - Nõmme, Tallinn - Pääsküla, Tallinn - Valdeku; bussid 5 Fordi (reg-nr 1, 2, 32, 42, 53).
Vahtbergi buss reg-nr-ga 32 sõitis 1924. a. esimesel suviste pühal Rahumäe tänava ülesõidul rongi ette (Vaba Maa 11.06.1924).
Karl Pastarus
Karl Pastarus (10.01.1886-10.01.1933) avas Nõmme - Tallinn bussiliini neljapäeval
22. septembril 1932. Teekond selleni oli olnud konarlik ja kogu ettevõtmine ei kujunenud K. Pastarusele edukaks.
Nõmme - Tallinn bussiliinist olid väga huvitatud Nõmme elanikud ning nii Nõmme kui Tallinna linnavalitsus, kuid sellele
seisis vastu elektriraudteele konkurentsi mitte soovinud teedeministeerium. Viimane ei andnud luba busside liikumiseks ligi
70 m pikkusel Liiva tee ja OÜ Silikaadi tehase vahelisel teelõigul, mis jäi Harju maakonna territooriumile. K. Pastarus
ehitas seepeale tehase omanikega kokkuleppel OÜ Silikaadi alale ühe nädalaga 220 m pikkuse ja 3000 krooni maksnud ümbersõidu,
mille ajakirjandus ristis "Jonni teeks". Vastukaaluks muutis teedeministeerium jõuvankrite määrust selliselt, et
linnadevahelised bussiühendused tohtisid kulgeda ainult mööda avalikke teid (mitte erateid) ja vajasid avamiseks
teedeministeeriumi nõusolekut. Kuid K. Pastarus avas bussiliini 22. septembril 1932, teedeministeeriumi määruse muudatus
avaldati Riigi Teatajas aga päev hiljem ja väites, et sellel pole tagasiulatuvat jõudu, sai K. Pastarus Nõmme ja Tallinna
vahelist bussiühendust siiski jätkata. Teedeministeerium andis asja aga edasi kohtusse.
Ise varem Riias elanud K. Pastarus kavatses Lätis osta 8 Riia linnaliinidel sõitnud 25-kohalist bussi INTERNATIONAL. Eestisse
tõi ta siiski vaid 5 bussi. Pastaruse bussid pidid hakkama sõitma kahel liinil: Pääsküla - Suur-Pärnu mnt - Alevi tn ja Pääsküla -
Vabaduse pst - Alevi tn 8-10 minutiliste vahedega. Tallinnas sõitsid bussid kuni Tondi tee nurgani, kus reisijad said trammile
ümber istuda.
12. oktoobril 1932 toimus Nõmmel bussiühenduse teemal rahvakoosolek. Elanike meelehärmiks ei vastanud bussiliin sugugi nende
ootustele. Käigus oli vaid kaks bussi ja needki sõitsid ebakorrapäraselt. Samuti ei oldud rahul vajadusega trammile ümber istuda.
Liinipidaja esindaja tõi hädade põhjuseks selle, et liini avamisega oli tulnud kiirustada, algsest 5 bussist kaks olid Männiku
tee viletsa kvaliteedi tõttu rivist välja langenud (ühel purunesid teljed, teisel raam), kuid ebakindla tuleviku tõttu ei
tihanud liinipidaja Lätist uusi sõidukeid juurde tuua. Koosolekul otsustati siiski liini jätkamist toetada.
K. Pastarusel oli raskuste ületamiseks ka üsna omapäraseid kavasid. Oktoobris esitas ta Tallinna linnavalitsusele ettepaneku
Pärnu maantee trammiliin hoopis sulgeda ja anda kuni Veneturuni bussidega ühenduse pidamise ainuõigus talle, lubades maksta linnale
selle eest aastas 5000 krooni. Ettepanek lükati tagasi. Samuti ei lubatud Pastaruse bussidel sõita ilma Tallinna linna piires
peatumata kuni Veneturuni.
1. novembril 1932 otsustas kohus, et teedeministeeriumi määrus ikkagi kehtib K. Pastaruse liinile ja käskis selle sulgeda.
Esialgu ühenduse pidamine siiski jätkus, kuid katkes aasta lõpus viimaste töökorras busside arvete tagatisena aresti alla
panemisega, misjärel Nõmme linnavalitsus katkestas Karl Pastaruse kontsessioonilepingu. Jaanuaris 1933 loobus teedeministeerium
vastuseisust Nõmme ja Tallinna vahelisele bussiühendusele tingimusel, et Veneturuni sõitvad bussid ei tee Tallinna linna
territooriumil vahepeatusi. Nõmme linnavalitsus nõustus sellega ja korraldas uue konkursi, kus osalesid aasta alguses
ootamatult surnud Karl Pastaruse lesk, OÜ Mootor ja Karl Siitan. Viimane osutus ka konkursi
võitjaks.
(Päevaleht 15.09.1932, 21.09.1932, 14.10.1932, 20.10.1932, 2.11.1932, 18.01.1933; Vaba Maa 24.09.1932, 2.11.1932, 30.12.1932,
18.01.1933; Sõnumed 23.09.1932)
Karl Siitan
Juba 1925. aastal pidas Karl Siitan (29.04.1894-14.09.1969) koos A. Saugaga kahe
11 hj Ford-bussiga (reg-nr T25M ja T26M) ühendust liinil Pärnu - Sindi. Edaspidi lisandus teisi Pärnumaa liine, ka "autoliin"
Pärnu - Tallinn - Pärnu (vt K. Siitan - Pärnu).
1933. a. jaanuaris saavutasid teedeministeerium ja Nõmme linnavalitsus kokkuleppe Nõmme ja Tallinna vahelise bussiühenduse
osas ja Nõmme linnavalitsus korraldas liinipidaja leidmiseks uue konkursi, kus osalesid aasta alguses ootamatult surnud senise
liinipidaja Karl Pastaruse lesk, OÜ Mootor ja Karl Siitan. Kontsessioonileping sõlmiti Karl
Siitaniga, kelle küsitud sõiduhind oli Mootori omast madalam.
K. Siitan alustas Nõmme ja Tallinna vahel ühenduse pidamist 1. veebruaril 1933 kell 12 päeval. Bussid sõitsid marsruudil
Nõmme - Vabaduse pst - Veneturg iga päev hommikul kella 6-st südaööni 20-30 minutiliste vahedega. Üksikpilet Tallinnasse
maksis Hiiult 20 senti, Valdekult 20 senti ja Männikult 15 senti. K. Siitan peibutas sõitjaid ka teatribussidega, mis viisid
soovijad etenduse alguseks teatrisse ja tõid pärast etenduse lõppu taas koju. Bussid tõi K. Siitan Pärnust, ühtlasi
likvideeris ta oma sealse bussiettevõtte ja autotarvete äri.
Kui 1933. aasta alguses oli liinil päevas 25 sõitjat, siis aasta lõpus juba 400. Reisijaid vedas esialgu 4 16-25-kohalist
bussi. Üheks rahva usalduse võitmise põhjuseks oli täpne sõiduplaani järgimine. K. Siitan ehitas peatuskohtadesse
bussiootepaviljonid. Siiski esines ka probleeme. Nii leidis teedeministeeriumi inspektor J. Pullerits 1934. a. septembris
revideerimiskäigul rea puudusi nii busside tehnilise seisukorra, varustuse ja kohatise ülerahvastatuse, juhtide käitumise kui
ootepaviljonide osas ning väljastas K. Siitanile vastava hoiatuse.
Lisaks Pärnust toodud bussidele hakkas K. Siitan kohe soetama ka uusi sõidukeid. 1933. a. juulis läks liinile äsja valminud
uus Renault buss. 1934. aastal valmis K. Siitanil kaks uut "Soome mudeli järele" ehitatud bussi, Renault (H-193) läks liinile
1. aprillil 1934, teine raadioga varustatud buss 7. juulil 1934 (sellega oli 13. juulil kavas korraldada ekskursioon Riiga).
1935. aastal lasi K. Siitan käiku veel kaks uut bussi, märtsis 30-kohalise Renault' (H-264) ja aprillis 30-kohalise Volvo
(H-265) ning kokku teenindas Nõmme - Tallinn liini nüüd 5 bussi. Volvo puhul oli tegemist pooldiiselmootoriga sõidukiga, mida
esmajoones kavatseti rakendada välisreisidel. Bussi kere ehitati Tallinnas ja maikuus korraldati uuetüübilise bussi
demonstratsioon teedeministeeriumi esindajatele ja ajakirjanikele (Vaba Maa ja Kaja 17.05.1935).
1936. a-l lisandus samuti kaks uut bussi: Volvo (H-397) ja Renault (H-210), sõitjaid oli päevas juba 1000-1500 ja liinil
sõitmas 8 30-40-istmelist bussi.
(Vaba Maa 18.01.1933, 21.01.1933, 29.01.1933, 3.02.1933, 7.07.1934, 22.09.1934, 17.05.1935, 14.11.1936; Kaja 17.05.1935;
Nõmme Sõna 17.02.1934, 24.03.1934; Päevaleht 18.01.1933; Nool 15.07.1933 jm)
Karl Siitani bussid 1934-1937:
RENAULT (H-193, registreeriti 1.04.1934), 32-kohaline, 20.05.1937 üle OÜ-le Mootor.
RENAULT (H-264, registreeriti 2.03.1935), 30-kohaline, 20.05.1937 üle OÜ-le Mootor.
VOLVO (H-265, registreeriti 20.04.1935), 30-kohaline, 20.05.1937 üle OÜ-le Mootor.
VOLVO (H-397, registreeriti 30.05.1936), 40-kohaline, 20.05.1937 üle OÜ-le Mootor.
RENAULT (H-210, registreeriti 12.06.1936), 32-kohaline, 20.05.1937 üle OÜ-le Mootor.
DIAMOND, 30-kohaline, 20.05.1937 üle OÜ-le Mootor.
Lisaks kuulusid K. Siitanile veel 1936. aasta sõiduauto NASH (H-442, reg. 20.08.1936) ja veoautod: 4,5-tonnine RENAULT
(H-274, reg. 2.04.1935-14.09.1937); 6-tonnine 1936. a. VOLVO (H-437, reg. 11.08.1936); 4,6-tonnine 1938. a. REO
(H-225, reg. 9.05.1938).
1937. aastal kuulutas aga teedeministeerium Nõmme - Tallinn liinipidaja leidmiseks korraldatud konkursi võitjaks
OÜ Mootori ja alates 1. aprillist 1937 läkski see liin K. Siitanilt Mootorile üle. Sama aasta
septembris teatas Karl Siitan Kaubandus-tööstuskoja äriregistrile, et on lõpetanud autobussiliini pidamise Tallinna ja Nõmme vahel,
kuid peab edasi kaubaveoettevõtet Pärnu mnt 131 (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 20/1937). Mootor ostis K. Siitanilt ära ka 6 bussi:
40-kohalise VOLVO, 30-kohalise VOLVO, 30-kohalise DIAMONDi, 2 32-kohalist RENAULT'd ja ühe 30-kohalise RENAULT'.
1939. a. kevadel pidas K. Siitan kaubaveoliini Tallinn - Sindi ning bensiini- ja autohooldusjaama Tallinnas Pärnu maanteel,
tähistades 14. mail 1939 ühtlasi 15 aasta möödumist oma tegevuse algusest autotranspordi alal.
Vt ka artiklid Karl Siitanist ja tema bensiinijaamast.
|
H A R J U M A A - K O S E
|
 |
 |
 |
 |
J. Kruusementi 12 bussi ja sõiduauto Opel Kapitän Kosel 1939. aastal.
Vasakult: 4 bulldogbussi (kolmas VOLVO, ülejäänud REOd), REO, REO ("Kose"), REO (H-355, "Paide-Tallinn"), REO ("Vahastu"),
REO ("Voose"), REO (H-47, "Kose-Tallinn"), INTERNATIONAL (H-415, "Ardu-Tallinn"), DODGE-BROTHERS (H-114, "Kose-Tallinn") ja
sõiduauto Opel Kapitän (H-121).
Fotod: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/. |
 |
 |
 |
J. Kruusementi bussid 1939. aastal ettevõtja hoovis Kosel. Vasakult teine bulldog VOLVO,
ülejäänud REOd. Esiplaanil sõiduauto Opel Kapitän.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
J. Kruusementi bussid 1939. aastal Kosel. Vaskult: INTERNATIONAL, REOd, VOLVO (kuues, bulldog) ja
REOd.
Fotod: Eero Olanderi kogust. |
 |
 |
 |
 |
J. Kruusementi REO (H-395) 1938. aastal Tallinnas Vene turul.
Foto: Ireen Lahe perealbumist. |
J. Kruusementi REO (H-286) 1938. a-l. Buss oli selle nr all arvel 30.04. 1935 kuni 31.03.1939.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
J. Kruusementi REO (H-312) 15. juulil 1936 Õisus. Buss registreeriti 7.06.1935.
Foto: Aivo Konti kogust. |
J. Kruusementi FIAT (H-32, alates 1930 H-122) 1929. a-l Tallinnas Viru tänaval.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
R. Kopper
1924. a-l Kose - Raasiku, buss Chevrolet (reg-nr 44).
H. Kruusement, Kose postkontor
1925. a-l Kose - Raasiku, buss 11 hj Ford (T55M).
Vennad Johannes ja Otto Kruusement, Kose
1924. a-l Tallinn - Tartu mnt - Kose, kaubaveoliin Kose - Tallinn, kaubaveoliin Kose - Raasiku - Ardu.
1924 bussid 2 Fordi (reg-nr 39, 46).
1925. a-l Tallinn - Tartu mnt - Kose - Ardu.
1925 bussid 9 hj Fiat (T15M) ja kaks 11 hj Fordi (T16M ja T17M).
1926 bussid Fiat (T51M) ja Ford (T52M).
1927. aasta aprillis lasi Joh. Kruusement Tallinn - Kose liinil käiku uue, K. Vispasi
töökojas ehitatud kerega 30-kohalise Berliet' bussi. (Vaba Maa 10.04.1927)
1927 bussid Fiat (T9M), Ford (T7M) ja Berliet (T8M).
1928 bussid 2 Berliet'd (T-34, T-75), Fiat (T-11) ja 2 Fordi (T-35, T-76).
1930. a. 18. juulil avas veoäri Joh. Kruusement bussiühenduse "Tallinna - Jüri, Peningi - Kivilo ja Alavere vahel".
1931. aasta kevadel pidas J. Kruusement ühendust liinidel Tallinn - Kose - Habaja - Abro - Triigi, Tallinn - Peningi -
Alavere.
1935. aasta mais andis teedeministeerium Joh. Kruusementile ajutised load ühenduse pidamiseks 5 liinil: Tallinn - Jüri -
Alavere - Voose, Tallinn - Kose - Kuimetsa - Vahastu, Paide - Anna - Kose, Tallinn - Kose - Ardu - Mustla sissesõiduga
Triigile ja Kose - Pikavere - Raasiku raudteejaam. (Vaba Maa 9.05.1935)
1936. aastal olid Kruusementi käes liinid Tallinn - Kose - Ardu - Paide, Tallinn - Kuimetsa - Vahastu, Tallinn - Alavere -
Voose.
1940. aasta kevadel sõitsid Kruusementi bussid liinidel Tallinn - Kose, Tallinn - Ardu, Tallinn - Kuimetsa, Tallinn - Voose,
Tallinn - Vahastu.
J. Kruusementi bussid (varaseimad andmed seisuga 2.06.1933):
DODGE-BROTHERS (H-114, arvel 2.06.1933, vla 1931), 20 istekohta,
augustis 1939 -> V. Allert, Suure-Jaani
BERLIET (H-116, arvel 2.06.1933), märtsis 1935 registrist kustutatud
REO (H-117, arvel 2.06.1933), augustis 1935 -> reg Narva linnas
REO (H-118, arvel 2.06.1933, vla 1930), 24 istekohta, 1940 -> Mootorile
FIAT (H-122, varem H-32, arvel 2.06.1933), juunis 1933 -> S. Schugol, Viljandi
REO (H-184, reg. 5.10.1933), 30 istekohta, 1940 -> Mootorile
REO (H-286, reg. 30.04.1935), 12 istekohta, märtsis 1939 registrist kustutatud
REO (H-312, reg. 7.06.1935), 30 istekohta, 1940 -> Mootorile
CHEVROLET (H-324, reg. 29.06.1935), juunis 1936 -> reg Tallinnas (A-759)
REO (H-395, reg. 29.05.1936), 35 istekohta, 1940 -> Mootorile
REO (H-396, reg. 29.05.1936), 30 istekohta, 1940 -> Mootorile
INTERNATIONAL (H-415, reg. 20.06.1936), 18 istekohta, 1940 -> Mootorile
REO (H-47, reg. 17.04.1937), 22 istekohta, 1940 -> Mootorile
VOLVO (H-101, reg. 14.04.1938), 45 istekohta, bulldog, 1940 -> Mootorile
REO (H-231, reg. 16.05.1938), 46 istekohta, 1940 -> Mootorile
REO (H-97, reg. 12.04.1939), 39 istekohta, 1940 -> Mootorile
REO (H-355, reg. 24.05.1939, vla 1936), 30 istekohta, 1940 -> Mootorile
Lisaks kuulusid J. Kruusementile sõiduautod Chevrolet (H-115, vla 1929, a-ni 1939), Opel Kapitän (H-121, alates 1939) ja
veoautod GMC (H-58, vla 1928) ja GMC (H-385, vla 1936).
1940. aastal oli J. Kruusementil 11 bussi, neist 9 Ameerika päritolu REOd, üks International ja üks Volvo. 4 bussi olid
bulldogid. 1940. aastal pärast natsionaliseerimist anti Mootorile üle 13 J. Kruusementi
sõidukit - 11 autobussi ja 2 veoautot.
|
H A R J U M A A
|
 |
 |
 |
|
J. Vahtriku FORD TT (teedemin-i nr T-5) Märjamaa-Riisipere liinil 1928/29.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
J. Hausmanni FORD TT 1920. a-tel Laulasmaal.
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust. |
J. Hausmann ja tema bussid Klooga raudtee- jaama juures ilmselt 1929. a-l. Ees FORD AA (teedemin-i nr T-80).
Foto: Roomet Hausmanni perealbumist. |
|
Al. Hausmann, Vasalemma jaam
1924. ja 1925. a-l Vasalemma jaam - Vihterpalu.
1924. a-l buss Ford (reg-nr 24) ja 1925. a-l 11 hj Ford (T10M).
Julius Hausmann, Klooga
1923-1936 Klooga raudteejaam - Laulasmaa.
