|
 |
|
 |
|
 |
 |
 |
|
| Fotod: Arvi Leoli perekonnaalbumist /via Hanno Talving/. |
Foto: Raivo Laasmägi kogust. |
|
KAJA 4.07.1924, LK 3
Autoõnnetus inimeseohvriga
Auto Kose teel kraavi sõitnud. Gümnaasiumi õpilane Vally Meerits surma saanud, seitse inimest haavatud.
Võrreldes suurlinnadega, on Tallinnas autoõnnetuste ja autode alla jäämise protsent päris kohutavalt suur. Alles hiljuti
olid paar suuremat autoõnnetust, neist üks Pärnu maanteel, kus mitu inimest raskesti haavata said. Eila juhtus uus õnnetus,
mis raskemate liiki kuulub.
Hiljuti andis ärimees B. Palm oma auto, nr. 2244, remonti. Remonteerimistööd toimetas Tallinna vanem autojuht August Adamson,
keda üheks paremaks autojuhiks Tallinnas loetakse; ta on juba vanasti Peterburis sõitnud ja seal paremate autojuhtide
nimekirjas seisnud.
Auto remonttööd jõudsid eila lõpule ja täna pidi auto omanikule üle antama.
Eila õhtupoolikul toonud aga autojuht auto omavoliliselt garaashist välja ja läinud sellega sõitma, nagu ta ise seletab –
proovima, kuidas auto ka mägisel teel „võtab“. Kaasa läksid autojuhi abi Alfred Freiman, autojuhi 10-aastane poeg Eduard ja
maaler Nikolai Zimmerman. Enne garaashist väljasõitu olid proovimisele minejad vähe viina võtnud.
Tallinnast sõideti välja mööda Narva maanteed, kust hiljem Kose tee peale pöörati. Juba alguses on autol kõva kiirus peal olnud,
nagu pealtnägijad seletavad, olnud mitmelgi käänakul auto tagumised rattad õhus.
Kose restoraanis käidi sees liikusid tegemas. Restoraani juures palunud neli noort tütarlast, kes tähelepannud, et auto
proovisõidul viibib (autol oli numbri asemel silt „proov“) endid peale võtta; nad soovinud sõita kuni Pirita tee käänuni.
Autojuht olnud nõus.
Kaks neidu istusid autosse, kuna kaks teist auto taha bensiinikastile asetusid.
Restoraani juurest sõideti suure kiirusega minema. Autojuht kinnitas pärast, et autol kõigest 25-kilomeetriline kiirus olnud,
kuid pealtnägijad teavad teist seletada: auto on kihutanud umbes 50-kilomeetrilise kiirusega.
Pirita tee lähedale jõudes tulid autole vastu kaks töövoorimeest. Hobused kartsid autot ja pöörasid risti tee peale ette.
Autojuhil ei jäänud muud üle, kui kõrvale pöörata. Pealegi arvanud juht, et auto kergest väiksest teeäärsest kraavist üle
sõidab.
Seal juhtus aga katastroof. Pahemale poole kraavi pöörates, läks auto kummuli ja paiskas kõik seesistujad välja. Üks neist
nimelt gümnaasiumi õpilane Valli Meerits, 17 aastat vana, jäi auto kere alla ja sai silmapilkselt surma.
Õnnetuse pealtnägijad ruttasid lähema telefoni juure ja asjast teatati politseile ning punasele ristile. Kuna kõik haavata
olid saanud, toimetati nad linna keskhaigemajasse ja Greiffenhaageni kliinikusse.
Nagu haigemajas selgus, oli autojuht peast kriimustada ja käest kergelt haavata saanud. Tema 10-aastane poeg pääses kergete
kriimustustega. Alfred Freimanil on keel hammaste vahele jäänud. Ka on tal mitmed rinnakondid sisse muljutud. Nikolai
Zimmermanil on pahem jalg pealtpoolt põlve purustatud ja jalaluu katki murtud.
Neidudest said haavata surmasaanu õde Daisy Meerits, 20 a. vana, ja Jenny Grossman, 20 aastat vana, mõlemad keskkooli õpilased.
Nende haavad on võrdlemisi kerged. Üks neidudest, nimelt Vanda Greenbaum, 18 a. vana, on kõige kergemate vigastustega pääsenud.
