Eesti Antiikautode Galerii


ESILEHT UUDISED


BELLANGER   BERLIET   MATHIS   PEUGEOT   RENAULT   SIMCA


BELLANGER
Prantsuse firma Bellanger ehitas autosid aastail 1912-1929. Eestis oli 1926. aastal 2 Bellanger sõiduautot, neist üks oli arvel veel ka 1935. aastal.


BELLANGER A1 (1919)
1940./41. aasta paiku võeti auto rekvireerimise hirmus osadeks ja peideti heinaküüni heinte alla. Osad koguti uuesti kokku 1970. aastatel, 1999 müüdi Lätti.
2010. a., Läti


BERLIET
Marius Berliet ehitas esimesed autod 1895. aastal. 1924. a-l turule lastud 4-silindriline 1,2-liitrine Berliet (sama mudel on Eestis säilinud) oli tehase 1920. aastate populaarseim sõiduautomudel. Hiljem keskendus Berliet veoautode tootmisele, viimane uus sõiduautotüüp lasti välja 1936. aastal.
Autosid Berliet müüdi teadaolevalt Eestis vaid 1920. aastatel. 1922. aasta septembris tutvustati Berliet veo- ja sõiduautosid Tallinna põllumajandusnäitusel, informatsiooni sõidukite kohta jagas ETK, kellest sai ka firma ainuesindaja Eestis. 1926. a. suvel sai esindajaks E. Sultson, sügisel juba AS Hoone ja seejärel A. Trumm. 1926 oli Eestis 9 sõiduautot, 5 veoautot ja 9 bussi (vt ka OÜ Mootor) Berliet; 1930 vastavalt 11, 9 ja 9. 1940 liikles Eesti teedel veel vaid 3 Berliet sõiduautot ja 1 veok.



BERLIET (1927)
Taastas Gennadi Laur 1975-1980.
Kuulus kolonelleitnant Voldemar Karl Kochile (a-st 1940 Koht), hiljem Tapa autojuhtide kursuste korraldajale Karl Pertile, kes kasutas autot õppesõidukina. Auto oli kasutusel 1941. a-ni, mil see rekvireerimise vältimiseks osadeks võeti.
1982. a. Ralli Tallinn- Palermo Foto: Klubi Unic kalender 1986 Foto: taskukalender 1990 2006. a. vanatehnika- näitus Palmse mõisas
Vt ka Virtuaalne Vanatehnikamuuseum ja Kultuurimälestiste riiklik register


/Brasier/
Brasier' (u. 1909-10) raam, mille leidis Valdo Praust Paide lähedalt Väätsalt kivihunnikust 2001. aastal. Veel 1960. a-tel olid raamil all olnud ka puukodaratega rattad.
Fotod: Valdo Praust.
   


/Clement-Panhard/
Arvatavasti Eesti esimese auto Clement-Panhardi (1898-1902) osad.
1977. aastal leiti auto esisild ning raami ja esiosa konstruktsioon. Vasakpoolne foto säilinud osadest klubi Unic näitusel Tallinnas 1985(?). aastal (Noorus 1/1986); parempoolne foto möödunud sajandi algusest J. Johansoniga roolis (Valdeko Vende, "Esimesest autost viimase voorimeheni", Valgus 1976).
1902. aastal ostis kapten Fjodorov endale Peterburist pruugitud auto, saades seega tõenäoliselt Tallinna esimeseks autoomanikuks. Tegemist oli 1898-1902 Prantsusmaal ja Shotimaal kokku 500 eksemplaris valmistatud Clement-Panhardiga, mille konstruktoriks oli Arthur Constantin Krebs.
Vt ka www.clementpanhard.com ja La Voiturette Krebs


MATHIS
Autokaupmees Emile Mathis ehitas esimesed autod 1898. a-l, nimi Mathis võeti kasutusele 1910. 1920. aastatel tõusis Mathis Prantsusmaa suuruselt neljandaks autotootjaks, ehitati isegi suuri 8-silindrilisi autosid. 1930 ebaõnnestus Mathise ja William C. Duranti katse toota suurel arvul Mathiseid USAs. 1934. a-l lõid Mathis ja Ford ühisettevõtte Fordide tootmiseks Prantsusmaal. Matfordi nime all ehitati autosid kuni 1939. a-ni. Mathise põhitehas sulges uksed 1935.
Autosid Mathis esindasid Eestis mitmed firmad, nende hulgas Vennad B. ja W. Linde & Ko, AS Hoone ja Aug. Puskar. 1926 oli Mathiseid Eestis registreeritud 5, 1930 juba 18 ning 1940 sõitis Eesti teedel veel 13 sõiduautot ja 3 veoautot (arvatavasti ümber ehitatud sõiduautod) Mathis.



