Eesti Antiikautode Galerii


ESILEHT UUDISED


BUICK   CADILLAC   CHEVROLET   OAKLAND   PONTIAC

General Motors Company moodustati William C. Duranti eestvõttel 1908. aastal Buick Motor Co (asutati 1903) baasil. Samal aastal liitus GM-iga 1897 asutatud Oldsmobile, 1909 liideti 1902 asutatud Cadillac, 1910 omandati täielikult 1907 asutatud Oakland (tootmine lõpetati 1931 Pontiaci kasuks), 1918 liitus 1911 asutatud Chevrolet. 1926 ilmus Oaklandi "väikevennana" ehk odavama versioonina turule esimene Pontiac, 1927 Cadillaci odavama versioonina La Salle (tootmine lõpetati 1940). 1929-31 toodeti Buicki odavama versioonina sõidukeid Marquette ja 1929-30 Oldsmobile'i kallima versioonina autosid Viking.
1923. aastal rajati Taanis Kopenhaageni koostetehas, kus hakati monteerima General Motorsi sõidukeid Skandinaavia, Baltikumi jt Euroopa turgudele. 1927-31(?) tegutses koostetehas ka Berliinis. 1925. aastal ostis GM Inglise autotootja Vauxhall, 1928-31 omandati Saksamaal Opel.
Kogu Eesti esimese iseseisvusaja olid Ameerika autod siinmail selges ülekaalus (kuigi suur osa neist oli tegelikult monteeritud Euroopa koostetehastes). 1930. a-l moodustas maailma ühe suurema autotootja General Motorsi toodang Eestis olevatest sõiduautodest 27%, 1940. a-l 13% (ilma Opeli ja Vauxhallita).
1920. aastate alguses müüs Eestis Chevrolet'sid, Buicke ja Cadillace autoäri Julius Johanson ja Oaklande Hans Koch. 1925. a. paiku sai General Motorsi Eesti esindajaks autokaupmees Hans Vinnal, pärast tema surma autoõnnetuses võttis Chevrolet', Buicki ja Cadillaci esindused üle Puhkide perekonna autoäri J. Puhk & Pojad; Pontiaci müüsid järgemööda OÜ Tarmo, AS Rotermanni Tehased ja ETK autoosakond; Oldsmobile'i ja La Salle'i esindus jäi AS Rotermanni Tehastele.
1930. a. lõpus oli Eestis liiklemas sõiduautosid Chevrolet 322, Buick 62, Oldsmobile 47, Pontiac 28, Oakland 26, Cadillac 4, La Salle 1, Marquette 1. 1940. a-l oli Eestis arvel sõiduautosid Chevrolet 304, Buick 96, Pontiac 44, Oldsmobile 31, Oakland 13, Cadillac 3, La Salle 2 ja Marquette 2.



BUICK
1903. aastal David Dunbar Buicki asutatud ja 1908 General Motorsi algkompaniiks saanud Buick tootis 1930. a-tel keskmisest kõrgemasse hinnaklassi kuuluvaid suuri 8-silindrilisi autosid.
1926. aastal sõitis Eesti teedel 13 ja 1930. a. lõpus juba 62 Buicki (neist 20 taksot ja 42 erasõidukit). 1940. aastaks oli Eestis registreeritud Buickide arv kerkinud 96-ni. Buick kujunes jõukamate autoostjate üheks lemmikmargiks Eestis. 3 Buicki kuulus 1940. aastal Presidendi Kantseleile, samuti oli seda marki sõidukeid teistel riigiasutustel ja kaitseväel.
Margi esindus oli 1920. a-te alguses Julius Johansoni, seejärel Hans Vinnali, peale tema surma lühikest aega äri G. Herzenberg ja J. Hirschhorn ning a-st 1930 kuni okupatsioonini kaubamaja J. Puhk & Pojad käes.
1970. a-te alguses oli Eestis Buickina arvel vähemalt 13 sõjaeelse väljalaskeaastaga sõiduautot.

BUICK 27-49 (1927-28)   
Kanada tehasesst (McLaughlin). Teadaolevalt kuulus Rotermannidele, 1939 müüdi talumehele, seisis talus lahtivõetuna 1970. a-te lõpuni. Siis hakkas uus omanik autot restaureerima, kuid see jäi pooleli.
2020. a. 2020. a. 2020. a. 2020. a.