20. aprillil 1923 ostis J. Hausmann Hans Vinnalilt esimese bussi, 14 iste- ja 4
seisukohaga Fordi (1923. a-l reg-nr 32, 1924. a-l reg-nr 25, 1925. a-l T11M). 1929. a-l ostis ta suurema, 18 iste- ja 4 seisukohaga
Fordi ning 1930. a-l 16 istekohaga Whippeti. J. Hausmann lõpetas Klooga - Laulasmaa liini pidamise 14. oktoobril 1936 ja 3.
märtsil 1937 võttis liinipidamise õiguse üle OÜ Mootor. /Andmed J. Hausmanni pojalt Roomet
Hausmannilt/
Jaan Vahtrik, Märjamaa postijaam (25), Riisipere postijaama pidaja (26)
1923. a-l Märjamaa - Riisipere, bussi reg-nr 26.
1924. a-l Märjamaa - Riisipere, buss Ford (reg-nr 16).
1925. a-l Märjamaa - Riisipere, bussid kaks 11 hj Fordi (T12M ja T28M).
1926. a-l Märjamaa - Riisipere, 1928. ja 1931. a. kevadel Riisipere - Kerna - Märjamaa.
R. Baumann ja J. Treibek
1924. a-l Märjamaa - Riisipere, buss Ford (reg-nr 33).
A. Blockmann
1924. a-l Märjamaa - Vigala - Jakobi
Buss Ford (reg-nr 34).
A. Kutsar
1931. a. kevadel Vasalemma - Nõva.
Hans Torn, Rapla vald, Hagudi
H. Torn pidas 1920. a-tel Tuhala ja Nabala liine. 1930 ostis tema 16-kohalise Chevrolet bussi (H-109)
OÜ Mootor.
|
T A R T U / T A R T U M A A
|
 |
 |
 |
|
FORD Nr 2 Tartu linnaliinil Vaksal - Suurturg - Peetri kirik 1922. aastal. Üks esimesi Tartu linnaliini- busse.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
FORD Nr 3 Tartu linnaliinil Vaksal - Suurturg - Peetri kirik 1920. a-tel.
Foto: Pelle-Sten Viiburgi kogust. |
FORD Nr 3 Tartu linnaliinil Vaksal - Suurturg - Peetri kirik 1920. a-tel.
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi
kogust. |
|
 |
 |
 |
 |
FORD Nr 1 Tartus 1920. a-tel. Ilmselt uuem buss vanema nr 1 (a la nr 2 kõrvalpildil) asemel.
Foto: Eero Olanderi
kogust. |
FORD Nr 10 Tartu linnaliinil Peetri kirik - Suurturg - Vaksal 1920. a-tel.
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi
kogust. |
FORD Nr 11 Tartu linna- liinil Vaksal - Suurturg - Peetri kirik 1920. a-tel. Keskel seisab bussijuht Aleksander
Speek. Foto tema tütre Hille Speeki kogust /via Urmet Kaareste/. |
D. Simmi 18-kohaline Tartu linnaliini FORD Nr 21 (B-154) u. 1929-33.
Foto: Raivo Laasmägi kogust. |
 |
 |
|
|
Kaks D. Simmi FORDi Tartus Raekoja platsil ilmselt 1935. a-l.
Fotod: Rein Veldi kogust. |
|
|
 |
 |
 |
 |
Bussid Mustvees 1920. a-tel. Võib-olla liinipidaja G. Kütt.
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust. |
August Kooki uus BÜSSING Tartus 1930. a.
Foto: Tehnika Põllumajanduses 2-3/1930 (ka Päevaleht 19.07.1930). |
SCANIA-VABIS (T-214) 1939.-40. a-l.
Fotod: Margus Siilbeki kogust. |
 |
 |
|
|
August Kooki esimene bulldogbuss, OÜ Mootori uue bussi eeskujul 1934 ehitatud
60 hj 32-kohaline SCANIA-VABIS (T-150).
Foto: Võru Teataja 28.09.1934 (ka Postimees 14.07.1934)
/Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/. |
Võib-olla R. Viikmanni VOLVO (T-230) Tartu - Põltsamaa liinil Põltsamaal 1936. aastal.
Foto: Kaido Mäe kogust. |
|
|
 |
 |
 |
 |
Otepää-Palupera liini bussid Ford T (T13M) ja Opel (T14M, vt ka Jõgeva, H. Martinson?)
18. mail 1926 (liinipidaja võib-olla J. Remmel) ning J. Vaheri liiniplaan 1933. a-st.
Fotod: Rahvusarhiiv ERA.1354.1.1185 /via Rein Veldi/ |
Esimesed Tartu linna bussiliinipidajad olid A. Müürsepp ja Fromhold Kangro.
A. Müürsepp
A. Müürsepp avas ühenduse raudteejaama ja veterinaarinstituudi ehk loomakliiniku vahel teisipäeval 15. augustil 1922 (Postimees
12.08.1922, 14.08.1922). Alguses sõitis liinil 2 Postimehe andmeil Saksamaal ehitatud valget bussi, mis mahutasid kuni 14 sõitjat
(Postimees 12.08.1922, 16.08.1922). Kuid juba sama aasta novembri lõpus müüs Müürsepp oma 4 bussi (nr 1-4) ja liinipidamisõiguse
firmale Fr. Kangro & Ko (Postimees 27.11.1922, 30.11.1922).
Fromhold Kangro (Fr. Kangro ja Ko), Tartu, Suurturg 8 (25)
Fromhold Kangro sõlmis Tartu linnavalitsusega Tartu linnas umbes kümnekonna sõidukiga bussiühenduse pidamise lepingu oktoobris
1922 (Postimees 23.09.1922, 26.09.1922, 12.10.1922). Laupäeval 22.11.1922 algas ühendus Kivisilla ja Õnne tänavate vahelisel
liinil, kus alguses läks käiku kaks uut Tallinnast tellitud punast bussi, ülejäänud pidid saabuma hiljem (Postimees 22.11.1922,
24.11.1922). 1922. a. novembri lõpus ostis Fr. Kangro & Ko A. Müürsepalt 4 bussi (nr 1-4) ning raudteejaama ja loomakliiniku
vahelisel linnaliinil ühenduse pidamise õiguse (Postimees 27.11.1922, 30.11.1922).
1923. aasta suvel asutasid Daniel Zirnask, Fromhold Kangro ja August Karneol Tartus 10 miljoni marga suuruse põhikapitaliga
aktsiaseltsi Autoomnibus "igasuguste sõidu- ja veoabinõude käimapanemiseks, niihästi maa- kui veeteel". Kas see ettevõte
ka reaalselt tegutses, pole teada.
1923. aasta 12. juulil avas Fr. Kangro ja Ko liini Tartu - Viljandi.
1924. a-l olid Fr. Kangro & Ko käes maaliinid Tartu - Pikasilla - Viljandi, Tartu - Võru, Tartu - Põltsamaa, Tartu - Mustvee -
Lohusuu ning lisaks Tallinn - Rannamõisa. Neil liinidel oli käigus 5 Ford-bussi (reg-nr 6, 47, 59, 60, 69).
1925. aastal pidas Fr. Kangro ja Ko ühendust liinidel Tartu - Viljandi (läbi Nõo, Elva, Rõngu, Pikasilla, Suislepa, Tarvastu ja
Holstre), Tartu - Võru (läbi Reola, Vana-Kuuste, Maidla, Liiva, Karilatsi, Tilla, Mustjõe) ja Tartu - Põlva. Tartu maaliinidel
sõitis kolm 11 hj Ford-bussi (T29M, T30M, T31M).
Fr. Kangro Tartu linna- ja maaliinid võttis üle Davet Simm (vt allpool). Firma Fr. Kangro ja Ko tegutses bussiliikluse alal ka
Tallinnas (vt Fr. Kangro - Tallinn).
Davet Simm hakkas Tartus bussiettevõtjana tegutsema 1920. aastate I poolel. 1924. a-l oli ta Fr. Kangro ja Ko osanik,
oktoobris 1925 olid Kangro liinid ja bussid ilmselt juba temale üle läinud. Tartu linnaliinid jäid D. Simmi kätte kümneks
aastaks.
1926. a-l pidas D. Simm ühendust veel Tartu - Võru liinil, millel sõitsid 2 uut Prantsusmaalt tellitud Berliet' bussi.
1929. a. juunis oli D. Simmil registreeritud 15 bussi Tartu linnas (linnaliinid) ja 4 bussi Tartu maavalitsuses (maaliinid).
Bussideks olid Tartu linnas 12 FORDi (14 kohta, 10 hj) (B-37, B-38, B-56, B-57, B-58,
B-59, B-60, B-61, B-62, B-63, B-126, B-148), 1 FORD (18 kohta, 12 hj)
(B-154) ja 2 GRAHAM-BROTHERSit (18 kohta, 14 hj) (B-134, B-149). Tartu maakonnas bussid BERLIET
(T-27), BERLIET (T-28), FORD (T-29) ja GRAHAM-BROTHERS (T-30).
1930. a-l sõlmis Tartu linnavalitsus D. Simmiga järjekordse lepingu, otsustades pikendada talle antud liinipidamisõigusi Tartu
linnaliinidel kuni 1935. a-ni.
1931. a-l olid D. Simmi käes maaliinid Tartu - Võru, Tartu - Põlva ja Tartu - Viljandi (2 liini, läbi Oiu ja läbi Pikasilla).
1932. a. jaanuaris lasi D. Simm Tartu linnaliinidel käiku kaks uut bussi, millega oli moodsate sõidukite vastu välja vahetatud
pea kogu tema bussipark, käiku jäi veel vaid kaks suuremat vanematüübilist bussi. Ent kõigest pisut rohkem kui kuu hiljem,
veebruaris 1932, müüs D. Simm kõik oma bussid koos liinipidamisõigustega August Kookile. Peagi pöördus ta aga bussiäri juurde
tagasi ja hakkas sel alal tegutsema A. Kookiga ühiselt.
Davet (ka David, Tavet) Simm (19.04.1881-11.10.1936) sündis Puhjas väiketalu peremehe pojana, tegutses piimandusalal Eestis
ja Venemaal (oli Kirepi, seejärel Kobiluse ja lõpuks Rämsi mõisa omanik), elas pikemat aega Narvas, kus oli tegev Narva Eesti
Seltsis ja aitas kaasa seltsi esimese teatrimaja ehitamisele. Tartusse asudes soetas endale mitmeid maju ja hakkas
bussiettevõtjaks. D. Simm suri ootamatult 11. oktoobril 1936 oma kodus.
G. Kütt, Tartu
1924. a-l Tartu - Toome - Mustvee - Rannapungerja, bussid 2 Renault'd (reg-nr 10, 11), sõidus (ka) Daag?
1925. a-l Tartu - Mustvee - Lohusuu ja Tartu - Räpina - Võõpsu; bussid 2 Daag-Horchi (T36M ja T49M) ja üks 18 hj Benz (T61M).
1926. a-l pidas G. Kütt endiselt ühendust liinil Tartu - Mustvee, kus olid käigus käigus 2-tonnine 22-istmeline Daag-Horch ja
1,5-tonnine 18-istmeline Benz-Gaggenau. Tartu - Räpina liinile oli tal kavas käima panna uus 24-kohaline buss.
Aug. Pärn, Tartu, Maarja turg 9/11 (vt ka Aug. Pärn - Virumaa, Tapa)
1925. a-l Tartu - Puurmani - Põltsamaa, buss aasta alguses 11 hj Ford (T19M) ja aasta lõpus 14 hj Dodge-Brothers (T19M).
Fr. Villemson, Tartumaa, Pala postiagentuur, Pille talu
1925. a-l Raatvere - Saare - Kudina - Tartu, buss 18 hj Dürkopp (T65M).
1923. aastal sõitsid firma Karl Watter Co autoomnibussid liinidel Tartu - Pikasilla - Viljandi ja Tartu - Räpina - Võõpsu.
1930. a-l koondati Tartus busside välja- ja sissesõiduplatsid kahte kohta: üheks peatuskohaks sai postijaama plats Riia tänaval,
teiseks jäi A. Kooki ehitatud bussijaam Narva tänav 64, kus peatusid ainult tema bussid.
(Postimees 12.10.1936; Päevaleht 19.07.1923, 01.05.1926, 21.04.1931; Kaja 12.05.1931 jm)
1930. aastate II poolel kujunesid tähtsamateks Tartu linna ja maakonna bussiettevõteteks August Kook; TÜ Rool ning Tartumaa
Liinipidajate Grupp.
F-ma A. Kook (August Kook, Davet Simm, Jaan Matt)
August Kook (21.09.1878-03.02.1958) sündis Alatskivil Naelavere külas taluperemehe pojana.
Lõpetas Heinaste merekooli, teenis ligi 10 aastat kaugesõidu kapteni abina ookeanidel seilavatel laevadel, pidi aga meremeheametist
tervislikel põhjustel loobuma ja saabudes Tartusse asus tööle Tartu Majandusühisusse. Oli AS Kütteveo asutajaid, arendas pärast
Vabadussõda Emajõe, Peipsi ja Võrtsjärve laevaliiklust (muuhulgas sõitis 3 aastat kaptenina Soomest 1922 ostetud uuel laeval
Laine Tartu - Peipsi liinil). A. Kook kuulus Kauba Panga nõukokku, asutas 1936 ühe moodsama Tartu leivatööstuse, avas 1938
Toomkohviku; oli Vanemuise seltsi, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi, spordiseltsi Taara, Ühisklubi, Tartu kaitsemaleva, jahiseltsi,
Eesti Autoklubi jmt organisatsiooni liige. August Kook pääses 1940-41 arreteerimisest ja
küüditamisest ning põgenes 1944 Saksamaale ja sealt 1949 USAsse, kus töötas esmalt Seabrooki tehastes ja pidas hiljem Middletowni
lähedal kanafarmi, suri Middletownis (NY). (Postimees 20.09.1938, Vaba Eesti Sõna 06.02.1958 jm)
1924. aastal hakkas August Kook pidama mitmeid Tartu ümbruse bussiliine. 1925. a-l pidas A. Kook ühendust liinidel Tartu - Koosa -
Kallaste - Kodavere - Pala ja Tartu - Põltsamaa, bussideks 18 hj Benz (T6M), 12 hj Rover (T7M) ja 14 hj Hansa-Lloyd (T56M).
1929. a. juunis oli A. Kookil Tartu maavalitsuses registreeritud 8 bussi: BENZ (T-6), BENZ (T-7), BENZ (T-8),
HANSA-LLOYD (T-9), HANSA-LLOYD (T-10), DAAG (T-11), NAG (T-12) ja INTERNATIONAL (T-13),
lisaks veoautod Garford (T-14) ja Dürkopp (T-15).
1930. a-l olid tema käes liinid Tartu - Mustvee, Tartu - Alatskivi, Tartu - Räpina ja Tartu - Meeksi. Busside kered ehitas A. Kook
oma töökojas (1930. a. seisuga 10 bussi ja 2 veoautot). 1930. a. suvel laskis ta
käiku uue 33-kohalise samuti oma töökojas Büssingi shassiile ehitatud reisibussi.
1931. a. kevadel sõitsid Kooki bussid liinidel Tartu - Mustvee - Lohusuu, Tartu - Räpina - Võõpsu, Tartu - Pala, Tartu - Abja -
Meeksi, Tartu - Võõpsu - Ahja, Tartu - Mustvee - Torma.
1932. a. veebruaris võttis ta D. Simmilt üle Tartu linnaliinid. 1933. a-l ehitas A. Kook Vene tänavale uue, 25 bussi mahutava
garaazhi. Sama aasta sügisel ostis ta kaks uut bussi ja 1934. aasta suvel valmis OÜ Mootor
uue bulldogi eeskujul samuti bulldog-tüüpi luksusbuss, 32-kohaline 60 hj Scania-Vabis. Esimese sõidu tegi see liinil Tartu -
Pärnu (Viljandi ja Kilingi-Nõmme kaudu) laupäeval 14. juulil 1934. 1935. aasta juuni alguses valmis
A. Kooki töökodades 4 uut 32-kohalist bussi Scania-Vabis, millest kaks hakkasid
ühendust pidama Tartu - Pärnu, üks Tartu - Narva-Jõesuu ja üks Tartu - Viljandi vahel. 1937. a. kevadel käis
A. Kooki töökodades esimese Tartu diiselbussi, 95 hj ja 45-kohalise sõiduki kere
ehitamine. Buss loodeti valmis saada suveks, pidades esmajoones silmas just suvitushooaja rahvarohkeid liine Tartu - Pärnu ja
Tartu - Narva-Jõesuu. Peagi olid saabumas veel 2 shassiid (35- ja 40-kohalised diislid). A. Kooki senised suurimad bussid olid
32 istekohaga.
1936. aasta suvel olid "A. Kooki & D. Simmi autobuseliinide" sõiduplaanis marsruudid Tartu - Viljandi, Tartu - Mustvee - Lohusuu,
Tartu - Räpina, Tartu - Alatskivi - Pala, Tartu - Pärnu, Tartu - Narva-Jõesuu, Elva - Rannu - Sangla.
1936. aasta septembris pikendas Tartu linnavalitsus järgnevaks kuueks aastaks senist lepingut A. Kooki ja D. Simmiga Tartu
linnaliinide teenindamiseks (konkursil osalesid ka OÜ Mootor ning ühiselt
Valter Rosenberg ja Jaan Kuhlap). Sel ajal olid käigus 3 linnaliini:
1. Peetri kirik - Raudteejaam
2. Raekoja/Jaama tänav - Raudteejaam
3. Kivisild - Maarjamõisa kliinik
Uus leping nägi ette esimese liini pikendamist Raadi mõisani ja teisele liinile haruühenduse loomist kuni Ropka mõisani. Lisaks
tuli liinipidajatel võimaldada otseühendus Karlova ja raudteejaama vahel rongide saabumise ajal. Samuti kohustas leping alates
15. oktoobrist 1936 esimesel liinil kasutusele võtma 6 uut vähemalt 25 istekohaga autobussi, 1. maiks 1937 valmis ehitama 2 uut
tagavarabussi ja asendama kõigil liinidel vanad sõidukid uutega. Bussijuhtidele ja konduktoritele nägi leping ette vormiriietuse.
Piletihinnad olid vastavalt sõidu pikkusele 5-15 senti, kehtisid ka mitmed soodustused (lastele, üliõpilastele, saunalistele).
