|
 |
|
 |
|
PÄEVALEHT 28.09.1929, LK 4
Eesti tehase reisiauto Riias.
Autos kõik mugavused.
("Pvl." erikirjasaatjalt traaditeel.)
Riiast, 27. sept. Eile saabus Tallinnast Riiga Al. Puhki auto. Selles on neli magamiskohta, pesulaud, kummut ja riidekapp.
Auto on ehitatud firma Puhkide tehases ja sõidab esmakordselt üle Eesti piiri. Auto on ehitatud kaugemateks sõitudeks.
Kuuleme kohapeal, et auto kere ja sissesead on valmistatud "Ilmarises". Kere on ehitatud "Chevrolet'i" schassiile.
/dea.nlib.ee/
|
PÄEVALEHT 29.09.1929, LK 3
Auto - magamiskupeena.
Autobuste liinipidajad Puhkide autost huvitatud.
("Pvl." erikirjasaatjalt traaditeel.)
Riiast 28. septembril. Riialased olid tänini ainult kuulnud, et on olemas autod-magamiskupeed, mis suuresti levinud Ameerikas.
Eile saabus Riiga niisugune auto mis on ehitatud mitte Ameerikas, vaid Eestis. Sellel autol saabus firma "Puhk ja Pojad"
kaasomanik A. Puhk. Ta tutvustas ajakirjanikke autotehnika uudise seadeldisega. Auto välimus tuletab meele autobust, kuid
maksab vaid heita pilgu läbi peegelklaasist akende, kui veendud, et ta on seatud sisse suurima mõnususega. Päeval võib temas
istuda pikkadel pehmetel diivanitel ning tunda end kodusena, öösel riputatakse diivanite kohale veel paar magamisaset, nõnda
et neli inimest võivad mõnusalt veeta öö autos. Peale selle on autos pesunõu, peegel, kummut voodipesu ja tualettasjade jaoks.
Auto pärasse on ehitatud kaks kappi riiete jaoks.
Autoomanik on sõidukist vaimustatud ja seletab, et tema ei vaja enam võõrastemaju. Inspektsioonisõitudel firma osakondasid
mööda valib hra Puhk ööbimiseks kõige mahajäetumad kohad, sõidab metsa ja, muutes auto magamistoaks, veedab öö eemal linna
kärast värskes õhus.
Firma kavatseb asuda niisuguste autode ehitamisele, kuna nendest on huvitatud paljud asutused Eestis. Auto omahind on 6000
krooni, kuna müügi hind võiks olla umbes 7000 krooni.
Eile kirjutasime, et auto-magamiskupee on ehitatud "Ilmarise" tehastes. Täiendavalt kuuleme hra J. Puhkilt, et eelkirjeldatud
auto vastu tõesti tunnevad huvi meie autobuste liinipidajad. Auto-kupee ei ole kallim harilikust autost, kuid reisida võib
temas kõigi mugavustega. Üldse on "Ilmarise" tehas avanud osakonna autode ja autobuste karosseriide (kerede) ehitamiseks, tuues
välismaalt sisse vaid schassiisid.
 
Vasakul: Eesti tehases ehitatud auto-magamiskupee Riias. Paremalt teine A. Puhk, kolmas Riia konsul J. Mölder. Paremal: auto sisemus.
/dea.nlib.ee/
|
POSTIMEES 27.05.1930, LK 5
Magamisauto.
A. Puhk on "Ilmarise" tehastes lasknud valmistada autobuse kere ja sisseseade, mis täitsa omapärane. Nii on autobus sisse seatud
kaugreiside jaoks: seal on võimalik neljal reisijal magada; kappidesse mahutada oma riided, pesu ja kõik tarvisminevad artiklid.
Peale selle kappikäiv pesunõu ühes veereservuaariga ja vee tagavaraga. Reisija tunneb end täitsa kodus olevat, kuna ta ees on ka
laud ja kõik tarvilikud panipaigad. Päeval saab magamiskohad muuta istekohtadeks. Autobuse lael on paat, kalapüügiriistad ja telk.
