|
 |
|
 |
|
AUTOGA VÄLISMAALE
|
ESMASPÄEV 01.10.1928, LK 1
Teekond läbi Euroopa.
Pühapäeva hommikul algasid Tallinnast teekonda Lääne-Euroopasse Eesti autoklubi esimees J. Zimmermann ühes pojaga ja
autoäri omanik Fr. John. Teekond läheb läbi Läti, Leedu, Poola, Saksamaa ja Belgia; lõpsihiks on Pariis. Sõit sünnib
hra Johni suure "Renault" autoga. Prantsusmaal teevad meie autoturistid rea sõitusid vaatamisväärilistesse kohtadesse.
Reis kestab umbes kolm nädalat. Teistest kodumaalastest, kes praegu välismail autoga ringsõidul, võime siin mainida
teedeministeeriumi teeinspektori ins. Täks'it ja tuntud autosportlast Julius Johansonit. Nad sõitsid umbes kahe nädala
eest hra Johansoni autoga Itaaliasse, kus viibisid üleilmlisel transpordi-kongressil Eesti esitajatena. Mõlemaid
oodatakse nende päevade sees tagasi kodumaale.
|
SÕNUMED 03.08.1932, LK 3
Autodel välisriikidesse.
Hooaja jooksul Eestis 1000 välis-autosportlast.
Meie autoomanike ringkonnist on käesoleval suvel paljud võtnud ette lühemaid või pikemaid autoreise. Kõige enam sõidetakse
naaberriikidesse. Samuti ei või kurta välisriikidest saabunud autosportlaste üle. Nende arvu arvab Eesti autoklubi tõusvat
hooaja lõppedes tuhandele. Välisriikidesse huvireisile sõitsid muuhulgas ärimees Johanson, reisisihiga Balkani maadesse,
tööstur H. Anton Itaaliasse, ins. Urban Tshehhoslovakkiasse, ärimees Umblia koos vene kunstnik Kulikoviga Shveitsi ja
laevakontori omanik Gahlnbäck naaberriikidesse.
Autodel saabuvaist külalisist köitsid tähelepanu Königsbergi ülikooli professor ja sealse autoklubi esimees Schack,
Marseille'i turismikomisjoni esimees, Prantsuse kirurgia-akadeemia liige dr. Billon ja Soome turismikorralduse esimees
Aleksander Parmala.
Seni on autoklubi rohkel arvul külastanud ameeriklased, inglased ja prantslased, kellest osa, arvestades meie odavate
suvitusvõimalustega, viibivad praegu meie supelkohtades.
Arvuliselt kõige enam autosportlasi tuleb Lätist, siis Soomest, Saksamaalt, Rootsist, Inglismaalt, Ameerikast ja Prantsusmaalt.
Teedest kasutatakse autoklubi poolt rahvusvaheliselt soovitatud Laatre-Pärnu, Valga-Tartu-Tallinna teid kõige enam,
sellejärele Riia-Mäe-Murandi-Petseri teed.
Kuigi teed suvel korras, jätab soovida Pärnu-Laatre vaheline teeosa, ja rahvusvahelise autotee järele Ruhja-Polli-Viljandi
kaudu selletõttu on tunduv vajadus.
Nimetatud tee ehitus kestab meie poolel juba paar aastat. Ka lätlased on lubanud Ruhja teed hakata korda seadma.
|
UUDISLEHT 29.07.1933, LK 2
A. Poolgase autoretk Euroopasse.
Augusti esimestel päevadel alustab pikemat välisreisu autol meie tuntumaid tantsuõpetajaid A. Poolgas, kes edukalt esines autosportlasena
ka möödunud tähesõidul, kaotades esimese koha ainult selle tõttu, et andis oma kontrollkaardi ära viis minutit varem kui õigus.
Osavõtt tähesõidust oli A. Poolgasele muu seas ka eeltreeninguks algavale automatkale, mis umbes 10.000 km. pikk ja millel läbistatakse
pea kõik suuremad Euroopa tsentrumid, nagu Pariis, Berliin, Madrid, Viin, Varssav jne.
Madridi sõidab A. Poolgas eriti selleks, et sealt kaasa tuua hooaja moodsamat tantsu "paso doble't", ehtsana ja võltsimatuna. Peale selle
võtab meie tantsuõpetajast "Carraciola" osa Bernis 15. augustil peetavast tantsuõpetajate kongressist.