Kuid 1936. aasta 7. detsembril kogunes Tartu linnavalitsus erakorralisele koosolekule, et uuesti arutada linnaliinide küsimust,
"kuna senised pidajad pole mõelnudki sõlmitud lepingut täitma asuda, vaid tänapäevani sõidavad omnibused Tartus mitte uue lepingu
kohaselt, vaid endiselt nii, nagu nad ise heaks arvavad". Arutelu kestis ligi kaks tundi. Liinipidajaile heideti ette
lepingutingimuste rikkumist ja täitmata jätmist. Nii näiteks ei olnud lepingus ette nähtud mahus käiku lastud uusi busse -
linnarahvast teenindasid vanad sõidukid, millest mõned olevat olnud koguni 1922. aasta, kõige uuemad aga 1932. ja 1934. aasta
mudelid. Kuuldavasti olid liinipidajad soovinud esmalt uued bussid valmis kujul sisse osta, kuid majandusministeerium keeldus
selleks luba andmast. Seejärel soovis liinipidaja linnavalitsuselt ajapikendust, kuid selle andmist ei peetud võimalikuks. Lepingut
rikuti ka sõiduhindade- ja aegade, vormiriietuse jm osas. Samuti ei olnud bussiliinide pidamisest enam huvitatud kadunud D. Simmi
päranditombu haldajad. Linnavalitsus otsustas tühistada senise lepingu ja korraldada uue konkursi. Sooviavalduste esitamise tähtaeg
oli 15. märts 1937, liiniluba anti välja 5 aastaks (31. märtsini 1942). Avaldusi laekus oodatust vähem, kandideerisid vaid senine
liinipidaja August Kook ja Võru bussiettevõtjad Valter Rosenberg, Jaan Kuhlap ja Jaak Sarv ehk
V. Rosenberg & Ko. 17. märtsil 1937 kuulutati konkursi võitjaks V. Rosenberg & Ko ning
1937. aasta 1. aprillist läksid Tartu linnaliinid A. Kookilt üle uuele liinipidajale. Sel ajal oli A. Kookil ja D. Simmi
päranditombul Tartu linnaliine teenindamas 18 bussi (neist igapäevaselt käigus 12) ja töötamas üle 100 inimese (kellest 85 pidi
A. Kook liinide ülemineku järel vallandama, osa neist leidsid aga teenistust uue liinipidaja juures).
August Kook tegutses bussiettevõtjana edasi, pidades 9-10 kaugliini. Tema sõidukid väljusid Tartus aadressil Narva mnt 78.
1939. aastal oli A. Kooki äripartneriks Jaan Matt, kes ilmselt 1939. a. paiku võttis üle Tartu Toomkohviku pidamise.
1937: Tartu - Oiu - Viljandi, Tartu - Mustvee - Lohusuu, Tartu - Mustvee, Tartu - Alatskivi - Pala, Tartu - Räpina, Elva - Rannu -
Sangla; suvitushooajal Tartu - Pärnu, Tartu - Narva-Jõesuu.
1939: Tartu - Oiu - Viljandi, Tartu - Viljandi - Pärnu, Tartu - Mustvee - Lohusuu, Tartu - Pala, Tartu - Räpina, Tartu - Võnnu,
Tartu - Narva-Jõesuu, Tartu - Uusküla, Tartu - Palamuse, Elva - Sangla.
(Postimees 1926-1938, sh Postimees 23.09.1928, 5.09.1936, 17.02.1937, 16.03.1937, 17.03.1937, 31.03.1937, 24.05.1937, 20.09.1938;
Päevaleht 1.05.1926; Vaba Maa 5.12.1936 jm)
1.01.1940 kuulus August Kookile 23 bussi, mis olid registreeritud Tartu maakonnas, kuid asusid alaliselt Tartu linnas
(ERA.1831.1.4997). A. Kooki bussipark oli võrdlemisi vanemapoolne ja kirju, enim oli Scania-Vabiseid (9) ja Büssingeid (4).
Suur osa Scaniatest olid tegelikult ostetud ja ehitatud 1935. a-l, väljalaskeaasta 1932 on kas viga või soetas A. Kook
vanemaid shassiisid.
BENZ, 23 istekohta, väljalaskeaasta 1924
INTERNATIONAL, 22 ik, vla 1928
GRAHAM-BROTHERS, 20 ik, vla 1928
GRAHAM-BROTHERS, 22 ik, vla 1929
DODGE-BROTHERS, 21 ik, vla 1930
DODGE-BROTHERS, 17 ik, vla 1931
FORD, 10 ik, vla 1930, segaveoautobuss
FORD, 19 ik, vla 1930
FORD, 19 ik, vla 1930, segaveoautobuss
SCANIA-VABIS, 20 ik, vla 1932
SCANIA-VABIS, 22 ik, vla 1932
SCANIA-VABIS, 28 ik, vla 1932
SCANIA-VABIS, 28 ik, vla 1932
SCANIA-VABIS, 28 ik, vla 1932
SCANIA-VABIS, 28 ik, vla 1932
SCANIA-VABIS, 28 ik, vla 1932
SCANIA-VABIS, 28 ik, vla 1932
SCANIA-VABIS, 32 ik, vla 1934
GRAMM, 30 ik, vla 1936
BÜSSING, 33 ik, vla 1930
BÜSSING-NAG, 40 ik, vla 1937, diisel
BÜSSING-NAG, 40 ik, vla 1937, diisel
BÜSSING-NAG, 45 ik, vla 1937, diisel
TÜ Rool, V. Rosenberg & Ko (Valter Rosenberg, Jaan Kuhlap ja Jaak Sarv) vt:
TÜ ROOL / V. ROSENBERG & KO
Tartumaa Liinipidajate Grupp (G. Jeret, R. Viikmann ja J. Vaher)
Gustav Jeret, Tartu, Kalevi 15 (29)
1929. a. 11. mail avas liini Tartu - Kanepi (üle Kambja ja Krüüdneri). Juunis oli G. Jeretil Tartu maavalitsuses registreeritud
buss BENZ (T-46).
1931. a-l liin Tartu - Kambja - Kanepi.
1935. a-l liinid Tartu - Kanepi ja Tartu - Otepää.
Richard Viikmann
1931. ja 1936. a-l liin Tartu - Põltsamaa.
Johannes Vaher, Otepää
1929. a. juunis olid J. Vaheril Tartumaal registreeritud bussid OPEL (T-24) ja OPEL (T-60) ning veoauto Ford (T-23).
1931. a-l liin Otepää - Palupera.
1.01.1940 kuulus G. Jeretile 5, J. Vaherile 3 ja R. Viikmannile 2 bussi. Kõik 10 bussi olid registreeritud Tartu maakonnas,
Jereti ja Viikmanni bussid asusid Tartus, Vaheri omad Otepääl (ERA.1831.1.4997).
Gustav Jereti bussid 1.01.1940:
DODGE-BROTHERS, 27 istekohta, väljalaskeaasta 1930
DODGE-BROTHERS, 22 ik, vla 1933
REO, 26 ik, vla 1935
VOLVO, 34 ik, vla 1937
VOLVO, 30 ik, vla 1939
Richard Viikmanni bussid 1.01.1940:
DODGE-BROTHERS, 23 ik, vla 1930
VOLVO, 37 ik, vla 1936
Johannes Vaheri bussid 1.01.1940:
OPEL, 22 ik, vla 1929
REO, 38 ik, vla 1935
VOLVO, 30 ik, vla 1939
|
T A R T U M A A - J Õ G E V A
|
 |
|
|
|
H. Martinsoni(?) OPEL 1920. aastatel Jõgeva - Mustvee liinil (vt ka Otepää-Palupera 1926).
Foto: Eero Olanderi kogust. |
|
|
|
OÜ Auto
1923 aprill: Jõgeva - Põltsamaa.
A. Laur, Jõgeva postijaama pidaja
1923 mai: Jõgeva - Põltsamaa, Jõgeva - Mustvee, Jõgeva - Lohusuu.
1924. a-l Jõgeva - Põltsamaa, bussid 3 Fordi (reg-nr 55, 56, 64).
P. Klein ja H. Martinson
1924. a-l Jõgeva jaam - Mustvee, bussid 2 Fordi (reg-nr 22, 65).
H. Martinson, Mustvee
1925. a-l Jõgeva - Mustvee, buss 12 hj Opel (T14M).
J. Kuri
vt Viljandi Autoliinipidajate Ühing
|
P Ä R N U / P Ä R N U M A A
|
 |
 |
 |
 |
K. Siitan ja Ko 3 FORD T-d (linnaliini P18L ja P47L, maaliini T5M) ja 2 RENAULT'd (maaliini T4M ja T45M) ning
K. Siitani sõiduauto RENAULT (P105L) Pärnus K. Siitan ja Ko äri ees 1927. a-l. Ilma juhtideta tehtud foto.
Fotod: Rahvusarhiiv (ERA 1351.1.887) /via Rein Veldi/. |
K. Siitan ja Ko RENAULT Pärnu - Tallinn liinil.
Foto: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/. |
 |
 |
 |
 |
K. Siitan ja Ko 3 FORD T-d (linnaliini P18L ja P47L, maaliini T5M) ja 2 RENAULT'd (maaliini T4M ja
T45M) ning K. Siitani sõiduauto RENAULT (P105L) Pärnus K. Siitan ja Ko äri ees 1927. a-l. Koos juhtidega tehtud foto.
Fotod: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/. |
K. Siitan ja Ko RENAULT (P-240) Tallinn - Pärnu liinil.
Foto: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/. |
 |
 |
 |
|
K. Siitan ja Ko bussid Pärnus 1930. a-l: RENAULT (P-233, Pärnu - Lihula), RENAULT (P-78), RENAULT
(P-262) ja GMC (P-248).
Fotod: Eero Olanderi kogust. |
Lahtine buss FORD TT Pärnumaal 1. oktoobril 1922.
Foto: Raivo Laasmägi kogust. |
|
 |
 |
 |
|
V. Allikivi (liinisilt Talli - Kilingi-Nõmme - Pärnu) CHEVROLET (P-286) 14. juulil 1931 Riia-Pihkva
maanteel ekskursioonil Riiga.
Fotod: Aivo Konti kogust. |
V. Allikivi CHEVROLET (P-286) 13. juunil 1931 ekskursioonil Riiga.
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust. |
|
 |
 |
 |
 |
TÜ Pavelson, Pass ja Kiideman Pärnu - Sindi liini VOLVO(?).
Foto: Nädal Pildis 10/1937. |
OÜ Pärnu Transportühingu REO (P-509), mille 1940. a. kevadel ostis Tallinna Linna Tramm.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
Vladimir Allikivi(?) MORRIS-COMMERCIAL? (P-336). "Pärnu Eliisabeti kiriku laulukoori huvireis Riiga 11.-14. juulil 1936. a."
Foto: Mobilisti 7/1998. |
Vladimir Allikivi(?) MORRIS-COMMERCIAL? (P-336).
Foto: Ella Tulffi kogust /via Arnold Unt/. |
Juba 1922. aastal peeti Pärnu ja Tallinna vahel autoühendust ja valitses isegi konkurents. Augustis reklaamisid end kaks
ettevõtjat:
"Kuue istmeline kergesõidu auto Nr 19. Kuulsast Itaalia "Skatti" vabrikust, 14/32 H.P. Peab ühendust üle terve kodumaa. Sõit
Pärnust Tallinna kestab 3 - 3 1/2 tundi. Raua ja puutööstuse äri, Pühavaimu 12. Austusega L. Mühlmann."
"Pärnu - Tallinn korralik autoühendus. Uue eraldi Saksamaalt tellitud autobussi "Horch'iga", mis 25/42 H.P., 24 istmeline,
elektrivalgustusega ja gaasiküttega." See buss pidas juba regulaarset ühendust, väljudes Pärnust teisipäeval, neljapäeval
ja reedel kell 4.00 hommikul hotelli Bristol eest ja Tallinnast esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval kell 8.00 hommikul
"Raatuse lagedilt (platsilt)". Sõit kestis 6-7 tundi ja piletid maksid 1000 marka ots; osta sai neid Pärnus insener
J. Vambola juurest Riia 6 ja Tallinnas autoärist Konzentra.
1923. aastal sõitis Tallinn - Pärnu liinil Fr. Kangro & Ko buss.
1925. aasta mai lõpus avas autoärimees Hans Vinnal bussiühenduse Tallinna ja Pärnu
vahel. Liin kulges läbi Rapla, Orgita, Märjamaa, Jädivere ja Pärnu-Jaagupi. Sõidukeiks oli kolm 9 hj ja 12-kohalist autobussi
Fiat (T50M, T51M, T52M), mis väljusid Tallinnast Hans Vinnali kontori juurest (Tatari 1) iga päev kell 7:00 ja 17:00 ning Pärnust
Bristoli hotelli eest kell 6:00 ja 16:00. Sõit kestis umbes 6 tundi, täisotsa pilet maksis 750 marka, pileteid müüdi ainult
istekohtadele ja vajadusel pandi sõitma ka lisabuss.
1920. aastate lõpus sõitis Pärnu ja Tallinna vahel Ed. Klimberg & Ko 3-teljeline Renault. 1927:
"Auto-taksi "Renault", korralik autoühendus uue, 8-istm., 6-rattaga "Renault'iga" Tallinn-Pärnu-Tallinn. Mugav, kiire ja kindel
sõit ka kõige halvemate teedega. Sõiduaeg 4 tundi. Hind 1000 mrk." Tallinnast väljus auto esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell
15.30 Hollandi tn. 50; Pärnust teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval 7.00 hommikul hotelli Grand eest. Pileteid sai osta
Tallinnas K. Bertrami autotarvete ärist Vene turg 1 ja Pärnus Grandis. Samamoodi kurseeris "taksi "Renault"" ka 1928.
aastal, ent liiklus toimus siis juba iga päev ja sõiduhind oli 7,5 krooni.
Karl Siitan (K. Siitan ja Ko, K. Siitan ja A. Sauga)
1924. a-l K. Siitan ja A. Sauga liin Pärnu - Sindi, bussid 2 Fordi (reg-nr 20, 21).
1925. a-l K. Siitan ja A. Sauga liin Pärnu - Sindi, bussid kaks 11 hj Fordi (T25M ja T26M).
1927. a-l sõitsid K. Siitan ja Ko bussid liinidel Pärnu - Sindi - Tori - Vändra ja Turuplats - Waldhof.
1930. aastal pidasid K. Siitan ja A. Sauga "autoliini" Pärnu - Tallinn - Pärnu. 1932. aastal oli Tallinn - Pärnu liin endiselt
Karl Siitani käes. 1931. a. kevadel pidas ta ühendust ka liinidel Pärnu - Sindi, Pärnu - Tori - Jõesuu. 1932. aastast sai K.
Siitan enda kätte Nõmme - Tallinn bussiliini ja siirdus oma ettevõttega mõne aja pärast Nõmmele (vt
K. Siitan - Nõmme).
J. Jurikson
1924. a-l Pärnu - Kärgu, buss Ford (reg-nr 26).
J. Pärn
1924. a-l Pärnu - Tori, buss Ford (reg-nr 68).
P. Riismann
1924. a-l Pärnu - Tori, bussid 3 Fordi (reg-nr 17, 18, 19).
G. Hansen, Uduvere
1925. a-l Pärnu - Uduvere, buss 11 hj Ford (T62M).
R. Tiesenhausen, Vana-Vändra postijaama pidaja
1924. a-l Tori - Vändra - Käru, bussid 2 Fordi (reg-nr 28, 29).
1925. a-l Käru - Vana-Vändra, buss 11 hj Ford (T27M).
M. Kesebiir, Tori, ja P. Riismann, Pärnu, Hommiku 5
1925. a-l Pärnu - Tori - Vana-Vändra; kolm 11 hj Ford-bussi (T18M, T24M ja T66M).
A. Minnus, Häädemeeste (vt ka A. Minnus - Saaremaa)
1924. a-l Pärnu - Häädemeeste - Orajõe, buss Ford (reg-nr 50).
1925. a-l Pärnu - Häädemeeste - Kabli, buss 11 hj Ford (T5M).
1927. a-l Pärnu - Koonga - Lihula.
Vändra 2. Tarvitajate Ühisus
1924. a-l Suurejõe - Vana-Vändra jt kaubaveoliinid, buss Ford (reg-nr 23).
J. Jakobson
1931. a. kevadel liin Pärnu - Tõhela - Kihleva.
Fr. Mahr, Pärnu
1924. a-l Pärnu - Pärnu-Jaagupi, buss Ford (reg-nr 51).
1925. a-l Pärnu - Pärnu-Jaagupi, buss 11 hj Ford (T48M).
1931. a. kevadel Pärnu - Jakobi - Uduvere.
Tõhela p-ühisus
1934 autoliin Pärnu - Tõhela.
Pärnu autosõidu ühing Olev, M. Seiler & Ko / OÜ Pärnu Transportühing (1935-1940), Pärnu, Kalevi 38 (36-1939) -
Kalevi 51 (15.11.1939-1940)
1935. a-l registreeriti Pärnu autosõidu ühing Olev osakapitaliga 12 000.- krooni. Osanikeks Vladimir Allikivi, Vladimir
Klassen ja Andrei Klein ning tegevusalaks "autobuseliinid ja maksulised autosõidud".
1935. a. detsembris oli Olevi teenindada näiteks bussiliin Sindi - Pärnu.
1936. a-l likvideeriti Pärnu autosõidu ühing Olev, M. Seiler & Ko ja sama aasta oktoobris registreeriti Kaubandus-Tööstuskoja
äriregistris OÜ Pärnu Transportühing, mille tegevusalaks oli "reisijate, kraami, kauba ja materjalide transport ja
veoabinõude valmistamine ja ehitamine". OÜ põhikapital oli 30 000.- krooni ja juhatusse kuulusid Andres Kalda (enne eestistamist
Andrei Klein), Mihkel Hansen ja Vladimir Klassen. Asjaajaja-direktoriks oli Arthur Gerberson (a-st 1940? Arthur Järvsoo).
1937. a. mais valmis Transportühingu Tallinnas ehitatud uus 36 (37) iste- ja 10 seisukohaga buss, mis rakendati Vana-Pärnu -
Raeküla linnaliinile (Pärnu Päevaleht / Uus Eesti Pärnu Uudised 8.04.1937, 22.05.1937).
1938. a. aprillis oli Pärnu Transportühingu oma töökojas ehitamisel kaks uut
bolldogbussi, üks 35- ja teine 40-istmeline, mis kavatseti rakendada Talli - Kilingi-Nõmme - Pärnu liinile ja Pärnu linnaliinile.
Esimesena neist bussidest valmis 1. juuniks 1938 Studebaker, mis jäi esialgu tagavara- ja ekskursioonibussiks, kuid oli hiljem
kavas suunata Pärnu linnaliinile. Teine sõiduk oli valmimas jaanipäevaks ja oli oma 40 istekohaga suurim buss Pärnumaal. (Pärnu
Päevaleht / Uus Eesti Pärnu Uudised 8.04.1938, 1.06.1938)
1938. a. 23. augustil AS M. Seileri garaazhides puhkenud suurtulekahjus, kus hävis kokku 11 autot, põlesid ära ka 2 Pärnu
Transportühingule kuulunud bussi, sh samal aastal valminud Vana-Pärnu - Raeküla linnaliini suur luksusbuss (Pärnu Päevaleht /
Uus Eesti Pärnu Uudised 23.08.1938).