MATHIS GM (1925)
Taastas Jakob Lõhmus 1977-1980.
Auto sõitis 1929-1931 Tartus taksona. 1931 ostis selle Aleksander Tasa Meleski lähedalt, kes sõitis autoga 1939. a-ni.
1984. a. Ralli Tartu-Võru
Foto: Klubi Unic kalender 1986
1984. a. Ralli Tartu-Võru 1986. a. Sajandi Sõit, Rakvere
Vt ka Virtuaalne Vanatehnikamuuseum


MATHIS (1927-30)
Müüdud Saksamaale.
1980. a. Olümpiaralli Tallinn 1980
Foto: Klubi Unic kalender 1981
1981. a. Moskva
Foto: Aleksandr Hlupnov (via Ivan Barantsev)
1983. a. Tähesõit Viljandi-Pärnu 83, Pärnu Vallikäär
24.07.1982 Tallinna sissesõit, teel Tallinn-Palermo ralli starti 24.07.1982 Tallinna sissesõit, teel Tallinn-Palermo ralli starti 24.07.1982 Tallinna sissesõit, teel Tallinn-Palermo ralli starti 24.07.1982 Tallinna sissesõit, teel Tallinn-Palermo ralli starti
24.07.1982 Tallinna sissesõit, teel Tallinn-Palermo ralli starti 1984. a. Ralli Tartu-Võru 84(?) 1996. a., Pärnu


PEUGEOT
Jalgrattatöösturitest vennad Peugeot'd ehitasid esimese auruauto 1889 ja bensiinimootoriga auto 1890. Autotootmisele keskendus vendadest Armand, kes rajas selleks mõne aja pärast ka eraldi uue firma, mis 1910 põhiettevõttega taasühendati. I maailmasõja eelõhtuks oli Peugeot'st saanud Prantsusmaa suurim autotehas.
0,7-liitrine Peugeot 172 oli erinevate tüüpidena tootmises 1924-1929, eelnevalt ehitati 1923-24 väikeautot Quadrilette Type 172 kokku 8700 eksemplari. 1929. a. lõpus tutvustati 1,1-liitrist (201M 1934-37 1,5- ja 201D 1935-36 1,3-liitrine) mudelit 201, mille erinevaid tüüpe toodeti 1937. a-ni 89 000 (sh tüüpi 201BR 1934. a-l 15 565). 1932 lasti välja 1,5-liitrine 301, mis oli tootmises 1936. a-ni ja kokku ehitati selle mudeli erinevaid tüüpe ligi 70 000. 1933 ilmusid Peugeot'dele esimesed voolujoonelise disaini elemendid, millest kasvas välja mudelite 402-302-202 aerodünaamiline stiil. 1934-35 ehitati 6-silindrilist 2,1-liitrist tippmudelit 601 kokku 4000 ja 1,7-liitrist mudelit 401 üle 13 500 eksemplari.
1935 tutvustati 4-silindrilist 2-liitrist mudelit 402, esimest ülimalt voolujooneliste ja elegantsete Peugeot'de seeriast (402-302-202), mille kilbikujulise radiaatorivõre taha peidetud esilaternatega disain sai kogu kümnendi teiseks pooleks firmale iseloomulikuks. 402 erinevaid tüüpe ehitati 1935-40 kokku üle 70 000. 1938 lasti välja pisut võimsama 2,1-liitrise mootoriga tüüp 402B. Sellel põhinevaid 1,4-tonniseid väikeveokeid DK5J ja D5A ehitati 1939-41 u 14 500. 1936 ilmus turule väiksem, 4-silindriline 1,8-liitrine 302, mida 1938. a-ni toodeti kokku üle 25 000. Populaarseim mudel oli 1938 tootmisse läinud 4-silindriline 1,1-liitrine 202, mida enne sõda ehitati ligi 63 000 ja 1949. a-ni kokku üle 104 000 eksemplari. Peugeot' 1930. a-te tähelepanuväärseimad ja tänapäeval haruldaseimad mudelid on 402-l põhinevad 2-liitrised sportkabrioletid, -rodsterid ja -kupeed 402DS Darl'Mat, mida 1936-39 ehitati vaid umbes 200 eksemplari ning kokkuvolditava metallkatusega Eclipse-mudelid, mille esmatutvustus toimus 1934 (põhinesid mudelitel 601 ja hiljem 402).
1920. aastatel esindasid Peugeot' autotehast Eestis esmalt Georg Weigelin ja hiljem Prantsuse kaupade sisseveole spetsialiseerunud firma Franco-Colonia. Ent erinevalt Renault'st, Mathisest või Berliet'st Peugeot meil läbi ei löönud ja 1935. a-l oli Eestis kõigest 3 Peugeot'd. Aastail 1934-1940 kuulus Peugeot' autode Eesti esindus ärimees Rudolf Niibole, kelle eduka tegevuse tagajärjel tõusis Peuget'de arv Eestis 1940. a-ks 55-le.
1970. a-te alguses oli Eestis Peugeot'na arvel vähemalt 10 sõjaeelse väljalaskeaastaga sõiduautot.



