Eesti Antiikautode Galerii


ESILEHT AJALUGU - EESTI AEG UUDISED


ARTIKLEID AUTONDUSEST

EESTI AUTOKLUBI VÄLJASÕIDUD   (vt Eesti Autoklubi liikmed)

1927

VILJANDISSE

PÄEVALEHT 5.07.1927, LK 5
Autos Viljandi laulupeole.
Sõit halval teel heas meeleolus.
Eesti autoklubi oli määranud järjekorralise pikema väljasõidu pühapäevaks ja sihiks Viljandi, kus sel päeval korraldati laulupidu. Kaasasõit võimaldati ka ajakirjanikkudele.
Et osa reisiseltskonnast juba laupäeval Pärnu kaudu teekonda alustas, siis asus pühapäeval vara hommikul Tallinnast teele ainult 6 autot. Kuigi laupäeval ilm näitas tugevat kalduvust halvenemisele, oli ta väljasõidu silmapilgul väga hea - päikesepaisteline, peaaegu vaikne ja väikene pilvitus.
Reisi esimene veerand (kuni Kohila piirkonda) läks hästi, kuid siis hakkas vähe vihma piserdama, mis edasisõidul järjest tugevnes. Harjumaa piirides ja osalt ka Järvamaalt oli tee hea, ja auto ei libisenud, kuid edasi Viljandimaale pahenes lugu. Kohati hüppasid ja tantsisid autod roopalisel teel.
Et sõiduaeg langes hommikuste tundide peale, siis tuli teel mitmed korrad peatada, et kirikuliste hobuseid kinni hoida autode möödasõiduni (Türi linna lähedal oli palju kirikulisi, sest Türil oli leeripüha) ehk jälle karja möödalaskmiseks. Muu seas tuli vähe maad ka ühe vasikaga võidu sõita. Loom oli väsinud, kuid ei jätnud sellegipärast jooksu. Esialgu ebaõnnestusid ka katsed teda teest eemale hoida.
Et vihma tõttu tee halvaks muutus, siis ei olnud võimalik saavutada maksimaalset sõidukiirust ja tavalise 3-tunnilise sõidu asemel oldi teel vähe üle 8 tunni. Viimasesse on arvatud ka paar seisakut. Kell pool 2 keskpäeval oldi Viljandis.
Kuigi ilm laulupeo heaks kordaminekuks just kõige paremaid väljavaateid ei pakkunud, oli siiski huvi asja vastu nii suur, et laulupeo plats viimse võimaluseni kuulajaid täis kogus. Veel vähe enne peo algust hakkas uuesti vihma tibama, kuid see lõppes pea, sest - vihm ei tohi segada Viljandi laulupidu ega heidutada tegelasi, vihm peab lõppema enne laulupeo algust - niisuguseid mõtteid avaldas kogu publikule kuuldavalt üks vana hallpea publiku hulgast. Kõne võttis publik kiiduavaldusega vastu.
Tallinnast autoga pidule tulnud ei võinud aga kaua sakalamaalaste rõõmust osa võtta, sest halb tee ja eelolev öö manitses varakule tagasisõidu algamisele. Kuigi väljasõit algas kl. 1/4 8 õ., kulus ometi pool tundi kahe porri jäänud auto väljaaitamiseks. Et päeva jooksul tee oli tahenenud, võis tagasisõit juba paremates tingimustes sündida. Siiski oli kellaaeg juba neljandale hommikutunnile lähenemas, kui autod üle Tallinna-Harju piirjoone sõitsid.
Üldiselt läks reis hästi ja meeleolu alalhoidmises aitas omajagu kaasa ka "majandusülem" hr. Zimmermann (kes selle ameti jaoks arvatavasti sündinudki on) ühes abilistega - seltskonna naisperega.
Käesoleva kuu lõpul on pikem reis - Riiga.

POSTIMEES 6.07.1927, LK 1
Eesti autoklubi esimene väljasõit.
Õhk oli hommikuselt värske kui Tallinna Peetri võõrastemaja ette kogunesid varajasel tunnil Eesti Autoklubi liikmed ja nende külalised. Meeleolu rõõmus. Sõiteti ju Sakalamaa laulupidule, mulgkide pealinna, Eesti rikkamasse maakonda. Viljandi lihapadade ootusel kandis hra Brandman heasüdamliselt hoolt reisi magusa külje eest: kaks kõhukat kotti tema oma tehase toodetega rändasid autost autosse.
Uhke ja silma paistev oli ootev "raudtumeroheline Fiat, hra Brandmanni samuti tagasihoidlik ja elegant "Buick", mis oma nobedusega vääriliselt võistles tuntud autosportlase J. Johanssoni "kilometerfresseriga" (ka Buick", sooja tumepunast värvi); hra Kirschi "Mercades", soliidi ja kogenud välimusega; hra Palluse sümpaatne "Oakland", reisi l' enfant terrible ning hra Veidemanni "Fiat" väike, kuid agar.
Horitsonil kerkis sünge, must pilv, kui mootorite sümphoonia algas ja autod võtsid reisi suuna Rapla poole. Siiski loodeti, et pilvede valitseja automeeste peale halastab ja neile päikseküllase päeva kingib. Asjata hellitati lootusi.
Jõuti esimesse etappi Kohtnas, kus luulelisele mäekünkale peatuma jäädi. Vaevalt möödus paar minutit, kui pr. konsul Vinnal, kes ka vihmasel ilmal on päiksepaistelises tujus, rikkaliku moonatagavara haljale murule ladus. Ning klubi president Zimmermani sümpaatne hääl kuulutas sõnumet mõningatest salapärase, ergutava mõjuga ainetest, mida eriti kasulik olevat /h/ommikuti nautida. - Pr. Pallas aga ei hoolinud maast ega ilmast, pühendas vaid hiilgavate silmadega oma tähelepanu Thermospudelile, mis mõnusat sooj/a/ kohvi sisaldas.
Süües kasvab isu, öeldakse. Siin võiks vast ütelda: paraneb tuju. Äsja hommikuste uniste nägudega daamid muutusid õtsvateks ja rõõmsateks, nagu 24. veebruari suurballi eel ning peagi tõi hra Johansson oma briljantse "Columbia" gramofooni välja. Mets kajas moodsatest foxidest ja "original charlestonidest." Ka sulerüütlid täitsid oma chevalieri kohustuse. Lõbu oli ka lühikeseajaline, sest lahkudes sellelt peatuskohalt hakkas sadama vihma.
Teed muutusid halvemaks. Mõni kord ei olnud isegi selget pilti, kus istud, kas autos või õhus. Roobaste kohal - maavalitsuse nõrk reshiim on lasknud neid /l/ugematuid tekkida - tundsid, et ka "sinu corpus mõib "liimist lahti minna."
Uudishimuga ootasime "mulgimaad." Arvasime, et siin, rikkas maakonnas, on teed eeskujulikud. Milline pettumus! Ei tea küll, kus see mulkide paljukiidetud uhkus pesitseb, kui ei ole niigi palju enesearmastust, et oma teid korras hoitaks. Mõnel pool kõneldi, et ei tahetagi teid korda panna. Kui oleks head maanteed, ei sõidaks enam keegi ajaloolise suslaga, vaid kasutaks autosid liikumisabinõuna. Lõpukski jõudsime, peale 8 tunnilist visklemist Sakalamaa südamesse, Viljandi.
Peatus. Avatud aknal vaatlevad kolm graatsiat, sinised silmad, kastanipruunid juuksed - pardon, ärgem muutugem romantilisteks! Viljandis ei ole ühtegi autot, ütles skandinaavlane, sest siin on ainult Fordisi. Vanem mudel, kõrget rattad, nagu kärbse jalad.
Rosenvald ja Co, kes Fordi esitaja Viljandis, on vist head äri teinud. Sõidukiirus ületab siin kaugelt pealinna oma.
Muidu linn, pole viga. Naiste riietus üllatavalt maitsekas. Ei olegi nii provintsiaalne. Ning haruldaselt palju intelligentseid nägusid. Huvitav on, et kaupluste siltidel on pealkirjadeks "kaubapood" - Soome keeli "kauppapuoti." Üteldakse, et mulkidel ka iseloomu poolest on suurem sarnadus soomlaste iseloomuga, kui teiste maakondade eestlastel.
Lõunalauas ei pääsetud loomulikult mööda kõnedest. Esimesena võttis sõna E. A. K. esimees Zimmermann. Väga ilusas, isamaa-armastust ja Eesti ajalugu käsitavas kõnes märkis hra Zimmermann käesolevat väljasõitu kui järjekorralist edusammu Eesti autoklubi tegevuses. Nii klubi esimees kui ka juhatuse liige Vinnal toonitasid ajakirjanduse tähtsust, kui kaasabi tegevuses. Sarnaste komplimentide peale pidi sama mõõduga vastama ning ühe Tallinna lehe toimetuse liige võttiski selle oma peale. - Lauast sammuti, peale lühikest puhkamist, autode juure ning kell 8 õhtul alustati kojusõitu - takistustega, nagu hiljem selgus.
- Otsustati enam mitte sarnastele vintsutustele anduda, kui Viljandi sõites. Selleks otsiti parem tee välja. Klubi president asus etteotsa oma "Buickiga", mida Zimmermann junior osavalt juhtis. Vaevalt saadi mõnisada meetrit sõita, kui presidendi auto viskab paremale ja pahemale ning vajub - vajub Viljandi "hea tee" mudasse. Hra Vinnali "Fiat" järgnes julgelt - sama saatus, kuigi õrnemal kujul. Ajalehemehed istusid J. Johansoni laia selja taga ja pääsesid "hädaohust", tehes ringi. Varsti ronis ka presidendi "Buick" rabast välja, asus etteotsa ja sõit algas. Üsna ilusas tempos. Hra Kirschi mugav "Mercedes" mõjus oma heleda katusega eriliselt kõrgena. Sellest sõbralik hüüdnimi: "pilvelõhkuja."
Kurlas peatuti. Soe vastlüpsetud piim ja "hapu lehma piim" maitsesid ülihästi. Siit lahkus klubi esimees, kes Rakvere poole sõitis. Ning kiirgavate tuledega peletistena, pori pritsijatena jatkasid 5 autot reisi Tallinna.
Peale 24 tunnilist reisil olemist saabusid autod ühes oma tukkuvate reisijatega tagasi Tallinna. Pettuti vahest ootustes ja lootustes, kuid sportliselt suutis sõit rahuldada kõiki osavõtjaid.


RIIGA

PÄEVALEHT 17.07.1927, LK 5
Eesti autoklubi Riiga sõitnud
Oodata Läti ja Saksa klubide võõraid.
Reedel peale lõunat asus Vabadusplatsilt Eesti autoklubi liikmeid seitsmel autol Riia poole teele. Rakverest, Tartust ja Võrust tuleb igaühest veel üks auto juure, nii et Riiga pidi jõutama 10 autoga. Läti autoklubi oli küll oodanud 25 autot, kuid lühikese ettevalmistusaja tõttu polnud võimalik Eesti klubi paljudel liikmetel kaasa sõita. Välja sõideti klubi uue märgiga: lipu valgel põhjal mustaga kanditud helesinine rist ja risti keskel tiibadega ratas.
Eesti piirist Valgas sõideti üle eile hommikul k. 9-10 vahel ainult 9 autoga ja keskpäevaks jõuti Riiga. Piiril oli vastas Läti autoklubi liikmeid.
Riias viibitakse 20. juulini. Tagasisõidul ühinevad nendega Läti klubi liikmed ja arvatavasti ka Königsbergi autoselts "Ost-deutsche Autoklub", kes Eestisse külla tulevad ja siin osa võtavad võidusõidust ühe kilomeetri peale, mis tuleval pühapäeval korraldatakse.
Eesti autoklubi siinsed liikmed sõidavad tulijatele vastu.