1939. aasta mais kavatses Pärnu Transportühing sama aasta juuni algusest käiku lasta uued liinid Pärnu - Kikepera - Kilingi-Nõmme
- Tõlla - Kanaküla ja Ristiküla - Tõtioja - Kilingi-Nõmme. 1939. a. detsembris oli käigus liin Kanaküla - Kikepera - Pärnu.
1939. a. juulis valmis AS M. Seileri metallitööstuses Volvo (P-549) alusele
ehitatud uus buss, mille maksumuseks kujunes 22 000 krooni ja mis rakendati alates 22. juulist Vana-Pärnu - Raeküla linnaliinile
(Pärnu Päevaleht / Uus Eesti Pärnu Uudised 22.07.1939).
1.01.1940 kuulus OÜ-le Pärnu Transportühing 7 bussi (ERA.1831.1.4997):
FARGO (P-275), 29 istekohta, väljalaskeaasta 1934
INTERNATIONAL (P-179), 26 ik, vla ?
STUDEBAKER (P-510), 35 ik, vla 1936
REO (P-509), 42 ik, vla 1938
OPEL BLITZ (P-245), 28 ik, vla ?
OPEL BLITZ (P-55), 30 ik, vla 1939
VOLVO (P-549), 34 ik, vla 1939, diisel
1940. a. alguses lahkus osaühingu juhatusest Vladimir Klaassen ja tema asemele tuli Martin Seiler. Sama aasta kevadel otsustati
OÜ Pärnu Transportühing teedeministeeriumi soovi põhjal likvideerida (eesmärgiks oli Pärnu ja maakonna bussiliinide koondamine
ühe ettevõtja haldusse osana ministeeriumi pikaajalisest kavast kogu Eesti bussiliiklus suurte ja tugevate ettevõtete kätte
suunamisel). 5 (või 6) Pärnu Transportühingu bussi (International (P-179), Opel (P-245), Reo (P-509), Studebaker (P-510),
Volvo (P-549)) müüdi Tallinna Linna Trammile ja need läksid Tallinna linnaliinide teenistusse.
Ülejäänud 2 bussi, muu vallasvara ja liinid (1 Pärnu linnaliin ja 3 maakonnaliini) pidi 1. aprillist 1940 üle võtma teine Pärnu
bussiettevõte AS Side. Kuid linnavalitsuses toimunud liinide üleandmise kolmepoolsel kohtumisel teatas AS Side ootamatult
linnaliini ülevõtmisest keeldumisest. Pärnu Transportühing jäi seetõttu edasi Pärnu linnaliini pidajaks ja ettevõtte
likvideerimine peatati. Pärnu linnaliini ülevõtmist kaalus ka OÜ Mootor, kuid see jäi
siiski Pärnu Transportühingule ja peagi soetati selle nõuetekohaseks teenindamiseks kaks uut bussialust. Juba 8. mail 1940
saabusid Pärnusse kaks autoäri AS Moto kaudu Saksamaalt ostetud bussialust OPEL BLITZ. Kerede ehitamine telliti
AS M. Seileri metallitööstuselt ja uued Vana-Pärnu - Raeküla linnaliini bussid
pidid lepingujärgselt valmima juunikuus (Pärnu Päevaleht / Uus Eesti Pärnu Uudised 5.04.1940, 20.04.1940, 26.04.1940, 30.04.1940,
9.05.1940).
Enne ühingu asutamist tegutsesid Olevisse / Pärnu Transportühingusse liitunud liinipidajad eraldi:
A. Klein
1927. a-l Pärnu - Häädemeeste - Kabli.
1931. a. kevadel Pärnu - Kabli - Treimani.
V. Allikivi
1931. a. kevadel Talli - Kilingi-Nõmme, alates 6. juunist Talli - Pärnu - Talli (Talli vald 1938. a-st ametlikult Tali vald).
Martin Seiler (1.04.1894-?) oli 1931. aastast AS M. Seiler juhatuse esimees ja tegevjuht,
1940. a-st ka OÜ Pärnu Transportühing juhatuse liige.
Vladimir Klassen (ka Klaassen) (16.11.1893-?)
oli OÜ Pärnu Transportühing juhatuse liige 1936-1940, Pärnu autosõidu ühing Olev, M. Seiler & Ko kaasomanik (1935-1936); lisaks
Pärnu veinitehase Viktoria, V. Klassen ja J. Raba kaasomanik (1933(?). a-ni); pidas Pärnus puutööstust V. Klassen (lõpetamine
registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris 1935. a. veebruaris); seejärel kalatööstust Kalaprodukt ning 1930. a-te lõpus
kohvik-suverestorani Rannasalong ja kino Ate-Palace. V. Klassen oli Pärnu Töösturite Ühingu esimees, Kaubandus-tööstuskoja
nõukogu liige ja Pärnu osakonna sekretär. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 6/1935 jm)
Andres Kalda(a-ni 1936? Andrei Klein) oli
OÜ Pärnu Transportühing juhatuse liige 1936. a-st; Pärnu autosõidu ühing Olev, M. Seiler & Ko kaasomanik (1935-1936) ja AS
M. Seiler juhatuse liige 1931. aastast; bussiliinipidaja hiljemalt 1927. aastast.
Vladimir Allikivi oli Pärnu autosõidu ühing Olev, M. Seiler & Ko kaasomanik (1935-1936),
bussiliinipidaja hiljemalt 1931. aastast; lisaks rändkino, veoäri ja nööritööstuse omanik Kilingi-Nõmmel; avas 1930. a-te lõpus
Pärnus autotarvete äri Vladimir Allikivi.
Arthur Järvsoo(a-ni 1940? Arthur Gerberson)
oli OÜ Pärnu Transportühing asjaajaja-direktor 1936-1940.
4500.- krooni suuruse osakapitaliga täisühing Autobuseliinid Pavelson, Pass ja Kiideman asutati Pärnus 1935. a-l ning
selle osanikeks olid Voldemar Pavelson, Ernst Pass ja August Kiideman.
1936 kuni 1938 teenindas firma bussiliine Pärnu - Sindi, Pärnu - Tori - Vändra, Pärnu - Lihula, Pärnu - Tõstamaa - Varbla,
Pärnu-Jaagupi - Uduvere - Vigala, Pärnu - Häädemeeste - Ikla, Pärnu - Valgerand.
1939 ühingu tegevus lõpetati ja selle asemele asutati 60 000.- kroonise põhikapitaliga Pärnumaa Autobuseliinide AS Side,
mille juhatusse kuulusid samuti Voldemar Pavelson, August Kiidemaa ja Ernst Pass.
1939. a. detsembris sõitsid AS Side bussid liinidel Pärnu - Tõstamaa - Kastna, Pärnu - Tõhela, Pärnu - Lihula, Pärnu - Vigala,
Pärnu - Tori - Vändra, Pärnu - Ikla, Pärnu - Sindi.
1.01.1940 kuulus AS-ile Side 17 bussi (ERA.1831.1.4997):
BUICK (P-112), 32 istekohta, väljalaskeaasta 1930
RENAULT (P-26), 15 ik, vla 1930
DODGE-BROTHERS (P-61), 21 ik, vla 1934
DODGE-BROTHERS P-271), 21 ik vla 1935
MERCEDES-BENZ (P-35), 34 ik, vla 1936, diisel
MERCEDES-BENZ (P-344), 35 ik, vla 1936, diisel
OPEL BLITZ (P-332), 23 ik, vla 1935
OPEL BLITZ (P-221), 25 ik, vla 1935
OPEL BLITZ (P-440), 31 ik, vla 1937
OPEL BLITZ (P-520), 30 ik, vla 1938
REO (P-7), 28 ik, vla 1931
REO (P-142), 36 ik, vla 1935
REO (P-292), 31 ik, vla 1935
REO (P-434), 37 ik, vla 1936
REO (P-464), 42 ik, vla 1939
VOLVO (P-366), 43 ik, vla 1936
VOLVO (P-540), 39 ik, vla 1939
1940. aasta kevadel omandas AS Side osa likvideeritud OÜ Pärnu Transportühingu busse ja kõik liinid (1 Pärnu linnaliin ja 3
maakonnaliini).
Enne ühinemist tegutsesid liinipidajad eraldi.
Joh. Pavelson, Pärnu, Rüütli 54
1924. a-l Pärnu - Pootsi - Tõstamaa, buss Ford (reg-nr 63).
1925. a-l Pärnu - Pootsi - Tõstamaa, buss 11 hj Ford (T32M).
1927. a-l Pärnu - Pootsi - Tõstamaa.
V. Pavelson
1931. a. kevadel Pärnu - Tõstamaa - Kastna - Saulepi.
1934. a-l Pärnu - Lihula.
Voldemar Pavelson (15.01.1898-12.10.1944) arreteeriti ja küüditati Siberisse,
hukkus Nõukogude võimu repressioonide ohvrina vangilaagris.
Ernst Pass (1.09.1901-27.08.1943) küüditati 14. juunil 1941, hukkus Nõukogude
võimu repressioonide ohvrina.
August Kiidemaa /varem Kiideman/ (28.02.1902-?)
küüditati koos abikaasa Christine ning poegade Arvo ja Velloga Siberisse 14. juunil 1941. Perekond vabanes ja pöördus Eestisse
tagasi 1947, saadeti uuesti Siberisse 1949 ja vabanesid taas 1956.
/Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 10/1935, 12/1935, 21/1936, 13/1938, 13/1939, 14/1939, 17/1939, 22/1939, 12/1940; Postimees Pärnu 1922;
Kaja 12.05.1931; Sakala 24.08.1938; Uus Eesti 6.04.1940; www.okupatsioon.ee jm)
|
V I L J A N D I / V I L J A N D I M A A
|
 |
 |
 |
|
Vasakul: VEPSKO hoone Viljandis ja bussijaam sama maja hoovis.
Foto: Uus Eesti 08.11.1935 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/.
Paremal: Viljandi linnavalitsusele 1938. a-l Tallinna busside eeskujul
H. Ungern-Sternbergi töökojas ehitatud esimene uus linnaliinibuss VOLVO (ajutiselt
V-1, hiljem V-334). Seisavad (vasakult) Viljandi linnapea A. Maramaa, H. Ungern-Sternberg jt.
Foto: Toivo Kitvel, Johannes Tilk, Eesti lennukroonika ..., Aviopol 2003. |
S. Schugoli 25-kohaline FORD AA (V-104) ilmselt 1936. a-l. 1937 läks üle V.A.Ü.-le.
Foto: Raivo Laasmägi kogust. |
|
1938. aastal oli Viljandi maakonnas registreeritud 28 autobussi. 1930. aastate II poolel tegutses Viljandis 2 suurt bussiettevõtet -
Viljandimaa Autoliinipidajate Ühing (a-st 1940 OÜ Autobuss) ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi Kaubanduse Osakond (VEPSKO),
linnaliinid kuulusid 1938. a-st Viljandi linnavalitsusele.
OÜ Autobuss, Viljandimaa Liinipidajate Ühing (V.A.Ü.) ning liinipidajad V. Päärmann, Werncke, Tilk
ja Kuri vt:
OÜ AUTOBUSS / V.A.Ü. / PÄÄRMANN, WERNCKE, TILK, KURI
Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi Kaubanduse Osakond (VEPSKO) hakkas bussiliine pidama 1930. a-te keskel.
1935. a. suvel teedeministeeriumiga sõlmitud lepingute järgi (kehtivusega 1. aprillini 1942) teenindas VEPSKO 5 liini:
Viljandi - Vastemõisa - Suure-Jaani, Suure-Jaani - Kaansoo - Vana-Vändra, Viljandi - Suure-Kõpu - Kanaküla - K.-Nõmme - Pärnu,
Uue-Kariste - Abja - Viljandi (alates 18. juuni 1935) ja Viljandi - Heimtali - Puiatu - Suure-Kõpu (tuli üle endiselt liinipidajalt,
kehtivus ainsana 1. aprillini 1937).
1938. aastal teenindas ettevõte liine Viljandi - Suure-Jaani - Vana-Vändra, Viljandi - Suure-Kõpu - Kanaküla - Pärnu, Viljandi -
Uue-Kariste - Abja ja Viljandi - Suure-Kõpu. Samadel liinidel olid VEPSKO bussid käigus ka 1940. aasta kevadel.
VEPSKO oli Viljandimaa suurim (1937. a. läbimüük ületas 3 miljonit krooni) ühistegelik ettevõte, peale kaubanduse (paljudes
kauplustes üle Viljandimaa müüdi erinevaid kaupu alates toiduainetest kuni põllumajandusmasinateni) tegeleti bussitranspordiga,
kindlustusega, pagarisaaduste tootmisega.
30.01.1940 kuulus VEPSKOle 6 bussi (ERA.1831.1.4997):
WILLYS, 25 istekohta, väljalaskeaasta 1931
DIAMOND, 28 ik, vla 1935
INTERNATIONAL, 32 ik, vla 1935
REO, 38 ik, vla 1936
VOLVO, 39 ik, vla 1936
VOLVO, 39 ik, vla ? (1936?)
J. Kask
1924. a-l Viljandi - Mustla, buss Ford (reg-nr 35).
H. Köst
1931. a. kevadel Viljandi - Suure-Jaani (Mudiste kaudu), Suure-Jaani - Kaansoo.
Juuli Köst, Suure-Jaani
1934. a. kevadel Viljandi - Suure-Jaani - Kaansoo - Vana-Vändra
H. Leik
1931. a. kevadel Viljandi - Oiu.
J. Ainson
1923: Viljandi linnaliin Kesklinn - Vaksal. 28. augustist 1923 hakkasid J. Ainsoni 2 bussi pidama kesklinna ja vaksali vahel
ühendust kindla sõiduplaani järgi /Sakala 5.09.1923/. Järgmisel aastal lisandus samale liinile konkurendina Kivistiku kaubamaja
ja Ainsoni bussid jäid seisma /Sakala 10.01.1925/.
Kivistik
1924: Viljandi linnaliin Kesklinn - Vaksal /Sakala 10.01.1925/. Kivistiku kaubamaja käes oli liin ka 1925-26. Augustis 1926
süttis üks Kivistiku buss sõidu ajal põlema ja hävis; samal päeval süttis ka teine Kivistiku buss, kuid see suudeti õigeaegselt
kustutada /Sakala 12.08.1926/.
Insener A. Hoff
Viljandi linnaliin Kesklinn - Vaksal läks A. Hoffi kätte 1930. a. kevadel. Leping linnavalitsuse ja Hoffi vahel sõlmiti 4 aastaks
ning selle järgi pidi ettevõtja käiku laskma moodsa 25-kohalise bussi, maksma linnale 80 krooni kuus ja küsima pileti eest 25
senti. 6. augustil 1930 saabus Viljandisse A. Hoffi tellitud uus, eri andmeil 18 või 20 istekohaga buss WILLYS. 7000 krooni
maksnud sõiduki kere oli "ins. Hoff konstrueerinud Soome kavandite järele" ja see ehitati
Valgas Kivi töökojas. Buss oli erepunast värvi. Kuid peagi võttis Viljandi linnaliini
pidamise üle S. Schugol. /Sakala 29.05.1930, 7.08.1930; Oma Maa 7.08.1930/
S. Schugol
1932: Viljandi linnaliin Kesklinn - Vaksal, Võhma - Imavere - Risti, Võhma - Kolga-Jaani - Vaibla, Risti - Paide
1934: Viljandi linnaliin Kesklinn - Vaksal, Viljandi - Mudiste - Võhma - Imavere - Risti
1937: Viljandi linnaliin Kesklinn - Vaksal, Võhma - Risti. 1. detsembrist 1937 läksid liinid üle
V.A.Ü.-le.
Salmon Schugol (ka Salomon Schugol) (1893?-12.10.1936) oli ärimees ja majaomanik,
pidas Viljandis mütsi- ja manufaktuuräri ja mütsitööstust. Oli tegev tuletõrjes ja kaupmeeste seltsis. Ta oli ka
Viljandimaa Liinipidajate Ühingu liige.
1932. a. veebruaris pidas S. Schugol juba ühendust Viljandi linnaliinil raudteejaama ja kesklinna vahel. Sama aasta kevadest
sai ta endale ka Võhma - Imavere - Risti ja Võhma - Kolga-Jaani - Vaibla liinid. Vaibla liini tulud osutusid aga sedavõrd
väikesteks, et juba juulis soovis S. Schugol ühenduse pidamise lõpetada.
10. oktoobril 1936 sattus kaubareisil olnud S. Schugol raskesse autoõnnetusse, kui tema auto, mida juhtis autojuht, sõitis
Olustvere vallas Jaska-Roometi teel raudteeülesõidul Viljandi kiirrongi nr 9 ette. Autos sõitjana viibinud äriteenija Leo
Schois suri peagi pärast haiglasse toimetamist, Salman Schugol kaks päeva hiljem, autojuht pääses kergemate vigastustega.
/Sakala 21.04.1932, 12.07.1932, 12.10.1936, 14.10.1936, 16.10.1936; Oma Maa 12.10.1936, 14.10.1936 jm/
1938. aastal otsustas Viljandi linnavalitsus võtta enda kätte ainukese linnasisese bussiliini Viljandi kesklinn -
Vaksal (sama aasta 1. juunil lõppes seni kehtinud leping liini teenindamiseks V.A.Ü.-ga)
ning panna lisaks käiku ka teine liin Pärnu mnt - Kivistik. Pärast mõningaid vaidlusi volikogus ja teatud ootamatute
takistuste ületamist võeti senine liin üle 1. juulil. Algul kavatses linnavalitsus ehitada kaks uut autobussi, kuid lõpuks
osteti V.A.Ü.-lt sundkorras 3750 krooni eest üks vanem väike buss (esialgu nõuti, et linnavalitsus ostaks ära kaks vana
bussi), OÜ-lt Mootor 3000 krooni eest teine kasutatud buss
(DODGE JG Nr 44, endine Tatsi Nr 6) ja
H. Ungern-Sternbergi töökojast telliti üks täiesti uus nö esindusbuss. VOLVO
B10 alusele ehitatud buss (V-334) läks maksma 14 500 krooni, oli 28 istekohaga ja valmis sama aasta augusti alguseks.
Uus buss otsustati Tallinna eeskujul värvida siniseks. Teine liin pandi käiku 7. augustist, piletihinnad olid 3 (õpilastele),
5 ("lühike ots") ja 10 ("pikk ots") senti. Augusti lõpuks oli palgatud kokku 3 bussijuhti ja 3 konduktorit. Bussijuhi palgaks
oli 80 krooni pluss prii korter, küte ja valgustus. Konduktori palk oli 40 krooni. Garaazh neljale bussile koos kahe korteriga
teisel korrusel otsustati ehitada Uuel tänaval Haridusseltsi koolimaja vastas olevale linna krundile. Kõigi bussiliinide
ülevõtmisega seotud kulude katteks võttis Viljandi linnavalitsus 25 000 krooni laenu.
