|
|
|
|
BELLANGER
|
Prantsuse firma Bellanger ehitas autosid aastail 1912-1929. Eestis oli 1926. aastal 2 Bellanger sõiduautot, neist üks oli arvel
veel ka 1935. aastal.
|
BELLANGER A1 (1919)
1940./41. aasta paiku võeti auto rekvireerimise hirmus osadeks ja peideti heinaküüni heinte alla. Osad koguti uuesti kokku
1970. aastatel, 1999 müüdi Lätti. |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| 2010. a., Läti |
|
|
|
BERLIET
|
Marius Berliet ehitas esimesed autod 1895. aastal. 1924. a-l turule lastud 4-silindriline 1,2-liitrine Berliet (sama mudel on
Eestis säilinud) oli tehase 1920. aastate populaarseim sõiduautomudel. Hiljem keskendus Berliet veoautode tootmisele, viimane
uus sõiduautotüüp lasti välja 1936. aastal.
Autosid Berliet müüdi teadaolevalt Eestis vaid 1920. aastatel. 1922. aasta septembris tutvustati Berliet veo- ja sõiduautosid
Tallinna põllumajandusnäitusel, informatsiooni sõidukite kohta jagas ETK, kellest
sai ka firma ainuesindaja Eestis. 1926. a. suvel sai esindajaks E. Sultson,
sügisel juba AS Hoone ja seejärel A. Trumm.
1926 oli Eestis 9 sõiduautot, 5 veoautot ja 9 bussi (vt ka OÜ Mootor) Berliet; 1930 vastavalt
11, 9 ja 9. 1940 liikles Eesti teedel veel vaid 3 Berliet sõiduautot ja 1 veok.
|
BERLIET (1927)
Taastas Gennadi Laur 1975-1980.
Kuulus kolonelleitnant Voldemar Karl Kochile (a-st 1940 Koht), hiljem Tapa autojuhtide kursuste korraldajale Karl Pertile, kes
kasutas autot õppesõidukina. Auto oli kasutusel 1941. a-ni, mil see rekvireerimise vältimiseks osadeks võeti. |
 |
 |
 |
 |
| 1982. a. Ralli Tallinn- Palermo |
Foto: Klubi Unic kalender 1986 |
Foto: taskukalender 1990 |
2006. a. vanatehnika- näitus Palmse mõisas |
|
Vt ka Virtuaalne Vanatehnikamuuseum ja
Kultuurimälestiste riiklik register |
/Brasier/
|
Brasier' (u. 1909-10) raam, mille leidis Valdo Praust Paide lähedalt Väätsalt
kivihunnikust 2001. aastal. Veel 1960. a-tel olid raamil all olnud ka puukodaratega rattad.
Fotod: Valdo Praust. |
 |
|
|
|
|
|
/Clement-Panhard/
|
Arvatavasti Eesti esimese auto Clement-Panhardi (1898-1902) osad.
1977. aastal leiti
auto esisild ning raami ja esiosa konstruktsioon. Vasakpoolne foto säilinud osadest klubi Unic näitusel Tallinnas 1985(?).
aastal (Noorus 1/1986); parempoolne foto möödunud sajandi algusest J. Johansoniga roolis (Valdeko Vende, "Esimesest autost
viimase voorimeheni", Valgus 1976).
1902. aastal ostis kapten Fjodorov endale Peterburist pruugitud auto, saades seega tõenäoliselt Tallinna esimeseks
autoomanikuks. Tegemist oli 1898-1902 Prantsusmaal ja Shotimaal kokku 500 eksemplaris valmistatud Clement-Panhardiga, mille
konstruktoriks oli Arthur Constantin Krebs.
Vt ka www.clementpanhard.com ja
La Voiturette Krebs |
 |
 |
|
|
|
|
|
|
DELAHAYE
|
| Eestis oli 1926. a-l arvel 1 sõiduauto ning 1930. a-l 3 ja 1940. a-l 2 veoautot Delahaye.
1939. a. alguses toodi Eestisse üks sõiduauto Delahaye.
|
DELAHAYE 135M (1936-40?)
Auto asus Kohtla-Järvel, oli arvel kui 1943. a. "Delagai" või "Delagau", 1970. a-tel müüdi Lätti, kus on
praegugi /2019/. |
 |
 |
 |
|
 1960./1970. a-d, Kivijärve, Jõgevamaa |
1970. a-d |
1970. a-d |
|
MATHIS
|
Autokaupmees Emile Mathis ehitas esimesed autod 1898. a-l, nimi Mathis võeti kasutusele 1910. 1920. aastatel tõusis Mathis Prantsusmaa
suuruselt neljandaks autotootjaks, ehitati isegi suuri 8-silindrilisi autosid. 1930 ebaõnnestus Mathise ja William C. Duranti katse
toota suurel arvul Mathiseid USAs. 1934. a-l lõid Mathis ja Ford ühisettevõtte Fordide tootmiseks Prantsusmaal. Matfordi nime all
ehitati autosid kuni 1939. a-ni. Mathise põhitehas sulges uksed 1935.
