ED. POOLA AUTO-TRANSPORT
Ed. Poola transpordiäri reklaamartikkel ajakirjas Auto Nr 2/1935 (kirjaviis muutmata):
Meie vägevam veoauto.
Ed. Poola auto-transportäri.
Külastasime Ed. Poola auto-transportäri Tallinnas Laulupeo tänaval. Seal oli juhus näha suurimat veoautot Eestis. Ta mootor
töötab aeglaselt, ei ole autol ka erilist kiiret kuhugi. Ei saagi olla, sest ta on ikkagi veoloom - mitte mõni
sõidumasin.
Jutt on ühest 1915. a. "Renault"-veoautost. seda tüüpi tellis tsaarivalitsus mõnisada eksemplari maailmasõja alul. Nad olid
mõeldud eriti raskete vedude jaoks, nagu suurtükid, rasked varustusvankrid jne. Eriti veoks mägestikus.
Neist "endistest" "Renault" autodest jäi meilegi osa. Muidugi kaitseväe kätte. Pärast sõda näis, et kaitseväes polnud nende
rusuhunikutega midagi teha. Nad hinnati odavalt ja müüdi soovijaile. Ja nii ostis hr. Poola 1920-24. aastail neid
kaitseväelt terve tosina. Ta teadis, mis nendega teha. Ta parandas neist ühe teise järele ja pani nad tööle.
Nende "endiste" hulgas oli ka too "Renault"-mürakas, millest alul mainisime ja mis meil praegugi kõige vägevaimaks
veoautoks. Sellegi mootor polnud korras. See sai osalt ümberehitatud. Valmistati uued tugevamad osad ja nii saavutati
mootorisse 25/100 h.-jõudu, kuna liikumiskiiruseks jäi 12-15 km tunnis. Et auto raam harukordselt tugev - garanteeritud
5-tonniliste koormatuste jaoks täiskummidel - siis võidi auto kandejõudu suurendada, asetades taha kaksik-rattad ja pannes
täiskummide asemele õhukummid. Nüüd kannab auto 10-12 tonni! Auto mehanismis leiame ka iseäraldusi. Neist torkab kõigepealt
silma käigumehanism. Käikusid on - nagu euroopa autodes harilik - neli ette ja üks taha. Käiguvahetuskange on aga kaks - üks
harilik ja teine vintsi jaoks. Viimase jaoks on ka eriline kardan- (veo-) võll. Vintsi ühendushoov on ka selleks, et
tarbekorral (kui koormatus eriti suur, tee pehme, libe või lumine) panna auto vedama ühel ajal mõlemapoolsete tagaratastega.
Vints - tõste-veo-seadeldis - on 100 h.-jõuline ja asub auto taga platvormi all erilisel raamistikul. Nagu tähendatud, on
auto kandejõud 10-12 tonni. Sama koormatuse juures võib see veel järelvankriga või rullidel vedada enda järele 15-30 tonnilise
koorma või raskema. On aga kaal suurem või veetav asi nii suur, et seda ei või autole tõsta, siis pannakse auto "ankrusse"
ja vints tööle. Vints veab siis rullidel, ratastel, taladel või lihtsalt mööda maad lohistades, kas või 50 tonni ja rohkemgi.
Millised, meie oludes haruldaselt raskeid veotöid selle eriliselt konstrueeritud "Renault"-hiiglasega Ed. Poola
veoäri on sooritanud, sellest siin mõningaid näiteid: Kui Tallinna ehitati Kalma sauna, siis tuli sinna vedada haruldaselt
suur aurukatel. See oli üks Poola äri esimesi suur-veotöid. Järgmine oli "Ekstraktori" reservuaarkatla vedu Lagedi mõisast
Tallinna. Mööda lumist ja kitsast Väo küla teed oli selle vedu autoga seotud äärmiste raskustega.
Ja edasi. Kui 1930. a. Tallinna linna elektrijaama laiendati, siis oli vedada sadamast sinna hiigla auruturbiin ja selle
osad. Need mürakad kaalusid 12-15 tonni tükk. Suurimat neist auto peale panna ei saanud. Pidi lohistama järele.
Teedeministeeriumi eksperdid kaalusid kas asfalteeritud Sadama tänav peab sellele kaalule vastu? Linna ehitusosakond
riskeeris - vedu lubati ja õnnestas. Ankurdatud "Renault", talad, rullid, vints ja vilunud töölised viisid ülesande täide
ilma, et tänava asfalt-kate oleks selle all vähemaltki kannatanud.