PEUGEOT QUADRILETTE 172 (1922-23)
Auto osteti Eestisse Lätist 1970. a-tel.
Omanik: Valeri Kirss, auto asub Kirsi talumuuseumis Virtsus.
1979. a. Ralli Riga 79 1980. a. Olümpiaralli Tallinn 1980
Foto: Klubi Unic kalender 1981
1980. a. august Leedu, Ralli Panevezhys-Telshiai 1980. a. august Leedu, Ralli Panevezhys-Telshiai
Foto: Klubi Unic kalender 1984 Old Tallinn Ring 1994 1999. a., Palmse


PEUGEOT 201BR (1934)
1979. a., Riia 1979. a., Riia 1979. a. Ralli Haapsalu 79/700 1980. a. Olümpiaparaad Tallinn 1980
Foto: Klubi Unic kalender 1981


PEUGEOT 202 (1938)
1982. a. Ralli Tallinn-Palermo 1984. a. Ralli Tartu-Võru 2016. a. 2016. a.
2016. a. 2016. a.


PEUGEOT 202? (1938?)
1993. a., Rakvere


PEUGEOT 202 (1938-40)
Mootor ja sillad VAZ.
2003-2004. a.


PEUGEOT 402 (1935-42)
Oli arvel 1939. a. Audina.
1970. a-d 1970. a-d


PEUGEOT 402 (1935-42)
1990. a-d


PEUGEOT 402 (1935-42)
1990. a-d 1990. a-d 2008. a. 2014. a.


RENAULT
Vennad Renault'd asutasid omanimelise autotehase 1898. aastal. Odavad ja ökonoomsed Renault'd olid kahe sõja vahel väga populaarsed, muuhulgas näiteks taksodena (ka Eestis) ning tehas tõusis Prantsusmaa üheks juhtivaks autotootjaks. Samal ajal ehitati aga ka luksuslikke 8-silindrilisi kuni 5,4-liitriseid limusiine ja elegantseid kabriolette (Nerva-seeria), mida kasutas isegi Prantsusmaa president.
4-silindrilise 951 ccm mootoriga 6CV oli Renault' populaarseim mudel 1920. aastatel. Seda toodeti erinevate tüüpidena (1922-23 KJ, 1923-24 KJ1, 1924-29 NN1 ja NN2) 1922-29 üle 100 000 auto.
1930. a-tel oli Renault' mudelivalik väga kirju. Eestis säilinud mudelitest oli 4-silindriline 2,4-liitrine Primaquatre tootmises 1931-40; Monaquatre 1931-35(/37?); 4-silindriline 2,1-liitrine Vivaquatre 1931-39. 1938. a-l tutvustati Renault' esimest kandekerega mudelit, 4-silindrilist 1-liitrist väikeautot Juvaquatre. 6-silindriline 4,1-liitrine Viva Grand Sport oli tootmises 1936-39.
Renault oli populaarseim Prantsuse automark sõjaeelses Eestis. 1926 oli meil 37 Renault' sõiduautot, 1930 juba 105 (pooled neist taksod). Esindajaks 1920. a-tel Georg Weigelin, AS Konzentra ja Friedrich John. 1930. a-d olid margile samuti edukad, 1940. a. seisuga oli Eestis arvel 186 Renault' sõiduautot (populaarsuselt 4. mark), 28 veokit ja 9 bussi; esindajateks kümnendi esimesel poolel B. Sabsay & Ko ning 1936-1940 A. Selling & Ko.
1970. a-te alguses oli Eestis Renault'na arvel vähemalt 23 sõjaeelse väljalaskeaastaga sõiduautot.



