|
 |
|
 |
|
NMKÜ AUTOKOOL
|
PÄEVALEHT 11.11.1934, LK 5
Iga päevaga üks autojuht
Mootorid põrisevad tänapäeval kõikjal - maapinnal ja õhus, tehastes ja töökodades, maanteedel ja põldudel, raudteedel ja veeteedel.
Välkkiirelt vuhisevad lennukid, kihutavad autod ja mootorrattad nende kannul aeglasemalt omnibused ja veoautod, tigusammul traktorid
ja teehöövlid. Neid kõiki juhib inimese vilunud käsi. Kõikjal on
mootori võidukäik.
Mootorite kasutamine kasvab kogu maailmas, nii ka Eestis iga päevaga. Ühtlasi kasvab nõue vilunud tööjõu järele, kes oskab mootorit
käsitada, hoida korras ja parandada. Kuidas valmib see oskus inimeses, näitab ringkäik Tallinna NMKÜ autokoolis, mis ainuke omalaadne
õppeasutus Balti riikides.
Igas minutis üks uus auto, nii töötavad Fordi autotehased.
Iga päevaga üks uus autojuht,
nii töötab NMKÜ autokool. Nii meil kui ka naaberriikides töötab küll ka kõiksuguseid autokursusi, kuid neist pole peagu ükski
kindlaloomuline, omamata õpetuse andmiseks eriti sisseseatud klassid ja praktiliste tööde ruumid. Tavaliselt korraldatakse sääraseid
kursusi autoparanduse töökodades, kusjuures õppeabinõudena kasutatakse parandusele toodud autosid. Autode alatine vaheldumine ei
võimalda aga reeglipärast õppetööd.
NMKÜ autokool on töötanud juba üle kümne aasta ja kujunenud õppeasutuseks, mille õppekava vastab täiesti jõuvankrijuhi 1. liigi
kutsetunnistuse omandamiseks. Säärane tunnistus
loob palju töövõimalusi.
Seni on autokool koolitanud välja 3654 juhti, neist 152 daami. Umbes kolmveerand neist on õppinud 1. liigi sõiduloa saamiseks. Ei saa
aga öelda, et kõik töötaksid autojuhtidena. Paljud neist töötavad hoopis teissugustel aladel, kus aga siiski nõutakse 1. liigi
kutsetunnistust. Tallinna trammil peab näiteks iga piletimüüja ja trammijuht omama 1. liigi tunnistuse. Sama paber ütleb ka paljudel
teistel aladel - teehöövlitel, teerullidel, raudteel, piirivalves, autotöökodades, põllumajanduses jne. - et isik oskab käsitada
mootorit. Teisest küljest ei vaadata enam autole kui luksussõidukile, vaid kui tarvilisele liikumisvahendile. Ei ole kaugel enam aeg,
kus oskus autot juhtida on nõutav igalt seltskonnas liikuvalt isikult ja
autojuhtimiseoskus kuulub üldhariduse hulka.
Nüüdki on tulnud ette juba juhtumeid, kus näiteks panka ametnikuks astuda soovijalt on nõutud autojuhtimise oskust. "Meil on mitu autot
ja ainult üks autojuht. Kui tuleb ametiasjus kiiresti välja sõita, ei hakka meie teile autojuhti otsima!" Oli aeg, kus päevapildistamist
peeti suureks kunstiks. Nüüd knipsutab ja teeb amatöörvõtteid juba peaaegu iga koolipoiss. Sama on lugu ka autojuhtimise alal.
Autojuhtimise äraõppimine polegi nii raske, kui arvatakse. Asjatundjate arvates on palju raskem saada heaks masinakirjutajaks kui
autojuhiks. Huvi autojuhtimise õppimise vastu on suur. Autokoolis on käinud 16-a. tütarlapsi ja nende kõrval 65-a. mehi! Ja kellel on
võimalus autoga sõita,
kes neist ei tahaks siis ise juhtida?