Auto on purustatud. Ümberminnes pole ka kohe seisma jäänud, vaid veel umbes paari sülla võrra mööda maad edasi libisenud, kuni
vastu puud jooksnud.
Hobusemehed, kes autole vastu sõitsid, seletasid, et auto nii kiiresti tulnud, et neile esiteks ainult tolmupilv paistnud.
Hobuseid vähe kõrvale tõmmates kuuldud ainult praginat ja oigamisi. Kui tolmupilv laiali valgus, avanes neile õudne ja kurb
pilt.
Seega jälle üks autoõnnetus, mis kiire ajamise tagajärjel tekkis ja ühe noore elu maksma läks.
|
| * * * |
PÄEVALEHT 4.07.1924, LK 3
Kohutav autoõnnetus Kosel
Pöörane kihutamine. Kaheksast sõitjast üks surma saanud, ühel jalaluu murtud, kuna teised kergemate vigastustega pääsesid.
Piirituse eksportöör Bernhard Palm andis oma auto nr. 2244 Hollandi uulitsas asuvasse parandustöökotta remonteerimisele.
Remonteerijaks palkas ta ühe vanema ja asjatundja autojuhi August Mihkli p. Adamsoni, 40 a. vana. Auto parandustööd olid eila
lõpukorral ja täna pidi auto üleandmine omanikule sündima. Kuna kindel ei oldud auto sõiduvõimistes, võttis Adamson autoomaniku
teadmata töökojast auto, et sellega proovisõitu teha. Sõiduteeks valiti Pirita tee Koseni, et selgusele jõuda, kas auto mäkke
suudab sõita.
Peale auto parandaja Adamsoni istusid autosse tema abi Alfred Aleksandri p. Freimann, 23 a. vana, Adamsoni 10-aastane poeg Eduard
ja maaler Nikolai Zimmermann, 36 a. vana.
Kuna auto parandajad töö lõpetamise puhul vähe viinastanud olid, algas kihutamine Pirita teed mööda Kosele, kuhu peagi jõuti.
Kosel peatati restoraani ees, kuhu sisse astuti. Restoraanis võeti einet ja vähe viina, mille peale umbes kella poole 5 ajal
linna poole tagasi hakati sõitma.
Vähe maad restoraanist eemal olid kiigel noored neiud: tütarlaste kommertskooli õpilane Valli Merits, 17 a. vana, tema õde
gümnaasiumi lõpetanud Daisy Merits ja gümnaasiumi õpilane Jenny Grossmann. Kiigelolijaid nähes, peatas kaaslaste soovil autojuht
auto ning kiikujaid paluti kaasa sõita. Viimased tundsid autosõidust huvi ja avaldasid nõusolekut kaasasõitmiseks Pirita tee
käänakuni.
Kuna autol istekorv puudus, asusid kaks neiut bensiinikastile ning teised auto keskele. Algas sõit. Autojuht suurendas järkjärgult
sõidukiirust ja peagi kihutas auto haruldase kiirusega.
Piritale viiva teelahke ligiduses märkas autojuht, nagu ta ise seletab, kahte hobust vankritega vastu sõitvat. Need olid veoäri
Kruubergi hobused, kellega kive veeti. Hobused nähtavasti kartsid autot ja keerasid teele poolristi ette. Kuna auto vahepeal juba
sedavõrd ligidale oli jõudnud ja suure kiiruse pärast võimalik ei olnud teda seisma jätta, keeras autojuht auto pahemale poole
teele, et mitte täie kiirusega hobustele peale sõita. Tee ääres oli aga kraav ja silmapilkselt lendas auto õhus ringi tehes tee
äärde.
Kuna mootor töötas, ei jäänud auto peatuma, vaid jooksis täie kiirusega vastu mända, mille tagajärjel ta täiesti purunes. Kõik
see sündis silmapilkselt. Kuuldusid karjatused ja ohked. Sõitjatest oli osa eemale paisatud, osa autorusude all. Kes kergemate
vigastustega pääsis, tuigerdas üles, kuna osa minestanult lamama jäi. Elumärkideta lamas Valli Merits. Ta sai raskesti põrutada
ja autost muljutuna heitis silmapilkselt hinge.