1939. a. 15. juunil sõitis esimest korda liinile teine uus VOLVO buss, mis oli äsja valminud samuti
H. Ungern-Sternbergi töökojas. Buss oli sarnane eelmisel aastal ehitatule, läks
maksma 15 000 krooni ning oli samuti siniseks värvitud. Kahele vanemale bussile kavatseti teha põhjalik uuenduskuur ja need
samuti siniseks värvida.
(Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 12/1935, 5/1938, 12/1938, 10/1939, 8/1940, 9/1940; Sakala 1938-1939 jm)
30.01.1940 kuulus Viljandi linnavalitsusele 4 bussi (ERA.1831.1.4997):
DODGE-BROTHERS, 25 istekohta, väljalaskeaasta 1930
FORDSON, 22 ik, vla 1934
VOLVO, 29 ik, vla 1938
VOLVO, 29 ik, vla 1939
|
J Ä R V A M A A
|
 |
 |
 |
 |
Teadmata Järvamaa liinipidaja buss (J-222).
Foto: Raivo Laasmägi kogust. |
P. Tulffi INTERNATIONAL (J-106) Rakke-Simuna-Paasvere liinil 1938. a-l.
E. Pettile kuulunud foto klubi
Unic Ida piirkonna arhiivist /via Reigo Vilu/. |
Ilmselt P. Tulffi eraveo- autobuss RENAULT (J-106) 1939. või 1940. aastal.
Foto: Heiki Muda kogust. |
August Pärna VOLVO (J-114) 1937. a-l Paide-Tapa liinil.
Foto: erakogu. |
OÜ Kiirus
1924. a-l Tapa - Ambla, buss Ford (reg-nr 36).
UÜ Välk
1924. a-l Koeru - Rakke - Paasvere, buss Ford (reg-nr 43).
Ralja
1926: Koeru - Rakke.
1927 mai: Koeru - Rakke (Järvamaa ainuke bussiliin).
K. Ehrman
1931. a. kevadel Aegviidu - Järva-Jaani - Albu - Ambla - Alevi.
J. Paalberg (Järvamaa?)
1931. a. kevadel Koeru - Rakke, Rakke - Simuna - Paasvere.
Einberg
1932 (alates 29.11.) Rakvere - Tapa.
Aug. Pärn, Tapa (vt ka Aug. Pärn - Tartu)
1932-38 Tapa - Järva-Jaani, Tapa - Paide, Tapa - Võsu (- Käsmu).
1936. aasta veebruaris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris autobussiliinide pidamise ettevõte August Pärn asukohaga
Tapa, Pikk 6. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 5/1936)
1939 müüs A. Pärn oma kaks bussi Volvo ja Morris OÜ-le Mootor, mis ühtlasi võttis alates
15. maist 1939 üle kokku 6 Järvamaa bussiliini. Kaubandus-tööstuskoja äriregistris lõpetati August Pärna ettevõtte tegevus 1939.
aasta mais. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 12/1939, Järva Teataja 3.04.1939 jm)
Peeter Tulff, Rakke
1935 liin Rakke - Paasvere.
9. juunil 1935 juhtus õnnetus P. Tulffi bussiga J-28, mis sõitis Rakke - Paasvere liinil ja mida juhtis Arnold Tett. Laekvere
külas läks 40 reisijaga buss teekäänakul ümber. Raskemaid vigastusi sai 4 inimest, kergemaid 10.
1936 liinid Rakvere - Simuna - Paasvere.
1937. aasta veebruaris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris autobussiliinide pidamise ettevõte P. Tulf, äripidaja
Peeter Tulf, asukoht Rakke.
Alates 21. maist 1938 liin Salla - Simuna - Väike-Maarja.
1939 liinid Simuna - Rakke, Väike-Maarja - Simuna, Rakke - Paide. Alates 1. aprillist 1939 läksid need liinid üle J. Arakale,
kes ostis ka P. Tulffi 3 bussi.
1.01.1940 kuulus P. Tulffile 31 istekohaga buss RENAULT, mille väljalaskeaasta oli 1936 ja mis oli registreeritud era autobussina
(ERA.1831.1.4998).
(Virumaa Teataja 12.06.1935; Kaubandus-tööstuskoja Teataja 5/1937)
|
R A K V E R E / V I R U M A A
|
 |
 |
 |
 |
Vasakul: Virumaa või Tallinna liinipidaja FORD T (Nr 54?) 1925. aastal Võsu kõrtsi ees.
Foto: Eero Olanderi kogust.
Paremal: Võsu piimasaali omanikule Türnerile kuulunud Rakvere - Võsu liini buss FORD T (Nr 16) Võsu kõrtsi ees (asus praeguse
Pagariäri kohal), pildistatud 1927. a-l (reg-nr-i järgi).
Foto: Erika Mahkvei kogust /via Eha Veem/. |
H. Keimanni CHEVROLET (U-56) ja ilmselt samuti H. Keimanni CHEVROLET (U-123) 1929-33.
Foto: Eesti Bussiajaloo
Seltsi kogust. |
H. Keimanni(?) buss (U-235) ja A. Steini(?) CHEVROLET (U-236) Pärnus 1933. a-l.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
 |
 |
 |
 |
H. Keimanni(?) buss (U-235).
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust. |
H. Keimanni(?) buss (U-235?) Rakvere - Venevere liinil.
Foto: Raivo Laasmägi kogust. |
Joh. Araka Rakvere - Väike-Maarja - Kiltsi liini FORD AA (U-125) Kunda mõisa häärberis asunud Virumaa
Rahvaülikooli ees 30.04.1934 enne sõitu Tartusse.
Foto: Rain Vaikla kogust. |
Joh. Araka FORD AA (U-125) Rakvere - Väike-Maarja - Kiltsi liinil.
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust. |
 |
 |
 |
|
Joh. Araka CHEVROLET (U-166) pärast 2.06.1936 Haljala lähedal toimunud avariid.
Foto: Eero Olanderi
kogust. |
Joh. Araka 1935. a. juulis valminud VOLVO (U-235) Rakvere - Võsu liinil 1935./36. a-l.
Foto: Raivo
Laasmägi kogust. |
Joh. Araka uus VOLVO (U-235) 1935. a-l Võsul.
Foto: Rein Veldi kogust. |
|
 |
 |
 |
|
Tõenäoliselt Joh. Araka uus VOLVO (U-435) Rakvere - Rakke liinil 1939./40. a-l.
Foto: Raivo Laasmägi
kogust. |
Joh. Araka VOLVO (U-435) Rakvere - Võsu liinil 1939./40. a-l.
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust. |
Joh. Araka bulldog (U-492?) 1939 Veneveres Jaan Petti maja õuel. Juht Alfred Allikalt.
E. Pettile kuulunud
foto klubi Unic Ida piirkonna arhiivist /via Reigo Vilu/. |
|
UÜ Nool, Rakvere, Lai 27 (22) - Lai 25 (25)
1922. aasta suvitushooajal pidas Rakveres Lai 27 asunud UÜ Nool sõidu- ja veoautodega ühendust "Viru randade ja Rakvere, eriti
Võsu ja Rakvere" vahel. "Automobiilide jaamal" Nool oli 2 kergesõiduautot, 1 300-puudase kandejõuga veoauto ja 1 40-kohaline
raskesõiduauto ehk buss. Masinad olid saadaval tellimussõitudeks, kindel ühendus toimis esialgu vaid Rakvere - Võsu vahel: igal
pühapäeval väljus buss hommikul kell 7:10 Rakvere jaama eest ja õhtul kell 23:00 Võsult. Edasi-tagasi sõit maksis 200 marka,
4-10 aastastele lastele pool sellest ja kuni 4-aastased lapsed reisisid täiesti tasuta.
1924. a-l liin Rakvere - Võsu, buss Ford (reg-nr 12).
1925. a-l pidas Autojaam UÜ Nool ühendust liinidel Rakvere - Võsu ja Rakvere - Venevere, bussideks 11 hj Ford (T44M) ja 12 hj
Rover (T54M). Samal aastal reklaamiti ka liini Rakvere - Roela - Klingebergi, mis võis olla teise nimega Rakvere - Venevere.
16. septembrist 1925 algas ühendus Rakvere linnaliinil Palermo (Maasika tn) - Raudteejaam - Palermo.
14. novembril 1925 teatas J. Pällo (UÜ Nool?), et lõpetab "linna vahel omnibusi sõidu sõitjate puuduse pärast".
15. novembril samal aastal süttis J. Pällo buss Rakvere raudteejaama ees reisijaid oodates põlema, hävis sõiduki esiosa.
1926 pidas J. Pällo ühendust liinidel Rakvere - Viru-Jaagupi - Kulina - Roela - Klingepere, Rakvere - Võsu - Rakvere.
(Virulane 19.09.1925, 14.11.1925, 18.11.1925)
1927. a. kevadel ostis A. Stein J. Pällolt Rakvere - Võsu bussiliini. (Virumaa Teataja 4.05.1927)
OÜ Auto
1924. a-l Jõhvi jaam - Jõhvi alev, Jõhvi - Iisaku, Jõhvi - Toila.
Bussid 2 Fordi (reg-nr 57, 58).
H. Kilgas
1924. a-l Rakvere - Venevere, buss Ford (reg-nr 41).
Ed. Saik, Jõhvi
1925. a-l Jõhvi alev - raudteejaam - Toila, buss 11 hj Ford (T53M).
Leonhard Niggol (Niggul), Uhtna
1925. a-l Koeru - Simuna - Rakke - Paasvere, buss 11 hj Ford (T21M).
A. Stein, Rakvere, Laada 31
1927: Rakvere - Võsu.
1930: Rakvere - Võsu.
1931. a. kevadel Rakvere - Võsu, Rakvere - Viru-Nigula.
1927. a. kevadel ostis A. Stein J. Pällolt Rakvere - Võsu bussiliini, kavatses liinil liikumist alustada 15. mail ühe bussi
ja ühe sõiduautoga (Virumaa Teataja 4.05.1927). Mais 1930 pidas Stein läbirääkimisi Tallinnast moodsa bussi muretsemiseks
ja samal ajal oli üks tema sõidukeist ümber ehitamisel kaasaegsemaks bussiks. Sama aasta jaanilaupäeval läks liinil käiku
uus 25-kohaline sõidusuunas paigutatud ja polsterdatud istmetega buss. (Virulane 10.05.1930, 28.06.1930)
Harald Keimann (koos vennaga)
Alates 1929: Rakvere - Roela - Klingepere (kui seni oli sellel liinil sõitnud ainult üks buss ja Muugani, siis nüüd kavatses
uus liinipidaja Keimann käiku lasta kaks bussi ja pikendada liini Paasvereni).
1930 Rakvere - Venevere, Rakvere - Roela, al. 04.1930 Rakvere - Väike-Maarja - Kiltsi, al. 16.08.1930 Rakvere linnaliin Tartu
tn - Vaksal.
1932 Rakvere - Roela - Simuna, Rakvere - Roela - Rannapungerja.
1936 Rakvere - Rannapungerja, Rakvere - Roela - Muuga - Paasvere - Avinurme (sama aasta kevadest läksid mõlemad üle J. Arakale).
Juunis 1930 sõitis Rakvere - Roela liinile äsja valminud buss, mis oli punast värvi, sõidusuunas istmete, 25 istekoha ja katusel
asuva pakiraamiga. Sõiduki kere ehitati Valgas (Valga Veo- ja Sõiduabinõude Tehases?).
3. augustil 1930 sõitis Keimanni uhiuus, alles eelmisel päeval valminud Rakvere - Venevere liini buss (U-56) ligi 30 pulmalisega
Haljala ja Põdruse külade vahelisel teel kraavi, kui juht püüdis Idavere mõisa allee alguses vastutulnud hobuvankrist valelt poolt
mööduda. Kilgi küla taluperemehe Aleksander Tambiku tütre pulmakülalistest reisijad pääsesid kergemate vigastustega, kuid buss sai
tõsiselt kannatada. Õnnetuse süüdlaseks peeti juhti A. Raudsiku, kes oli alles esimest korda bussiroolis.
16. augustil 1930 avatud Rakvere linnaliin kulges marsruudil raudteejaam - Jaama puiestee - Vaksali tn - Tallinna tn - Laada tn -
turuplats - Lai tn - Tallinna tn - Pikk tn - Kunderi / Tartu tn nurk ning sama teed tagasi, kuid jaama ette läbi Küti tänava. Esimesel
kuul oli kavas sõita hommikul kella kaheksast kuni õhtul poole kuueni iga poole tunni tagant, "peatustega tähtsamatel uulitsa
nurkadel". Ühendust pidas "suur moodne omnibuss", piletid maksid 5, 10 ja 15 senti. Vormis politseinikele oli sõit tasuta. Lisaks
manitses liinipidaja reklaamis: "Rakverlased! Pidage meeles, et Teie kohe algusest omnibusel sõidate, muidu võib see hää asi jälle
sama ruttu kaduda!". Esimene katsetus piirdus küll vaid ühe päevaga, kuna selgus, et buss on linnas sõitmiseks liiga suur. Samuti
polnud reisijaid just ülemäära palju. Liin pandi esialgu seisma ja loodeti väiksema bussiga peagi taas avada.
1936. a. juulis kuulus Mart ja Haraldi Keimannile 23-istmeline buss REO (U-121, registreeritud hiljemalt 26.05.1933).
Võimalik, et Harald Keiman sündis 6.07.1903 (vkj) Valkla mõisas Kuusalu kihelkonnas. 1938. aastaks oli ta eestistanud nime
Kostaluks ja üüris Rakveres Narva 1 väljasõitudeks era-omnibussi.
(Virulane 28.05.1929, 17.04.1930, 21.06.1930, 05.08.1930, 16.08.1930, 19.08.1930; Virumaa Teataja 06.04.1936, 10.06.1938)
Jüri Lellep (1931) / Peeter Lellep (1932)
1931. a. kevadel Jõhvi - Iisaku.
1932 Jõhvi - Iisaku.
1931. a. kevad-suvel pani ettevõtja Lellep Jõhvi - Iisaku liinil käiku uue bussi, mis ehitati Tallinnas
Franz Krulli metallitehases. "Endine "Ford"-buss ajas suitsu sisse ja vajas sageli
kilomeetri-tagant parandamist." (Virumaa Teataja 28.05.1931; Alutaguse Elu 5.05.1931)
1932. a. 21. septembri öösel süttis Iisakus põlema tarvitajateühisuse maja ees seisnud Peeter Lellepi buss. Sõiduk oli valminud
alles eelmisel aastal ja läinud maksma 7270 krooni. Põlengus hävis bussi juhikabiin ja sõitjateruum. Peagi selgus, et bussi oli
süüdanud kohalik kübarategija sooviga kätte maksta bussijuhile suhete katkemise eest. (Virulane 24.09.1932, 27.09.1932)
1936. a. juulis kuulus Narvas elavale Gertrud Lellepile Iisakus asuv buss CHEVROLET (U-162, registreeritud hiljemalt
1.06.1933).
J. Valter, K. Homberg ja J. Voor, Varangu vald, Eisma küla ning Kalvi vald, Viru-Nigula
Eisma kalurid pidasid esmalt liini Eisma - Vainupea - Rakvere. 1935. a. kevadel lisandus liin Rutja - Rakvere.
1935. aasta mais ehitas Kandle sepp Tralman Eisma kaluritele-bussiliinipidajatele
vanast veoautost bussi, mis läks maksma 1800 krooni ja lasti käiku liinil Rakvere - Eisma. Samuti osteti Võsult Türnerilt
2300 krooni eest 20-kohaline buss, mis hakkas sõitma Rutja - Rakvere liinil.
1936. a. juulis kuulus Eisma Kalurite Ühingule Eisma külas buss CHEVROLET (U-315, registreeritud 13.07.1936) ning A. ja
K. Kreemele, O. Lootsmannile jt samuti Eisma külas buss CHEVROLET (U-18, registreeritud hiljemalt 27.04.1933).
1936. a. juulis kuulus Johannes Voorile Viru-Nigulas segaveoautobuss FORDSON (U-8, registreeritud 8.05.1934) ja buss
FEDERAL (U-265, registreeritud 14.05.1936).
1936 liinid Rakvere - Haljala - Eisma, Rakvere - Rutja, Rakvere - Vaeküla - Viru-Nigula.
1938 liinid Rakvere - Eisma ("koduküla bussiliin"), Rakvere - Rutja, Rakvere - Viru-Nigula; 3 bussi ja mitu veoautot.
(Virumaa Teataja 17.05.1935, 19.06.1935)
Aug. Veervald, Varangu vald, Eisma küla, ja Joh. Voor, Kalvi vald, Viru-Nigula
1936. a. juulis kuulus A. Veervaldile, A. Kranfeldtile, O. Hermanile jt Eisma külas buss CHEVROLET (U-143, registreeritud
hiljemalt 31.05.1933).
1938 tõenäoliselt liinid Aseri - Rakvere, Eisma - Rakvere, Rutja - Rakvere.
Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti autobussiliinide ettevõtted August Veervald Varangu vallas Eisma külas ja
Johannes Voor Viru-Nigulas Kalvi vallas 1938. aasta oktoobris, ent samas registreeriti kohe ka Veervaldi ja Voori ettevõtte
tegevuse lõpetamine. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 21/1938, 22/1938)
Johannes Arak, algselt Kiltsi, 1936-1940 Rakvere
1930. aastate II poolel tõusis Rakvere ja Virumaa suurimaks bussiettevõtjaks Johannes Arak.
Alguses tegutses ta Kiltsis, alates 1936. aastast Rakveres.
1931. aasta kevadel avas J. Arak bussiühenduse Kiltsi ja Rakvere vahel (3 korda nädalas, marsruudil Kiltsi, Väike-Maarja, Pandivere,
Raeküla, Kadila, Assamalla, Levala, Tõrma, Rakvere).
1935 sõitsid J. Araka bussid liinidel Rakvere - Väike-Maarja - Kiltsi, Rakvere - Võsu (alates 1935. a-st) ja Rakvere - Viitna
(alates 1935. a-st).