Autokool on kool nagu teisedki. Õpetus algab teoreetiliste loengutega, milleks klassiruum 50 kuni 60 kuulaja jaoks. Loengud, kus
selgitatakse auto-osasid, nende ülesandeid ja tööd, peetakse kerges keeles. Seletuste näitlikuks tegemiseks on hulgaliselt tabeleid,
jooniseid ja läbilõikeid masinatest ning masinaosadest. Vaatamata sellele joonistavad lektorid kõik läbivõetavad masinaosad uuesti
tahvlile, andes peale muu seletusi ka võimalikest riketest. Läbivõetu kordamiseks eksami sooritamise vastu antakse igale õpilasele
tasuta õpperaamat.
Mootoris, eriti aga auto elektriosas, tema töötamise ajal sündivate protsesside täieliseks selgitamiseks on autokoolil erifilm.
Klassiruumis on selleks
seatud üles kinoaparaat
ja lisaks veel moodne projektsioonaparaat, mis on suurimaid Eestis. Kinofilm näitab piltlikult, kuidas elekter voolab mööda traati,
kuidas indutseeritakse kõrgpinge vool ja kuidas see annab sädemeid küünaldes bensiinisegu süütamiseks mootoris. Filmi läbivaatamise
järel on tunne, nagu oleks sul silmad avatud ja linik tõstetud ära milleltki salapäraselt.
Teoreetilise osa kõrval on tulevasel autojuhil järgmiseks etapiks praktiline osa, mis sooritatakse õppetöökojas. Õppimise juures omab
suure tähtsuse, et õpilane mitte üksinda näeb ja kuuleb auto üksikosi ja nende tööd, vaid ta peab
ise panema käed külge
ja tegema läbi kõik auto juures ettetulevad tööd. Praktilised tööd toimuvad instruktori juhatusel. Tuleb mootorid lahti võtta, uuesti
kokku panna, reguleerida, rikked leida ja need parandada, monteerida auto elektriseadet, lappida kumme, reguleerida differentsiaali jne.
Kõik teoreetiliselt läbivõetu toimub õppetöökojas praktiliselt. Praktilised tööd sooritatakse viieliikmelistes gruppides. Seal ei saa
pealt vahtida, vaid tuleb panna käed külge. Mis sellest, et mootoriosad määrivad käed õliseks ja tahmaseks?
Nii naised kui ka mehed
teevad selle läbi. Alles hiljuti töötas seal naishambaarstide grupp. Valged kitlid seljas, daamid oma valgete kätega sorisid
hammasrataste seas niisama püüdlikult, kui kõnetunnis patsientide hammaste juures.
Kõik peavad oskama leida ja kõrvaldada rikkeid, olgu õpilased kas daamid või mehed, arstid või advokaadid, pastorid või tööta töölised,
olgu nad õppimas kas huvi pärast või omandamas uut elukutset. Pukkidele on seatud üles kaks töökorras mootorit, üks 4- ja teine
6-tsilindriline. Pealeselle on neli mootorit lahtivõtmiseks ja kokkupanemiseks. Üks neist on lõigatud pikuti lõhki, et näha kõikide
osade koostööd. Auto üksikosi on mahutatud suurtele seinatahvlitele, et nad oleksid alati nähtaval.
Teoreetilise ja praktilise osa kõrval asuvad õpilased
varsti sõiduoskuse õppimisele.
Selleks on kasutada kolm autot. Välja sõidetakse viieliikmelise grupiga korraga. Õpilased istuvad vaheldamisi rooli ääres. Võetakse
läbi sõit sirgel teel, manööverdamine, mäevõtted, pöörded, tagurpidi manööverdamine, rikked tee peal, sõidumäärused jne. Instruktor
istub rooli kõrval ja juhatab ning parandab kogu aeg. Sõidetakse alul sirgel teel, siis läbi kitsaste tänavate, nagu Pikkjalg, Jõe ja
Tui tän., V. Brookusmägi jne. Ka eksami sooritamiseks võivad õpilased kasutada kooli autosid.