Autojuht Adamsonil olid nägu ja käed klaasikildudega kriimustatud. Samuti pääsis kriimustustega tema poeg Eduard, kes peale
sidumist koju saadeti. Alfred Freimannil oli keel katki ja rind vigastatud, kuna Nikolai Zimmermann murtud jalaluuga maas
lamas.
Vähemate kriimustustega ja põrutustega pääsesid Daisy Merits, Vanda Greenbaum ja Jenny Grossmann. Kõik haavatud toimetati
sanitaarautoga linna haigemajasse, peale V. Greenbaumi, kellel riided katki käristatud olid ja ehmatanult metsa jooksis.
Need, kes vähemate vigastustega, saadeti peale arstiabi andmist haigemajast hilja õhtul koju.
|
| * * * |
VABA MAA 4.07.1924, LK 3
Raske autoõnnetus Kosel
Kas joobnud sõit või õnnetu juhtumine.
Üks sõitja surma ja seitse raskemalt ning kergemalt vigastada.
Eile juhtus raske õnnetus piirituseksportööri Palmi päralt oleva auto „Chevroletteiga“, mida juhtis autojuht Adamson.
Surma sai üks sõitja Vally Merits, 17 a. vana, kommertskooli õpilane, näokriimustusi ja käehaavu klaasi läbi sai autojuht
August Adamson, 40 a. vana, tema 10-aastane poeg Eduard sai näokriimustusi, 23 a. Alfred Freymannil on keel katki ja sisemised
orgaanid on arvatavasti vigastatud; maalril Nikolai Zimmermannil, 36 a. vana, on jalaluu murdunud, surmasaanud Vally Meritsa
õde Daisy on saanud vähemaid põrutusi, kooliõpilane Vanda Greenbaum, 18 a. vana, on pääsenud ainult hirmutusega ja kooliõpilane
J. Grossmann, 20 a. vana, kergemate kriimustustega.
Nagu selgub, on autojuht Adamson, keda autoomanik kui hoolast töömeest kiidab, Palmi autole remonti teinud ja peremehe loata
proovisõidu Kosele ja Piritale teinud.
Teepeal mindud Kose restoraani, kus iga mees 25-lise viinapitsi ära võtnud. Tagasi tulles märganud nad nelja kooliõpilast –
tütarlast, tee ääres kiikumas. Et tegemist proovisõiduga oli, kutsusid sõitjad tütarlapsi ligi, lubades neid Pirita tee
otsakohta sõidutada. Viimased olid nõus. Siis algas kihutamine. /...autojuht/ ise ütleb, et kiirus üle 25 klm. ei ole olnud.
Teel tulid autole kaks Krubergi hobust vankriga vastu, kes kiva vedasid. Autojuht räägib, et hobused olla juhita olnud ning
kippunud sellepärast risti autole ette. Et hobuste elu päästa, pööranud ta paremale poole kraavi, kus arvanud tasase maa
olevat. Autoomaniku Palmi arvamise järele ulatub auto kahju 175.000 marga peale, mis remondikuludeks läheb. Auto täielikult
purustatud ei ole.
*
Sündmuskohale ruttavale meie kirjasaatjale, kes enne politseivõimusid sinna jõudis, avanes õnnetuskohal järgmine pilt:
Tallinna-Kose tee ääres, umbes paarkümmend sülda Kose limonaadi-poekesest, 30 sülda metsa servast (s.o. umbes 100 sülda linna
poole „Kose“ restoraani) lamas purunenud auto firma „Chevrolet“ nr. 2244 paremal pool tee ääres, pahempoolse tagumise rattaga
puule toetades. Teepoolne tagumine ratas täiesti puru, kuna auto võlvile toetus. Auto peavigastus oli ees mootori juures. Umbes
18 sammu autost Kose pool – kust auto sõitnud – oli teeveerul arvata 23-aastase naisterahva surnukeha. Riiete järgi otsustades
tööline. Temast veidi eemal king ning Kose pool juuksepael mingi riideribaga. Surnu lamas pea tee pool, üks jalg põlvest
kõveraks tõmmatult.