RENAULT 6CV (1925-27)
1980. a. Olümpiaralli Tallinn 1980 1980. a. august Leedu, Ralli Panevezhys-Telshiai 1980. a. august Leedu, Ralli Panevezhys-Telshiai 24.07.1982 Tallinna sissesõit, teel Tallinn-Palermo ralli starti
24.07.1982 Tallinna sissesõit, teel Tallinn-Palermo ralli starti 24.07.1982 Tallinna sissesõit, teel Tallinn-Palermo ralli starti 1982. a. Ralli Tallinn-Palermo
Foto: Klubi Unic kalender 1986
2005. a. Vanasõidukite Suursõit
2005. a. Eesti Maanteemuuseumi avamine Varbusel
Vt ka Virtuaalne Vanatehnikamuuseum

Renault 6CV(?) osad.
2005 a.


RENAULT JUVAQUATRE (1937-41)
2014. a.


RENAULT CELTAQUATRE (1937-38)
2015. a. 2015. a. 2015. a. 2015. a.


RENAULT PRIMAQUATRE (1936)
2002. a. mai, Kurtna laat


RENAULT PRIMAQUATRE (193?)
Säilinud raam ja ümberehitatud kere.
2015. a. 2015. a. 2015. a. 2015. a.


RENAULT MONAQUATRE (1939)
1979. a., Vändra 1979. a., Vändra 1979. a., Vändra 1979. a. Ralli Haapsalu 79/700, Risti
1970. a-d


RENAULT VIVAQUATRE (1936-38)
Auto on teadaolevalt ostetud Eestisse enne sõda taksoks, viidi Venemaale, arvatavasti 1960. a-tel osteti Eestisse tagasi. Paigaldatud Gaz-21 mootor ja Gaz-20 käigukast.
1979. a., Vändra 1979. a., Vändra 1979. a., Vändra 1979. a., Vändra


RENAULT VIVAQUATRE (1936)


RENAULT VIVA GRAND SPORT Cabriolet (1937)
No 890277. Carrosserie Stella No 0135.
U. 2002. a. U. 2002. a. U. 2002. a.


RENAULT (193?)
1979. a. Ralli Haapsalu 79/700


RENAULT (193?)
Esiosa ümber ehitatud.
1970. a-d


SIMCA
Simca autotehas sai alguse 1934. a-l, kui endise Donnet-Zedeli autovabriku ruumes asuti monteerima Fiate. 1936. a-l hakati autosid müüma Simca-Fiati ja hiljem lihtsalt Simca nime all. 1936. a-st kuni sõja puhkemiseni septembris 1939 toodeti mudeleid Simca Cinq ehk 5 (Fiat 500) ja Simca Huit ehk 8 (Fiat 1100) kokku üle 58 000.
Simcasid Eestis enne sõda teadaolevalt ei müüdud, seda amrki autosid sattus Eestisse sõja ajal ja pärast sõda.
1970. a-te alguses oli Eestis Simcana arvel vähemalt 4 sõjaeelse väljalaskeaastaga sõiduautot.



SIMCA 5 (1937)
Fotod: Tehnikamaailm 12/2000 2007. a., Tartu 2007. a., Tartu
2007. a., Tartu

galerii[ät]hot.ee