BUICK (1937)
1996. a-l Eestis (Tallinnas?)
Foto: Mobilisti 3/1996


BUICK (1937-38)
1970. a-d 1990. a-d 1990./2000. a-d


BUICK (1937-38)
Esiosa Zis-110. Oli arvel kui 1934. a. Renault.
1996. a., Kurtna 1996. a., Kurtna


BUICK 8 SPECIAL (1938)
2001. a. 2001. a. 2003. a.


BUICK 8 ROADMASTER 81-F (1939)
Vt ka www.usaraud.ee
1977. a. Tähesõit Pärnu '77 1979. a. Ralli Haapsalu 79/700, Risti 1979. a. Ralli Haapsalu 79/700 1970. a-d
Foto: Kunst ja Kodu 1/1980
1970. lõpp / 1980. algus 1999. a. 1999. a. 1999. a.


BUICK 8 (1939)   
1970. või 1980. a-d


BUICK 8 (1939)
1974. a., Sigulda


BUICK 8 (1939)
2010. a. 2010. a.


BUICK 8 (1939)   
Raam ja kere. Esiosa ümber ehitatud. Sildi järgi jõudnud siia kunagi ilmselt Ungarist.
2025. a. 2025. a. 2025. a. 2025. a.
2025. a. 2025. a.


BUICK SUPER 8 (1940)
Mootor Gaz-24.
2003. a.
Foto: www.unicweb.ee


BUICK (19?)
Vrakk
1990. a-d 1990./2000. a-d 2005. a., Harjumaa 2005. a., Harjumaa


BUICK (19?)
Vrakk.
2005. a.


CADILLAC
Henry M. Lelandi 1902. aastal asutatud Cadillac ühines General Motorsiga 1909. 1915 ilmus Cadillacidele esimene V8 mootor, 1930 V12 ja samal aastal tutvustati ka esimest V16 Cadillaci. Viimaseid toodeti 1930-40 üle 4000.
Eestis oli Cadillac esindatud juba 1920. a-te alguses (Julius Johanson) ja 1926 oli registreeritud 4 Cadillaci. 1920. a-te II poolel kuulus esindus Hans Vinnalile ja 1930. a-l oli Cadillace arvel 5.
1930. aastatel oli Cadillaci Eesti esindus tollase suurima autoäri J. Puhk & Pojad käes. 1929. aastal osteti riigivanema esindussõidukiks 15 000 krooni maksnud lahtine Cadillac Touring (raam nr 3-22066, mootor nr 321922; 1935 anti üle Politseivalitsusele, vt Riigiasutused...). 1932. aasta sügisel oli lisaks sellele autole Tallinnas veel kolm Cadillaci - Põhja Paberi- ja Puupapivabrikute ehk tselluloosivabriku endise direktori Emil Fahle lesel (kes 1939. a. lõpus Saksamaale ümber asudes kinkis selle oma autojuhile J. Johansonile), Järvakandi Tehaste direktoril ja Hollandi peakonsulil Gerhard Lukkil ning Joakim Puhkil (auto raami nr 11465). 1936. a-l osteti Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri esindusautoks ilma tollita 12 000 krooni maksnud, 5,6-liitrise V8 mootoriga Cadillac 75 Touring Sedan (vt Riigiasutused...). 1940. a. seisuga oli Eestis registreeritud 3 Cadillaci.
N. Liidus oli nii enne kui pärast sõda vastupidiselt näiteks Packardile Cadillace suhteliselt vähe. 1960. a-tel läks vanarauda Eestis olnud ja väidetavalt Kremli garaazhist pärit 1939. a. Cadillac limusiin. Hiljem on Moskvast Eestisse toodud ka Belgia koostetehases Antwerpenis valmistatud 1937. a. Cadillac.