1936. aasta kevadel sai Johannes Arak seoses teedeministeeriumi korralise 5-aastaste liinilepingute sõlmimisega lisaks senisele
kolmele enda kätte veel neli Virumaa liini: Rakvere - Altja - Vergi, Rakvere - Roela - Muuga - Paasvere - Avinurme (varasem
pidaja H. Keimann), Rakvere - Rannapungerja (varasem pidaja H. Keimann) ja Jõhvi - Iisaku - Lohusuu. 1936. a. kevadest oli
J. Araka käes 7 ehk üle poole kokku 12 Virumaa bussiliinist:
*Rakvere - Väike-Maarja - Kiltsi (Rakvere, Tõrma, Tabani, Levala, Assamalla, Kullenga, Aburi, Koonu, Väike-Maarja,
Ebavere, Kiltsi)
*Rakvere - Salatse - Võsu - Käsmu (Rakvere, Arkna, Põdruse, Haljala, Lambasaba, Metsiku, Sagadi asundus, Sagadi,
Võsu, Käsmu)
*Rakvere - Viitna - Vatku (Rakvere, Arkna, Põdruse, Haljala, Tõlkvere, Kärmu, Liiguste, Viitna, Palmse, Ilumäe,
Võhma, Vatku)
*Rakvere - Altja - Vergi
*Rakvere - Roela - Avinurme (Rakvere, Piira, Pajusti, Kehala, Viru-Jaagupi, Voore, Kulina, Roela, Klingepere,
Muuga, Paasvere, Venevere, Kaasiksaare, Avinurme)
*Rakvere - Tudulinna - Rannapungerja (Rakvere, Piira, Pajusti, Kehala, Viru-Jaagupi, Voore, Kulina, Roela,
Rosental, Liivaküla, Palase, Tudu, Oonurme, Kellasaare, Tudulinna, Rannapungerja)
*Jõhvi - Iisaku - Lohusuu
1935. ja 1936. aastal ehitati J. Araka Kiltsi töökojas kaks uut bussi.
1935. aasta juulis valmis 37 iste- ja 18 seisukohaga bussi kere Volvo (U-235) alusele. Sõiduk oli moodsamaid Virumaal,
varustatud raadioaparaadiga ning läks maksma üle 10 000 krooni. 20. juulist 1935 hakkas uus buss ühendust pidama liinil
Rakvere - Võsu. 1936. aastal valminud buss, ilmselt Volvo (U-291) oli 36 iste- ja 18 seisukohaga ning tegi esimese
proovisõidu 26. aprillil 1936 Rakverest Kiltsi ja tagasi. Edaspidi oli buss kavas sõitma panna liinile Rakvere - Võsu,
kuid esialgu jäi lühemaks ajaks sõitma Rakvere - Kiltsi vahet.
1936. a. juulikuu seisuga olid J. Araka nimel registreeritud 9 bussi:
CHEVROLET (U-122, registreeritud 23.05.1936), kaal 1,9 t, asukoht Rakvere Rahvamaja.
CHEVROLET (U-123, registreeritud hiljemalt 31.05.1933), kaal 2,1 t, asukoht Rakvere Rahvamaja.
CHEVROLET (U-124, registreeritud hiljemalt 27.05.1933), kaal 1,8 t, asukoht Kiltsi jaam.
FORD (U-125, registreeritud hiljemalt 31.05.1933), kaal 2,2 t, asukoht Kiltsi jaam.
CHEVROLET (U-166, registreeritud 15.05.1935), kaal 1,8 t, asukoht Rakvere, Laada 31.
REO (U-228, registreeritud 22.06.1936), kaal 3,0 t, asukoht Tudulinna.
VOLVO (U-235, registreeritud 20.07.1935), kaal 3,5 t, asukoht Rakvere.
CHEVROLET (U-284, registreeritud 9.08.1935), kaal 3,0 t, asukoht Jõhvi.
VOLVO (U-291, registreeritud 25.04.1936), kaal 4,3 t, asukoht Kiltsi.
1936. aasta lõpus viis J. Arak oma äritegevuse Kiltsist Rakverre, Tartu tn 21, kus lisaks garaazhidele seadis sisse ka
bussikerede ehitus- ja busside parandustöökoja. Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeris ta oma ettevõte
"Autobuseliinid Johannes Arak, Rakvere, Tartu 21" alles 1938. a. veebruaris.
1938 sõitsid J. Araka bussid liinidel Rakvere - Väike-Maarja - Kiltsi, Rakvere - Venevere - Avinurme (- Laekvere?), Rakvere -
Võsu, Aaspere - Vatku, Rakvere - Vergi (alates 1.06.), Rakvere - Viru-Roela, Rakvere - Viitna - Loksa, Rakvere - Rannapungerja,
Jõhvi - Iisaku (alates 04.06. pikendati Lohusuuni), Jõhvi - Toila (alates 1.06.), Jõhvi - Kuremäe.
1938. aasta kevadel oli töökojas valmimas kaks uut bulldogbussi, üks 38-kohaline, teine 48-kohaline. Neist esimene läks käiku
1938. a. juuli keskel liinil Rakvere - Võsu, teine oli kavas mõnevõrra hiljem sõitma panna liinil Rakvere - Venevere.
1939. aasta 1. aprillist läks J. Araka kätte mitu uut liini, sh varem P. Tulffile kuulunud Simuna - Rakke, Väike-Maarja - Simuna
ja Rakke - Paide, millest viimane oli kavas pikendada kuni Rakvereni ning luua otseühendused Rakvere - Paide ja Rakvere - Rakke
läbi Simuna ja Laekvere. J. Arak ostis P. Tulffilt ka 3 bussi. Samal ajal püüdis ta katseliselt käiku lasta Rakvere linnaliini,
mis aga oktoobriks ei olnud ikka veel teostunud.
1939. a. aprillis oli töökojas valmimas uus suur diiselbuss Renault' alusele ja väiksem (loodetavale linnaliinile) Chevrolet'
alusele. Oodati veel kahe Renault' aluse saabumist, millest üks oli kavas ehitada spetsiaalseks pikamaasõidubussiks.
1939. a. mais sõitsid J. Araka bussid liinidel Rakvere - Kiltsi - Koeru, Rakvere - Kadila - Simuna, Rakvere - Laekvere - Simuna -
Rakke - Paide, Rakvere - Avinurme, Rakvere - Roela, Jõhvi - Iisaku, Rakvere - Viitna - Loksa, Rakvere - Vergi, Jõhvi - Toila,
Rakvere - Rannapungerja - Iisaku (alates 1.06.), Jõhvi - Lohusuu (alates 1.06.), Rakvere - Võsu (alates 15.06.).
1939. a. suvel olid sissetöötamisel ka kaubaveoliinid Rakvere - Kadila - Väike-Maarja - Pikivere - Koeru, Rakvere - Viru-Jaagupi -
Laekvere - Simuna - Rakke ning suvitushooajal 2 korda nädalas Rakvere - Võsu.
(Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 5/1938; Virumaa Teataja 7.05.1931, 22.07.1935, 6.04.1936, 27.04.1936, 14.12.1936, 15.01.1937,
22.04.1938, 13.07.1938, 30.09.1938, 31.03.1939, 3.04.1939, 14.04.1939, 15.05.1939, 26.05.1939, 26.07.1940; Postimees 4.04.1939;
Päevaleht 1.04.1939)
|
N A R V A
|
 |
 |
 |
 |
I. Paapi uus 32-kohaline Federal Narva raekoja ees 1931. a. juunis.
Foto: Uudisleht 06.06.1931 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/ |
I. Paapi Federal (E-20) soomlastega Narvas 1934. aastal.
Foto: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/. |
Buss (Renault?) Narva-Jõesuus 1930. aastatel.
Fotograaf Herman Kalmo.
Foto: Tarvo Puuseppa kogust. |
Narva linnavalitsuse 1937 ostetud ja 1938 Ungern- Sternbergi töökojas
kere saanud Volvo B-20 (E-122).
Foto: Rahvusarhiiv (EAA.2111.1.15325.35) /via Rein Veldi/. |
1922. aasta 5. oktoobrist alustas Narva - Narva-Jõesuu vahelise bussiühenduse pidamist A. F. Laurfeldt ja Ko.
UÜ Nobe, Narva-Jõesuu, Vana 4
1924. a-l Narva-Jõesuu - Auvere jaam - Narva, bussid 3 Fordi (reg-nr 52, 61, 62).
1925. a-l Narva - Narva-Jõesuu - Auvere - Narva, buss 11 hj Ford (T41M).
A. Leppik
1931 liin(id) Narva linnas?
Hans Paap / Imant Paap
1931. a. kevadel pidas ühendust liinil Narva - Skamja.
1931. aasta juuni alguses valmis I. Paapil (enda töökojas?) uus buss, 8,5-meetri pikkune 32-kohaline Federal Narva linnaliinide
tarbeks (Uudisleht 6.06.1931 lk1).
1931. aasta oktoobris sõlmis I. Paap Narva linnavalitsusega 3 aasta pikkuse lepingu linna bussiliinide pidamiseks. Korrapärane
ühendus oli kavas sisse seada sadamate ja jaamade vahel, samuti tööstusrajoonidega.
1932 linnaliinid:
*Peetri pl - Torni pl - Linavabriku värav
*Peetri pl - Kreenholm - Kulgu sadam
*Peetri pl - Kreenholm
*ringliin Vestervalli tn - Raudteejaam - Joala tn - Peetri pl - Posti tn - Valge tn - Ingeri tn - Torni pl -
Uusliin - Linavabrik - Peetri pl
*Peetri plats - Hermanni tn - Vestervalli tn - Kraavi tn - Lai tn - Sepa tn - Surnuaia tn - Siivertsi surnuaed
(pühapäevadel ja pühadel).
1932. aasta mais valmis I. Paapil järjekordne uus buss, mis ehitati Narvas I. Paapi enda kavandite järgi.
1937. a. 8. novembrist võttis Narva linnavalitsus I. Paapilt üle Kalevi - Linavabriku liini (Uus Eesti Narva Uudised 6.11.1937).
1938. a. sügisel võttis Narva linnavalitsus üle I. Paapi käes olnud Kreenholmi liini, mis aga ei olnud juba mõnda aega
käigus olnud. I. Paapile jäi alles vaid Kulgu bussiliin. (Uus Eesti Narva Uudised 13.10.1938)
Seisuga 1.01.1940 kuulus I. Paapile 3 bussi (ERA.1831.1.4998):
CHEVROLET (E-14, 18 istekohta, väljalaskeaasta 1929)
RENAULT (E-6, 21 ik, vla 1933)
FEDERAL (E-20, 33 ik, vla 1936)
Ärimees Hans Paap oli enne I maailmasõda üks Narva esimesi autoomanikke. Tema vanem poeg Imant Paap (11.09.1892 (vkj) Narva - ?)
oli muuhulgas tegev ka Narva tuletõrjes.
Anton Hek ja Jenny Hek (ka Heck), Narva-Jõesuu, Luha 6 - Kodu 6
1931. aasta kevadel sõitsid A. Heki bussid liinil Narva-Jõesuu - Auvere - Jõesuu - Narva. Ühendust pidas 2 25-istmelist bussi
Renault.
1936. aastal pidas A. Hek ühendust Narva ja Narva-Jõesuu vahel (suvel väljusid bussid äripäevadel ja laupäeval iga tunni tagant,
pühapäeval iga 15 minuti tagant).
Anton Hek(1898?-18.07.1936) sündis Peetri vallas Vodava külas, alustas tööd autojuhina,
1923. aastast bussiettevõtja, avades ühenduse Narva-Jõesuu ja Auvere vahel. 1936. aastal kuulus talle 6 bussi ja 2 veoautot
ning talu Peetri vallas. Anton Hek suri ootamatult südamerabandusse 38-aastasena 1936. aasta 18. juuli hommikul, vahetult enne
Narva-Jõesuust väljuva liinibussi rooli istumist. Bussiliine pidas edasi A. Heki lesk Jenny Hek. Kaubandus-tööstuskoja äriregistris
registreeriti Jenny Heki autobussiliini pidamise ettevõte J. Hek asukohaga Narva-Jõesuu, Kodu 6, 1936. aasta septembris. 1937. a.
veebruaris omandas Anton Heki pärandustombu (6 bussi, 2 veoautot, garaazhid ja töökoja sisseseade Narva-Jõesuus) 66 500 krooni
eest Narva linnavalitsus.
(Põhja Kodu 20.07.1936; Uus Eesti Narva Uudised 18.07.1936, 21.07.1936; Uudisleht 21.07.1936; Kaubandus-tööstuskoja Teataja 20/1936)
Narva linnavalitsus
Pärast laevaliini ülevõtmist 1936. aastal otsustas Narva linnavalitsus enda kätte võtta ka bussiliikluse Narva, Narva-Jõesuu
ja Auvere vahel. Selle eesmärkidena toodi välja bussiliikluse parem korraldamine ja linnale tulu teenimine. 9. veebruaril 1937
kinnitas Narva linnavolikogu erakorralisel koosolekul otsuse, mille kohaselt osteti 66 500 krooni eest Anton Heki pärandustombult
6 bussi, 2 veoautot ning garaazhid ja töökoja sisseseade Narva-Jõesuus. Üks kuuest bussist (E-81) oli sel ajal Harjumaa liinipidaja
J. Kruusementi kasutuses. Piletite hinda linnavalitsus tõsta ei kavatsenud, A. Heki endised töötajad
jäid soovi korral tööle samadel tingimustel. Tehingu teostamiseks võttis Narva linnavalitsus Narva Majaomanike Pangalt 70 000
krooni laenu. Bussiliinide ülevõtmine toimus 17. veebruaril 1937. Esialgu peeti 6 bussiga ühendust vaid Narva - Narva-Jõesuu
vahel, Narva-Jõesuu - Auvere oli hooajaline suvitusliin.
1937. a. mais rentis Narva linnavalitsus Tartu uuele linnaliinipidajale
TÜ Rool, V. Rosenberg & Ko kaheks kuuks kaks Renault bussi (E-48 ja E-65) /Rahvusarhiiv
ERA.2536.3.269/.
1937. a. 8. novembrist võttis Narva linnavalitsus I. Paapilt üle Kalevi - Linavabriku liini (Uus Eesti Narva Uudised 6.11.1937).
1937. a. detsembris ostis Narva linnavalitsus kaks uut bussialust: Eesti AS C. Siegelilt
Büssing-NAG 400-T/LD6 (raami nr 66980, mtr nr 69005 LD6) hinnaga 14 000.- krooni ja
B. Sabsay & Ko'lt Volvo B-20 (raami nr 103057, mtr nr 64614) hinnaga 9900.- krooni.
Kerede ehitamise tellimus anti Viljandisse H. Ungern-Sternbergi töökojale (pakkumine
oli küsitud ka Valgast A. Kivi töökojalt) /Rahvusarhiiv ERA.2536.3.270/.
1938. aasta algupoolel jõudis Narva kokku kolm linnavalitsuse poolt Narva ja Narva-Jõesuu vahelisele liinile soetatud uut bussi.
Neist esimene, 30 iste- ja 15 seisukohaga sõiduk saabus Narva 1938. aasta veebruaris. Ilmselt oli tegemist
AS Rotermanni Tehastelt ostetud Opel Blitziga (raami nr BR-8W7965, mtr nr BR-A-7196).
Kaks möödunud aasta detsembris ostetud ja H. Ungern-Sternbergi töökojas ilmselt nn. Tallinna-tüüpi bulldogkered
saanud bussi jõudsid Narva 1. aprillil 1938. Üks buss oli 38 iste- ja 20 seisukohaga, teine 36 iste- ja 20 seisukohaga. Mõlemasse
sai vajadusel asetada lisaistmeid. Aprilli lõpus rentis Narva linnavalitsus kuuks ajaks
Tallinna linnale ühe äsja ostetud diiselmootoriga 39(38?)-kohalise bussi, mis hakkas pärast
rendiperioodi lõppemist pidama ühendust liinil Narva - Narva-Jõesuu.
1938. aasta 12. septembril avas linnavalitsus liini Narva - Türsamäe.
1938. aasta 13. oktoobril sõlmitud lepinguga võttis Narva linnavalitsus üle I. Paapi käes olnud Kreenholmi liini, mis aga ei olnud
juba mõnda aega käigus olnud (Uus Eesti Narva Uudised 13.10.1938).
1939. a. kevadel kavatses Narva linnavalitsus kavandatava uue Kadastiku-Paemurru linnalini tarbeks soetada kaks uut bussi, millest
üks telliti taas Viljandist H. Ungern-Sternbergi töökojast ja teine sooviti ehitada
Narvas kohapeal.
1939. aastal peeti ühendust järgmistel Narva linnavalitsuse bussiliinidel: Narva Kalevivabrik - Peetri plats ja Peetri plats -
Kreenholm; Narva - Narva-Jõesuu; Narva-Jõesuu - Auvere; Narva - Türsamäe.
Seisuga 1.01.1940 kuulus Narva linnavalitsusele kokku 9 bussi (ERA.1831.1.4998):
RENAULT (E-65, 24 istekohta, väljalaskeaasta 1929)
REO (E-81, 35 ik, vla 1930)
REO (E-19, 35 ik, vla 1933)
REO (E-79, 35 ik, vla 1935)
VOLVO (E-122, 38 ik, vla 1937)
BÜSSING-NAG (E-123, 39 ik, vla 1937, diisel)
BÜSSING-NAG (E-150, 41 ik, vla 1939, diisel)
OPEL BLITZ (E-121, 30 ik, vla 1938)
OPEL BLITZ (E-149, 33 ik, vla 1938)
Ilmselt viidi suurem osa Narva linnavalitsuse busse 1941. aasta augustis Venemaale. Taganevad punavõimud hävitasid ajalehe Eesti
Sõna andmeil mitu ja ajalehe Põhja Kodu andmeil ühe linnavalitsuse bussi. Eesti Sõna 15.08.1942: "...Kooli platsile kuhjati kokku
linna moodsad omnibused ja pisteti neile tuli otsa. Hävingut täiendasid sõidukite sisemusse visatud käsigranaadid...". Põhja
Kodu 18.08.1942: "...Kooliplatsil purustatakse käsigranaatidega üks linna omnibus, mida ei suudetud enam kaasa võtta...".
(Põhja Kodu 10.02.1937, 19.02.1937, 21.02.1938, 1.04.1938, 8.03.1939, 18.08.1942; Uus Eesti Narva Uudised 20.02.1939, 7.03.1939;
Eesti Sõna 15.08.1942; Rahvusarhiiv (ERA.2536.3.269, ERA.2536.3.270) jm)
|
K U R E S S A A R E / S A A R E M A A
|
 |
 |
 |
 |
Kuressaare-Kihelkonna liini pidaja Jakob Minnuse FORD (T66M) 1926. aastal.
Fotod: Rahvusarhiiv ERA-1354.1.892 (via Rein Veldi). |
Vasakul: Kaks INTERNATIONALi Kuressaares. Vasakul arvatavasti S-60, paremal Kihelkonna liini
buss. Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust.