UUDISLEHT 24.07.1927, LK 2
Autol Tallinnast - Riiga.
See oli möödunud reedel, kui ilusa ilma juures Vabadusplatsilt lahkusid Eesti autoklubi liikmed seitsmel autol, eesotsas klubi esimehe J. Zimmermanniga. Algas sõit - Läti autoklubi lahkel kutsel - Tallinnast Riiga.
Enne ärasõitu tuli veel mõningaid sekeldusi ette, kes oli oma passi kodu unustanud, kes mõne muu asja, nii et kõik ei saanudki korraga välja sõita.
Kuni Ülemisteni tuli sõita ikka linna mäaruste järele, alles peale seda võis "auru" peale panna.
Nende ridade kirjutaja sõitis Tallinnas tuntud ehitusmeistri R. autol "Apollo", mis muidu on kaunis vana, kuid selle eest tugev masin. Kuigi olime 20 min. teistest hiljem välja sõitnud, nägime kiire kihutamise järele juba 35. kilomeetril "autokuninga" Johannsoni punast Buicki enda ees.
Teel tuli mööda sõita lamba- ja lehmakarjadest, nagu maanteedel kunagi. Peale selle tuli vastu üks vanger ilma juhita, kuid selle asemel oli vankril - puusärk.
90.kilom. tehti väikene peatus, mindi läheduses olevasse talusse värsket piima jooma jne.
Kell 12 öösel jõudsid esimesed neli autot Viljandisse. Kuna oli pime ja tuli oodata mahajäänuid autosid, otsustati edasi sõita alles kella nelja ajal hommikul. Daamid heitsid magama, kuna meessugu asus Põllumeeste Kodus kohutavale vähkide hävitamisele. Umbes kella kolme ajal kihutas Viljandist läbi Kilmbergi hiiglasuur "Renault", mis ka oli teel Riiga. Täpselt kell 4 hommikul anti signaali ja varsti peale seda liikus meie 7-autoline ekskursioon varahommikuses kastes Valga poole, kuhu jõuti kell pool 8 hommikul. Seal oli meid juba ootamas Läti autoklubi spordikomisjoni esimees hra. Schabert.
Juba paari tunni pärast olid kõik piirivormaalsused täidetud ja kella 12 paiku jõudsime Volmari. Edasi Võnnu. Võnnust Riiani on haruldane tee, paiguti tõusis kiirus 120 kilomeetri peale tunnis. Umbes 50 klm. siinpool Riiga olid meid ootamas Läti autoklubi liikmed mitmel autol. Riiga jõudsime kell 5 p.l.
Õhtul kella 8 ajal algas pankett Läti ohvitseride kasino ruumes. Vahepeal puhastasid endid reisulised tolmust - võeti vanne, käidi dushi all jne.
Panketil oli üle 200 inimese, sest samal ajal viibisid seal ka Ida-Saksa autoklubi liikmed paarikümnel autol. Külalisi tervitas kõigepealt Läti autoklubi abiesimees dr. Sildins, kellele eesti võõraste nimel vastas meie autoklubi esimees J. Zimmermann ja Ida-Saksa autoklubi nimel dr. Wiegand. Samuti tervitas Läti autoklubi ja tänas lahke vastuvõtu eest Tallinna "Unioni" seltsi esimees A. Tammann.
Panketil annetas Läti autotankide polgu ülem kolonel Groszbats Eesti autoklubile tankide polgu lipukese. Sõbralikus ja rõõmsas meeleolus kestis pankett kaua üle südaöö ja külalised hakkasid lahkuma alles siis, kui taevaserval juba koit helendas.
Pühapäeva hommikul kella 10 ajal oli Esplanadil autode kogumine ja kell 11.30 sõideti Riia mereranda korsoosõidule, millest osa võtsid umbes 60 autot. Eesotsas oli Läti autoklubi presidendi lilledega ehitatud auto. Pikk rand sõideti 2-3 korda läbi. Suplejaid oli tol päeval rannal ligi 15.000. Kell 2 samal päeval oli Bulduri hotellis lõuna.
Esmaspäeval kell 2 päeval koondusid jällegi autod Esplanadile, kust rongikäigus sõideti Läti presidendi lossi ette, kes Läti autoklubi auliige on. Presidenti tervitas autoklubi esimees hra Lübeck. Soojade sõnadega vastas president lühidalt.
Presidendi lossi eest sõideti Segevoldi, Koiva jõe ilusale kaldale - Liivimaa Schveitsi. Seal seati ilmatu suur katel üles ja hakati Viini vorstikesi keetma. Neid vorstikesi hävitati küll viie puuda ümber ära, sest inimesed näisid olevat värskes õhus kaunis näljased.
Kella 10 ajal õhtul sõideti Riiga tagasi.
Järgmisel päeval, teisipäeval, asuti koduteele. Kell 6 õhtul sõideti Riiast välja, saatma olid tulnud jällegi Riia autoklubi liikmed. Õhtul kell pool 10 oldi juba Valgas, kus öö mööda saadeti. Hommikul kell 7 sõideti Pärnu poole edasi, kus veel 24 tundi peatuti ja neljapäeva hommikul jõudsid kõik õnnelikult Tallinna tagasi.
A. Hahn.

VABA MAA 23.07.1927, LK 7
Eesti autoklubi külaskäik Lätti.
Läti autotankide austav kink.
Läti autoklubi kutsel käis Eesti autoklubi külas Riias l6.-19. juulini. Eestist sõitsid 16. juulil s.a. üle Läti piiri Valgast 9 autot, nimelt: J. Zimmermanni, H. Vinnali, A. Brandmanni, J. Mürki, O. Pallase, R. Treibecki, J. Johansoni ja Klimberg ja John Tallinnast ja O. Viegand Pärnust. Läti autoklubi poolt oli Valgas piiri peal vastas Läti autoklubi spordikomisjoni esimees F. Schabert, kuna teised ootasid külalisi Segevoldi juures. Sõit oli palava ilma tõttu takistatud koleda tolmu tõttu, kuid Läti teedel sõites saadi kiirust kuni 120 klm. tunnis.
Läti autoklubi poolt oli 16. juuli õhtul kell 8 korraldatud bankett ohvitseride kasiinos külaliste auks, millest osa võttis ligi 200 inimest, muude hulgas Königsbergi Ostdeutsche automobiili klubi, kes oli Lätisse sõitnud külastama 40 autoga ja Tallinnast "Unioni" klubi 4 autoga. Läti autoklubi vice president dr. Siedins tervitas külalisi, alla kriipsutades naaberriikide autoklubide tähtsust autospordi edendamisel. Banketil annetas Läti autotankide -e polgu ülem kol. Grossbats Eesti autoklubile tankide polgu lipukese (vimpel), kusjuures soojade sõnadega meele tuletas läinud aastal Eesti autotankide divisjoni aastapäeva pidustusi ja soovis, et kõik autoklubid sama vennalikus vahekorras oleksid, nagu seda Eesti ja Läti klubid. See oli suur üllatus E. autoklubi esitajatele ja ühtlasi ka suurem auavaldus, seda enam, et Läti autotankide polgu välismärki ainult Läti ja Eesti autoklubid on saanud.
17. juulil kell 10 homm. oli Esplanaadil autode kogumine ja sõideti Riia mereranda Korso-sõidule, kus mereranna plääshi mööda 2-3 korda läbi sõideti. Läti autoklubi, lilledega ehitud, auto järele umbes 60 autot, mida pealt vaatas mitmetuhandeline rahvahulk.
18. juulil kell 2 lõuna ajal kogusid samad autod Esplanaadile, kust rongikäigus Läti riigi presidendi lossi eest mööda sõideti, kes Läti autoklubi auliige on. Presidenti tervitas Läti autoklubi esimees hr. Libek. President vastas lühidalt soojade sõnadega. Sealt sõideti edasi Segevoldi ilusa Koiva jõe kaldale.
Kell 6 p.l. sõitsid E. autoklubi liikmed 4 autol kodu poole. Neid saadeti kuni 30 klm. Riiast Valga poole.
20. juuli homm. algas sõit Valgast Pärnu poole, kuhu jõuti kell 11 päeval. Õhtul kl. 5.30 sõideti Tallinna poole, kuhu kell 10 jõuti. Sõit oli ilma mingi vahejuhtumiseta ja autodele vigadeta.
Vastuvõtt Lätis oli ülevalt soe ja sõbralik ning lahkumisel oli tunda, et see ei ole lahkumine, vaid varstine jällenägemine.
E. A. K. võistlustest 24. juulil võtab Lätist osa hr. Söhnberg oma kuulsal autol "Alfa-Romeol", kuna teised klubi liikmed E. A. K. külastavad augustikuu lõpul, kui E. A. K. korraldab pikamaa võidusõidu, mis vist sünnib kas 21., või 28. aug.
E. A. K. poolt oli daame ja härrasid kokku 36, kes autodel Riiga sõidust osa võtsid.