Kui kiiresti võib õppida autojuhtimise eksami sooritamiseks? Mõni on lõpetanud kursuse 3 nädalaga, kuid on ka neid, kes tahavad
püstitada
õppimise kestvusrekordi.
Keskmiselt vajab iga õpilane kogu kava õppimiseks ainult 3-5 nädalat. Teoreetilise ja praktilise mootoritundmise omandamiseks kulub
keskmiselt 1. liigi (elukutselise) juhitunnistuse saavutamiseks 8-10 nädalat, kuid kiirkursused kestavad vahest 150 õppetundi, 2.
liigil (eraautode juhtimine) 30 tundi. Sellele lisaks tuleb veel praktilise sõiduoskuse õppimine, mis nõuab keskmiselt 6 sõidutundi.
Kavaliselt sõidab 5-liikmeline grupp iga päev üks tund. Seega on
õpilane iga päev rooli taga
keskmiselt 10 minutit. Kogemused on nimelt näidanud, et õpilane õpib sõiduoskuse siis kõige kiiremalt ja vähema arvu sõidutundidega,
kui ta õppimise ajal on päevas rooli taga umbes 10 minutit. On ta aga kauem, siis on ta juba liig väsinud ja juureõppimise asemel
läheb segamini.
Praktilise sõiduoskuse õpetamisel on olnud autokooli instruktoritel omapäraseid juhtumeid. Pole sugugi haruldane, et maamees autot
seisma pannes hüüab "tpruu!" Õpilasel tahtmatult alul rooli taga istumisel ja mõnesuguse takistuse auto ette ilmumisel
tekib hirmutunne,
mis on mõningail juhtumeil põhjustanud - kui uskumatuna see ka ei näi! - seedimisrikkeid. Omapärasemaid juhtumeid aastate eest oli
kadunud lihunik J. Joksaga tema paksuse tõttu. Mees sai küll väikeses Buickis kuidagi rooli taha istuma, kuid siis surus kõht nii
tugevasti vastu rooli, et rooli liigutamine oli võimatu! Polnud muud teha, kui otsida suuremaid masinaid. Ka nendes ei tahtnud
kuidagi mahtuda mehe käsi rooli ja kõhu vahele rooli pööramisel. Mõne jalakäija ootamatul etteastumisel autole on mõnigi õpilane-daam
löönud pidurdamise või möödajuhtimise asemel käed silmade ette!
Autokoolis käib õpilasi üle kogu riigi, ka Tallinnast kaugemal asetsevatest maakohtadest nagu Pärnumaalt, Petserimaalt ja mujalt.
Umbes 65 protsenti õpilastest on väljaspoolt Tallinna. Paljudel säärastel õpilastel pole Tallinnas tuttavaid ega sugulasi, kelle
juures õppimise ajal peatuda. Sääraste õpilaste jaoks on
loodud autokooli juure ühiskorter
- üksiktoad 5-8 õpilase jaoks. Igaühele antakse seal voodi, madrats ja padi, kuna voodipesu peab igaühel endal olema kaasas. Sageli
valmistavad õpilased ühiskorteris toitu ise, tuues tooraineid kodust kaasa. Ühiskorter leiab rohkesti kasutamist - läinud talvel oli
ühiskorteris korraga 65 õpilast.
Igaüks, kes oskab hoida rooliratast ja sõita, pole veel autojuht. Suur protsent autoõnnetustest Eestis tuleb panna autojuhi puudulikule
ettevalmistamisele. Halb juht paneb kaalule mitte ainult masina, vaid ka
enda ja kaasinimeste elu
ning tervise. Seda asjaolu arvestades annab autokool juhtidele tõesti põhjaliku ettevalmistuse. Ei saa jätta märkimata, et NMKÜ
autokool on ainuke eraasutus Eestis, kellele on antud õigus eksamineerida 1. liigi juhi kutsetunnistuse soovijaid. Seega on antud
õpilastele suur soodustus - sooritada eksam kooli juures, ilma et oleks vaja oodata hulk aega, enne kui pääseb eksamile kuskile
maa- või linnavalitsuse komisjoni ette. Eksaminõuded on viimasel ajal tunduvalt tõusnud, mille tõttu autokool püüab panna rõhku
paremate ja kergemate õppemeetodite arendamisele. Suur abi seejuures on koolil erifilmist, mis enda näitamise arvult jätab
mõnegi suurfilmi enda selja taha.