Umbes paarkümmend minutit peale õnnetust, kella pool 7 aeg õhtul jõuavad autoga kohale Tallinna linna kriminaalpolitsei ülem
abiga ja ametnikkudega ning 2. jaoskonna ülem raiooniülemaga. Autoomaniku Bernhard Palm’i, kes vahepeal mootorrattal kohale
sõitnud, teadetest selgub, et auto, mis aastat kolm kuni neli tarvitusel olnud, oli parajasti remondis. Remondi töösid juhtis
Tallinnas tuntud vana autojuht Adamson, umbes 45 a. vana. Auto remont pidi eile lõppema ning selle tõttu pidi Adamson auto veel
eile Palmile üle andma. Kuid nähtavasti võeti „proovisõit“ ette, milleks peremehe nõusolek puudus, ning sõideti Pushkini tänava
garaashidest Kosele. Sinnasõitjaid oli nähtavasti kolm meest ning üks poisike, Adamsoni poeg. Kosel on nad oma „tipsud“ teinud
ning tagasisõiduks Koselt peale võtnud neli naisterahvast. Nagu pealevõtmise juures viibinud Adele Repman teatas, asetunud kaks
naisterahvast ühe meesterahvaga taha bagaashi korvi, autosse kaks meesterahvast ja poisike, kuna kaks naisterahvast sootuks
äärtele seisma jäid, s.o. autosse üldse ei mahtunud. Mehed lubanud neid Piritale viia. Ka eelnimetatud Repmanni kutsusid nad
peale, kuid see ei läinud.
Krubergi kivivedajad Kustav Treier ja J. Kuusmann jutustavad: Nad näinud autot juba Kosele sõidul. See aeg töötanud nad kivide
mahalaadimise kallal Vesimäel, Scheeli maja juures. Auto kiirus olnud kohutav, mille tõenduseks ka see, et auto rattad käänaku
juures täiesti õhku tõusid. Kui mehed tühjalt Nehatu poole tagasisõidul umbes õnnetuskohale jõudsid, nägid nad neile vastutormavat
autot, mis ühest tee veerust teise „laveeris.“ Enne kui mehed teed suutsid anda, tormas auto esimest aisa otsa riivates teelt
pahemale poole kõrvale. Hirmunud hobused hüppasid teisele poole teed ning mehed suutsid neid peatada alles kümmekond sülda
eemal. Vahepeal ei võimaldanud auto poolt üleskeeratud tolmupilv neile midagi näha. Kuid nähtavasti langes auto algul küljeli
ning lendas siis ette otsa peale, keeras siis hundiratast lüües end uuesti õieti. Keeramise juures on ligiolevalt männalt suur
tükk koorest ning ka tüvest pilpad välja löönud. Esimese otsa peal ümberkeeramist tõendab ka see, et ventilaatori tiivad
radiaatori (jahutuskasti) vastu kõveraks surutud on. Üldse on terve radiaator tahapoole surutud. Ka on radiaatori ülemine serv,
mille peal keeramine sündinud, mudane. Sama tõendavad veel tahapoole painutatud radiaatori kork kui ka auto sissesurutud
esimesed mudakaitse plekid.
Surmasaanud naisterahvas, kellel veremärgid täitsa puuduvad, on nähtavasti üks serva peal olijatest, kes auto külje peale
keeramisel ta alla jäi. Teistest seesolijatest on metsapoole autost visatud naisterahvad, kuna meesterahvad tee poole heidetud
olid.
Esimene kohalejõudnud isik – Jakobson, nimetatud Kose limonaadipoekese omanik, jutustab: „Välja ruttasin hoigete ning lõhkenud
autokummi paugu peale. Auto mootor seisis täiesti. Autost umbes sülda poolteist tagapool olid puude all kolm naisterahvast,
kaks neist üleni verised, olid end istukile ajanud, kuna kolmas jalule tõusnud oli. Neljas lamas surnuna. Poisikene oli nähtavasti
vähema vigastusega pääsenud, igatahes oli ta jalul. Üks meestest – nähtavasti autojuht Adamsonil oli vigastatud käsi verine,
teisel, vanemal mehel oli vasak jalaluu murdunud, kolmas meestest oli vähemate vigastustega pääsenud, ainult keel katki. Rääkida
sai ta, ainult suure vaevaga. Parajasti juhtus mööda sõitma omnibus, kelle Jakobson peatas. Sõitjad tõstsid mõlemad raskemalt
haavatud naisterahvad omnibusele, kuna kolmas naisterahvas läks teiste abil Kosele. Surmasaanud naisterahvas oli ühe raskelt
haavatu õde.