POSTIMEES 23.07.1927, LK 3
Läti teed eeskujulikud.
Eesti Autoklubi ringreisilt Riiga.
16.-19. juulini viibis Eesti Autoklubi Läti Autoklubi külalisena. Varahommikul sõitsid Tallinnast välja E. A. K. president Zimmermanni, konsul H. Vinnali, herrade J. Mürgi, O. Pallase, R. Treibecki, J. Johansoni ning Klimberg ja Johni autod, kellega veel pärnlane O. Viegandi sõiduk ühines. Kokku 36 daami ja härrat. Ka Saksa spordiselts "Unioni" autoosakond oli nelja sõidukiga esitatud.
Tolleaegne kõrge temperatuur ei teinud reisi eriti meeldivaks, kuna kuivuse tõttu tolm aina lendas. Autodevaheline distants pidigi olema õige suur. Kuid heas tujus jõuti Valgani, kus Läti Autoklubi spordikomisjoni esimees vastu oli tulnud.
Lätimaal kujunes sõit lõbusaks. Teed on head ja nende eest näib ka suurt hoolt kantavat. Igas pool võis näha teeparandustöid, kus nii inim- kui masinajõuga usinalt teid korda pandi. Lätlased on oma teede poolest Euroopale palju lähemal ja meil peaks olema ülim aeg oma teede seisukorda parandada ja ometigi kord lõppu teha välismaalaste põhjendatud kaebetele. Nagu öeldud, Läti teed teevad maale au. Sõidukiirust söandati kuni 120 km tunnis tõsta, milline saavutus meil ainult mõnel lühikesel maal võimalik. Tänu Läti teede eeskujulikkusele kujunes sõidukiirus läbistikku 55 km tunnis. Valgast Riiani sõideti 3 1/2 tundi.
Ei tarvitse vist eriliselt toonitada, et vastuvõtt Riia sõsarklubi poolt äärmiselt südamlikuks kujunes. Kohalejõudmise päeval oli ohvitseride kasiinos bankett korraldatud. Sellest võtsid umbes 200 inimest osa, nende hulgas ka Saksa Königsbergi Ostdeutsch. Automobilclubi esitajad. Mainitud klubi hoiab alal paremaid vahekordi Eesti Autoklubiga. Külalisi tervitas L. A. K abiesimees dr. Siedins, tuletades meele autoklubide vahelise koostöö tähtsust autospordi arendamisel. Eesti A. K. esimees Zimmermann kõneles oma tuntud soojusega sõbraliku vahekorra alalhoidmisest autospordiklubide vahel, sellesse kuuluvate rahvuste peale vaatamata. Peeti veel kõnesid teiste külaliste poolt.
Liigutavaks hetkeks banketil kujunes Läti Autotankide divisjoni vimpeli annetamine E. A. K:le, kui naaberriigi rahvuslikule organisatsioonile. E. A. K. on põhjust selle sügava sõpruse avalduse peale uhke olla. Peale banketti kestis tants rõõmsas meeleolus hiliste tundideni.
Järgmine päev kujunes samuti mälestusrikkaks Riia mereranda sõiduga, kus lilledesse uppunud autod "Korsofahrti" ette võtsid. Arvurikas suvitajate hulk osutas sellele rõõmsale paraadile suurt tähelepanu. Bulduri hotellis maitses lõuna ülihästi.
18. juulil oli autosportlastel au Läti riigipresidenti kohata. President on Läti autoklubi auliige. Lossi ees peatuti ja tervitustega esines L. A. K. esimees hra Libek. President vastas lühidalt soojade sõnadega - Sõitu jatkati siit Segevoldi, ilusa Koiva jõe kaldale. Kaunis pargis asetati suur pada tulele ja keedeti selles vorstikesi. Lõbusas meeleolus viideti looduse rüpes aega kuni kella 10 õ., mil tagasi sõideti. Enne ärasõitu peeti nii Eesti kui ka teiste autoklubide esitajate poolt südamlikke tänukõnesid suurejoonelise vastuvõtu eest. E. A. K. esimees Zimmermann ülistas eriti looduse ilu Segevoldis, kus endale kodu on soetanud ajakirjanikud, kooliõpetajad ja Punane Rist.
Järgmisel päeval oli ühine lõuna ja siis alustati reisi koju poole Riia autoklubi saatel, kes peale 30 km sõitu tagasi pööras.


LÄTLASED EESTIS

KAJA 30.08.1927, lk 3
Autode rong riigivanema juures.
Riigivanem valitud Eesti autoklubi aupresidendiks. Läti autoklubilased Tallinnas.
Praegu viibib Tallinnas üle 40 Riia autoklubi liikmed, kes jõudsid Tallinna külaskäigule laupäeva õhtul üheksal autol.
Pühapäeval viibisid Läti külalised Eesti autoklubi poolt korraldatud autode pikamaa võidusõidul, millest kolm Riia autot osa võttis. Õhtul kell 9 oli nende auks pidusöök "Estonia" punases saalis. Seal peeti rohkesti kõnesid. Ühtlasi teatas Eesti autoklubi esimees Zimmermann, et autoklubi erakorraline peakoosolek on otsustanud valida klubi auliikmeks Läti autoklubi esimeest ja vanemat liiget Otlan'i. Viimane oli teiste Riia autoklubilastega kaasa sõitnud. Pidusöögil anti temale klubi auliikme tunnistus ühes vastavate märkidega auto külge kinnitamiseks üle. Riialased omalt poolt andsid Eesti autoklubile kingitusena üle kauni hõbekarika.
Eile hommikul kogusid Riia autod ja Eesti autoklubi liikmed oma autodega Vabadusplatsile, kust kella 12-eks riigivanema maja ette sõideti. Autode rida oli pikk, kuna riigivanema juure sõidust üle 30 auto osa võttis. Riigivanema maja ette jäädi peatuma, kolm autot reas. Rõdule tulnud riigivanemat tervitas lühidas kõnes Eesti autoklubi esimees Zimmermann, mille peale riigivanem J. Teemant kõneles. Ta tänas ühtlasi autoklubi enda valimise eest klubi aupresidendiks.
Peatus riigivanema maja ees kestis 6-7 minutit, mille järgi pikk autoderida edasi sõitis.
Eile peale lõunat sõitsid Läti autoklubilased Keila-Joale. Täna lahkuvad nad Tallinnast, sõites üle Tartu, Otepää ja Pühajärve. Tallinna tulekul sõitsid nad üle Pärnu.

PÄEVALEHT 31.08.1927, LK 5
Läti autokülalised lahkuvad.
Viisid kaasa paremaid muljeid Tallinnast.
Peale autorongikäiku Toompeale riigivanema maja ette sõideti Keila-Joale. Väljasõidust võttiS osa ligi kolmkümmend autot. Viibiti Keila-Joa lossis ja pargis. Einet võeti murul. Keila-Joalt jõuti tagasi esmaspäeva hilja õhtul.
Teisipäeva hommikul kell 9 oli kogunemine "Estoonia" ees. Võidusõidu auhindade väljajagamine auhinnamõistjate komisjoni poolt toimetati "Estoonia" ruumides. Auhindade väljajagamisele järgnes keskpäeval külaliste lahkumine. Läti üheksat autot läks saatma rida Eesti autoklubi sõidukeid. Saatjate eesotsas olid autoklubi esimees J. Zimmermann ja spordikomisjoni esimees Jul. Johanson. Külalisi saadeti linnast ligi 60-ne kilomeetri kaugusele.
Läti autokülalised viisid Tallinnast kaasa kõige paremad muljed.
Pr. E. Schönberg, "Alfa Romeo" omanik, oli teist korda Eestis. Külaskäigust jäid talle head mälestused, kuna vastuvõtmine Eesti autoklubi poolt oli väga soe. Vöidusõidu tagajärgedega on proua Schönberg samuti rahul. Ta kavatseS võidusõidust osa võtta ainult "Alfa Romeoga", kuid et osavõtjate arv väheseks jäi, saatis ta starti ka oma mehe - insener H. Schönbergi "Buick'i". Raskust tegi "Buick'i" osavõtule juhi puudumine. Pr. Schönberg pakkus selle masina juhtimist Julius Johansonile, kuid et viimane oma "Buick'iga" sõitis, siis ei võtnud Johanson pakkumist vastu. Lõpuks saatis pr. Schönbergi "Buick'ile" juhikS Pullen, kes Tallinnas oli ühe teise Läti autoga.
H. Wulff, Läti kaheistmelise spordisõiduki "Fiat'i" omanik ütles, et ta sarnast meeldivat vastuvõttu ei oodanud. Oma auto võidusõidu tagajärgedega on ta rahul. Auto on alles uus, ostetud kolme kuu eest ja maksis Eesti raha järele 1.300.000 marka. Riias võitis ta kiirusevõidusõidul 2 esimest auhinda. Nüüdne võidusõit oli autole pikamaa alal esimene ja masin sooritas vastupidavuse proovi hästi. 4. sept. peetakse Riias kiiruse võidusõit, millele H. Wulff loodab osavõtjaid ka Eestist. Sel puhul oleks võimalus ka tasuda Tallinnas neile osaks saanud head vastuvõtmist.

POSTIMEES 1.09.1927 LK 7
Riia autod Tartus.
Eile kl. 10 paiku äratas Tartu kesklinnas tähelepanu pikk autode rida, mis silmanähtavalt erinesid harilikkudest sõiduautodest. Autod, arvult 8, jäid Suurele turule kõnnitee äärde seisma, kus neid pildistati.
Selgus, et need on Riia autoklubi autod, mis osa võtsid läinud pühapäeval Tallinnas korraldatud võidusõidust ja nüüd teel olid koju poole. Tartu on jõutud juba teisipäeva õhtul, nagu üks kaasasõitjatest, saema liige hra G. Milbergs, meie kirjasaatjale seletas. Läti külalist saatis Tallinna "Union" klubi liige hra Tammann oma autol kuni Läti piirini.
Tartust jatkati sõitu kl. 11 paiku läbi Lõuna-Eesti ilusama maastiku Valga sihis. Autoreis on kestnud umbes nädal otsa.


KLOOGALE

KAJA 27.09.1927, LK 5
Autoklubilased Kloogal.
Pikk autode rong hulga sõitjatega.
Läinud pühapäeval oli Eesti autoklubi poolt korraldatud väljasõit Kloogale. Sarnaseid väljasõite, milledest klubi liikmed oma perekondadega osa võtavad, on tänavu suvel mitu olnud. Väljasõiduga Kloogale lõpetati klubi suvine tegevus.
Autode kogumine oli pühapäeval kell 12 Vabaduse platsil, kust pikas rongis läbi linna Paldiski maanteele ja seda mööda Keila kaudu Kloogale sõideti. Väljasõidust võttis osa 15 autot, milledel kokku 50-60 inimest oli.
Kloogal peatati adv. Soosaare suvilas. Metsa all ojakese kaldal, millel väike kosk, tehti tuli üles ja hakati jahivorste küpsetama. Ühtlasi tegid virgad daamide käed, pr. Vinnali eestvõttel, terved virnad võileibu valmis. Ringi käisid ka õllekannud. Käidi mererannal ja prooviti murul isegi tantsu lüüa grammofoni saatel.
Väljasõit Kloogale oli ühendatud viimasest pikamaa võidusõidust Tallinn-Suure-Jaani-Väike-Maarja-Rakvere-Tallinn osavõtnud autodele auhindade kätteandmisega. Autoklubi esimees Zimmermann jagas sõitjatele auhinnad kätte. Suure "Renault" omanik Klimberg sai suure ja väikese hõbe karika, kuna ta võidusõidul võitjaks tuli. Veel said karikaid "Aga'de" omanik Tammann ja "Horchi" omanik Jeets.
Õhtul kella 6 ajal asuti Kloogalt Tallinna tagasisõidule.


1931

POSTIMEES 15.07.1931, LK 5

Läti autoklubi Tartus.
100 külalist 24 masinaga.

Üleeile viibisid Tartus 100 läti autosportlast, kes sõitsid siia 24 autol.
Külalised tulid Eestisse Panikovitsi piiripunkti kaudu, kus neid oli vastu võtmas Eesti autoklubi esimees J. Zimmermann. Piiripunktist sõideti Petseri, kuhu olid sõitnud Tartu autoomanikkude esitajatena Tartust tööstur J. Ratnik ja kaupmees Lepp. Peale selle, kui masinad olid asetatud spordiväljale, korraldati mäe küljel pidulik vastuvõtt. Külalisi tervitati kaitseväe orkestriga. Järgnes linna vaatamine. Käidi ka kloostris, kus meie autoklubi esitajad seletustega esinesid.
Õhtul sõideti edasi Võrru. Eriti huvitava maastiku tõttu kestis reis pikemalt kui oli kavatsetud. Võrus oli korraldatud vastuvõtt "Kandles". Välja sõideti alles südaöösel, nii et Tartu jõuti alles esmasp. kl. 1 öösel. Tartus vaadeldi linna ja käidi mitmes asutises. Ametlik vastuvõtt lõppes siin. Üks osa külalistest sõitis eraviisil Tallinna, kuna osa Valga kaudu Lätti tagasi sõitis.