Automatk kestab umbes kuu aega ja teostatakse Poolgase isiklikul "Opelil", millel ta tegi kaasa ka tähesõidu. Arvatavasti sõidab Poolgasega
kaasa ka teine Tallinna tantsuõpetaja H. Küttim. Matkal saadavad mõlemaid nende abikaasad.
Pildil: A. Poolgas tähesõidul võidetud karikaga ning kimbu punaste roosidega, mille talle saatnud tundmatud austajad.
|
VABA MAA 08.11.1935, LK 5
Turbatööstuse juhid väljamaalt tagasi.
Täna hommikul jõudsid väljamaalt tagasi riigi turbatööstuse dir. Hangelaid, Ellamaa turbatööstuse juhataja Tõnisberg ja turbatööstuse
nõukogu liige, majandusministeeriumi tööstusosakonna dir. Hinto.
Nende automatk algas 19. oktoobril ja selle eesmärgiks oli tutvunemine uute turbatöötamise meetoditega välismail. Tutvuneti Saksa ja
Taani eeskujulikumate turbatööstuste sisseseadetega ja töötamisviisidega, milliste eeskujul ka meil tulevikus turbatööstus tahetakse
sisse seada. Uute majanduskavade kohaselt tuleb meil kogu turbatööstus ümberkorraldamisele.
|
RAHVALEHT 22.07.1936, LK 4
Autosõidud välismaile.
"Kauged rannad" lähemale.
Auto ei ole enam kaugeltki mitte luksusesemeks, milline nõuab määratuid kulusid ja toob vähe kasu. Pikemad retked välismaile
kujunevad lisaks mugavusele peaaegu odavamateks rongisõitudest. Bensiini ja õli kulutus on enamasti vähem kui raudteepileti hind.
Kui aga veel arvestada seda, et keskmine auto mahutab mitu inimest, on sõidu odavus ilmne. Neil praktilisil kaalutlusil ongi
paljud Tallinna ja provintsi autoomanikud sel suvel kasutanud oma sõidukeid matkamiseks välismaile. Autoklubist võetud
rahvusvaheliste lubade, triptikute, arv osutab eelmise aastaga võrreldes koguni 20-30 prots. tõusu. Erakordselt elavaks kujunes
välismaile sõitmine maikuus, millal nähtavasti sõideti lõuna poole kevadele vastu.
Kes on ületanud Eesti piiri oma mitme-hobuse-vankriga ja suundunud võõraile maile?
Üks esimesi oli oomaaegne "ärikuulsus" Erik, kelle "Auburn" matkas Saksamaale. Tselluloosivabriku soomlasest eriteadlane Sallmen
sõitis Belgiasse, kust tõi endale uusima mudeli, luksusliku "Studebakeri". Ärimees Neito kasutas oma helehalli "Opeli" välismaale
matkamiseks, kuhu suundus ka bakterioloog, dr. Konst. Vollmer Tartust. J. Lorupi klaasivabriku dir. Koorits kasutas meelsamini
ärireisidel Saksamaale autot kui rongi ja Keila villavabriku osanikke Paul Saharov sooritas "sõidu õnne" (pulmareis!) ustaval
"Opelil". Tööstur K. Mühlberg oli veendunud auto paremuses liiklemisabinõuna välismail ning a-s. "Philipsi" direktor Greve suunas
oma tuliuue "Buicki" nina Hollandi ja Belgia poole. Dir. L. Sepa "Renault'" usinus on välismaasõitudega küllaldaselt katsetatud.
Tööstur Rotermanni mahukas "Maybach" (tavalisem nimetus: Noa laev!) veeres Saksamaale ja Soome. Masin, mis valmistatud eritellimisel,
on kujult küll vanaaegne, kuid imponeerib oma mugavuse ja ruumiküllusega. Hinnalt on Rotermanni "Maybach" kallimaid Tallinna
autode keskel.
Urania patareitööstuse omanik H. Johanson sõitis oma "Buickiga" ärireisile Bulgaariasse, kuna Keila villavabriku peaosanik E.
Deutsch andis "Mercedes-Benzile" suuna oma kodumaa, Tsehhoslovakkia poole. Tartu pärmivabriku direktor A. Grünthal kasutas
"põgenemisel" oma sünnipäeva eest autot, mis viis teda pühitsema 60 aasta kilomeetriposti Riia randa. Kaasas oli temal ainult
oma perekond. Kreenbalti direktor van Jung sooritas väikese automatka Soome kaunisse loodusesse. Ins. A. Martini tumehall
"Chevrolet" käis lühikesel visiidil Lätis.