Sellega reisides ei ole tarvis asuda võõrastemaija, vaid auto on ise oma ette võõrastemaja. Autoomanik teeb ringreise kodumaal ja
kavatseb sellel ette võtta pikemaid reise välismaadele.
/dea.nlib.ee/
|
* * * |
VABA MAA 05.09.1931, LK 3
Sõit omnibusel ümber Euroopa.
Tuglas, Ast ja Puhk alustasid omapärast reisi. - Ööd veedetakse omnibuses.
Kuidas Tuglas keedab putru.
Kirjanikud Friedebert Tuglas ja Karl Ast-Rumor alustasid ühes Tallinna ärimehe Aleksander Puhkiga reedel kell 10 hommikul reisi
ümber Euroopa. Pikk ja huvitav matk teostatakse Puhkide luksuslikul pikemate sõitude jaoks eriti sisse seatud omnibusel, mis on
varustatud magamiskohtadega. Algava Euroopa-reisi esimene lühikene etaap Tallinnast Helsingi sündis aurik "Ariadnel", mis viis
üle Soome lahe ka maailmarändurite autobuse.
Sõit, mille kestel mõeldakse läbistada enamus tähtsamaist Euroopa riigest, kestaks üldse poolteist kuni kaks kuud.
Kolme mehe väljasõit Tallinnast sündis reede hommikul suure vihmavalinguga. Sadamas selle tõttu saatjaidki ainult üksikud.
Käesolevate ridade kirjutaja laevasillale saabumisel, vinnati parajasti ülesse laevalaele suurt, pruunikerelist autobust.
Madrused ülal on mures, kas trossid selle kandmiseks küllalt kõvad, kuid rahustuvad all askeldava Puhki hõikest: "Kaalub kaks
ja pool tonni."
Samas kohtan Tuglase, kes mantlikrae ülal, silmitseb murelikult merele.
- Reis algab räbalalt? küsin kirjanikult.
- Pole viga - autobus on juba laeval! Kui ainult tormi ei tuleks. Seda ma ei salli, seniste kogemuste põhjal.
Tormi vaevalt on karta, ainult suure udu tõttu võite "Adrianega" paar päeva Soome lahes istuda.
- Noo, see oleks vast tükk; selle ajaga tahame omnibuses juba üle Torneo Rootsi jõuda, arvas igavesti püsimatu Ast.
Kõnelus siirdus selle järele huvitavale matkale. Helsingis kavatsevad reisijad peatuda ainult kõige rohkem laupäeva kella 12-ni,
siit sõit läheb edasi omnibusel läbi Soome Torneo kaudu Rootsi; kuna kõik kolm Soomes kauemat aega elanud, Tuglasel pika maapao
kestusel Soome isegi juba teiseks koduks saanud, ei kavatseta seal üldse palju peatuda.
Stokholmis oleks reisijail umbes paaripäevaline peatus. Läbi Rootsi sõidetakse edasi Norrasse, kus kavatsetakse viibida kauemat
aega, et üksikasjalikult tutvuda Knut Hamsuni looduslikult kauni ja omapärase sünnimaaga. Norra Tuglast näis huvitavat eriti,
kuna ta seal seni pole üldse käinud, kuigi maapao aastail matkas läbi kogu Euroopa.
Norrast sõidetakse edasi Prantsusmaale ja eksootilisse Hispaaniasse, kust reisitakse pisut pikema peatuse järel läbi Prantsusmaa,
Itaalia ja Jugoslaavia Balkani väikeriikidesse. Kodumaale tullakse tagasi Austria, Poola ja Läti kaudu.
Balkani teede ja reisutingimuste kohta on kolmel matkajal, kellel neljandaks ja ainsaks kaaslaseks veel autojuht - küll
võrdlemisi kuri arvamine, kuna bandiidid ja autoõnnetused seal igapäevased sündmused - kuid loodetakse sealtki saada õnnelikult
läbi. Enamuse öödest reisijad kavatsevad veeta omnibuses, samuti mõeldakse linnadest eemal olles toiduvalmistamisega tulla toime
ise, milleks kaasa võetud kõik vajalised sööginõud ja keeduriistad.