Vt ka ajakirjas Auto 7/1931 lk 139-140 ilmunud kirjeldust (digi.lib.ttu.ee - Auto 7/1931)

1934

LEEDULASED EESTIS

KAJA 27.06.1934, LK 1
Leedu kindral ja kolonelid Tallinnas.
Tallinnas viibis seitseteist Leedu autosportlast. - Asetasid pärja langenud sõdurite mälestusmärgile.
Eesti teed paremad kui Leedus.
Kesknädala hommikul kell pool kümme lahkusid Tallinnast seitseteist Leedu autosportlast eesotsas Leedu autoklubi abiesimehe erukindral Juozas Krauceviciusega, sõites aurik "Suomiga" Helsingi. Leedulased viibisid Tallinnas Eesti autoklubi külalistena ühe päeva. Soome sõites jätsid nad oma autod Tallinna, sest laeval ei jätkunud ruumi seitsme auto mahutamiseks.
Leedulased saabusid Tallinna esmaspäeva õhtul kell pool 8 seitsmel Leedu autoklubi märki ja rahvusvärve kandval autol. Nad tulid Pärnust, kuhu olid jõudnud jaanipäeval. Saabus üldse 21 inimest, neist neli autojuhti. Tallinnas võttis leedulasi vastu E. autoklubi, paigutades nad elama "Kuld Lõvisse" ja "Peterburgi". Peale kindral Krauceviciuse viibisid külaliste hulgas Leedu autoklubi sekretär erukolonel Andrius Senatorski, kindr. Krauceviciuse vend erukolonel Jonas Kraucevicius, Stasy Montvila, Vladas Montvila abikaasaga, pr. Ksenja Langiene, Jurgis Lange, Jonas Landsbergis, Marija Langiene, "Shelli" õlifirma direktor Leedus inglane George G. Whitaker abikaasaga, Sergius Fantilis, Vincos Komorovskis abikaasaga, õeksed Zofia ja Vanda Korvin-Kosakauskaite'd. - enamik neist on Leedu mõisnikud ja töösturid.
Teisipäeval kell 12 päeval kindral Kraucevicius ja kolonel Senatorski tegid visiidi autoklubisse hotell "Kommertsis", kirjutades nimed külalisteraamatusse. Autoklubis viibisid sel ajal sekretär J. Jeets, daamide komitee esinaine pr. A. Jeets ja büroo sekretär Heine. Kell kolmveerand 1 kindral Kraucevicius ja kolonel Senatorski asetasid pärja langenud sõdurite mälestusmärgile Juhkentali kaitseväe kalmistule. Mälestusmärgi juure oli üles rivistatud aukompanii, mängis kaitseväe orkester. Kindral Kraucevicius pidas pärja asetamisel lühikese kõne. Peatuti ka kindral Põdder'i haual. - Samal ajal teised ringsõidust osavõtjad tutvunesid Tallinna vaatamisväärsustega, olles eriti vaimustatud vanalinnast.
Õhtul kella 5 ajal autoklubi pakkus külalistele kohvi hotell "Kommertsis". Peeti vastastikkusi kõnesid. Selgus, et kindral Kraucevicius on varem isiklikes asjus mitmel korra viibinud Tallinnas.
Eesti teede kohta andsid leedulased väga kiitva otsuse. Leedus polevat peaaegu kusagil nii häid autoteid.
Helsingist saabuvad leedulased tagasi Tallinna reedel, 29. juunil, sõites siit Tartu, Valga ja Riia kaudu tagasi Kaunasesse. Tartus peatutakse üks päev linnaga tutvumiseks.

VABA MAA 27.06.1934, LK 7
19 leedu autosportlast Tallinnas.
Teiste seas üks kindral ja kaks koloneli. - Asetasid pärja langenud sõdurite hauale.
Kesknädala hommikul sõitsid Tallinnast Soome 19 Leedu autosportlast, kes juba jaanipäevast saadik viibisid Eestis. Nad saabusid jaanipäeval Pärnusse seitsmel autol ning sõitsid sealt edasi Tallinna. Tallinnas peatusid nad alates esmaspäeva õhtust ning siin võttis neid vastu Eesti Autoklubi. Leedu autosportlaste juhiks on Leedu erukindral Josas Kraucevicius ning reisijaskonda kuuluvad veel eelpoolnimetatud kindrali vend erukolonel Jonas Kraucevicius, erukolonel A. Senatorskis, Shelli õlifirma direktor G. Whitaker koos abikaasaga ja teised Leedu paremasse seltskonda ning jõukamatesse perekondadesse kuuluvad isikud, kokku 10 meest ja 9 naist. Teisipäeval kell 1 päeval asetasid Leedu autosportlased kaitseväe surnuaial pärja langenud sõdurite mälestusmärgile. See tseremoonia sündis sõjaväeliste auavaldustega ning kalmistule oli seks puhuks üles seatud aukompanii. Pärja asetas kindral Kraucevicius, kes ühtlasi tuletas lühikeses kõnes meele Eesti sõdurite kangelaslikkust vabadussõjas. Kell 5 p.l. korraldas Eesti Autoklubi külalistele koosviibimise kohvilauas klubi ruumides, endises võõrastemajas "Kommertsis." Õhtul võttis autosportlasi vastu siinne Leedu saadik.
Reede pärastlõunal jõuavad Leedu autosportlased, kes Soome sõites oma autod Tallinna jätsid, Tallinna tagasi. Siis alustavad nad kohe üle Tartu, Valga ja Riia kojusõitu.
Jutuajamisel "Vaba Maa" kaastöölistega seletasid Leedu autosportlased, et enamus neist viibib Eestis esmakordselt. Ainult kindral Kraucevicius on varemalt mitmel korral Tallinnas käinud. Leedu külalised tähendasid, et Pärnu ja Tallinn on jätnud neile meeldiva mulje. Eriti vaimustatud olid leedulased Eesti Autoklubi eeskujulikkudest klubiruumidest.


JUUBELIVÄLJASÕIT

UUDISLEHT 10.08.1934, LK 6
Autoklubi 10 a. juubeli weekend
Tallinnast sõidab välja 17 uljast autot 67 sõitjaga ning haruldaselt vaikne Rutja suvituskoht Põhja rannikul elab üle päeva täis müra ja kära. Professorite ja muude suveti puhkajate rahu on seks korraks igatahes halastamatult ja põhjalikult rikutud. Pealinn tungib vaikellu. 124 kilomeetrit sõidetakse maha kui lennul...
81 klm. Tallinnast - Viitnas - tehakse esimene peatus ja loetakse autosid. Poole tunni järgi kohtab juba talurahvast uudishimulikult ja kobarais ootamas autode läbisõitu - kindel tunnusmärk, et jõutakse varsti klubi esimehe hr. Zimmermanni suvila juurde Rutja. Masinad neelavad veel kilomeetreid ning umbes pool 1 libiseb esimene auto, läbi kanarbikust põimitud auvärava, suvila õue. Sellele järgnevad teised kuni kogu õue on kaetud Auburn'ide, Opel'ite, Buick'ide, Nash'ide ja muude võõrnimede kandjatest.
Auvärava man elab toredat sissesõitu kaasa ainus kohalik suvitaja pr. M. Kurs-Olesk, tõstes lornjetti lillevanikutega kaunistatud ja lõbusate autoklubilastega täidetud autode suunas. Autospordi huvi ei osuta ei prof. Suits, prof. Treiberg, kunstnik Kaigorodoff. "Paraadile" hilinevad samas läheduses elavad prof. Nikolai Triik, temperamentne pr. Triik ja äsja keskkooli lõpetanud sihvakas prl. Triik.
Saabunuist köidab kõige pealt tähelepanu hr. Julius Johanson, kes kui tõsine võidusõitja pole selgi week-end sõidul suutnud maha salata omi rekordihuve. Ta on nimelt saabunud omas punases lillevanikuisse uppuvas Buick'is enne autokaravani esimest autot.
Edasi on siin hr. Jürgenson, teedeministri abi ning hr. inspektor Pullerits kõigi autokunsti eksamisooritajate hirm. Hr. dir. Anton noorem on koos oma abikaasaga toonud ühepäeva suvemõnusid nautima hr. ja pr. Laane. Hr. ins. M. Raud, sharmikas pr. Raud ja blond seltskonna tähelepanuväärsus prl. Kalm moodustavad ühises peres veel oma väikese ühise pere. Direktor härra Kerman on sportautos saabunud en deux oma abikaasaga, nagu hr. dir. Kahk ja ta kaasa "Oaklandis" ärimees hr. R. Niibo prantsuse firma "Peugeot" esindaja, pr. Niibo ja hr. Niitem Pikalaenu pangast, tööstus hr. Ed. Veideman oma perega ning kaasas veel hr. adv. Lauba prouaga, inspektor Pähkal prouaga, ärimees Amos kahe pojaga, hr. Joon, hr. Simsivardi ning pr. Päevaga, tööstur Lemm - need on tallinlased, keda võib siin kohata. Peale selle veel juhatuse liige hr. Kaljus ja ta abikaasa, abisekretär hr. dr. Hold abikaasaga ja kahe tütrega. Viimaste autospordi dress - püksseelik, triibuline jumper - sobivad automiljöösse suurepäraselt. Ärimees hr. Teisenrothi mugav raadioga varustatud Opel tõi kaasa hr. ja pr. Teisenrothi.
Tartust on vaid dir. Kõva, kuna puuduvad hr-ad Lepp, Rosenvald, Seydenbach, Ratnik.
Koosviibimise esimese päevakorra punkti - lõunasööki - dirizeerib perenaine pr. Zimmermann, komandeerides köögist sööke lauale. Talle assisteerivad laitmatult ta tütar prl. Zimmermann, väledate liigutustega pr. Jürisson, pr. Pärtel ning piduliku auväärilikkusega valab buljongi tassidesse pr. Otas Tartust. Seltskonnast torkab silma verandal suilas Buicki omanik hr. dir. Hugo Tallmeister, kes ilmselt on tujus.
Peale selle kui hr. Jeets autosireeniga on lõpetanud üldise lõunaaja, millest osa võtnud ka suvitajad hr. Dolf, hr. Kriisa j.t., siirdub seltskond mererannikule, jõekaldale, metsa, kuna osa jääb suvila juurde mängima kaarte ning vestlema. Pääsukeste rannikut vaatlema tõttab suvet täiel sõõmul nautiv pr. Brandmann tuntud vabrikandi kaasa, koos proua prof. Triik'i, pr. Olbrei ning hr. kolonel-leitnandi Olbreiga.
Kella kuue paiku hakkab seltskond ära sõitma. Lahkunud on juba hr. Jürgenson, dir. Kõva. Hr. Brandmann junior asub taas rooli taha, jäetakse jumalaga ja sõit läheb lahti. Teel saadab sõitjaid punetav "autotolmutatud" udune päike, linnas võtavad juubelipidajaid vastu lai kaar elektritulesid.
Elka.

Fotosid 1934. a. juubeliväljasõidust vt EESTI AUTOKLUBI LIIKMED 1938, 1934, 1929
Vt ka ajakirjas Auto - Sport & Turism 8/1934 lk 122-128 ilmunud pikemat kirjeldust "Eesti Autoklubi pidupäevad" (digi.lib.ttu.ee - Auto Sport & Turism 8/1934)

1935

VABA MAA 4.07.1935, LK 3

Autoklubi jõudis Leedust tagasi.
Külaskäigust Kaunasesse võttis osa 8 autot 24 inimesega.