Vigastatud meesterahvad viidi Koselt telefoniteel kutsutud Punase Risti autos haigemajasse.
Autojuhi enese tõenduse järgi – samale Jakobsonile antud – sõitnud ta 25 klm. kiirusega. Vaadates sealkohal olevat teed, olid
hiljem kohalolijad autojuhid enam-vähem ühel arvamisel, et ka selle kiiruse juures raske oli auklise tee tõttu tüüriratast hoida,
pealegi kui kindlus kätes puudus. Tüürirattast vabanenult, kargas auto muidugi teelt, ning läks küljeli, kuna esimese otsa peale
tõus peale hoo veel vist viimasel silmapilgul tarvitatud järsu pidurdamisega seletatav on.
*
Pöörase kiiruse järele, millega auto enne Kosele ja pärast tagasi kihutas, siia-sinna lookledes ja iga silmapilk katastroofiga
ähvardades arvavad pealtnägijad, et autojuht kaine ei võinud olla. Hiljuti oli Londonis protsess, kus autojuhil autojuhtimise
õigus jäädavalt ainult sellepärast ära võeti, et ta mitte kainelt oli autot juhtinud. Kohtunik seletas seal juures: Ei ole vaja,
et õnnetus just juhtus. Küllalt sellest kui autojuht reeglist kinni pidada ei mõista /.../, et mitte-kainelt autotüüri kätte
võtta ei tohi. Mees, kes niipaljugi oma ametist ei tea, ei tohi seda ametit pidada.
|
| * * * |
VABA MAA 5.07.1924, LK 5
Kose autoõnnetus.
3 isikut keskhaigemajas, 1 Greiffenhageni kliinikus. Kuidas sai Vally Merits surma?
Üleeilsest autoõnnetusest kirjutatakse meile:
Tee peale jäänud märkide, tee serval seisva telefoniposti, vigastatud auto ja surnukeha seisukohta arvesse võttes, võib õnnetuse
käiku järgmiselt ette kujutada: Auto sõitis suurema kiirusega Kose poolt linna sihis, missuguses sihis ka veovankrid pidid liikuma,
kui arvata, et autojuht neist tahtis õiget kätt, pahemalt poolt tee äärest mööda sõita. Võimalik, et hobused omapead liikusid
ja pea terve tee oma alla võtsid, mida tõendab see, et autol tuli pahempoolsete ratastega tee kõrvale murule sõita. Auto läks
teele tagasipööramise juures küljeli, keeras siis kummuli ja viimaks jäi puu najale peatama. Et tee murune äär tuntava kallakusega
alla poole oli ja autojuht ärevuses liig järsult teele tagasi pöörata tahtis, ei tarvitsenud autol liig suurt sõidukiirust ollagi,
mis võis olla umbes 30 ja 40 klm. vahel tunnis. Kus kohal auto kummuli oli olnud, näitasid klaasi killud ja kuidas ta teelt kõrvale
sõitis ja tagasi pöörata tahtis, näitavad selgelt muru peale järelejäänud rataste jäljed, mis allpool joonistuses edasi antud.
Punktidest joon näitab auto sihti teelt ära pöörates. X - kohta kus auto ümber kukkus.
Sellest kuidas õnnetus sündis, on raske veel otsustada, kes süüdi oli, kas autojuht või on siin lihtsa õnnetu juhtumisega tegemist.
*
Järelpärimise peale linna keskhaigemajast teatatakse, et seal praegu viibib autojuht August Adamson, kelle süü läbi õnnetus juhtus.
Tema vigastused on peaasjalikult kätes, mis siiski tema haigemajas viibimist tarvilikuks teeb.
Samas haigemajas on ka maaler Nikolai Zimmermann. Tema jalaluu on pooleks. Vähemalt 2 kuud tuleb temal haigemajas lamada enne kui
kargu najal käima hakkab.