Autosid Mathis esindasid Eestis mitmed firmad, nende hulgas Vennad B. ja W. Linde & Ko,
AS Hoone ja Aug. Puskar. 1926 oli Mathiseid
Eestis registreeritud 5, 1930 juba 18 ning 1940 sõitis Eesti teedel veel 13 sõiduautot ja 3 veoautot (arvatavasti ümber ehitatud
sõiduautod) Mathis.
|
MATHIS GM (1925)
Taastas Jakob Lõhmus 1977-1980.
Auto sõitis 1929-1931 Tartus taksona. 1931 ostis selle Aleksander Tasa Meleski lähedalt, kes sõitis autoga 1939. a-ni. |
 |
 |
 |
|
1984. a. Ralli Tartu-Võru
Foto: Klubi Unic kalender 1986 |
1984. a. Ralli Tartu-Võru |
1986. a. Sajandi Sõit, Rakvere |
|
| Vt ka Virtuaalne Vanatehnikamuuseum |
MATHIS (1927-30)
Müüdud Saksamaale. |
 |
 |
 |
 |
1980. a. Olümpiaralli Tallinn 1980
Foto: Klubi Unic kalender 1981 |
1981. a. Moskva
Foto: Aleksandr Hlupnov (via Ivan Barantsev) |
1983. a. Tähesõit Viljandi-Pärnu 83, Pärnu Vallikäär |
 |
 |
 |
 |
| 24.07.1982 Tallinna sissesõit, teel Tallinn-Palermo ralli starti |
24.07.1982 Tallinna sissesõit, teel Tallinn-Palermo ralli starti |
24.07.1982 Tallinna sissesõit, teel Tallinn-Palermo ralli starti |
24.07.1982 Tallinna sissesõit, teel Tallinn-Palermo ralli starti |
 |
 |
 |
|
| 24.07.1982 Tallinna sissesõit, teel Tallinn-Palermo ralli starti |
1984. a. Ralli Tartu-Võru 84(?) |
1996. a., Pärnu |
|
PEUGEOT
|
Jalgrattatöösturitest vennad Peugeot'd ehitasid esimese auruauto 1889 ja bensiinimootoriga auto 1890. Autotootmisele keskendus
vendadest Armand, kes rajas selleks mõne aja pärast ka eraldi uue firma, mis 1910 põhiettevõttega taasühendati. I maailmasõja
eelõhtuks oli Peugeot'st saanud Prantsusmaa suurim autotehas.
0,7-liitrine Peugeot 172 oli erinevate tüüpidena tootmises 1924-1929, eelnevalt ehitati 1923-24 väikeautot Quadrilette Type 172
kokku 8700 eksemplari. 1929. a. lõpus tutvustati 1,1-liitrist (201M 1934-37 1,5- ja 201D 1935-36 1,3-liitrine) mudelit 201, mille
erinevaid tüüpe toodeti 1937. a-ni 89 000 (sh tüüpi 201BR 1934. a-l 15 565). 1932 lasti välja 1,5-liitrine 301, mis oli tootmises
1936. a-ni ja kokku ehitati selle mudeli erinevaid tüüpe ligi 70 000. 1933 ilmusid Peugeot'dele esimesed voolujoonelise disaini
elemendid, millest kasvas välja mudelite 402-302-202 aerodünaamiline stiil. 1934-35 ehitati 6-silindrilist 2,1-liitrist tippmudelit
601 kokku 4000 ja 1,7-liitrist mudelit 401 üle 13 500 eksemplari.
1935 tutvustati 4-silindrilist 2-liitrist mudelit 402, esimest ülimalt voolujooneliste ja elegantsete Peugeot'de seeriast
(402-302-202), mille kilbikujulise radiaatorivõre taha peidetud esilaternatega disain sai kogu kümnendi teiseks pooleks firmale
iseloomulikuks. 402 erinevaid tüüpe ehitati 1935-40 kokku üle 70 000. 1938 lasti välja pisut võimsama 2,1-liitrise mootoriga tüüp
402B. Sellel põhinevaid 1,4-tonniseid väikeveokeid DK5J ja D5A ehitati 1939-41 u 14 500. 1936 ilmus turule väiksem, 4-silindriline
1,8-liitrine 302, mida 1938. a-ni toodeti kokku üle 25 000. Populaarseim mudel oli 1938 tootmisse läinud 4-silindriline 1,1-liitrine
202, mida enne sõda ehitati ligi 63 000 ja 1949. a-ni kokku üle 104 000 eksemplari. Peugeot' 1930. a-te tähelepanuväärseimad ja
tänapäeval haruldaseimad mudelid on 402-l põhinevad 2-liitrised sportkabrioletid, -rodsterid ja -kupeed 402DS Darl'Mat, mida 1936-39
ehitati vaid umbes 200 eksemplari ning kokkuvolditava metallkatusega Eclipse-mudelid, mille esmatutvustus toimus 1934 (põhinesid
mudelitel 601 ja hiljem 402).