Õppefilm on suureks abiks, kuna näitab neid toiminguid mootoris ja automehhanismis, mida ei ole näha, vaid mida tuleb ette
kujutada.
|
VÕRU TEATAJA 21.11.1934, lk 4 - OSALISELT
Parim autokool Balti riikides
. . .
Tugevajõulised sõiduautod.
2 "Buick'i" ja "Oakland" võimaldavad sõiduoskust õppida vähese arvu tundidega. . . .
|
WABA MAA 30.08.1935
NMKÜ OSTIS UUE AUTO.
Lisaks kahele suuremale õppeautole NMKÜ autokooli jaoks osteti "Vauxhall" auto, et härrassõitjatele, s.o. teise liigi eksamitegijatele
soetada mugavamaid õppimis- ja eksamitegemise võimalusi.
"Vauxhall", 1935. a. mudel, omab 8-hobusejõulise mootori ja 6 silindrit, kaalub 1050 kilo. Väikeautodest Eestis on see ainuke
6-silindriline sõiduk.
NMKÜ on asunud kirjastama autoõppimiseks ja eksami sooritamiseks vajalist kirjandust populaarsemal ja kokkuvõtlikumal kujul, kui seda
teevad tavalised õpperaamatud. Esimese väljaandena ilmus NMKÜ autokooli lektori B. Schneebergi raamatuke "Eksami küsimused ja vastused",
milles on ära toodud ka jõuvankrite seadus ja selle seaduse elluviimise määrused.
|
WABA MAA 26.02.1936
N.M.K.Ü AUTOPARK SUURENEB.
Noortemeeste Kristliku ühingu autokool ostis senistele lisaks uue sõiduki "Chevrolet 901", 1936. a. mudeli. Seega autokool ostab
nüüd iga aasta alul kõige uuema mudeli, et õpilasi tutvustada autotehnika viimaste uudistega. "Chevrolet 901" maksab 5000 krooni.
Autokooli kaks vanemat "Buicki" jäävad veel mõneks aastaks täitma õppeülesandeid. Läinud aastal ostetud "Vauxhall" jääb peamiselt
naiskursantidele õppimiseks, sest väike ja kerge masin on hõlbus juhtida ja sellega on kerge eksamitegemisel manööverdada Toompeal
kitsastes tänavates ja ümber äkiliste nurkade.
|
UUS EESTI 14.11.1937, LK 5
5557 autojuhti 15 aastaga.
Moodsa autokooli põhimõtteid. - Autoõnnetuste põhjuseks pole puudulik ettevalmistus.
NMKÜ autokool peab juubelit.
Noortemeeste Kristliku Ühingu autokool Tallinnas peab oma 15-aastase tegevuse juubelit esmaspäeval, 15. novembril. Kool on oma 15
tegevusaasta kestel valmistanud ette 5.557 autojuhti, neist 232 naissoost. Kuna Eestis on praegu ümmarguselt 7.000 autot, siis on
NMKÜ kool annud juhid üle kahekolmandiku meie autodest. Loomulikult on suur hulk praeguseid kutselisi autojuhte tulnud ka teistest
koolidest ja kursustelt, kuid NMKÜ autokool on jäänud meil juhtivaks omal alal. Kool on varustatud moodsate õppevahenditega,
kursuslastel on alati kasutada üks viimase aasta tehnikasaavutusele vastav auto. Õppetöö NMKÜ autokoolis on põhjalikum kui seda
tehakse kusagil välismaal. Praegu on autokoolis keskmiselt 250 õpilast. Töö käib kolmes õppeklassis mitme vahetusega.