Adv. A. Terras kasutas oma "Citroeni" pikemaks ringreisiks Euroopas, millisest võttis osa ka pr. Ludmilla Wachmann oma üldtuntud
helehalli "Stutziga". Itaalia automarke esindavad Tallinnas kaks "Lanciat". Neist sõitis ühega kohalik saadik V. Cicconardi
välismaile, arvatavasti ka oma päikeseküllasele kodumaale. Pangadirektor V. Johanson sooritab autoga pika matka läbi Austria, Ungari,
Prantsusmaa jne. Härrad Paul Männik ja Ferd. Vellner suundusid "Packardiga" "kaugeid randu" vaatlema. Hiljuti pöördus Saksamaa
sõidult tagasi dir. R. Martinson abikaasaga, kes pealinnas on tuntud osava autosportlasena. Tekstiiliäri omanikke Chr. Schmidt
kuulub ka nende hulka, kes eelistasid autot raudteele.
"Autounistus" ei ole üksnes unistus autost, vaid ühtlasi unistus horisondi avardumisest kauguste kadumise näol.
Micro.
|
PÄEVALEHT 09.10.1936, LK 6
Mootorliiklemise bilanss välismaaga.
Välismaa 304 mootorsõidukit külastas Eestit ja 104 Eesti mootorsõidukit käis välismaal.
Kokkuvõetud andmete järele sõitis a. 1935. Eestisse ajutiseks siinviibimiseks 304 välismaa mootorsõidukit, viibides siin
kokku 4196 päeva, mis teeb ühe mootorsõiduki kohta keskmiselt 13 päeva.
Võrreldes eelmiste aastatega on Eestit külastanud mootorsõidukite arv tugevasti tõusnud: 1934. a. käis Eestis 286 ja 1933.
a. ainult 217 mootorsõidukit. Liikide järele jagunesid 1935. a. Eestis käinud sõidukid: 260 sõiduautot, 27 mootorratast,
8 autobust ja 9 veoautot. Enamik neist langes juuni, juuli ja augusti kuudele. Sõidukid olid pärit 21 riigist. Kõige rohkem
oli neid Lätist, nimelt 144, järgnesid Soome 37 ja Saksa 33 sõidukiga.
Eesti registreeritud mootorsõidukeid käis 1935. a. välismaal arvult 104, viibides seal 3245 päeva. 1934. a. oli see arv 104
(5762 päeva) ja 1933. a. 79 mootorsõidukit. Liikide järele jagunesid 1935. a. välismaal käinud sõidukid: 90 sõiduautot, 10
mootorratast ja 4 autobust.
|
PÄEVALEHT 03.03.1937, LK 7
Autoliiklemine üle piiri elavnenud
Meile saabus 1936. a. 450 mootorsõidukit, meilt käis välismaal 104 mootorsõidukit
1936. a. oli mootorsõidukite liiklemine üle piiri harukordselt elav. Meile saabus üldse välismaalt 450 mootorsõidukit, eelmisil
aastail alates 1935. a. järjekorras 304, 286, 217, 162 ja 180.
1936. a. saabunud mootorsõidukid viibisid Eestis kokku 3645 päeva, aasta varem 4196 ja veel varem 3515 päeva. Keskmiselt viibis
iga mootorsõiduk 1936. a. Eestis lühemat aega kui varem ja nimelt 1936. a. 8 päeva. 1935. a. 13 päeva. Mootorsõidukid saabusid
meile peamiselt suvekuil: maist oktoobrini saabus meile 86,4% mootorsõidukite üldarvust.
Saabunud mootorsõidukite hulgas oli 1936. a. 362 sõiduautot, 70 mootorratast, 9 autobust ja 9 veoautot.
Kõige enam saabus mootorsõidukeid Lätist, siis Soomest, Saksast, Inglisest, Prantsusest ja Rootsist.
Eestis registreeritud mootorsõidukeid käis 1936. a. jooksul välismaal 127, samuti enam kui kunagi varemail aastail, sest 1935. a.
käis meilt välismaal 104 mootorsõidukit ja veel varem 106, 79, 67 ja 57. Mootorsõidukite välismaal viibimise aeg ulatus 1936. a.
3298 päevani ehk keskmiselt ühe sõiduki kohta 26 päeva. 1935. a. 3245 päeva ja keskmiselt 32. Välismaale sõitnud mootorsõidukite
hulgas oli 90 sõiduautot, 25 mootorratast ja 20 autobust. Välismaale sõideti peamiselt maist oktoobrini.
|
POSTIMEES 08.08.1937, LK 7
"Mareti" ärijuht oma autol Euroopa reisile
Täna asub Euroopa reisile autol kirjastus "Mareti" kaasomanik ja ärijuht Verner Kask koos abikaasa ja üliõp. Kirikuga.