1920. aastatel esindasid Peugeot' autotehast Eestis esmalt Georg Weigelin ja hiljem
Prantsuse kaupade sisseveole spetsialiseerunud firma Franco-Colonia. Ent
erinevalt Renault'st, Mathisest või Berliet'st Peugeot meil läbi ei löönud ja 1935. a-l oli Eestis kõigest 3 Peugeot'd.
Aastail 1934-1940 kuulus Peugeot' autode Eesti esindus ärimees Rudolf Niibole, kelle
eduka tegevuse tagajärjel tõusis Peuget'de arv Eestis 1940. a-ks 55-le.
1970. a-te alguses oli Eestis Peugeot'na arvel vähemalt 10 sõjaeelse väljalaskeaastaga sõiduautot.
|
PEUGEOT QUADRILETTE 172 (1922-23)
Auto osteti Eestisse Lätist Ape linnast 1970. a-tel.
2019 müüdi tagasi Lätti. |
 |
 |
 |
 |
| 1979. a. Ralli Riga 79 |
1980. a. Olümpiaralli Tallinn 1980
Foto: Klubi Unic kalender 1981 |
1980. a. august Leedu, Ralli Panevezhys-Telshiai |
1980. a. august Leedu, Ralli Panevezhys-Telshiai |
 |
 |
 |
 |
| 1980. a. Ralli Bauska 80 |
Foto: Klubi Unic kalender 1984 |
Old Tallinn Ring 1994 |
1999. a., Palmse |
PEUGEOT 201BR (1934) |
 |
 |
 |
 |
| 1979. a., Riia |
1979. a., Riia |
1979. a. Ralli Haapsalu 79/700 |
1980. a. Olümpiaparaad Tallinn 1980
Foto: Klubi Unic kalender 1981 |
PEUGEOT 202 (1938) |
 |
 |
 |
 |
| 1982. a. Ralli Tallinn-Palermo |
1984. a. Ralli Tartu-Võru |
2016. a. |
2016. a. |
 |
 |
 |
|
| 2016. a. |
2016. a. |
2018. a., Tartu |
|
PEUGEOT 202? (1938?) |
 |
 |
 |
|
| 1993. a., Rakvere |
|
|
|
PEUGEOT 202 (1938-40)
Mootor ja sillad VAZ. |
 |
 |
 |
|
| 2003-2004. a. |
|
|
|
PEUGEOT 402 (1935-42)
Oli arvel 1939. a. Audina. |
 |
 |
|
|
| 1970. a-d |
1970. a-d |
|
|
PEUGEOT 402 (1935-42) |
 |
|
|
|
| 1990. a-d |
|
|
|
PEUGEOT 402 (1935-42) |
 |
 |
 |
 |
| 1990. a-d |
1990. a-d |
2008. a. |
2014. a. |
RENAULT
|
Vennad Renault'd asutasid omanimelise autotehase 1898. aastal. Odavad ja ökonoomsed Renault'd olid kahe sõja vahel väga populaarsed,
muuhulgas näiteks taksodena (ka Eestis) ning tehas tõusis Prantsusmaa üheks juhtivaks autotootjaks. Samal ajal ehitati aga ka
luksuslikke 8-silindrilisi kuni 5,4-liitriseid limusiine ja elegantseid kabriolette (Nerva-seeria), mida kasutas isegi Prantsusmaa
president.
4-silindrilise 951 ccm mootoriga 6CV oli Renault' populaarseim mudel 1920. aastatel. Seda toodeti erinevate tüüpidena (1922-23 KJ,
1923-24 KJ1, 1924-29 NN1 ja NN2) 1922-29 üle 100 000 auto.
1930. a-tel oli Renault' mudelivalik väga kirju. Eestis säilinud mudelitest oli 4-silindriline 2,4-liitrine Primaquatre tootmises
1931-40; Monaquatre 1931-35(/37?); 4-silindriline 2,1-liitrine Vivaquatre 1931-39. 1938. a-l tutvustati Renault' esimest kandekerega
mudelit, 4-silindrilist 1-liitrist väikeautot Juvaquatre. 6-silindriline 4,1-liitrine Viva Grand Sport oli tootmises 1936-39.