Kesknädala hiljaõhtul jõudsid Leedust Tallinna tagasi Eesti autoklubi liikmed, kes käisid Kaunases külas Leedu autoklubil. Kokku võttis külaskäigust osa 8 autot 24 inimesega eesotsas autoklubi esimehe J. Zimmermanniga. Teisteks kaasasõitjateks olid J. Johanson, E. Puhk, dr. Lindeberg, tubakavabrikandid Antonid j.t., enamalt jaolt abikaasadega. Tartust oli dir. A. Kõva oma autoga.
Väljasõit Tallinnast oli möödunud reedel. Leedu piirile jõuti, peale öö veetmist Riias, laupäeva hommikul kell 10, kus eestlasi tervitasid Leedu autoklubi esindajad. Koos sõideti siis üle Schauli ja Raseiniai linnade Kaunasesse, kuhu jõuti kell 5 p.l. Õhtul oli Eesti autoklubi liikmete auks pidusöök hotell "Metropolis", millest võttis osa rohkesti Leedu autoklubi liikmeid ja ka Eesti saadik dr. Leppik. Leedu autoklubi esimees J. Vileischis tervitas külalisi, millele vastas eestlaste nimel J. Zimmermann.
Pühapäeval asetasid eestlased pärja Leedu tundmatu sõduri hauale ja selle järgi sõideti kohe Klaipedasse. Esmaspäev veedeti Kurshiu Nerija maaninal asuvate supeluskohtade ja merekuurortide - Nida, Inodkrante ja Smiltyne vaatlemisega. Teisipäeval külastati Leedu suurimat suvituskohta Palangat, kus harilikult elab suveti ka president. Palangast asuti hilja õhtul koduteele.
Nagu autoklubi liikmed jutustavad, möödunud külaskäik ilusa ilma tõttu suurepäraselt. Ühtegi õnnetust teel ei olnud ning vastuvõtt leedulaste poolt oli südamlik. Eriti meeldinud eestlastele Leedu merekuurordid Kurshiu Nerija maaninal, kus hästi sisustatud hotellid ja pansionid, lõpmatud liivadüünid, metspõtrade karjad ja muub vaatamisväärsused.


Vt ka ajakirjas Auto 7/1935 lk 105-108 ilmunud pikemat kirjeldust "Külaskäik Leedu autoklubile" (digi.lib.ttu.ee - Auto 7/1935)
"Eesti autoklubi esindajad külastasid 29. juunist kuni 2. juulini s.a. Leedu autoklubi. Eesti autoklubi liikmed võtsid sellest sõidust osa järgmises koosseisus: Klubi esimees J. Zimmermann pojaga; klubi abiesimees hra A. Kõva abikaasaga; hrad J. Kalpus abikaasa ja tütrega ning spordikom. abiesimees J. Johanson, J. Kermann abikaasaga ja hra Vahtrik; E. Puhk abikaasaga ja Dr. Dunkel; Dr. Lindeberg pojaga ja hra Ilves abikaasaga; hra A. Eerik abikaasaga; H. Anton vanem ja noorem abikaasadega. Seega kokku 24 inimest 8 autol..."

1936

VABA MAA 24.08.1936, LK 10

Autoklubi pidas Pärnus aastapäeva.
Tallinna ja Tartu autosportlased Pärnus. - Sõidul Doberaani mereranda tuli parandada ise teed ja sildu.

Traditsiooniliselt korraldab Eesti autoklubi oma aastapäeval väljasõidu mõnda provintsilinna. Tänavu, klubi 12. aastapäeva pühitsemiseks, sõideti laupäeva õhtul Pärnu.
Sõites kell kolmveerand kuus p.l. välja Tallinnast Vabadusplatsilt, tosin Tallinna autosid jõudis õhtul enne kella 9 Pärnu, kus Tartust teele asunud autod juba ees ootasid. Pärnus oli autosportlastel vastas Belgia konsul kolonel Rosenberg, kelle abikaasa on innustunud autosportlane.
Effektseks kujunes autode pidulik ringsõit linnas. Pimedas sügisöös lookles ligi kilomeetri pikkune heledasti valgustatud autode rida läbi uudishimulisest publikust täidetud tänavate.
Ühisel õhtusöögil suvekasiinos autoklubi esimees J. Zimmerman märkis, et autosport ja kogu autoasjandus Eestis on edenemisteel. Autode arv kasvab, muretsetakse kvaliteetautosid ja kõvenemas on ka autosportlaste distsipliin ja ühtehoidmisetunne. Seekordsest aastapäeva-väljasõidust osavõtjate arv kujunes rekordiliseks nii kauge sõidu kohta.
Teedeministeeriumi esindajana ins. Elbrecht kriipsutas alla Eesti autoklubi tööd meie maanteede ja üldise autoasjanduse paremale järjele viimises. Eesti autoklubi on alati nõu ja jõuga olnud valmis kaasa aitama meie liiklemisprobleemide lahendamiseks.
Pühapäeva keskpäeval filmiti autodekaravan sõidul põllumajanduslikule näitusele, mis Pärnus avati pühapäeva hommikul. Kohalik fotograaf ja filmiamatöör Õnnis, kes valmistab filmivõtteid näitusest, filmis ka autosid ja loodetavasti tulevad ülesvõtted ka nädalakroonikasse.
Väljasõit Doberaani mereranda kujunes autosportlaste nooremale põlvele väga õpetlikuks, võimaldades neil tutvuda "isaisaaegse" maanteega. Sellises seisukorras, kui tee Pärnu ja Doberaani vahel, oli mõni teeosa mujal ainult sõja-aastatel.
Kõnesolev maantee on täis kuni poole meetri sügavusi auke ja autod võivad seal liikuda mitte rohkem kui viie-kilomeetrilise tunnikiirusega. Sillakesed, mida on mõnekilomeetrilisel teeosal mitu, on nii lagunenud, et otse ime on, kuidas nad ise ei lange sisse. Ühe tallinlase auto vajuski sillaga sisse ja hulgakesi tuli pool tundi parandada teed ja silda, enne kui autod said sõita edasi.
Kuna Doberaani rand on Pärnu ligidal ilusamaid kohti ja sinna väljasõitjaid on suvel rohkesti, avati käesoleva aasta suvel Pärnu ja Doberaani ranna vahel omnibuseliin. Kuidas omnibus sõitis sellel teel, see on arusaamatu, sest raske on pääseda läbi isegi kergesõiduautoga.
Tagasi sõideti pühapäeva õhtupoolel ja Tallinna jõuti õhtul kella kümneks.


RAHVALEHT 24.08.1936, LK 8

Autoklubi külastas Pärnut.
Väljasõit aastapäeva puhul. - Tallinna esinduslikumate autode paraad. - Mis teel juhtus.

Eesti autoklubi korraldas laupäeval, oma 12. aastapäeva puhul, väljasõidu Pärnu. Kuna viis autot ettenägemata põhjusil ei saanud sõita kaasa, võttis väljasõidust osa poolsada inimest kahelkümnel autol, nendest enamus Tallinnast ja osa Tartust.
Autosportlaste kogunemine väljasõiduks laupäeval kell 5 p.l. kujunes Tallinna esinduslikumate autode paraadiks.
Pealinna on juure tulnud hulk luksusautosid,
nendest sai seekord oma esimese pikema sõidu omnibuseliinide pidaja Siitani tuliuus "Nash", mis ostetud paar päeva tagasi.
Sõitu alustati Eesti autoklubi esimehe J. Zimmermanni korraldusel natuke enne kella kuut ja aegsasti enne kella 9-at oldi juba Pärnus. Seal ootasid juba Tartu autosportlased, kes varem jõudnud kohale.
Käimasoleva aastalaada ja põllumajandusliku näituse tõttu valitses Pärnus elav liiklemine, kuna maalt oli tulnud linna palju rahvast.
Autode pidulik ringsõit linnas
kujunes sügiseses pimeduses väga efektseks, kuna tuledega heledasti valgustatud autode rida oli ligi kilomeeter pikk.
Pidulikul õhtusöögil "Suvekasiinos" võis saada ülevaate, kes pealinna ja Tartu autoomanikest on sõitnud kohale.
Klubi esimees J. Zimmermann oli tulnud koos tütre ja pojaga, teedeministeeriumi esindas ins. Elbrecht. Ärimees A. Amost saatsid sel automatkal abikaasa ja kaks täiskasvanud poega, shokolaaditööstur A. Brandman, kes hiljuti elas läbi autoõnnetuse, ei olnud ilmunud, kuid pr. Brandman esindas perekonda poja saatel. Pr. Brandmanil on kõnesolevast autoõnnetusest veel muhke peas, kuid energiline daam ei lase end sellest hirmutada. "Kuigi poeg kihutab palju rohkem kui mees ..." nagu pr. Brandman märgib oma täiskasvanud poja kohta.
Vana autosporditegelane Julius Johanson, Tartu telefonivabriku direktor Kõva, majaomanik Urla, o.-ü. "Tarmo" omanikud Kerman ja Veideman abikaasadega ja rida teisi autoomanikke olid sõitnud kohale. Tallinna ärimehe H. Simmmi kohta märgiti naljatoonil, et ta juhib oma sõidukit sama osavasti ja kindla käega nagu kaupmeeste üleriiklikku liitu.
Autoklubi teeneid meie maanteeasjanduse edendamisel
kriipsutas alla ins. Elbrecht lauakõnes, sest autoklubi on kogu oma tegevuse ajal aidanud kaasa meie teede ja üldse liiklemise parandamiseks. Klubi esimees J. Zimmermann märkis Eesti autospordi arenemist, autode arvu ja kvaliteedi tõusu ja head koostööd ja läbisaamist autoklubi ühelt ja teedeministeeriumi ja ajakirjanduse vahel teiselt poolt. Klubi esimehe seisukoht meie autoasjanduse tuleviku suhtes on optimistlik, kuigi autoomanikel on kanda võrdlemisi suured maksud.
Meeleolurikas koosviibimine õhtulauas kestis hilisööni, siis autosportlaste vanem põlv läks puhkama, kuna nooremad tutvusid Pärnu suvehooaja lõpueelsete viimaste lõbustustega. Neid jatkus "Suvekasiinosse", rannasalongi ja "Endla" teatri einelaudagi.
Autode karavan filmiti
sõidul pühapäeva keskpäeval avatud põllumajanduslikule näitusele. Filmis kohalik fotograaf ja filmiamatöör Õnnis. Ülesvõtted lähevad näitusest valmistatavasse filmi ja arvatavasti ka nädalakroonikasse.
Autoklubi tellib endale ühe koopia oma arhiivi jaoks, kus Eesti autoasjandusest on juba varemgi filmivõtteid.
Pärast filmimist tehti
ühine väljasõit Doberani mereranda,
kus autosportlastel õnnestus kiikritega jälgida merel meie vetes võrdlemisi haruldast nähtust - vesipüksi.
Tee Pärnu ja Doberani vahel on vist ainuke omataoline kogu Eestis ja tuletab meele sõjaaegseid lõhutud teid. Teel asuvad sillakesed on nii lagunenud, et vaevalt kannavad veel autot. Vorstitööstur Lemm läkski oma sõidukiga ühel sellisel "püünisel" uppi, ja tuli tükk aega rassida, enne kui auto saadi jälle kindlale teele.
Teine "õnnetus" kogu teekonna ja mitmekümne auto kohta juhtus Nõmme-Tallinna vahel H. Küttimi "Auburniga". Kivi oli löönud augu sisse sõiduki bensiinipaagile ja kütteaine nirises maha. Katsed auku kinni toppida ei annud tulemusi ja Küttim pidi toimima otse vastupidiselt vanale tarksõnale: "Tasemini sõidad, kaugemale jõuad" - ta pidi kihutama, et linna jõuda enne kui auto on bensiinist kuivaks jooksnud.
Autosportlased jõudsid Tallinna tagasi pühapäeva hilisõhtuks.