V. Kask kavatseb reisil viibida ligemale kuu aega ja läbistada Läti, Leedu, Saksa, Prantsuse, Helveetsia, Austria, Ungari
ja Poola.
|
UUDISLEHT 03.10.1937, LK 3
Autoga välismaale
Sellel mugaval liiklemisvahendil käis Saksamaal tööstur Kristjan Rottermann koos oma poja Frederikiga. Samuti pikema sõidu
välismaale teostas ärimees Richard Lehtmets oma uuel "Rover'il". Euroopas ringsõidu teostab autol veel Rudolf Talgre, Anton
Vilberg ja Tartu linna insener Harald Sööt, kelle sihiks just külastada Pariisi maailmanäitust. Omal autol teevad ringsõite
Soomes ärimees Kaarel Uusmaa ja E. Kartus.
|
RAHVALEHT 04.10.1937, LK 8
J. Zimmermann välismail
Eesti Autoklubi esimees J. Zimmermann sooritab koos poja Augustiga autoreisi välismail. Reis teostub Pariisist toodud "Minerva"
limusiinil, mis on A. Zimmermanni omandus. Teatavasti viibis ta Pariisis kavatsusega asuda rahvusvahelistel võidusõitudel
võistlusrajale.
|
PÄEVALEHT 30.07.1938, LK 7
Tegi 5200-km. automatka välismaale
Tartu maainseneri muljeid 8 riigi maanteedest
Tartu maainsener J. Lenzius sooritas hiljuti pikema automatka Kesk-Euroopa riikides sealsete maanteede olukorraga tutvumiseks.
Insener Lenzius läbistas automatkal Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, end. Austria, Tschehhoslovakkia, Ungari ja Itaalia, seega
kokku 8 eri-maad, kusjuures ta kattis kogusummas maapikkuse 5200 km.
Insener J. Lenziuse tähelepanekuil Lätis õgvendatakse praegu Riia-Tallinna magistraalteed. Vastavad ehitustööd on käimas.
70 km Riiast on magistraaltee kaetud asfaldiga. Leedus on üldiselt korrashoitud teed, kuid teed tolmavad. Mootorsõidukeid on
Leedu teedel vähe näha. Lätis on neid tublisti rohkem. Leedust Saksamaale sõites leiad end kohe asfaltteedel. Leidub ju Saksas
ka mõnelpool kivikillustikteid, kuid need on tolmuvabad, sest tolm kaotatakse vastavate imbutusõlidega, millega kaetakse
maantee. Saksas on ka ehitatud uued ja moodsad autoteed, mis on 7 m laiad. Autod liiguvad neil teil keskmiselt 80-km
tunnikiirusega.
Saksast Poola sõites märkad kohe vahet teede headuses. Poolas on enamuses killustik- ja kruusateed. Need on võrdlemisi halvad
ja puudulikult korras hoitud. Varssavisse suubuvad teed on asfalteeritud. Liiklemine Poola teedel on võrdlemisi elav.
Tschehhoslovakkias on üldiselt korralikud ja hoolitsetud maanteed. Suuremalt osalt on need asfaldiga kaetud, ainult Ungari
piiri läheduses on killustikteed.
Ungaris võib leida korralikke teid. Need on juba pikema aja jooksul korras hoitud. Budapesti viivad teed on asfalteeritud.
Ungari teedel võib näha mootor- ja hobusõidukite asemel härgadega veetavaid vankreid. Mõnel vankril on ees isegi enam kui
kaks härga.
Autotee kodumaa on õieti Itaalia. Välise ilu poolest löövad Itaalia autoteed Saksamaa omad üle. Veneetsia ja Padua vahele on
ehitatud eriautotee, mille kasutamise eest võetakse maksu. Veneetsias on ka üks maailma suurimaid autogaraashe.
Pikem kirjeldus ilmus ajalehes Postimees 30.07.1938, lk 6.
|
PÄEVALEHT 28.09.1938, LK 7
Abiprefekt B. Nykänen saabus tagasi välisreisilt
Eile asus ametikohuste täitmisele Tallinna-Harju prefektuuri abiprefekt B. Nykänen, kes viibis pikemal välismaareisil.