- Noo, vääriks vaatamist, kui teie kätte tuleb pudrukeetmise kord, hra Tuglas, - tähendan kõnelusel kirjanikule. - See on
vist märksa raskem, kui novelli või essee kirjutamine.
- Oo, tühi asi, - olen ligi pool eluaega enesele ise valmistanud süüa. Sagedasti kukub küll räbalasti välja see supp mis
endale saab keedetud - aga pole viga! - Putru meie eestlased ei oska küll üldse keeta - selleks peaksid meie kokad minema Soome
õppima.
"Kas parlamendi avamiseks jõuate tagasi?" - Oo - ei, - tagasi jõuame vast oktoobri lõpuks vastati kübaraid vibutades.
/dea.nlib.ee/
|
POSTIMEES 17.10.1931, LK 3
Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa.
Suurärimees A. Puhk ja kirjanikud Fr. Tuglas ning K. Ast jõudsid oma ringreisilt tagasi. Sõideti läbi 9000 km.
Mis reisil nähti ja kuuldi.
Reedel jõudsid Eesti rändurid ärimees A. Puhk, kirjanikud Friedebert Tuglas ja Karl Ast-Rumor oma pooleteise kuuliselt Euroopa
ringreisilt Tallinna tagasi. Neljapäeva õhtul jõudsid nad Puhki luksusomnibusel Tartu, kus ööbisid. Hommikul jatkasid A. Puhk
ja K. Ast reisi Tallinna, kuna Tuglas jäi Tartu.
Meie toimetusliikmel oli jutuajamine K. Astiga, kes reisimuljetest kokkuvõttes järgmist jutustas:
Reisi algasime 4. septembril ja seadsime omale kindla matka kava, mis pidi olema täidetud kuue nädala kestel. Kuid meie ei
saanud ettenähtud programmi ajaliselt nii läbi viia kui kavatsesime, sest Soome, Rootsi, Norra ja Daani läbireisimiseks kulus
meil märksa rohkem aega kui olime oma kavas ette näinud.
Fotol: Reisiseltskond Tartu jõudes. Seisavad: (Pahemalt paremale) Fr. Tuglas, omnibusejuht H. Tael, K. Ast ja A. Puhk.
Omnibusel algasime reisi Helsingist.
Sõitsime sealt läbi Soome otsemat teed Torneo poole. Põhja-Soome teed olid kaunus halvad ja vilets oli seal omnibusega sildadest
ülesõitmine, sest paljudes kohtades oli sildade asemel väiksed parvekesed. Rohkesti sadas ka vihma, mis tegi reisi paiguti
ebamugavaks.
Torneost sõitsime Põhjalahe Rootsi randa mööda umbes 600 kilomeetrit lõuna poole, siis pöörasime läände ja sõitsime läbi Rootsi
ja Norra mägestikkude Norra rannale Trondhjemi, sealt Norra pealinna Oslosse ning siis Rootsi järvede piirkonna kaudu Stockholmi,
sealt Lõuna-Rootsi kaudu Daani. Meie lootsime Pariisi jõuda kahe nädalaga, kuid tegelikult kulus selleks reisiks peaaegu kahekordne
aeg ja nimelt meie pikaldase reisi tõttu Skandinaavia riikides.
Teid huvitab muidugi, mis oli Skandinaavia riikides tähelepandavat. Peab tähendama, et juba loodus oli siin väga huvitav.
Oli juhtumeid, kus rohkete vihmade tõttu oli niipalju vett maanteel, et meie omnibuse põhjani ulatus. Kuid Põhja-Rootsis üllatas
meid lumi, siit läbi sõites leidsime paiguti päris korraliku lumevaiba, mis oli muidugi ajutine, nii öelda, sügiseste ilmade
tujukuse saavutis.