Vt ka ajakirjas Auto 5/6 1936 lk 190-191 ilmunud pikemat kirjeldust "Pärnu - EAK aastapäeva pühitsema" (digi.lib.ttu.ee - Auto 5/6 1936)

1937

SOOME

VABA MAA 10.06.1937, LK 10
EESTI AUTOMOBILISTIDE SÕIT SOOME.
Eesti autoklubi poolt korraldatava Soome sõidu tähtpäevaks on nüüd määratud 18. juuni. Esialgne kavatsus, sõita Soome Leningradi kaudu, tuli jätta katki, kuna Nõukogude Vene võimudelt ei saadud läbisõiduks luba. Soovijaid Leningradi sõiduks oli registreeritud 22 autoga.
Nüüd sõidetakse laevaga. G. Sergo laevaühingu kaks laeva võivad korraga üle lahe viia 11-13 autot. Tuntumatest automeestest sõidavad: J. Zimmerman ("Auburn"), Karl Siitan ("Nash"), A. Kott ("Nash"), J. Urla ("Buick"), A. Kook Tartust ("Auburn") j.t. Ringsõidul minnakse kuni Soome põhjapiirini, Jäämere kallasteni.

ESMASPÄEV 3.07.1937, LK 3
Autol Tallinnast Põhja-Jäämere ääre.
Tallinna automobilistid keskööpäikese maal. - Inimesed miljardite sääskede ja parmude käes hädas. - Eesti nimed polaarpiirkonnas.
Eesti autoklubi tegelased jõudsid tagasi pikemalt Soome-matkalt, mis ulatus kuni Põhja-Jäämere rannikule. Sõidust võttis osa rida tuntud inimesi: prof. Saareste, dr. J. Keerig. Eesti autoklubi esimees ja autofirma J. Zimmerman ja J. Mölder kaasomanik J. Zimmerman, shokolaaditööstur A. Brandman, majaomanik J. Urla abikaasa ja pojaga, autosportlane K. Siitan, ehitusettevõtja A. Kott j.t. Hr. J.Zimmerman jutustab sõidust kokkuvõetult järgmist.
Automatk algas merd mööda. Tallinnast alustati sõitu 18. juunil G. Sergo aurikul "Aegna", millele laaditi autosportlaste "Nashid" ja "Buickid". Helsingist algas teekond läbi Soome juba "oma ratastel", läbi Parvao, Loviisa ja Hamina linnade Viiburi poole, kuhu Helsingist on 298 kilomeetrit. Viiburi oma 90.000 elanikuga on vanemaid linnu Soomes, asub samanimelise lahe kaldal, mis ühineb Saima kanaliga. Viiburi asutati 1290. a. ja kujunes hiljem Soome-Karjala pealinnaks. Rootsi ajal muudeti linn kindluseks. Vene alla läks Viiburi 1721. a. ja alles 1811. a. ühendati Suur-Soomega.
Viiburi kuulus Monrepos park asutati 18. sajandil kuberner Stupishini poolt ja pargi kaunistamise eest kandis suurt hoolt vene keisrinna Maria Feodorovna, kes pargi hiljem kinkis parun von Nikolaile. Pargis asub "Väinämöise" mälestussammas.
Viiburist edasi Imatrale sõites meie huvireislased vaatlesid endise võimsa kose suletud sängi. Kadunud on endise suurepärase kose jõud ja ilu, kuid selle asemel annab 1925.-1929. a. ehitatud elektrijaam Lõuna-Soomele 110.000 hobusejõudu energiat.
Ülikooliharidusega naiskelnerid.
Soome sisemaal ei ole võõrastemajades ja kohvikutes võõraste teenimine eriti eeskujulik. Imatra kuulsas "turistidehotellis" tuli oodata ligi tund aega pudeli sidrunisooda järele, kuigi külalisi istumas oli vähe.
Kogu Soome kohta kõige paremad teenijad olid Joensuu linnas "Hotelli-Turistis". Seal on kõik naiskelnerid erandita ülikooli haridusega, võõrastelahked ja kärmed.
Soome talikuurordist, Sotkamo alevist alates eesti turistid said tunda ettekujutamatut sääskedenuhtlust. Mida rohkem suvel minna Soomes põhjapoole, seda rohkem on sääski ja parmusid. Inimene ei saa autost muidu välja minna, kui peab kogu aeg enda ümber vehkima kaseoksaga, et kiusajaid eemale peletada.
Soomlased süütavad põlema risuhunnikud, mis tekitavad paksu suitsu. Loomad kogunevad tule ümber keerlema suitsu sisse, et pääseda sääskedest ja parmudest. Meie turistid nägid pilte, et naine lüpsis lehma ja mees seisis juures suitsupanniga või kaseokstega, peletades naiselt ja loomalt parme ja sääski.
Päike 61 päeva loojumata.
Kemi ja Tornio kaudu sõites meie turistid jõudsid kuulsa Aavasaksa mäele, kus päike 22. maist kuni 22. juulini, s.o. 61 päeva jooksul ei lähe looja. Aavasaksa mäele on ehitatud turistidekodu, mis asetseb kaljul nagu pääsukesepesa.
Hiljem selgus, et reklaam Aavasaksa mäele on ainult turistide ligimeelitamiseks, sest loojumata päikest võib näha mitte üksi nimetatud mäelt, vaid kogu tee Rovaniemist kuni Petsamoni, ilma et tarvitseks teha keerdkäike Aavasaksa mäele.
Autoga saab sõita ainult poole mäkke, siis tuleb üles ronida jala. Kohe kasutasid parmud ja sääsed juhust ja miljonite viisi tungisid turistidele kallale. Kõik huvireislased vehkisid kasevihaga enda ümber nii, et käelihased olid kõigil valusad.
Rovaniemi, umbes 7000 elanikuga linnake, on viimane suurem punkt kultuursest Soomest põhjas, ühtlasi on see ka Lapimaa pealinn. Siin lõpeb ka raudtee.
Mööda polaarvöö piiritulbast.
Rovaniemist 8 kilomeetrit edasi Petsamo poole sõites jõutakse polaarvööni, mida tähistab tee ääres seisev post pealkirjaga: "Napapiiri". Petsamo suunas läheb ainuke maantee, mille pikkus on 531 kilom. ja mis kohati nöörsirgelt läbistab Põhjamaa tundraid. Seal elavad laplased ja paiguti näeb tee ääres ke vene pagulaste ja soomlaste hütikesi. Millest need inimesed siin elavad, jääb mõistatuseks.
Suvel on laplaste onnid tühjad, sest nad rändavad oma põdrakarjadega kaugemale põhja poole. Põhjapõtrade arv väheneb iga aastaga. Kuigi Soome-Vene piirile on tehtud ette aed ja seda hoiavad korras selleks eriti palgatud mehed, kipuvad põdrad ikka minema Venemaale, kus nähtavasti on paremaid söödamaid. Nüüd peetakse laplast, kellel on 1500 põtra, juba jõukaks.
Põhja-Soomes on maantee ääres laudadest tehtud kastikesed, kuhu on paigutatud raha ja sedelike. Veoauto sõidab mööda, võtab linnaviimiseks peale piimanõud, kastidest raha ja sedeli, millel märgitud, mis tarvis linnast tuua. Tagasi tulles autojuht paigutab ostetud kauba kasti ja jätab sinna ka ülejäänud raha. Keegi kaste ega uksi ei lukusta, sest vargust seal ei tunta.
Tollipunkt sisemaal.
Põhja-Soome üks omapärasusi on teel Petsamo poole 222. kilomeetril asetsev Vuotso tollipunkt, mis asub kesk sisemaad, üle maantee on tõmmatud lasipuu ja vormiriides tolliametnik vaatab sõitjate pagasi läbi.
Tollipunkt on selleks, et tagamaalt ei veetaks Soome tubakat, suhkrut, soola ja muid kaupu, mida laplased saavad Norrast ilma tollimaksuta.
Jaanilaupäevaks eestlased jõudsid autodega Põhja-Jäämere kaldale, kus 300-500 meetri kõrgused kaljud tõusevad üle merepinna. Soojus tõusis luni 20 pügalani!
Liivahamari turistidekodus Jäämere kaldal sai iga auto 100 soome marga eest mälestusmärgi auto külge kinnitamiseks, kuid mingi hinna eest ega kavalusega ei saadud turistidekodu naisteenijaid, ülikooliharidusega näitsikuid, niikaugele, et nad oleksid märgi müünud ka sellele, kellel ei olnud kaasas oma autot. Märk olevat auto, mitte isiku jaoks. Tule oma autoga ja võta märk - sellega oli jutul lõpp.
Kuhu on ulatunud eesti matkajad.
Petsamost 234 kilomeetrit eemal Ivalo Uusimaja turistidekodus leidsid meie turistid külalisteraamatus rea eestlaste nimesid. Sinna Kaugesse Põhja üksikusse kolkasse olid oma nimed mälestuseks jätnud prl. Juta Rebane, G. Tohver, H. Sommer, M. Kameneff, von Jung, politseivalitsuse üldosakonna juhataja Konst. Lepp, dr. E. Siegel, prl. Astrid Jürgens, E. Taul, ajakirjanike abielupaar A. ja Tatjana Grünthalid j.t.
Tagasisõidul Helsingis peatudes meie matkajad kohtasid kodumaalasi hr. V. Lüüdigut noore abikaasaga, pr. Schwalbet ja tema õdesid pr. Koskentausi ja Dauskat ja prl. Treudet.
Helsingi Eesti selts saab tuleval aastal 25-aastaseks ja pr. Schwalbe loodab kui seltsi ja Eesti koonduse vanaema, et seltsi hällipäevale tuleb Eestist rohkesti külalisi, eriti aga neid, kes 1905. a. paigu olid Soomes maapaos ja keda hr. ja pr. Schwalbed aitasid põgeneda vene tsaristliku võimu jälitamise eest.
Foto: Eesti automatkajad Aavasaksa-mäel. Ülesvõte on tehtud täpselt kell 12 öösel.

Vt ka ajakirjas Auto 6/1937 lk 150-155 ilmunud pikemat kirjeldust "Tallinnast Põhja-Jäämere kaldale" (digi.lib.ttu.ee - Auto 6/1937)
"...Leningradi kaudu sõiduks Soome oli registreeritud EAK liikmete autosid 22 üle 70 sõitjaga. Laeval Soome sõidu suvatses aga kaasa teha vaid 3 autot 12 sõitjaga, nii et automatk Soome kujunes sedapuhku enam era- kui klubisõiduks.
Huviküllase automatka teostasid autosportlane K. Siitan Nash-autol, A. Kott samuti Nash'il ja J. Urla Buick-autol. Kaasasõitjateks osutusid prof. E. Saareste Tartust, pr. Kott, pr. Urla, pr. Siitan, dr. J. Keering, R. Urla, A. Brandmann, H. Kiiver ja EAK president J. Zimmermann..."