Alfred Freimann istub haigemajas paistetanud näoga. Põrutuse juures on keel hammaste vahele sattunud, mille ta läbi hammustanud.
Tunneb valu ka kehas. Sisikond on nähtavasti põrutuse läbi vigastatud.
Õnnetusepäeva õhtul toimetati linna keskhaigemaija Punase Risti autol ka Vanda Greenbaum. Õnneks pääsis ta väikese vigastuse ja
peaasjalikult ehmatusega. Kui teda autolt maha paisati, rebenesid tema riided. Ta jooksis poolalasti Pirita poole metsa. Õnnetuse
sõnum oli vahepeal ka Piritale jõudnud ja käis kulutulena suust suhu seni, kui otsaga "Kalevi" majasse jõudis, kus V. Greenbaum
elas.
Et V. Greenbaum koju ei tulnud ja esimeses transpordis, mis haigemaija saadeti, puudus, läksid 2 "Kalevi" seltsi liiget, kes
samuti seal elasid, teda metsa otsima. Umbes tunniajalise otsimise järele leiti V. Greenbaum metsast puu alt lamamas. Ta oli
ehmatusest ja põrutusest nõrkenud, mille pärast ta maha langes. Teda toimetati Piritale "Kalevi" maija ja telliti Tallinnast
välja Punase Risti auto.
V. Greenbaumi parem õla oli tugevasti paistes. Paistetus kasvas silmnähtavalt. Oldi arvamisel, et õlaluu purustatud.
Eile tema tervislise seisukorra üle järele pärides, öeldi meile linna keskhaigemajast, et tema vigastus tõsine ei ole. Õlaluu
on terve, kuid on põrutatud. Täna tuleb ta juba haigemajast välja.
Tervisline seisukord ei ole halb ka Jenny Grossmannil, kes praegu Greiffenhageni haigemajas ravitsusel. Ta on ainult õlast
põrutatud ja mitte raskelt. Luupurustamist ei ole.
Noore elu röövis autosõit Vally Meritsilt. Ta on alles 17 a. Palju on isikuid, kes tema õnnetu surma üle kaastundmust avaldasid.
Eilse päeva jooksul käisid sajad inimesed tema surnukeha linna lahtilõikamise-kambris vaatamas. Ei suudeta aga seni selgeks
teha, kuidas ta just surma sai.
Arst, kes surnukeha üle vaatas, seletas meile lahkelt järgmist: V. Meritsi surm oli silmapilkne. Selgroo kaela juurest on
puruks, samuti ka alumine lõug. Ülemisest ja alumisest lõualuust on mõned hambad väljas. Näib, et ka tema parem õla vigastatud.
Kehal on leida üksikuid kriimustusi.
Arst oletab, et surnukeha auto ratta alla sattunud ja see ka surmatooja oli. See näib tõenäolik olema, sest auto olla mujalt
kogutud andmete järele õhus ringi keeranud.
Samuti kuuleme, et eile purustatud auto õnnetuskohalt linna toodud teistkordseks remondiks.
|
| * * * |
PÄEVALEHT 17.05.1925, LK 6
Auto surmasõidul.
3. juulil mineval aastal kella 4 paiku peale lõunat kiikusid Kose restoraani juures neli keskkooliõpilast - 19-20-aastased
neiud: Daisy Merits, tema õde Vally, Jenny Krossmann ja Vanda Greenbaum. Sinna ilmus linnast ka väike kollakas auto, milles
mõned meesterahvad ja üks poisike sees olid. Auto peatus vähe aega - võib olla ainult pool tundi, - restoraani ees, kuna mehed
kusagil ära käisid. Selle järele asusid nad uuesti sõiduriista ning hakkasid linna poole liikuma. Mööda sõites tegid nad
neidudele ettepaneku sõitma tulla; kutsus peaasjalikult autojuht ja keegi noormees, kes hiljem jalglauale püsti jäi seisma.