*
NMKÜ autokool algas oma tegevust Vabariigi algpäevil. Pärast Vabadussõda algas majanduslik tõus, mis tõi ühtlasi endaga kaasa autode
arvu suure kasvamise.
Aktiivselt tõsteti autokursuste korraldamise küsimus üles oktoobrikuus 1922. a., ning esimene kursus algas tegevust 15. novembril
samal aastal.
Kuna sel ajal oli Eestis väga vähe autosid, tekitas raskusi õppeabinõude muretsemine. Siin aitas kaasa sõjaväe varustusvalitsuse
ülem kindral Rotberg, kelle lahkel vastutulekul sai autokool arsenali töökodadest ühe vana auto ja mitmesuguseid tarvitamiskõlbmatuid
autoosi õppeabinõudeks.
Oma 15-aastase tegevuse jooksul on NMKÜ autokool alatasa täiendanud oma õppeabinõusid,
ja praegu on autokoolil kõik olemas, mida on vaja eeskujuliku jõuvankrijuhi väljakoolitamiseks.
Tallinna NMKÜ autokoolil on avarad ruumid Lai tn. 1 - 3 suurt klassiruumi 50-60 kuulajale teoreetiliste loengute pidamiseks, kinofilmi
aparaat kinofilmide näitamiseks ja moodne projektsioonaparaat. Muuseas olgu tähendatud, et see projektsioon-aparaat on suurim Eestis.
Sellega saab projekteerida pilte linale raamatust, diapositiividelt, kinofilmilt ja näidata ka mikroskoobilisi suurendusi.
Ainulaadseks õppeabinõuks Eestis on liikuv, elektriliselt isevalgustatud töötaktidega diiselmootori mudel ühes kütteainepumba
läbilõikega. Sellega tutvunedes saavad ka võhikulegi selgeks mootori töötamise saladused.
Samas majas asub
õppetöökoda praktilisteks töödeks,
mis on eriliselt sisustatud õppeotstarbeks.
Õpilased võivad siin kõiki neid töid praktiliselt läbi teha, mida nõuab jõuvankrijuhilt tegelik elu.
Praktilised tööd viiakse õpilastega läbi gruppides, instruktori juhtimisel, kusjuures pannakse rõhku, et iga õpilane paneks käed külge.
Õpilasel enesel tuleb mootorid lahti võtta, kokku panna, reguleerida, rikkeid leida ja parandada.
Õppesõitudeks on autokoolil kasutada
moodsad õppesõidukid.
Neist üks alati kõige uuem ja jooksva aasta mudel. Praegu on koolil 3 masinat - "Vauxhall" - 1935. a. mudel, "Chevrolet" - 1936. a.
mudel, "Ford" - 1937. a. mudel.
Sõiduõpetust antakse 3-liikmelisele grupile korraga, kusjuures õpilased vaheldumisi istuvad roolis. Võetakse läbi sõit sirgel teel,
manööverdamine, mäevõtted, pöörded, tagurpidi manööverdamine, rikked tee peal, sõidumäärused jne.
15-aastase tegevuse jooksul on NMKÜ autokool "ära kasutanud" 11 õppeautot.
Õppeautod, mis muutuvad sõidukõlbmatuks, kasutatakse tükkidena õppeabinõudeks.
Huvitav on märkida õpilase meelsuse muutumist. Sama õpilane, kes veel paari päeva eest jalakäijana kirus sõidukite juhte ettevaatamata
sõidu pärast, ise rooli taga istudes hakkab kiruma jalakäijaid ja jalgrattureid, kes hoolimatult ja liikumismääruste vastu liiguvad
tänavatel.
Autojuhtimist õppigu iga kodanik.
15 aastat tagasi õppisid autoasjandust ainult need, kes tahtsid selle tööga teenida ülalpidamist ja üksikud jõukamad inimesed, kes
võtsid autosõitmist spordina. Nüüd on pilt hoopis muutunud. Auto on niivõrd tunginud igapäevasesse ellu, et sellega pole seotud mitte
üksnes autojuhid ja autosportlased, vaid kodanikud igast seltskonnakihist.