CADILLAC SERIES 75 IMPERIAL SEDAN (1937)
Belgia koostetehasest Antwerpenis. Selliseid autosid ehitati kokku 84. Eestisse toodi Moskvast.
2002. a. Tallinn


CHEVROLET
1911. a-l William C. Duranti ja võidusõitja Louis Chevrolet' asutatud Chevrolet ühines General Motorsiga 1918. aastal. 1930. a-tel olid 6-silindrilised Chevrolet'd GM-i müüduimad autod.
1926. a-l oli Eestis liiklemas 73 sõiduautot, 33 veoautot ja 3 autobussi Chevrolet. 1940. a-l oli registreeritud 304 sõiduautot (mis tähendas Fordi ja Opeli järel populaarsuselt kolmandat kohta), 624 veoautot (kõige populaarsem mark), 39 tuletõrjeautot, 8 bussi ja 4 muud Chevrolet' marki sõidukit.
Chevrolet' esindajaks enne sõda oli esmalt Julius Johanson, seejärel Hans Vinnal ja 1929. a-st kuni okupatsioonini J. Puhk & Pojad.
1970. a-te alguses oli Eestis Chevrolet'na arvel vähemalt 27 sõjaeelse väljalaskeaastaga sõiduautot.

CHEVROLET? (1924?)
Oluliselt ümber ehitatud. Arvatavasti Chevrolet. Oli arvel kui 1938. a. Ford. Osales Tartu autojuhtide päeva paraadidel ja klubi Unic mitmel sõidul. Ilmselt hävinud.
1960. või 1970. a-d 1970. a-d 1973. a., Tartu 1978. a. Tähesõit Tartu 78
1979. a., Vändra 1980. või 1990. a-d


CHEVROLET FOUR 4-door Sedan (1927)
Restaureerimisel /2007/.
2004. a. 2007. a.


CHEVROLET (u 1935?)
Pärast avariid Võru-Põlva maanteel 1991. aastal.
1980. a-tel asus auto Ida-Virumaal, 1985-86 tehti täielik kereremont ja paigaldati Gaz-24 mootor. Enne avariid oli auto müüdud Tartusse.
1991. a.
Foto: Postimees 17. mai 1991


CHEVROLET (1935)
2004. a.


CHEVROLET? (1935?)
Auto on korduvalt ümber ehitatud, originaalist säilinud vaid kere (va. esiosa). Enne viimast ümberehitust (1989-90) oli autol GAZ-51 kapott, Pobeda tiivad, Volga mootor. Viimase ümberehitusega paigaldati ZIMi mootor, GAZ-24 käigukast, GAZ-21 sillad, Audi esiporitiivad, uus salong. Auto võeti ENSVs 1954. a-l arvele DKWna, mingil ajal ilmus sellele aga 1940. a. 2,4 liitrise Stoeweri tehaseplaat ja registrisse kanti masin hoopis Steyrina!
1989. a. enne viimast ümberehitust
 1990. a. pärast viimast ümberehitust
1995. a.
Foto: Mobilisti 1/1997		 2004. a.
2004. a.


CHEVROLET MASTER DE LUXE Sedan (1936)
Läks 1994 Soome. Praegu /2005/ restaureerimisel. Valminud on mootor, käigukast ja raam; kere on töös.
2005. a. 2005. a. 1994. a.
1994. a.
Fotod: Esa Halmetoja projektilehekülg


CHEVROLET MASTER DE LUXE (1937?)
Tugevalt ümber ehitatud.
2007. a.


CHEVROLET MASTER (1937-38)
2007. a.


CHEVROLET MASTER DE LUXE (1938)
HB-seeria, haruldase ilma pakiruumita (slantback) kerega (toodeti 522 tk).
Auto on restaureerimisel /2016/.
1974. a., Tallinn 1974. a., Tallinn 1974. a., Tallinn 1976. a., Tallinn
1994. a. 1994. a. 1994. a. 2016. a.
2016. a.


CHEVROLET MASTER / MASTER DE LUXE (1938)
1979. a. Ralli Haapsalu 79/700 1979. a. Ralli Haapsalu 79/700, Risti


CHEVROLET MASTER / MASTER DE LUXE (1938)   
1977. a. Tähesõit Pärnu 77


CHEVROLET MASTER / MASTER DE LUXE (1938?)
2005. a.
Foto: www.koomasaare.com


CHEVROLET MASTER DE LUXE (1939)
Müüdi 1980. aastate lõpus Lätti.
1950.-1960. a-d. 1950.-1960. a-d. 1950.-1960. a-d, vasakul Studebaker(?). 1973. a., Tartu
1973. a., Tartu 1973. a., Tartu 1982. a. Ralli Tallinn-Palermo 1983. a. Ralli Viljandi-Pärnu
1984. a. Ralli Tartu-Võru 1984(?) 1984. a. Ralli Tartu-Võru 1984(?) 1985. a. 1986. a., Riia, muuseumi ehituse algus


CHEVROLET MASTER (1939)
1979. a. Ralli Haapsalu 79/700 2.12.1979


CHEVROLET MASTER DE LUXE (1939?)
2004. a. 2004. a. 2004. a.