Siis järgmine juhus: Kujur Koort oli leidnud Läänemaalt Laitse rabast parajaid kive, milledest raiuda mõned mälestussambad.
Kivid kaalusid 12-15 tonni. Ja olid pehmes rabas, mis hobustki ei kannud. Saadeti kohale Poola "Renault". See ankurdati
raba servale ning vintsi ja vaieritega tõmmati kivid raba äärele, kust nad sama auto peal Paldiski transporteeriti ja
sealt raudteega Tallinna toodi.
"Rauaniit" Tallinnas sattus ka kord hätta oma suure ja raske aurukatlaga. Viimane oli Suurtüki tänava kohal pantud
raudteeplatvormilt maha, kuid sealt edasi vabrikusse seda ei saadud. Katel sulgus tänava ja liikumine jäi seisma. Viimaks
kutsuti appi härra Poola. Auto vedas ankurtatuna vintsi abil katla vabrikusse. Katel liikus mööda tavottiga määritud
roopaid, mis olid asetatud puust taladele. Tänav jäi terveks.
Hilisemast ajast - möödunult aastalt - võiksime veel tuua paar näidet: Üks neist oli transporteerida Tallinnast köievabrikust
Kulina veskitööstusesse Virumaal suurem aurukatel, mis kaalus ligi 10 tonni. Töö võttis Poola. Katel veeti Tallinnas autoga
Kopli kaubajaama, pandi seal raudteeplatvormile ja saadeti Rakveresse. Seal laaditi see uuesti sinna saadetud suure "Renault'i"
peale ja viidi mööda kitsaid külateid 20 km eemal asuvasse Kulina tööstusesse. Vedu õnnestas kõigiti ja ettevõte saatis
Ed. Poolale tänukirja.
Teine, möödunud aastal Ed. Poola veoäri poolt sooritatud suurtöö oli Tartumaal. Ulila jõujaama jaoks oli Franz Krulli vabrik
ehitanud suure aurukondensaatori, mis kaalus 10.370 kg. Samale jõujaamale oli oli Tallinnast viia ka Saksast saabunud
auruturbiin, mille raskeima osa kaal ulatas 9.640 kiloni. Nende mürakate Ulilasse transporteerimise oli Tartu linnavalitsuselt
saanud speditsiooniäri Oklon ja Arro. Tegeliku veotöö Ulilasse pidi sooritama keegi, kel vastavad abinõud. Töö kindlustas Tartu
linnavalitsus. Keegi Tartus pakkunud võtta töö enda peale õige odavalt. Kinnitusselts "Polaris" ei olnud sellega nõus.
Nõudis, et vedu antagu Ed. Poola kätte, vastasel korral ei vastuta selts õnnetuste eest. Ja nii sai töö enda kätte Ed. Poola
veoaäri, kuigi hind oli kolm korda kallim kui teiste oma. Ehk küll ülesanne autodega transporteerida 21.000 kg raskusi polnud
"näputöö", saadi sellega toime. Teatavasti asub Ulila jõujaam Tartust paarkümmend kilomeetrit eemal. See maanteel vedu ning
peale- ja mahapanekud olidki raskeimad.
Selliseid ja lugemata hulga teisigi suuremaid ja raskemaid vedusid on Ed. Poola viimase aastakümne kestel sooritanud oma
tugevate veoautodega. On vedanud vedureid, lokomobiile, katlaid, purunenud autosid, turbiine ja muid raskeid ja kogukaid
asju. Nende vedu ongi Poola veoäri erialaks. Ta suurimad autod võtavad peale mahult pool raudteevaguni omast ja
kaalult veel rohkemgi. Suurte raskuste ja kogude vedu mööda tänavaid, kitsaid, auklisi ja lumega ummistunud maanteid, eriti
veel seal, kus puuduvad võimalused hariliku veoautoga läbi saada, nõuab mitte ainult asjatundlikkust ja kogemusi, vaid
kõigepealt ka vastavaid masinaid - nagu näiteks too vintsiga varustatud 100 h.-jõuline ja 12-tonnilise kandejõuga
vägev "Renault"-veoauto. Ed. Poola auto-transportäril ongi neid kõiki olemas - vilunud personaal kaasaarvatud.
Autoreporter.
|