15 aastat tagasi võis harva näha mõnda daami rooli taga. Praegu aga on endastmõistetav, et haritud daam oskab juhtida autot. Sõiduautole
ei vaadata enam kui luksusasjale, vaid kui igale kodanikule hädavajalisele liikumisabinõule.
Vabariigi algaastail oli meil Eestis ainult 150 autot.
See arv on kasvanud nüüd 7.000-ni. Ainuüksi kolme viimase aasta jooksul on juure ostetud 2.500 autot ja kõik need autod vajavad juhte.
Asjatundlik juht vähendab auto kasutamiskulusid.
Tähtsamaks küsimuseks autode kasutamisel on majanduslik tasuvus. Kasutamiskulude vähendamine on iga jõuvankriomaniku eesmärk.
Madal kilomeetrihind ja riketevaba tegevusaeg on tegurid, mis määravad jõuvankri majandusliku tasuvuse. Masina kasutamises on võimalik
saavutada kokkuhoidu, kui juht, kes tegelikult käsitab masinat, seisab oma ülesande kõrgusel, kui ta on teadlik oma tööst ja võimeline
tundma ja kõrvaldama rikkeid enne, kui need muutuvad tõsisteks vigadeks. Teadlik autojuht võib asjatundliku reguleerimisega suurendada
automootori töövõimet ning vähendada kütteaine- ja õlikulu. Mootori korralikul töötamisel väheneb liikuvate osade kuluvus, seega nõuab
masina vähem remondikulusid ning kasvab kasutamisiga.
Tallinna NMKÜ autokooli ülesanne on valmistada juhte, kes oleksid asjatundjad jõuvankrite käsitamises. Autoasjanduse kiire areng nõuab,
et autokoolid peaksid sammu selle arenguga.
Sageli pöörduvad autoomanikud NMKÜ autokooli poole hea juhi saamiseks. Eriti suur oli järelepärimine juhtide saamiseks käesoleval aastal.
Seega on NMKÜ autokool ka kohasoovitajaks oma õpilastele.
*
"Autotehnika ja autojuhtide ettevalmistuse põhimõtted on viimastel aastatel põhjalikult muutunud," lausub NMKÜ autokooli juht insener
A. Talviste jutuajamisel.
"Vanasti oli auto juures olulisemaks see, et masin liigub. Nüüd aga on põhimõtteks - kuidas masin liigub. Autotehnika on arenenud
omaette teaduseks ja õieti on kümmekond aasta eest autokooli lõpetanud juhil isegi raske tänapäeval õppinud autojuhtidega sammu pidada
või võistelda masina ratsionaalsel kasutamisel."
"Kui kaua kestab keskmiselt autojuhi ettevalmistus,"
Need, kes saavad õppida päev läbi, lõpetavad koolikursuse umbes poolteise kuuga. Õhtustel kursustel läheb aega umbes 10 nädalat."
"Kas autojuhid saavad teil koolis ka küllalt põhjaliku ettevalmistuse? Ja kas viimasel ajal sagenenud autoõnnetused ei ole nõrga
ettevalmistuse põhjuseks?"
"Eestis on nõuded autokooli õppekava järgi kui ka eksamitel suuremad kui üheski teises riigis. Võin seda kinnitada, kuna olen näinud
peagu kõigi Euroopa maade autokoole. Muuseas - riiklikud autokoolid on Euroopa riikidest olemas ainult Lätis - mujal on kõik erakoolid.
Mis aga puutub autoõnnetustesse, siis on selles asjas tekkinud arusaamatusi avalikus arvamises. Meil pole autoõnnetusi rohkem kui teistes
riikides. Võtame võrdluseks raudtee - rongid liiguvad roobastel, kus teistel sõidukitel ja jalakäijatel liikumine üldse keelatud. Ometi
juhtub meil rongiõnnetusi umbes samapalju kui autoõnnetusi."
"Aga
mis on teie arvates autoõnnetuste peapõhjuseks?"