CHEVROLET MASTER (1939?)
2000. a-d


CHEVROLET MASTER DE LUXE (1940)
1960. a-d, Tallinn 1970. a-te lõpp, Tallinn


CHEVROLET MASTER DE LUXE (1942)
Auto oli arvel kui BUICK SPECIAL 1939.
1984. a., Tartu 1994. a.


OAKLAND
1907. a-l asutatud Oakland kuulus General Motorsi margivalikusse aastail 1909-1931, asudes hinnaskaalal Chevrolet' ja Oldsmobile'i vahel. 1926. a-l lasti Chevrolet' ja Oaklandi vahelise hinnatühimiku täitmiseks turule uus sõsarmark Pontiac. Viimane saavutas peagi Oaklandist tunduvalt suurema populaarsuse ja Oaklandi tootmine lõpetati Suure Depressiooni laineharjal 1931. aastal.
1930. a. lõpus oli Eestis registreeritud 26 Oaklandi, 1940. a. alguses 15 (neist 1 ümberehitatuna veoautoks ja 1 tuletõrjeautoks). Oaklande esindas Eestis Hans Koch, seejärel Hans Vinnal ja viimaks OÜ Tarmo.

OAKLAND (1926)
Enne II maailmasõda kuulus tõenäoliselt ehitusettevõtjale Anton-Alfred Reile.
Müüdi 2000. aastal Leetu, kus toimus auto teistkordne restaureerimine.
1980./1990. a-d, taastamine Eestis 1980./1990. a-d, taastamine Eestis 1980./1990. a-d, taastamine Eestis 2000. a., teel Eestist Leetu
2000. a-d, taastamine Leedus 2007. a., Leedus 2007. a., Leedus 2007. a., Leedus
2007. a., Leedus 2000. a-d, Leedus


PONTIAC
1926. a-l esitles GM Oaklandi odavama versioonina uut marki Pontiac. 1930. a-te Pontiacidel olid 6-silindrilised ja V8 mootorid.
1930. a. lõpus liikus Eestis 28 Pontiaci, 1940. a. alguses 44. Margi esindus käis käest-kätte: Hans Vinnal, OÜ Tarmo, AS Rotermanni Tehased, lõpuks 1936. a-st ETK autoosakond.
1970. a-te alguses oli Eestis Pontiacina arvel vähemalt 6 sõjaeelse väljalaskeaastaga sõiduautot.

PONTIAC 6 DE LUXE (1936)
1990. a-d


PONTIAC 6 (1937)
Sõjaeelne Eesti takso. 1941 ilmselt peideti, 1970ndatel sõitis Unicu rallidel 1941. a. ER-numbriga, polnud arvel.
1977. a. Tähesõit Pärnu '77 1979. a. Ralli Haapsalu 79/700 2000. a. Ümber Eesti sõit, Võsu 2000. a. Ümber Eesti sõit, Võsu
2000. a. Ümber Eesti sõit, Võsu 2006. a. vanatehnika- näitus Palmse mõisas


PONTIAC 6 (1937)   
Kupee. Oli arvel kui 1936. a. "Pondjak".
1970. või 1980. a-d


PONTIAC 6 (1938)
1990. a-d


PONTIAC 6 (1938)
Vahetatud mootor, käigukast, sillad.
1980. a-d 1990. a. Old Tallinn Ring 2007. a.
Vt ka pilt.delfi.ee		 2007. a.
2007. a. 2007. a. 2007. a. 2007. a.
2007. a. 2007. a.


PONTIAC 6 (1938)
Säilinud kere.
2003. a.


PONTIAC (1938-39)
Kupee. Valmistatud Prantsusmaa koostetehases. Mootor ja käigukast vahetatud.
Müüdud Soome hot-rodiks ehitamiseks.
1979. a. Ralli Haapsalu 79/700 1979. a. Ralli Haapsalu 79/700 1982. a. Ralli Tallinn-Palermo 2001 a.
2003 a. 2003 a. 2003 a.




? ? ?
CHEVROLET(?) või PONTIAC(?) (1941?)
1980(?). a-d 1980(?). a-d 1980(?). a-d 1980(?). a-d