Paremal: Mihkelsi INTERNATIONAL Kuressaare lossi ees. Foto: unustatudvana.saaremaa.ee |
 |
 |
 |
 |
Bussid Kuressaares 1937. aastal. Esimene INTERNATIONAL (S-60) Kuressaare - Mustjala
liinil; teine INTERNATIONAL (S-111?) Kuressaare - Torgu liinil.
Fotod: Eero Olanderi kogust. |
INTERNATIONAL (S-112).
Foto: Eero Olanderi kogust. |
 |
 |
 |
 |
Kuressaare - Kuivaste liini buss.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
Valmib uus INTERNATIONAL.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
REO ehitamine.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
Eesti suurimaid sõjaeelseid busse, 55-kohaline REO (S-100) 1938. aastal. Buss hävis tulekahjus Kuivastus
9. novembril 1939.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
 |
 |
 |
 |
VOLVO (S-63) 1937. aastal.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
VOLVO (S-63) 1939. aastal.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
1939. a. kevad Saaremaal.
Foto: Kaido Mäe kogust. |
REO (S-181) 1940. aastal pärast avariid (väidetavalt Kangruseljal).
Foto: Eero Olanderi kogust. |
 |
 |
 |
 |
REO (S-181) 1940. aastal pärast avariid (väidetavalt Kangruseljal).
Fotod: Eero Olanderi kogust. |
VOLVO (S-20) pärast 10. oktoobril 1940 toimunud avariid.
Fotod: Eero Olanderi kogust. |
9. jaanuaril 1940 põrkas Kuressaare-Kuivastu liinil sõitnud buss nr S-181 Kuressaare-Kuivastu maanteel Laimjala lähedal kokku veoautoga, mille tagajärjel purunes
bussi vasakpoolne esiosa (Meie Maa 10.01.1940, lk 1). Ülalolevad S-181 avarii fotod pole ilmselt tehtud jaanuaris.
Ajalehe Tartu Kommunist (11.10.1940 lk 5) andmetel toimus 10. oktoobril 1940 kella nelja ajal pärastlõunal raske avarii Kuressaare-Kihelkonna
maanteel 23 km kaugusel Kuressaarest, kui põrkasid kokku bussid S-20 ja S-190. Raskelt sai vigastada neli reisijat.
|
Saaremaa bussiettevõte OÜ Ühendus.
Liinipidajate ja Transpordi Osaühing Ühendus oli Saaremaa transpordiettevõte, mis asutati 1937. a. kevadel, kui reorganiseeriti
1935. a-l asutatud 10 000.- krooni suuruse osakapitaliga Saaremaa Autobuseliinipidajate Ühing Adfeldt, Hannus, Johannes ja Teern.
OÜ Ühenduse asutajateks olid Heimar Adfeldt, Mihkel Hannus (Annus), Hans Johannes, A. Mihkels ja Eduard Teern. Põhikapital oli
50 000.- krooni, mis jagunes 50 osakuks a 1000.- kr.
OÜ Ühendusele kuulus sõjaeelse Eesti tõenäoliselt kõige suurem buss, A. Mihkelsi 1935. aastal ostetud ja märtsis 1936 üle jää
Saaremaale toodud 53-/55-kohaline REO (S-100). See hiiglane hävis aga 1939. aasta 9. novembri õhtul Kuivastu sadamas Saare
maavalitsuse garaazhis puhkenud tulekahjus. Ühendus hoidis selles garaazhis kahte bussi: 55-kohalist REOd ja eri andmetel
kas 39- või 44-kohalist Volvot (S-20). Viimane suudeti põlevast hoonest päästa. Hävinud REO väärtuseks hinnati 18 000.- krooni,
buss oli kindlustamata. Väiksema, kuid uuema Volvo väärtus oli 23 000.- krooni. Meie Maa pidas põlengu võimalikuks põhjuseks
lühiühendusest tekkinud sädet mootoris. Uus Eesti teatel puhkes aga tulekahju hetkel, kui bussijuht Eduard Kivi valas bensiini
ühest paagist teise ja kütust sattus elektrilise töölambi traadile. Ed. Kivi sai kustutustööde käigus kätele raskeid põletushaavu.
/Meie Maa 28.05.1937 lk1, 10.11.1939 lk 1; Uus Eesti 10.11.1939 lk 8/
8.03.1939 teatas Meie Maa (ja 10.03.1939 ka Päevaleht), et OÜ Ühendus on ostnud kaks uut bussialust, millest üks kavatseti
ehitada kinniseks kaubaveosõidukiks ja teine, diiselmootoriga Scania-Vabis, koguni 60 istekohaga bussiks Kuressaare - Kuivastu
liinile (ent jaanuaris 1940 oli Ühenduse ainsaks diiselbussiks 39 istekohaga Volvo).
1939. aastal oli Ühendusel 11 bussi ja 1.01.1940 12 bussi, neist 5 Internationali, 3 Reod ja 4 Volvot (ERA.1831.1.4998):
INTERNATIONAL, 27 istekohta, väljalaskeaasta 1927
INTERNATIONAL, 23 ik, vla 1928
INTERNATIONAL, 28 ik, vla 1928
INTERNATIONAL, 33 ik, vla 1935
INTERNATIONAL, 33 ik, vla 1935
REO, 30 ik, vla 1930
REO, 48 ik, vla 1935
REO, 44 ik, vla 1937
VOLVO, 39 ik, vla 1937
VOLVO, 44 ik, vla 1938
VOLVO, 44 ik, vla 1938
VOLVO, 39 ik, vla 1939, diisel
Enne liitumist tegutsesid Saaremaa bussiliinipidajad eraldi.
A. Mihkels, Orissaare
1931. a. kevadel Kuressaare - Kuivastu.
15. juunist 1931 avas A. Mihkels koostöös Läänemaa liinipidaja O. Einbergiga igapäevase suvise
otseühenduse liinil Kuressaare - Tallinn. A. Mihkelsi buss sõitis Kuressaarest Kuivastusse, reisijad toimetati laevaga üle väina
ja sõitsid O. Einbergi bussiga Virtsust edasi Tallinna ning ümberpöördult. Kuressaarest väljus buss kell 17:00 ja Tallinnasse
jõudsid sõitjad kell 00:30. Tallinnast Veneturult väljus buss kell 15:30 (kell 15:00 oli Tallinna sadamas vastas Helsingist
saabuval laeval) ja Kuressaarde jõudsid sõitjad kell 22:30. Sõiduhind oli 8 krooni pluss laevapilet 1 kroon I klassis või 70
senti II klassis. /Meie Maa 21.05.1931, 02.06.1931, 13.06.1931; Päevaleht 14.06.1931/
1934 Kuressaare - Kuivastu.
1935. aastal soetas A. Mihkels Kuressaare - Kuivastu liinile uue, sõjaeelse Eesti ilmselt kõige suurema bussi - 53-/55-kohalise
REO (S-100). Bussi kere valmis Tallinnas 1935. a. detsembris, buss toodi Virtsu, kuid selle üle Suure väina toimetamisel tekkisid
raskused. Aurik Rudolf oli bussi jaoks liiga kitsas, Gustav keeldus sõidukit peale võtmast ja lisaks polnud ka jääolud sel talvel
piisavalt soodsad. Viimaks sõitis bussijuht Kurikjan 7. märtsil 1936 ligi 7 tonni kaaluva bussiga väidetavalt omal riisikol siiski
üle jää Kuivastusse. /Meie Maa 13.09.1935, 1.11.1935, 25.11.1935, 20.12.1935, 23.12.1935, 9.03.1936, 13.03.1936; Vaba Maa
10.03.1936; Maa Hääl 11.03.1936/
M. Hannus, Kihelkonna
1931. a. kevadel Kihelkonna - Kuressaare, Kuressaare - Tiirimetsa - Koimla - Lümanda - Kihelkonna.
1934 Kuressaare - Kihelkonna.
1935. a. juunis enne suvistepühi saabus Saaremaale M. Hannuse uus Kuressaare - Kihelkonna liini buss /Meie Maa 12.06.1935/.
L. Adfeldt
1934 Kuressaare - Torgu.
1935. a. juunis enne suvistepühi saabus Saaremaale L. Adfeldti uus Kuressaare - Torgu liini buss /Meie Maa 12.06.1935/.
H. Johannes, Leisi
1931. a. kevadel Kuressaare - Leisi. /H. Johanson?/
1934 Kuressaare - Leisi.
Jakob Minnus
1926 Kuressaare - Kihelkonna (Ford T66M).
1927 Kuressaare - Kihelkonna (Ford T43M).
1931. a. kevadel Saulepi - Varbla - Kõmsi - Lihula, Pärnu - Lihula.
J. Kirs
1931. a. kevadel Kuressaare - Mustjala - Võhma.
A. Minnus (vt ka A. Minnus - Pärnumaa)
1931. a. kevadel Kuressaare - Abruka - Torgu.
Heimar Adfeldt (18.05.1904(vkj)-17.05.1943) oli 1935.(?) aastal asutatud täisühingu
H. Adfeldt ja Ko kaasomanik (koos Liisa Adfeldti ja Vassili Leineriga), millele kuulus Kuressaares esmalt jahuveski ja hiljem
ka toiduainetekauplus ja pagari-kondiitriäri; arreteeriti 1. juulil 1941 ja küüditati Siberisse, hukkus Nõukogude võimu
repressioonide ohvrina vangilaagris.
Mihkel Hannus (18.02.1879-10.01.1942) sündis Saaremaal Lümanda vallas Atla külas,
õppis Kaarma seminaris ja Kuressaare merekoolis, sõitis kaptenina merd, osales Vene-Jaapani sõjas. Naasis kodumaale ja tegutses
uppunud varanduste päästmise ja sadamate ehituse alal, 1915 ehitas sadamaid Valge mere ääres, 1918 oli Kihelkonna vallavanem.
Hiljem hakkas pidama bussiühendust Kuressaare ja Kihelkonna vahel, 1937. aastast OÜ Ühendus juhatuse esimees ja peadirektor,
oli tegev ka laevanduse alal, pidas talu, oli üks merekaitseliidu Kihelkonna divisjoni pealikest, Isamaaliidu kohaliku osakonna
abiesimees, Kihelkonna Ühispanga nõukogu esimees, Tuletõrje Ühingu auliige. /Meie Maa 17.02.1939 lk 3/ Mihkel Hannus küüditati
koos perega Siberisse 14. juunil 1941. Kotkarisiti kavaler Mihkel Hannus mõrvati Nõukogude võimude poolt, tema abikaasa
Pauliine-Johanna Hannus (15.04.1873-24.12.1943) hukkus Nõukogude võimu repressioonide ohvrina vangilaagris, pojad Albert-Arnold
ja Rudolf-Hermann põgenesid 1946 Eestisse ja saadeti uuesti Siberisse (vabanesid 1958) ning tütar Asta-Elfriede põgenes Eestisse
1950 ja saadeti samuti uuesti Siberisse (vabanes 1958).
Hans Johannes (2.01.1876-6.05.1944), OÜ Ühenduse direktor, Isamaaliidu liige ja
saeveskite omanik, küüditati Siberisse, hukkus Nõukogude võimu repressioonide ohvrina vangilaagris.
Aleksander Mihkels (15.05.1887-28.03.1944), OÜ Ühenduse direktor, küüditati Siberisse,
vabanes 1943, suri 1944.
/www.okupatsioon.ee jm/
|
H I I U M A A
|
 |
 |
 |
|
M. Leufeldti RENAULT Heltermaa-Keina-Emmaste liinil ja FORD T Heltermaa-Kärdla liinil.
Fotod: Rahvusarhiiv ERA.1354.1.1199 /via Rein Veldi/ |
|
G. Günter
1924. a-l Kärdla - Heltermaa, Kärdla - Kõrgesaar; bussid 2 Fordi (reg-nr T8M ja T9M).
Dorothea Stackelberg ja Keina postijaama pidaja Erich Kursell
1923. a-l Heltermaa - Käina - Emmaste ja Heltermaa - Kärdla; buss Ford (reg-nr T4M).
1924. a-l Heltermaa - Käina - Emmaste; buss Ford (reg-nr T38M).
Müüsid 31. mail 1924 bussi ja liinipidamisõiguse Martin Leufeldtile.
Eduard Klauren, Läänemaa
1932-1937 Emmaste - Heltermaa.
Kaks bussi, 1937. a. märtsis INTERNATIONALid (L-55 ja L-116). 1937 läks liin M. Leufeldtile, kes ostis ka mõlemad bussid.
Martin Leufeldt -> 1939 Martin Leivalt, Heltermaa, Suuremõisa
M. Leufeldt avas esimese liini Emmaste ja Heltermaa vahel 1922. aastal, veel enne, kui hakkas kehtima teedeministeeriumi
määrus bussiliikluse kohta väljaspool linnade piire. Liini sai ta pidada kuni uue määruse kehtima hakkamiseni, sest tema
poolt kasutatud bussilaadne auto ei vastanud määruses kehtestatud nõuetele. Liin anti 1923. ja 1924. a-l üheaastaste
lepingutega D. Stackelbergile.
31. mail 1924 ostis M. Leufeldt D. Stackelbergilt Fordi bussi koos üheaastase liinipidamise õigusega Emmaste-Heltermaa vahel
(01.04.1924-01.04.1925). Tehingu hind oli 200 000 Eesti marka. Leufeldt tasus kohe 50 000, teise 50 000 pidi ta maksma D.
Stackelbergi võla katteks Hans Vinnalile ning ülejäänud osa kohustus tasuma Stackelbergile kahe aasta jooksul intressiga 1%
kuus USA dollari kursi järgi.
1924. a-l Emmaste - Keina - Heltermaa, buss 11 hj Ford (reg-nr T38M).
1925. a-l Emmaste - Keina - Heltermaa, buss 11 hj Ford (reg-nr T4M).
1926-1929 kolmeaastased lepingud: Emmaste - Keina - Heltermaa (Renault) ja Heltermaa-Kärdla (Ford). Bussid: uus Renault OS (18
istekohta) ja Ford (12 iste- ja 4 seisukohta). Reg-numbrid 1926 Renault T60M, Ford T59M; 1927 Renault T25M, Ford T26M.
1929-1932 kolmeaastased lepingud: Emmaste - Keina - Heltermaa (marsruudil Emmaste, Harju-Valgu, Jausa, Keina, Vaemla, Joele,
Suuremõisa, Heltermaa) ja Heltermaa - Kärdla - Kõrgessaare/Luide (marsruudil Heltermaa, Suuremõisa, Hellamaa, Partsi, Palade,
Kärdla, Risti-Ridaste, Reigi, Kõrgessaare, Luide). Bussid L-41 (Ford või Renault, liinil Emmaste-Keina-Heltermaa), L-43
(alguses Ford või Renault ja hiljem REO, liinil Heltermaa-Kärdla) ning üks tagavaraauto (mark teadmata).
1932. a. kevadel ei olnud teedeministeerium enam nõus mõlemat liini Leufeldtile andma, pakkudes talle vaid Heltermaa-Kärdla
liini. Põhjuseks oli lepinguperioodi jooksul teedeministeeriumi inspektorite poolt erinevate rikkumiste eest tehtud kolm
ametlikku hoiatust, lisaks veel hulk suulisi. Ka oli reisijatelt Lääne maavalitsusele tulnud hulgaliselt kaebusi. Leufeldt
võttis seepeale bussid L-41 ja L-43 arvelt maha, kuid lõpuks siiski nõustus ühe liiniga.
1932-1935 üheaastased lepingud Heltermaa - Kärdla - Luidja (Luide).
Emmaste-Heltermaa liiniõigused sai 1932. a-l Eduard Klauren Läänemaalt, kes pidas kahe bussiga seda liini järgmised viis
aastat.
1937. a. märtsis sai M. Leufeldt Emmaste-Heltermaa liini ja kahe vana bussi (mõlemad INTERNATIONALid (L-55 ja L-116) ostmise
suhtes Klaureniga kokkuleppele ning ka teedeministeerium oli nõus selle liini jälle Leufeldtile andma.
1937-1940 Heltermaa - Kärdla - Luidja (Luide) ja Emmaste - Keina - Heltermaa.
1.01.1940 kuulus M. Leivaltile viis segaveoautobussi (ERA.1831.1.4998):
FORD, 18 istekohta, väljalaskeaasta 1931, asukoht Pühalepa vald (L-128)
INTERNATIONAL, 20 ik, vla 1928, asukoht Pühalepa vald
INTERNATIONAL, 24 ik, vla 1932, asukoht Pühalepa vald
REO, 22 ik, vla 1930, asukoht Emmaste vald (L-84)
REO, 29 ik, vla 1939, asukoht Pühalepa vald
1940 augustis vahetult enne natsionaliseerimist oli M. Leivaltil kuus autobussi.
/Rein Veldi; Rahvusarhiiv ERA.1354.1.1199, ERA.1831.1.4998; jm/
|
H A A P S A L U / L Ä Ä N E M A A
|
 |
 |
 |
 |
R. Altbergi bussid FORD (L-103) Haapsalu-Lihula ja FORD (L-90) Haapsalu-Spithami(?)
liinil ning sõiduauto RENAULT (L-38) umbes aastail 1929-33.
Fotod: Rein Veldi kogust. |
Endine R. Altbergi REO (L-151) OÜ Mootori käes (Nr 107) 1939. a-l.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
 |
|
|
|
R. Altbergi veoauto FORD BB (L-102).
Foto: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/. |
|
|
|
Rudolf Altberg, Haapsalu
1930. a-l Haapsalu - Lihula.
1931. a. kevadel Haapsalu - Lihula (marsruudil Haapsalu, Ridala, Aruküla, Laiküla, Lihula).
1934. a-l Haapsalu - Lihula, Haapsalu - Spithami.
1934. aastal võis Rudolf Altbergi veoärist tellida nii sõidu- ja veoautosid kui busse. 1937/39 müüs R. Altberg oma 3 bussi
(34-kohaline VOLVO L-108?, 30-kohaline REO L-151, 24-kohaline FORDSON L-103?) OÜ-le Mootor ja
tõenäoliselt läksid Mootorile üle ka R. Altbergi bussiliinid.
Rudolf Altberg (21.06.1906-6.01.1982) oli pärast bussiärist lahkumist 1939.(?) aastast
jahuveski Rudolf Altberg & Ko omanik Karusel. Põgenes 1944 Rootsi, sealt läks hiljem Kanadasse, kus rajas laevavintside töökoja
Altberg Machine Company, testamendiga pärandas umbes 350 aakrit maid looduskaitsealale (Altberg Wildlife Sanctuary Nature Reserve).
(http://www.eesti.ca; Kaubandus-tööstuskoja
Teataja 1/1940)
Kloostri Majandusühisus, Kloostri
1925. a-l Vasalemma - Risti, buss 11 hj Chevrolet (T63M).
Joh. Rätsep, Vigala (Lihula)
1924. a-l Vigala - Tiinuse - Loodna - Risti, buss Ford (reg-nr 13).