"Esiteks kodanike hoolimatus liiklemismääruste vastu ja siis vastutustunde puudus. Statistika näitab, et kõige vähem juhtub autoõnnetusi
juhtidel esimesel aastal pärast kursuste lõpetamist. Kõige rohkem on õnnetusi teisel aastal, kui juht on enese peale liig kindel.
Kolmandal ja järgmistel aastatel on autojuht juba "maksnud kooliraha" ja sõidab ettevaatlikult. Iseasi on muidugi alkoholitarvitajatega.
Alkohol nimelt suurendab julgust ja vähendab reageerimisvõime kiirust. Tulemuseks on paratamatult õnnetused. Sellest hädast aitab üle
ainult vastutustundega ja teadlike autojuhtide kasvatamine."
|
PÄEVALEHT 14.11.1937, LK 2 - OSALISELT
15 aastaga 6000 autojuhti
. . .
Keskmiselt vajab iga õpilane autojuhtimise kursuse läbivõtmiseks 3-5 nädalat. Selle juures on 1. liigi loa saamiseks muidugi nõuded
palju suuremad kui 2. liigi omaks.
1. liigi juht peab põhjalikult oskama käsitada mootorit,
kuna 2. liigi loa saamiseks nõutakse vaid seda, et juht mootorit tunneb ainult niipalju, et ta mõne tühise vea pärast ei jääks teele.
Sõiduoskus peab aga mõlemal olema eeskujulik.
Eksamil loa saamiseks kontrollitakse õpilase teadmisi nii teoreetilisel kui praktilisel alal, kuna erilist rõhku pannakse
sõiduoskusele. Kvalifikatsioon, kes saab läbi ja kes mitte, toimub tavaliselt Toompeal
n.-n. "hiirelõksus" ja "nõelasilmas".
Need on kitsad, peaaegu ainult auto laiused umbtänavad, kus tuleb edas- ja tagurpidi manööverdada. Kes sealt tuleb puhtalt läbi,
sellel on tavaliselt juhitunnistus juba niisama hea kui taskus. Viperusi juhtub seal aga väga sageli, nii et autokoolil masinate
porilaudade ja stangede väljakloppimiseks aastas ümmarguselt kulub tervelt 750 kr.
. . .
|
SAKALA 17.11.1937 - OSALISELT
NMKÜ autokool 15-aastane
. . .
NMKÜ haridustöö, ühtlasi ka autokooli tegevust, juhib ühingu hariduskomitee, kuhu kuuluvad esimehena dir. A. Puhk ja liikmetena
dir. G. Ollik, ins. H. Võrk, ins. M. Grasberg, ins. H. Norman. Autokooli juhatajaks on ins. A. Talviste.
|
ELU 02.01.1939
Haruldane annetus NMKÜ autokoolile
Hiljuti saabus NMKÜ autokoolile Ameerika suurelt autovabrikandilt Chryslerilt haruldane õppevahend, mis ainulaadne Eestis. Nimelt
saabus kohale üks läbilõigatud "Plymouth" automootori 1938. a. mudel. Nimetatud mootor on väga väärtuslik õppevahend ja seda on
raske soetada, kuna hinnalt on ta kallim harilikust sõiduautost. Seda mootorit hakkab nüüd NMKÜ autokool kasutama õppevahendina ja
see kergendab tunduvalt mootoriosa õppimist. Eeloleval hooajal algab õppetegevus Tallinna NMKÜ autokoolis, Tallinn, Lai tn. 1, 9.
jaan. 1939. a. ja järgnevad kursused 23. jaan., 13. veebr. umbes iga 2 nädala järgi. 9. jaanuaril algavast kiirkursusest osavõtjaile
on lubatud erisoodustusena tasuta osa võtta motoristide kursuse teoreetilisest osast. Seega võib omandada mitu elukutset sama tasu
eest.
Motoristide kursused algavad 9. jaanuaril 1939. a., järgmised 6. veebr. ja 6. märtsil.
|
|
| galerii[ät]hot.ee |
|
|