Renault oli populaarseim Prantsuse automark sõjaeelses Eestis. 1926 oli meil 37 Renault' sõiduautot, 1930 juba 105 (pooled neist
taksod). Esindajaks 1920. a-tel Georg Weigelin,
AS Konzentra ja Friedrich John. 1930.
a-d olid margile samuti edukad, 1940. a. seisuga oli Eestis arvel 186 Renault' sõiduautot (populaarsuselt 4. mark), 28 veokit ja
9 bussi; esindajateks kümnendi esimesel poolel B. Sabsay & Ko ning 1936-1940
A. Selling & Ko.
1970. a-te alguses oli Eestis Renault'na arvel vähemalt 23 sõjaeelse väljalaskeaastaga sõiduautot.
|
RENAULT 6CV (1925-27) |
 |
 |
 |
 |
| 1980. a. Olümpiaralli Tallinn 1980 |
1980. a. august Leedu, Ralli Panevezhys-Telshiai |
1980. a. august Leedu, Ralli Panevezhys-Telshiai |
24.07.1982 Tallinna sissesõit, teel Tallinn-Palermo ralli starti |
 |
 |
 |
 |
| 24.07.1982 Tallinna sissesõit, teel Tallinn-Palermo ralli starti |
24.07.1982 Tallinna sissesõit, teel Tallinn-Palermo ralli starti |
1982. a. Ralli Tallinn-Palermo
Foto: Klubi Unic kalender 1986 |
1993. a. |
 |
 |
 |
 |
| 1993. a. |
2005. a. Vanasõidukite Suursõit |
2005. a. Eesti Maanteemuuseumi avamine Varbusel |
| Vt ka Virtuaalne Vanatehnikamuuseum |
Renault 6CV(?) osad. |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
 |
| 2005 a. |
|
|
|
RENAULT JUVAQUATRE (1937-41) |
 |
|
|
|
| 2014. a. |
|
|
|
RENAULT CELTAQUATRE (1937-38) |
 |
 |
 |
 |
| 2015. a. |
2015. a. |
2015. a. |
2015. a. |
RENAULT PRIMAQUATRE (1936) |
 |
 |
 |
|
| 2002. a. mai, Kurtna laat |
|
|
RENAULT PRIMAQUATRE (193?)
Säilinud raam ja ümberehitatud kere. |
 |
 |
 |
 |
| 2015. a. |
2015. a. |
2015. a. |
2015. a. |
RENAULT MONAQUATRE (1939) |
 |
 |
 |
 |
| 1979. a., Vändra |
1979. a., Vändra |
1979. a., Vändra |
1979. a. Ralli Haapsalu 79/700, Risti |
 |
|
|
|
| 1970. a-d |
|
|
|
RENAULT VIVAQUATRE (1936-38)
Auto on teadaolevalt ostetud
Eestisse enne sõda taksoks, viidi Venemaale, arvatavasti 1960. a-tel osteti Eestisse tagasi. Paigaldatud Gaz-21 mootor ja
Gaz-20 käigukast. |
 |
 |
 |
 |
| 1979. a., Vändra |
1979. a., Vändra |
1979. a., Vändra |
1979. a., Vändra |
RENAULT VIVAQUATRE (1936) |
 |
|
|
|
|
|
|
|
RENAULT VIVA GRAND SPORT Cabriolet (1937)
No 890277. Carrosserie
Stella No 0135. |
 |
 |
 |
|
| U. 2002. a. |
U. 2002. a. |
U. 2002. a. |
|
RENAULT (193?) |
 |
|
|
|
| 1979. a. Ralli Haapsalu 79/700 |
|
|
|
RENAULT (193?)
Esiosa ümber ehitatud. |
 |
|
|
|
| 1970. a-d |
|
|
|
SIMCA
|
Simca autotehas sai alguse 1934. a-l, kui endise Donnet-Zedeli autovabriku ruumes asuti monteerima Fiate. 1936. a-l hakati autosid
müüma Simca-Fiati ja hiljem lihtsalt Simca nime all. 1936. a-st kuni sõja puhkemiseni septembris 1939 toodeti mudeleid Simca Cinq
ehk 5 (Fiat 500) ja Simca Huit ehk 8 (Fiat 1100) kokku üle 58 000.
Simcasid Eestis enne sõda teadaolevalt ei müüdud, seda amrki autosid sattus Eestisse sõja ajal ja pärast sõda.
1970. a-te alguses oli Eestis Simcana arvel vähemalt 4 sõjaeelse väljalaskeaastaga sõiduautot.
|
SIMCA 5 (1937) |
 |
 |
 |
 |
| Fotod: Tehnikamaailm 12/2000 |
2007. a., Tartu |
2007. a., Tartu |
 |
|
|
|
| 2007. a., Tartu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| galerii[ät]hot.ee |