1925. a-l Risti - Tiinuse - Vigala, buss 11 hj Ford (T23M).
A. Einberg, Risti postijaama pidaja
1924. ja 1925. a-l Risti - Lihula.
1924. a-l 2 Fordi (reg-nr 48 ja 49); 1925. a-l 11 hj Ford (T37M) ja 16 hj Garford (T38M).
O. Einberg
1931. a. kevadel Risti - Vigala, Risti - Lihula.
15. juunist 1931 avas O. Einberg koostöös Saaremaa liinipidaja A. Mihkelsiga igapäevase suvise
otseühenduse liinil Kuressaare - Tallinn. A. Mihkelsi buss sõitis Kuressaarest Kuivastusse, reisijad toimetati laevaga üle väina
ja sõitsid O. Einbergi bussiga Virtsust edasi Tallinna ning ümberpöördult. Kuressaarest väljus buss kell 17:00 ja Tallinnasse
jõudsid sõitjad kell 00:30. Tallinnast Veneturult väljus buss kell 15:30 (kell 15:00 oli Tallinna sadamas vastas Helsingist
saabuval laeval) ja Kuressaarde jõudsid sõitjad kell 22:30. Sõiduhind oli 8 krooni pluss laevapilet 1 kroon I klassis või 70
senti II klassis.
1932. a-l oli üks liine Kuressaare - Tallinn.
1935 ostis O. Einbergi 3 bussi (26-kohaline GMC, 20-kohaline GMC ja ?) OÜ Mootor.
(Meie Maa 21.05.1931, 02.06.1931, 13.06.1931; Päevaleht 14.06.1931 jm)
Eduard Klauren
1931. a. kevadel Virtsu - Lihula.
1932-1937 Emmaste - Heltermaa (Hiiumaa).
1932. aastal sai E. Klauren Hiiumaa Emmaste - Heltermaa liinipidamise õiguse. Ta loobus Lihula - Virtsu liinist ja pidas
Emmaste - Heltermaa liini järgmised viis aastat. 1937. a. märtsis läks liin üle M. Leufeldtile, kes ostis Klaurenilt ka kaks
INTERNATIONAL bussi (L-55 ja L-116).
/Rein Veldi; Rahvusarhiiv ERA.1354.1.1199/
J. Minnus (Pärnumaa, Läänemaa või Saaremaa?)
1927 Kuressaare - Kihelkonna.
1931. a. kevadel Saulepi - Varbla - Kõmsi - Lihula, Pärnu - Lihula.
R. Altley
1931. a. kevadel Haapsalu - Spithami.
|
V A L G A M A A / T Õ R V A
|
 |
 |
|
|
Sõjaväe sanitaarautost ümber ehitatud P. Lutti Rover (T3M) Puka - Tõrva - Taagepera liinil 1923.
Foto: Aare-Vello Mikkelsaare kogust /via Arnold Unt/. |
P. Lutti sõiduplaan 1923. a-st.
Rahvusarhiiv ERA-1354.1.675 (via Rein Veldi). |
|
|
1935. a. kevadel lasi liinipidaja Tõrva - Puka ja Tõrva - Valga liinidel käiku uued, tõenäoliselt Valgamaa esimesed bulldogbussid,
milles oli 32-35 istekohta (Lõuna Eesti 5.04.1935).
Valgamaa Liinipidajate Ühing Daniel Ziukmann ja Jaan Villemson (39)
D. Ziukmann ja Käärik
1924. a-l Puka - Pikasilla - Tõrva, buss Ford (reg-nr 27).
Daniel Ziukmann, Tõrva, Pikk 6 (25-29)
1925. a-l Puka - Pikasilla - Tõrva, buss 11 hj Ford (T8M).
1929. a. juunis oli D. Ziukmannil Valga maavalitsuses registreeritud 2 bussi FORD (R-43, mootor nr 13774864) ja FORD
(R-49, mootor nr 7159262).
1931. a. kevadel Tõrva - Puka.
Jaan Villemson, Tõrva, Madise 2 (29)
1929. a. juunis oli J. Villemsonil Valga maavalitsuses registreeritud 2 bussi FORD (R-37, mootor nr 7142035) ja CHEVROLET
(R-58, mootor nr 327773).
1931. a. kevadel Valga - Tõrva, Valga - Tõrva - Tsoorumõisa.
Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti Tõrva autobussiliini pidamise ettevõtte "Valgamaa Autobuse Liinipidajate
Ühing, D. Ziukmann ja J. Villemson" lõpetamine 1940. aasta juunis. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 14-15/1940)
1.01.1940 kuulus D. Ziukmannile 2 bussi (ERA.1831.1.4997):
MORRIS (R-66), 30 istekohta, väljalaskeaasta 1934
VOLVO (R-117), 36 ik, vla 1937
1.01.1940 kuulus J. Villemsonile 2 bussi (ERA.1831.1.4997):
REO (R-14), 37 ik, vla 1935
VOLVO (R-125), 39 ik, vla 1937
Daniel Ziukmann (Ziukman) (7.01.1876-17.08.1942) sündis Tartumaal Meeksi
vallas, tegeles bussiliinide pidamisega hiljemalt 1924. aastast, oli Tõrvas majaomanik. D. Ziukmann arreteeriti 14. juunil
1941, mõisteti surmaotsus Kaitseliitu kuulumise ja "nõukogudevastase häälestatuse" eest, mõrvati Nõukogude võimude poolt
Sverdlovski oblastis Sevurallagis. (www.okupatsioon.ee)
P. Lutt
1923. a. Puka - Tõrva - Taagepera.
Herman Kukk, Leebiku "Vahva"
1924. a-l Tõrva - Leebiku - Puka, buss Ford (reg-nr 40).
1925. a-l Puka - Leebiku - Tõrva, buss 11 hj Ford (T13M).
J. Kaarna
1924. a-l Pritsu - Otepää, bussideks 2 Fordi (reg-nr 14, 15)
AÜ Säde (Valga või Viljandi?)
1924. a-l Valga - Tõrva - Kärstna - Paistu - Viljandi; bussid 2 Fordi (reg-nr 30, 31).
M. Kerstna, Otepää
1925. a-l Pritsu - Otepää, buss 16 hj Fiat (T22M)
J. Vaher, Otepää - vt Tartumaa
|
V Õ R U / V Õ R U M A A
|
 |
 |
 |
|
Võru FORD T (T4M) liinil Turg - Jüri tänav - vaksal 1924. a-l, liinipidaja Johannes Piip.
Foto: Eero Olanderi kogust. |
Bussid Võrus 1931. a-l. Tagant: Whippet O-87, Ford O-45, Stewart O-70, Chevrolet, Willys O-92, Chevrolet O-81
(vt Mikkelsaar lk 52).
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust. |
Paul Kirotoski CHEVROLET liinil Räpina - Leevi - Võru 1928. a-l Leevi apteegi ees.
Foto: Aare-Vello Mikkelsaare kogust /via Arnold Unt/. |
|
 |
 |
 |
 |
Jaan Tulffi 1930. a-l soetatud WHIPPET (O-87) enne ümberehitust liinil Võru - Mõniste.
Foto: Ella Tulffi kogust /via Arnold Unt/. |
Jaan Tulffi WHIPPET uue nr-ga (O-2.) pärast ümberehitust 1930. II poolel Võru - Mõniste liinil.
Foto: Arnold Undi kogust. |
Jaan Tulffi 1935. a-l soetatud STUDEBAKER (O-110) enne ümberehitust liinil Võru - Mõniste.
Foto: Ella Tulffi kogust /via Arnold Unt/. |
Tõenäoliselt Mõniste ja arvatavasti Jaan Tulffi VOLVO (O-210).
Foto: Arnold Undi kogust. |
 |
 |
|
|
Vasakul: R. Lehtmetsa ja V. Daiberi STEWART Võru - Kanepi - Halliste liinil u. 1930-32.
Foto: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/.
Paremal: Sama STEWART (uue nr-ga O-45) Võru - Kanepi liinil pärast avariid 29. detsembril 1934.
Foto: Heiki Muda kogust. |
|
|
Valter Rosenberg - vt TÜ ROOL / V. ROSENBERG & KO / V. ROSENBERG
August Kasak / P. Kunnus ja Ko - vt AUGUST KASAK / P. KUNNUS JA KO
Richard Lehtmets ja Voldemar Daiber, Kanepi vald, Erastvere
1931. a. kevadel Võru - Kanepi - Ridala, Võru - Kaagvere, Võru - Antsla - Urvaste.
1935. aasta detsembris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris Kanepi vallas Erastveres asunud 1000.- kroonise
osakapitaliga täisühing autobussiliin Voldemar Daiber ja Richard Lehtmets, mõlemad olid ka ühingu täisosanikeks.
(Kaubandus-tööstuskoja Teataja 1/1936)
R. Lehtmets lasi 1939. aasta mai alguses liinil Võru - Kanepi käiku uue, äsja valminud autobussi.
26.01.1940 kuulus R. Lehtmetsale 30(?) istekohaga buss VOLVO (väljalaskeaasta 1939) ning R. Lehtmetsale ja V. Daiberile
ühiselt 17 istekohaga STEWART (vla 1930) (ERA.1831.1.4997).
Jaan Tulff 1930?-1940, Võru, Liiva 2
Rõngust pärit Jaan Tulff töötas enne iseseisva transpordiäri rajamist Tartus Davet Simmi juures
bussijuhina. 1930. a-l soetas ta 16-kohalise bussi WHIPPET (O-87), millega hakkas pidama ühendust liinil Võru - Mõniste. 1932 ehitati
bussi kere ümber (18-kohaliseks). 1935 ostis ta uue bussi STUDEBAKER (O-110), mille kere hiljem samuti ümber ehitati, ning 1937 bussi
Volvo (O-210, 1941 ER 91-02). Jaan Tulffi lese Ella Tulffi mälestuste järgi lahutati üks neist bussidest sõja ajal osadeks ja sakslased
seda ei rekvireerinud. Ent hiljem (14. augustil 1944?) hävisid bussi mootor ja istmed Petseri tänava hoiukohas puhkenud tulekahjus,
säilinud shassii müüdi aga maha.
Liin 1930-1940: Võru - Mõniste (raudteejaam).
Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti Jaan Tulffi Võru-Mõniste bussiliini ettevõte asukohaga Võru, Liiva 2, alles
1938. aasta oktoobris. (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 21/1938)
26.01.1940 kuulus J. Tulffile 2 bussi (ERA.1831.1.4997):
STUDEBAKER, 28 istekohta, väljalaskeaasta 1934
VOLVO, 28 ik, vla 1937
J. Keerd, Võru, Maleva 36
1940. aasta jaanuaris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris kaks "autobussiettevõtet reisijate veoks" Võrumaal ja
Petserimaal: J. Keerd, Võru, Maleva 36, ja J. Keerd, Petseri, Tartu 22, mõlema ettevõtte äripidajaks oli Julie Keerd.
(Kaubandus-tööstuskoja Teataja 4/1940)
Paul Kirotosk / A. Kirotosk?
Paul Kirotosk oli Räpina Ristipalu hauasammaste töökoja omanik.
1928. a-l Räpina - Leevi - Võru.
1931. a. kevadel Võru - Võõpsu.
Johannes Piip, Võru, Katariina 8
1924. a-l Võru linn - Võru jaam, Võru linn - Kasaritsa; bussid 3 Fordi (reg-nr 3, 4, 5).
1925. a-l Võru linn - Võru raudteejaam, Võru linn - Kasaritsa; kolm 11 hj Ford-bussi (T1M, T2M, T3M).
Jaan Purs, Põlva, Võru postijaama pidaja
1925. a-l Võru - Põlva, buss 11 hj Ford (T40M).
1925. aastal kuulus 11 hj Ford buss (T64M) Võrumaal Koiola vallas Evaste külas elanud Jaan Sandrale, kellel oli õigus teha
bussiga juhuslikke sõite Võru maakonnas (st tal polnud kindlat bussiliini).
NB! Võrumaa bussidest ja liinipidajatest vt Aare-Vello Mikkelsaar, Võrumaa auto ajalugu fotodes 1900-1950, Futin, 2006.
|
P E T S E R I
|
K. Piirisild
1924. a-l Petseri jaam - Laura, buss Ford (reg-nr 37).
A. Suija
1924. a-l Petseri linn - Petseri jaam, Petseri linn - Laura; buss Ford (reg-nr 54).
Ludvig Kolt, Petseri, Turuplats 14
1925. a-l Petseri linn - raudteejaam - Laura, buss 11 hj Ford (T39M).
Valter Rosenberg - vt TÜ ROOL / V. ROSENBERG & KO / V. ROSENBERG
J. Keerd, Petseri, Tartu 22
1940. aasta jaanuaris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris kaks "autobussiettevõtet reisijate veoks" Võrumaal ja
Petserimaal: J. Keerd, Võru, Maleva 36, ja J. Keerd, Petseri, Tartu 22, mõlema ettevõtte äripidajaks oli Julie Keerd.
(Kaubandus-tööstuskoja Teataja 4/1940)
|
M U U D
|
Lisaks liinipidajatele kuulus busse ka muudele transpordiettevõtjatele, ettevõtetele (nt AS Esimene Eesti Põlevkivitööstus,
Lennuliinide AS Ago), ühingutele (NMKÜ, Eesti Aeroklubi), kaitseväele.
Seisuga 1.01.1940 oli Tartu linnas registreeritud 4 eraveoautobussi (ERA.1831.1.4998):
Alma Pentsop, 24 istekohaga GMC (väljalaskeaasta 1934)
Pauline Peterson, 28 ik CHEVROLET (vla 1936) ja 30 ik MORRIS (vla 1934)
Voldemar Zängov, 28 ik FORD (vla 1935)
|
 |
 |
 |
 |
P. Teeääre tööstuses ehitatud AS-i Esimene Eesti
Põlevkivitööstus buss CHEVROLET (U-367). 1938. aastal Kohtla-Järve rahvamaja juures.
Fotod: Eero Olanderi kogust. |
CHEVROLET (U-367) laste ekskursioonil 1940. a. suvel.
Fotod: Tarmo Riisenbergi kogust. |
 |
 |
 |
|
CHEVROLET (U-367).
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust. |
1938. aasta, Kohtla-Järve rahvamaja juures. Paremal AS-i Esimene Eesti Põlevkivitööstus buss
CHEVROLET (U-367), vasakul Tallinna(?) numbriga REO(?).
Fotod: Eero Olanderi kogust. |
|
 |
 |
 |
 |
1935. aastal Õhu- ja Gaasikaitse Liidu töökojas
ehitatud NMKÜ 42-kohaline luksuslik turismibuss SCANIA-VABIS (A-1205). Vasakul shassi lossimine laevalt Tallinna sadamas 5.
veebruaril 1935, paremal valmis buss mais 1935 Tallinnas Lai 1 maja ees.
Fotod: Vaba Maa 6.02.1935 ja 29.05.1935
/Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/. |
NMKÜ SCANIA-VABIS (A-1205).
Foto: Auto 1/1936. |
NMKÜ SCANIA-VABIS (A-1205) 1937. a-l Pärnus.
Foto: Eesti Bussiajaloo Seltsi kogust. |
 |
 |
NMKÜ SCANIA-VABIS (A-1205).
Foto: Mobilisti 6/1993 (ja 6/1997). |
NMKÜ SCANIA-VABISe salongi plaan enne (ülemine) ja pärast (alumine) 1939. a-l Viljandis
Ungern-Sternbergi töökojas tehtud ümberehitust /NMKÜ reisitutvustajad
1937 ja 1939; Rahvusraamatukogu/; NMKÜ bussireiside reklaam ajalehes Esmaspäev 20.04.1935
/Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/; detail NMKÜ
reisitutvustaja "Huvireisule NMKÜ turismi autobusega" (1937) esikaanest /Rahvusraamatukogu/. |
 |
 |
|
|
| Lennuühingule AGO OÜ Mootori töökodades ehitatud reisibuss
SCANIA-VABIS (A-3681) 1939/40. Foto: Eero Olanderi kogust. |
Eesti Aeroklubi buss (A-819) pärast 1939. a. augustis Lätis toimunud avariid*.
Foto: Tarmo Riisenbergi kogust.
*22. augustil 1939, tagasiteel Kaunases peetud Balti ja Soome lennuturniirilt, sõitis Eesti Aeroklubi buss (A-819) Lätis
Jelgava lähedal kraavi. 10 bussis olnud purilendurit pääsesid kergemate vigastustega. Terveks jäi ka haagis (A-1733) ja
selles olnud purilennuk Pilvar. Buss kaotas katuse, kuid sõitis omal jõul tagasi Eestisse. Vt Uus Eesti 23.08.1939 lk 3
ja 25.08.1939 lk 2; K. Teiter, Autoaeg, Tammerraamat 2009, lk 126-127. |
|
|
 |
 |
 |
 |
1939. a. septembris valminud Tallinna linna matusebuss INTERNATIONAL (vt ERIAUTOD).
Vasakult: *septembris 1939 (foto: Esmaspäev 16.09.1939 /Digiteeritud eesti ajalehed
(dea.nlib.ee)/);
*23.11.1941 (ER 17-64) (fotod: Raeantiik /via Heiki Muda/);
*1948. aastal (3T 12-00, tagaplaanil endine Tallinna linna Büssing-NAG Nr 39) (foto: Gordy Jõelaidi
album /via Eero Olander/). |
EESTI KAITSEVÄGI
|
 |
 |
 |
 |
Eesti Kaitseväe diiselbuss MERCEDES-BENZ (K-331).
Fotod: Heiki Muda. |
Lennubaasi aviotöö- kojas valminud
autobuss MORRIS-COMMERCIAL (K-164).
Foto: Robert Nerman, Lasnamäe ajalugu, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1998 /Eesti Rahvusarhiivi fotokogu/. |
 |
 |
 |
Eesti Kaitseväe diiselbuss MERCEDES-BENZ.
Fotod: Heiki Muda. |
Eesti Kaitseväe buss FIAT Tondil 1922. a-l.
Foto: Gordy Jõelaidi album /via Eero Olander/. |
|
|
|
|
|
|
|
| OÜ MOOTOR |
| TALLINNA LINNAVALITSUS / TALLINNA LINNA TRAMM |
| TÜ ROOL / V. ROSENBERG & KO / V. ROSENBERG; TARTU, VÕRUMAA, PETSERIMAA |
| OÜ AUTOBUSS / V.A.Ü. / PÄÄRMANN, WERNCKE, TILK, KURI; VILJANDIMAA |
| AUGUST KASAK / P. KUNNUS & KO, VÕRUMAA |
| Eesti linnadevälised bussiliinid, liinipidajad ja bussid 1924 ja 1925 |
| SÕJAJÄRGSE AJA BUSSID |
|
|
|
|
|