VIRUMAALE

VABA MAA 24.07.1937, LK 5
30 autot Kohtlasse ja N.-Jõesuhu.
Algas Tallinna automobilistide suur ringsõit.
Eesti autoklubi ringsõit Ida-Eestisse kujunes osavõtvate autode arvu poolest suuremaks kui ükski senine automobilistide ühine üritus. Määratud ajaks, täna kella pool 9-ks kogunes Vabadusplatsile 30 autot. Peale Tallinna autoomanikkude tulid ringsõidust osa võtma hr. Kõva Tartust ja Stryk Pärnust.
Autod rivistati spordikomisjoni esimehe J. Johansoni juhtimisel "Kultase" kohviku ette kolme ritta, moodustades uute kvaliteetsõidukite Tallinnas seninägemata suurparaadi: 6 "Buicki", 3 uut "Nashi" ja 3 "Studebakerit" esindasid ameerika populaarsemaid autosid. "Opeleid" ja "Oaklande" oli kumbagi kaks, siis järgnesid "Willys", "Fiat", "Ford", "Citroen", "Austin", "Auburn", "Packard", "Morris" ja teised masinad.
Uudishimuliste vaatlusobjektiks oli "Minerva" auto, mille Zimmermann Pariisist tulles sõidutas Eestisse.
Ärasõit toimus täpselt kell 9. Autoklubi traditsiooni kohaselt asus autode etteotsa sõidu juht autospordi veteran Julius Johanson, kes sõitis pr. Deminiga. Järgnes klubi abiesimees ins. M. Raud, kuna esimees J. Zimmermann "mitteametliku isikuna" sõitis tagasihoidlikult kolmandana.
Enne teele asumist tehti "korsosõit" läbi linna. Automobilistid ise naljatasid, et see on tutvustamissõit publikule - on ju praegu autosõitjatel valupäevad ja automobilistid muutumas nagu mingiks "rahvavaenlasteks".
Põlevkivitööstuse direktor ins. M. Raud võis ringsõidule asujaid juba Tallinnas informeerida, et põlevkivitööstuse poolt Kohtlas antavaks lõunasöögiks on kõik ettevalmistused tehtud, on ju kõik sõitjad kodumaise bensiini igapäevased tarvitajad ja seega õlitööstuse ärisõbrad.
Kava järgi pidi laupäeval tutvutama Kohtla kaevandusega ja õlivabrikuga ja siis sõidetama Oru lossi ja ümbrust vaatama. Õhtuks oli ette nähtud saabumine Narva-Jõesuhu, kus pühapäevaks 30 autotäie pealinlaste ilmumine tõotab tulla tavalisest suurem elevus ja hoog suvituselus.

VABA MAA 26.07.1937, LK 6
Autoklubi väljasõit Narva-Jõesuhu.
Õpetlik peatus Kohtla-Järvel ja Orul. Dr. Vahtriku auto ei püsinud maanteel.
Eesti autoklubi korraldas laupäeval oma liikmetele väljasõidu, mille lõppsihiks oli Narva-Jõesuu. Teel peatuti Kohtla-Järve põlevkivikaevanduses, kus tutvuneti põlevkivitööstusega ja eriti bensiini valmistamisega. Järgmine peatus oli Oru lossis. Väljasõidust võttis osa 30 autot 120 inimesega. Pühapäeva veetsid autosõitjad Narva-Jõesuus ja õhtul algas sõit tagasi Tallinna.
Teel juhtus mõnigi viperus ja äpardus, kuid suuremad õnnetused jäid seekord tulemata. Arkna mõisa juures sõitis maanteelt kõrvale Tallinna arsti dr. B. Vahtriku auto, kihutades teeäärsesse metsa puude vahele. Õnneks suutis arst oma sõiduki suurematest puudest mööda juhtida ja autol purunes vaid porilaud. Üks kaassõitja sai veidi põrutada. Õnnetuse põhjustasid auto spiraalvedrud, mis panid sõiduki munakivisillutisel hüppama, nii et auto enam teel ei püsinud.
Mõnigi sõiduk pidi teel vahetama kumme, sest meie teedel leidub rohkesti raudnaelu ja teravaid kive, mis lasevad autokummid tühjaks. Kohtla kaevanduse rahvamajas oli väljasõitjatele korraldatud lõunasöök, mis oli täiesti ilma alkoholiste jookideta, millede maitsmine nüüd autojuhtidele kõvasti keeldud. Pärast lõunasööki dir. M. Raud, kes ise võttis osa väljasõidust, ja keemik Luts tutvustasid automehi põlevkivikaevanduste ja bensiini ajamise viisidega. Käidi maa-alustes käikudes, kus igaühele anti kätte karbiitlamp silmavalguseks.
Järgmine peatus oli Oru lossis, millega tutvuneti lossi komandandi juhtimisel. Narva-Jõesuhu jõuti õhtul kella 8 paiku. Lõppsihti saabus 20 autot, kuna teised pöörasid teelt tagasi.

RAHVALEHT 26.07.1937, LK 3
Dr. Vahtriku õnnelik õnnetus.
Automobilistid "Eesti Ruhris".
Bensiinitarvitajad tutvumisreisil Kohtla põlevkivitööstuses. - Õnnelikke õnnetusi teel. Tund aega riigivanema suviresidentsis Orul.
Laupäeval Eesti Autoklubi korraldas oma liikmetele väljasõidu Kohtla-Järvele, Oru lossi ja Narva-Jõesuhu. Väljasõit, millest osa võttis 120 inimest 30 autol, oli mõeldud tutvumiseks meie põlevkivitööstusega, eriti bensiinivalmistamisega, mis autoomanikke kui alatisi bensiinitarvitajaid eriti huvitab.
Arsti õnnelik autoõnnetus.
Suuremate autosõitude puhul juhtub ikka mõni äpardus. Teel mõnigi mees pidi vahetama kumme, sest meie maanteedel leidub rohkem kui tarvis naelu, mis lasevad autokummid tühjaks.
Autosportlane K. Siitan, läinud aastal edukalt Monte Carlo tähesõidul käija, elas läbi esimese "vahejuhtumi". Teel paraja sõidu juures lendas põllult väike linnuke vastu auto tuulekaitseklaasi. Kokkupõrge oli saatuslik ainult linnukesele: ta läks hoobilt sõna tõsises mõttes lõhki ja autot tuli Viitna järve ääres puhastada...
Pärast seda, kui mitu autoseltskonda olid kummidest naelu välja kiskunud ja kumme vahetanud, jõuti paraja sõiduga Arkna mõisa kohale. Seal Tallinna arst dr. B. Vahtrik elas läbi autoõnnetuse, mille puhul suurem õnnetus jäi tulemata suure õnne ja ka arsti külma vere tõttu.
Kiire sõiduga kivikillustikusillutisega maanteelt jõudes munakivisillutisele dr. Vahtriku auto hüppas kõrgelt teelt alla teeäärsesse metsa. Kuused kasvasid nii lähestikku, et auto parajasti läbi mahtus. Arst suutis sõiduki hoida vastu jämedaid puid põrkamast. Auto lömastas porikaitse kuuse vastu ja purustas kännu. Ühel naissõitjal jooksis põrutusest ninast natuke verd. Kui dr. Vahtrik oleks kaotanud valitsemise rooli üle, oleks sõiduk tormanud vastu jämedaid puid ja õnnetusel võinuks olla kurvad tagajärjed.
Õnnetuse põhjustasid auto spiraalvedrud, mis panid sõiduki munakivisillutisel hüppama, nii et auto enam teel ei seisnud.
Miljon autojuhi jalgade all.
Jõudes Kohtla-Järvele, selgus huvitav tõik, et autoklubi abiesimehe ja põlevkivitööstuse direktori ins. M. Raua autoga toodi Tallinnast Kohtlasse miljon senti palgaraha, mis määratud kaevanduse ametnikele. Ümmargune rahasumma oli paigutatud kotti ja Kohtlas autojuht võttis selle oma jalgade juurest autost välja. Nii on mõnikord varemgi viidud Kohtlasse raha, kord isegi 7 miljonit senti.
Tallinna külalistele oli Kohtla kaevanduse rahvamajas korraldatud lõunasöök, mis Kohtla tütarlaste virgal teenimisel möödus eeskujulikus tempos ja tegi au ka kokkadele. Vastavalt "ajanõuetele" oli lõuna "karske", ükski jook ei sisaldanud kraadigi alkoholi, et autojuhtijaid mitte saata kiusatusse.
10 kilomeetrit maa all.
Selleks, et saada ülevaadet kodumaise bensiini saamisloost, direktor M. Raud ja keemik Luts viisid automobilistid, nende naised ja tütred maa-alusesse kaevandusse. Igale anti kätte karbiitlamp silmavalguseks ja siis algas teekond põlevkiviriiki.
Kümme kilomeetrit on pikk Kohtla kaevanduse peatunnel, millest kahele poole jooksevad harutunnelid põlevkivi väljavõtmiseks. Kaevandus on 14 meetrit allpool maapinda ja sorteerimisruumi jõudmiseks sõidab põlevkivi liftiga 30 meetri kõrgusele.
Kohalikud põllumehed ei lase end sellest segada, et nende jalge all 14 meetri sügavuses töölised uuristavad maapinda ja kostavad lõhkeainete plahvatused.
Kuidas kivist tuleb bensiini.
Nagu palju teisi suuri probleeme, on ka kivist "vedela kulla", õlide ja bensiini saamise protsess põhimõtteliselt lihtne. Meil töötavas igas õlivabrikus on oma süsteem, kuid kõik põhjenevad utmise põhimõttel.
Kohtla õlivabrikus masinates peenendatud põlevkivi kallatakse püstahju, mille alumises osas põleb sama põlevkivi, andes ahjus 500-kraadise temperatuuri. Kuumuse tõttu õli lahkub põlevkivist kollakashalli raske gaasi kujul ja jahutamisel muutub see gaas õliks. Bensiini saamise protsessi õlist nimetatakse "krakkimiseks", kuid ega seegi pole muud kui õli kuumendamine, nii et bensiin lahkub õlist auru kujul ja nii hiljem jahtudes omandab vedela kuju. Kogu protsessist sai dir. M. Raua ja keemik Lutsu seletuste saatel ülevaatliku pildi.
Ja, lõpuks, direktor M. Raud on hea ärimees. Ta on põlevkivi- ja õlitööstuse 20 aasta jooksul läbi kõigi kahtluste ja mõnituste võidule võidelnud.
Oru ja Narva-Jõesuu.
Unustamatu elamuse andis Oru lossi, riigivanema suviresidentsi külastamine. Kesk maaliliselt-ilusat loodust merekaldal pargis kerkib lumivalge ehitus kui loss muinasjutust. Lossi komandandi juhtimisel tutvuneti kohaga, kus iga samm pakub midagi uut ja vaatamisväärilist. Vene multimiljonäri Jelissejevi poolt loodud, kuid vahepeal hooletusse jäänud loss ja park on nüüd seatud korda ja meie riigipeal on suviresidents, kuhu kutsuda kõlbaks ka iga suurriigi riigipead.
Oru loss oli automobilistide sõidu õpetliku osa viimane etap. Jõudes Narva-Jõesuhu, valgus 120 tallinlast kuurorti mööda laiali, kes randa, kes kuursaali. Pühapäeval algas sõit tagasi Tallinna suunas.