B. Nykänen läbistas oma automatkal Läti, Leedu, Poola, Saksa, Tshehhoslovakkia, Itaalia, Prantsusmaa ja Shveitsi. Matka
pikkus oli kokku 8000 km.
|
UUDISLEHT 30.09.1938, LK 16
Autoga välismaale
"Eesti autoklubi" juhatuse liige ehitusettevõtja Aleksander Martin sõitis möödunud nädala lõpul autos Itaaliasse.
Muidu on autoga välismaale sõitjate arv võrdlemisi kokku kuivanud.
|
POSTIMEES 15.10.1938, LK 7
Tartu töösturid sõidavad Königsbergi ärisidemeid sõlmima
Täna lõunaajal asusid autoga Königsbergi poole teele tööstur F. Lill ja A. Kaigas, et sakslastega luua ärilisi sidemeid.
Mesikoogitööstur F. Lill sõlmib Königsbergis lepingu K. K. Plaumann'iga, kes saab mesikookide esinduse Preisimaa jaoks. Firma
J. Lille tööstussaadused olid esitatud käesoleval sügisel Königsbergis Ida-Messil, kus äratasid Saksa äriringkondade tähelepanu.
Kirjavahetusele järgneb nüüd leping, mille järele K. K. Plaumann kohustub igal aastal ostma Lille mesikooke 50.000 kr.
väärtuses.
Veskimasinate tööstuse Tielsi osanik A. Kaigas sõidab Königsbergi, et pidada läbirääkimisi ärisidemete sõlmimiseks masinate
valmistamise alal.
POSTIMEES 22.10.1938, LK 7
Tartu töösturite automatk Königsbergi
Saksamaal sõlmiti ärisidemeid
Tartu töösturid F. Lill ja A. Kaigas, kes möödunud reedel alustasid automatka Saksamaale, jõudsid tagasi eile varahommikul.
Pisikese "DKW" masinaga katsid nad ligi 1500 km läbi sügisvihma, mis lakkas alles Saksamaa piiril. Kuigi ilmad olid väga
pahad, ei kaevanud autosõitjad teeolude üle. Ainuke kehv koht oli olnud Läti-Valga läheduses, kus tuli sumada päris
porimülgastes.
Tartu töösturid sõitsid Riia ja Kaunase kaudu Königsbergi, kus pidasid läbirääkimisi ekspordiküsimuste üle. F. Lill sõlmis
lepingu sealse ärimehe K. K. Plaumann'iga, kes võtab enda kätte mesikookide esinduse Preisimaal. Aasta jooksul sakslane
kohustub müüma mesikooke 50.000 krooni väärtuses. Veskimasinate tööstus firma Tiels Ko osanik A. Kaigas pidas läbirääkimisi
koostööks ühe sealse masinaehitusvabrikuga suurema tellimise täitmiseks.
|
UUS EESTI 12.06.1939, LK 6
Autosportlased sooritavad välisreise.
Eesti Autoklubi liikmed arendavad tänavu sagedasti välismaasõite, milleks kasutatakse isiklikke masinaid. Praegu on neist
autodel välisreisidel mitmel pool Euroopas Tartu restoranipidaja Holger Segerlin, "Port-Kunda" tsemendivabriku dir. Theodor
Hansen, Rakvere hambatehnik Evald Paun, "Eesti Lihaekspordi" laojuhataja August Kersten, ärimees Leppo Markovitsh,
mereväeohvitser Artur Jürgental, kindlustusselts "Eesti" peainspektor August Pähkal Tartust, Tallinna ärimees Põld, Tartu
arst dr. Ilmar Vooremaa, a.-s. "Ephagi" dir. Karl Schneider, a.-s. "Philipsi" dir., hollandlane Jenke Grewe, kohvikuomanik
Fritz Kagge, ärimees Theodor Kaarmann, kunstsarvetehase dir. Oskar Kerson, Rakvere kindlustusjaoskonna sekretär Elmar Toomre,
veinivabrikandi Mathieseni poeg Dimitri, "Kave" kaasomanikke Karl Vellner ja Tallinna Tehnikaülikooli prof. Artur Linholm.
Lähemal ajal kavatseb terve rida klubi liikmeid teostada ringsõite mitmetes Euroopa riikides.
|
* * *
|
Kindlustusselts Eesti inspektori August Pähkali muljed automatkalt Lapimaale - Eesti Kindlustus 1/1939 lk 4-9
Insener H. Sööt autoreisist Kesk-Euroopasse - Postimees 15.09.1939 lk 6
Konservatooriumi üliõpilase Endel Kalami muljed automatkast läbi Euroopa - Sakala 14.08.1939 lk 2
|
|
| galerii[ät]hot.ee |
|
|