Peab tähendama, et Põhja-Soomes ja Põhja-Rootsis on elulaad täiesti sarnane ja ühtlane. Hoonetel domineerib ikka too Rootsi punane
värv.
Norra elulaad on erinevam samuti kui Norra isiku tüüpki Rootsi omast. Norras on enam märgata Saksa ja Inglise mõju. Elukallidus
on Skandinaavia riikides päris metsikult suur. Kõige suurem on see Norras. Eestiga võrreldes on siin tarbeainete hinnad kuni
kolm korda kallimad, kuna palgad vahest 1½ korda kõrgemad. Ka annab tööpuudus siin end teravalt tunda.
Rootsis on ained umbes kaks korda kallimad kui meil.
Daanis viibisime vähe, kuid siit jäi mulje, et Daanis on tsivilisatsioon oma hüvedega kõrgem kui kõigis teistes reisi vältel läbi
käidud Euroopa riikides. Tsivilisatsiooni hüved avalduvad siin igal pool, olgu see ehituses, riietuses, linnades jne. Siin ei näe
ühtegi sellist viletsat musta maja hurtsikut nagu meil. Igal sammul äärmine puhtus ja ühtlus.
Daanist läks matk Saksamaale ja sealt Belgia kaudu Prantsusmaale. Peatusime ka kuulsas Maasi orus, kus oli hiljuti surmaudu.
Meie oma autos seal koguni ööbisime, kuid ei märganud surma udust kuski midagi.
Pariisist ei ole midagi iseäralikku ütelda, linn on meil üldiselt küllalt tuntud.
Tagasisõidul peatusime ka Saksa piiriääres asuvas Luksemburgis. Oli väga huvitav jälgida selle väikeriigi rahva elu. See riik on
oma maa-alalt umbes Tartu maakonna suurune. Omnibusega sealt läbisõitmiseks kulus ainult neli tundi. Riigil on 250.000 elanikku.
Pealinn on võrdlemisi väike 50.000 elanikuga, aga siiski oma üldilmelt täiesti suurlinn. See riigike on praegu üks õnnelikumaid
Euroopas ja kujukas näide, et väikeriik võib hästi elada. Kaubabilanss on tublisti aktiivne, kodanikkude maksukoormatus väike,
tööpuudust peaaegu ei olegi.
Riiki on siin valitsenud juba ammust ajast naised. Hertsoginna püsib praegugi troonil. Luksemburgil on ka oma 62 liikmeline
parlament.
Saksamaa kaudu sõitsime Poolasse, sealt Ida-Preisimaale Königsbergi ja sealt Riia kaudu Eestisse tagasi.
Peab ütlema, et huvitav on võrrelda kaht Kesk-Euroopa keskust - Pariisi ja Berliini. Esimeses valitseb praegu kõva
ärivaim, kuna teises kõneldakse peamiselt politikast.
Mis puutub üldse reisi kordaminekusse, siis peab tähendama, et meile ei juhtunud takistavaid äpardusi. Ööbisime peamiselt oma
sõidukis, kui külm seda ei takistanud. Linnades peatudes elasime muidugi võõrastemajas.
Oma sõidukiga äratasime tähelepanu ja olime sageli uudishimulikest ümbritsetud.
Reisiga võib täiesti rahule jääda, huvitavaid muljeid saime rikkalikult.
Nagu selgub, on matkajad sõitnud sellel reisil üldse umbes 9000 klm. Omnibus, millega reis tehti, on ehitatud Chevroleti
autoalusele ja valmistatud Ilmarise tehases. Seni on omnibus juba sõitnud üldse umbes 25.000 klm.
Reisijad tundsid Tartu jõudes end kõigiti puhanutena ja värsketena.
/dea.nlib.ee/
|
Vt ka artikkel J. Puhk & Poegade autoäri ja -töökoja uutest ruumidest.
|
|
| galerii[ät]hot.ee |
|
|