Vt ka ajakirjas Auto 6/1937 lk 157 ilmunud kirjeldust "Külalislahkes Kohtla-Järve põlevkivitööstuses" (digi.lib.ttu.ee - Auto 6/1937)

1938

POSTIMEES 29.05.1938, LK 5

Eesti Autoklubi Tallinna liikmete küllasõit tartlastele
Külaskäik klubi abiesimehele dir. A. Kõvale

Laupäeva hommikul kl. 1/2 7 ajal väljusid Tallinnast Eesti autoklubi liikmed 18 masinal, et külastada Tartus asuvaid klubi liikmeid siinasuvat Autoklubi abiesimeest dr. A. Kõvad. Seoses väljasõiduga oli korraldatud omavaheline võistlus täpsussõidus. Täpsussõit toimus Tallinnast kuni Äksini, kusjuures vahepeal teostati kontrolli Järva-Jaanis. Täpsussõidu võistluste tingimuste kohaselt tuli katta vahemaa keskmiselt 50 km tunnikiirusega. Kuigi teeolud olid üldiselt võrdlemisi soodsad, pidid paljudki võistlejad eriti pingutama, et täita ülesseatud tingimusi. Võidusõidu tingimuste täitjatele antakse klubi poolt autodele kinnitamiseks vastavad kuldmärgid. Arvata võib, et enamik võistlustest osavõtjaid suutis täita tingimused. Sõidul Tallinnast Tartu juhtus ka mõnel sõitjal väiksemaid viperusi.
Eesti Autoklubi liikmetele sõitsid Tartust Äksi vastu üle 20 siinasuva klubi liikme oma masinatega, ning alates Äksist kuni Tartuni teostati sõit ühiselt, kuhu jõuti keskpäevaks. Autoklubi liikmetega sõitis kaasa ka Kultuurfilmi operaator, kes täna Tartust Pühajärvele korraldatud väljasõidust teeb ülesvõtteid.
Väljasõidu tegi kaasa ka Klubi esimees adv. Puusepp Tallinnast. Laupäeva lõuna ajal oli dir. A. Kõva poolt korraldatud siiasõitnud külalistele ühine lõuna "Sinimandrias".


POSTIMEES 30.05.1938, LK 6

Eesti Autoklubi õnnestunud ühissõit

Eesti Autoklubi liikmed, kes laupäeval pealinnast sõitsid 18 autoga Tartu külastama Klubi abiesimeest dir. A. Kõva, korraldasid pühapäeval koos Tartu liikmetega ühise väljasõidu Otepääle. Ühissõit, mis sellises ulatuses toimus esmakordselt, õnnestus hästi, jättes osavõtjatele meeldiva mälestuse kahe linna autohuviliste ühiselt veedetud kaunist kevadpäevast.
Keskpäevaks kogunes end. lihaturuplatsile veerandsada autot, mis linnast väljudes modustasid ligi kilomeetripikkuse karavani.
Ees sõitis külaliste vastuvõtja dir. A. Kõva oma hõbehalli masinaga, selle järel Autoklubi esimehe advokaat Puusepa sõiduk ja teised Tallinna ja Tartu autod vaheldumisi.
Ilm oli sõiduks haruldaselt soodne. Varahommikul sadanud vihm oli tee parajalt niisutanud vältides tolmu. Ka soojust ja päikest oli autosõidu jaoks parajalt.
Lühemat aega peatuti Elvas ja jätkati siis sõitu, mis suuremate viperusteta veidi enne kella 2 lõppes Pühajärve lossi ees. Otepääle jõudes siirdus autokaravan Vabadussõjas langenute mälestussamba juurde, mille jalale asetati lilli.
Ühine lõunatamine oli korraldatud Pühajärve Turistide Kodus. Peale lõunat varsti alustati kojusõitu.


POSTIMEES 31.05.1938, LK 5

Järelmärkmeid automatkalt Pühajärvele
Maal võidutseb kevadine õite- ja värviküllus. Maamehed luksusautosid takseerimas. Pühajärve turistidekodu "luksusdinee" Hobune kardab, kuid jänes ei karda

Eesti Autoklubi korraldas ühise matka Tallinna ja Tartu autoomanikkudega Pühajärvele, milline ringsõit linnaelus askeldavatele isikutele pakkus palju vaheldust ja õpetlikku. Olgu selle tõttu õigustatud need mõningad ääremärkused kevadisest huvimatkast.
Veerandsada luksusmasinat rivistus Tartus end. Lihaturule, see pole just harilik pilt isegi Tartule, kus autode välimuse peale pannakse küllaltki suurt rõhku. Nii mõnigi tänaval jalutaja jäi seisatama ja järele vaatama, kui autode-karavan tasa libises mööda südalinna asfalttänavaid Riia maanteed wälja. Paljude autode radiaatoreid ehtisid mitmete maade autoklubide märgid ja zhetoonid mis tõendavad, et meil leidub küllaldaselt autosportlasi, kes on laias maailmas teinud pikki tuure. Esikoha sellel alal Eestis omab kindlasti hra. Siitani võimas "Nash", millel seljataga on kahekordne Monte Carlo tähesõit.
Kohe Tartust Pühajärve suunas väljudes paelus huvimatkajate silmi loodus, mis on puhkemas oma kevadisele õite- ja värviküllusele. Maarjamõisa kliinikute taga lai ristikheinaväli otse kollendas lugematuist võililledest, milliseid oli nii tihedasti lükitud üksteise kõrvale, et eemalt vaadates üksikõied sulasid üheks määratuks vaibaks, mis on tõmmatud üle välja.
Oleme harjunud imetlema ja kadestama tihti ajakirjades ilmuvaid pilte Alpide rohumaade lillederohkusest, ent meie oma kevadine loodus jääb nagu kahe silma vahele, kuigi see pakub nii palju värvirõõmu, et seda raske oleks ületada. Kuid eks ilus ja hea ole seal, kus meid ei ole!
Kogu tee Tartust Pühajärveni möödus sama kevadise looduse pakatamise tähe all. Ainult maa sammub mõni päev linnast õitseajaga taga. Kui Tartus sirelid juba olid puhkemas, siis maal alles õiekobarad hakkasid omama tüübilist sirelilille varjundit. Samuti ta õunapuud maal alles valmistusid uppuma õitetolmu, kuna Tartus need on juba oma täies ilus. Teeäärsed niidud aga kirendavad kullerkuppudest ja pääsusilmadest, kuna põldudel lainetas rukis oma esimeses kasvuhoos ja tõuvilja oras hakkas tõmbama rohelist vaipa üle Otepää kõrgustiku künkliku maastiku. Maastiku üldilmes valitseb praegu haruldane värskus, sest soojad vihmahood on pannud lokkama kõik, mis küntud ja külvatud.
Isegi maamees on lootusrikas. See ilmneb kas või sellest, kuidas maamehed vestiväel oma õueväravas enesega rahul olles takseerivad möödakihutavaid autosid, millede lakitud kupeed helgivad harvade pilverüngaste vahelt paistvast päikesest. Tahtmatult tuleb meelde mulgi ütlus: "Mis massap sii Riia liin? - Üits huug lämmit vihma". Seda "vihmahuu" väärtuse hinnangut võis välja lugeda ka Otepää peremeeste enesega rahulolevast rühist.
Liiklemisnädala mõju võib maanteedel märgata igal sammul. Kuigi kilomeetripikkune autode-karavan sõitis enamuses 70-80-kilomeetrilise tunnikiirusega, ei juhtunud ühtki takistust liiklemisel. Maamehed juba harjuvad kasutama maantee parempoolset äärt liiklemiseks ja sellega on ruumi nii bensiini- kui ka kaeramootoril.
Harjunud on ka hobused autodega. Ainult üks maantee äärde ketistatud hobune sattus autode möödudes paanikasse. Ta rabeles pikapeale päitsetest lahti, neid puruks kiskudes, ja tormas piki manteed tulise kiirusega auto ees hulga maad, kuni esimene kabuhirm möödus ja saadi hobusest mööda sõita. Nii et üksikuil juhtudel satuvad siiski hobused veel lõhkuma ja kartma, kuid eksikombel argpüksiks sõimatud jänes on märksa julgem. Selles võisime veenduda tagasisõidul. Maantee ääres niidul kükitas üks säärane lõvisüdamega jänespüks. Auto lähenedes tormas teiselt maanteeäärelt üks sasiskarvaline koeranäss autoga arveid õiendama, kuid seegi ei rikkunud jänese rahu. Peatasime auto ja "Mareti" kaasomanik hr. Kask ronis rooli tagant välja, kavatsedes jänese peoga kinni püüa. Esialgu näiski see õnnestuvat, sest haavikuemand ei teinud lähinejast suurt välja, tõmbas enese ainult kõhuli vastu maad, nagu vaikse alistumise märgiks. Paari sammu kaugusel siiski jänes otsustas ümber ja hakkas pikkamisi võsa poole hüplema, nii et sabatutt aina välkus...
Pühajärve ümbrus on emakese looduse poolt õnnistatud ülevoolava iluga. Suvitajatele on Pühajärv igatsetud Mekaks, kus võiks oma tervist kosutada ja puhata. Kuid suvitajate heaolust ei näida Pühajärvel siiski suurt hoolitavat. Näiteks on seal aupärast "Turistide Kodu". Kuid et seal kodusus puudub, hoolimata sellest, et korduvalt on tähelepanu juhitud seal valitsevale olukorrale, selles võis kujukalt veenduda Autoklubi väljasõidul.
Ökonoomile oli seltskonna kohalesõidust ette teatatud ja lõunasöögi hindki määratud kindlaks 1 kroon 30 sendile isiku pealt, mille eest loodeti saada hinnale vastav luksusdinee, säärane, nagu pealinna esinduslokaalides. Tegelikult oli aga lõuna ja teenimine allpool igasugust arvustust, igatahes 3. järgu linna-supiköök jääks kohe nälga, kui ta oma külalisi niiviisi kostitaks ja teeniks. Igatahes teist korda kuidagi ei tahaks oma ilusa väljasõidu tuju rikkuda sääraste ühepäevaperemeeste "külalislahkusega".
Pühajärve loodusliku ilu pärast ei pruugi meil häbeneda küll ühegi turisti ees, olgu see siis välismaalane või oma inimene. Kuid selle suure väärtuse kättesaadavaks ja nauditavaks tegemises oleme küll senini äärmiselt saamatud olnud. Igatahes oleks viimane aeg vastavatel asutustel samme astuda, et ka Pühajärv tõeliseks suvituskohaks muutuks. Selleks oleks vaja hädapärast suurpuhastust nii mõnelgi alal.


Fotosid 28. mai 1938. a. Lõuna-Eesti väljasõidust vt EESTI AUTOKLUBI LIIKMED 1938, 1934, 1929
Vt ka ajakirjas Auto 5/1938 lk 116-117 ilmunud ülevaadet "Lõuna Eesti rüpes" (digi.lib.ttu.ee - Auto 5/1938)

1939

Soomlaste küllasõit Eestisse 1939. a. juulis-augustis

galerii[ät]hot.ee