Mehed lubasid neid Piritale sõidutada. Kaks-kolm neist ühes poisikesega istusid autos, kuna üks väljaspool oli. Ettepanekuga
nõus olles asusid neiud ka autosse ning istusid selle taga olevasse bagaashikasti. Paigalt liikudes märkasid neiud hirmuga,
et auto sugugi korralikult ei sõitnud, vaid käis teed mööda risti-rästi - tee ühest äärest teise. Kose mäest üles tasasele
teele jõudes lisati autole kiirust juure; sõit läks nii koleda kiirusega, et Daisy Merits hirmuga autojuhi õlast kinni haaras,
paludes sõitu tasandada, võis karta ümberminemist. Juht aga sellest midagi ei hoolinud, vaid avaldas, et neiud ehk esimest
korda autoga sõidavad ja sellest ka nende kartus. Selle järele sõnas auto jalglaual seisnud noormees juhile: "Pane 60!", siis:
"pane, kurat, 70!" Kuna juht vastas, et paneb 80 (kilom.). Sõit läks nii pööraselt kiireks, et teeäärsed puud paistsid otsekui
plank olevat, tee ja muru olid nii valged üleskihutavast tolmupilvest, et midagi näha ei võinud. See oli kohutav, neiud karjusid
surmahirmus, kuid asjata, auto oli just kui hulluks läinud. Peab tähendama, et auto kastis olid Daisy Merits ja Jenny Krossmann,
kuna kaks teist neiut - Vanda Greenbaum ja 17-a. Vally Merits ruumipuuduse tõttu pidid jalalaudadele jääma. Sel pöörasel
kihutamisel nähti äkki umbes paarisaja sammu kaugusel kaht hobust töövankritega, nad liikusid sammu vastu autole, paistis ka,
nagu poleks mehi vankritel olnud. Hobused liikusid tee paremal äärel, nii et auto tee täitsa vaba oli. Kuid auto lähemale jõudes
kohkus üks hobune ning kargas püsti. Hirmust poolsurnud neiud ei võinud enam millestki aru saada; korraga aga kuuldus mingi
ragin. Siis lõppes kõik. Sõitjad olid tee ääres meelemärkuseta maas. Toibudes nähti, et auto oli vastu puud puruks jooksnud,
inimesed põrutada ja haavata saanud, kuna Vally Merits õnnetusekohalt sammu kakskümmend eemal tee ääres surnult maas lamas.
See kohutav õnnetus võis juhtuda seeläbi, et üks hobune autole ette kargas, see oli sunnitud kokkupõrke ärahoidmiseks teelt
ära keerama, suure kiiruse tõttu aga lendas vastu puud puruks...
Õnnetusekoha ülevaatusel leiti, et auto on puruks aetud, seisab ühe külje peal männi najal, kolm ratast on purud ja kõik
välimised metallosad vigastatud, umbes 7 sülda sellest Kose poole - lamab surnukeha. Kohal tehti ka ülesvõtted võimude poolt,
mida omal ajal meie vaateaknal näha võidi.
Asjas ettevõetud juurdlusel selgus, et keegi Bernhard Palm andis mineva aasta suvel oma kaheistmelise kergesõiduauto nr. 2244
Hollandi tn. 4 asuvasse Schmiedebergi töökotta remonteerimisele; töötas ta kallal tunniviisi autojuht August Adamson ja
sõiduriist pidi juulikuuks valmis saama. 3. juulil, õnnetusepäeval, võttis Adamson auto Palmi loata garaashist ning sõitis
proovile, kaasa tulid tema 10-aastane poeg, Alfred Freimann ja Nikolai Zimmermann, kes auto remonteerimise juures abiks olid
olnud. Teel mindi Kose restoraani, kus viina võeti. Tagasi tulles järgnes see, millest ülemal juba räägitud.
Ettevaatamatu pöörane kihutamine, millele järgnes noore neiu surm ja teiste vigastused, andsid põhjust juhi August Adamsoni
vastutuselevõtmiseks.
Asi oli neil päevil harutusel kohalikus rahukogus, kus kaebealune Adamson ennast süüdlaseks ei tunnistanud ning seletas, et
on juba üldiseks kombeks mehaanikul proovisõitu teha enne auto üleandmist. Õnnetuse korral olnud sõidukiirus ainult 25-30
kilomeetrit, sest auto oli alles sisse töötamata. Õnnetus ise võis juhtuda seeläbi, et hobuse eest teelt kõrvale keerates
läks auto ümber, mis ju paratamatu pidi olema, sõiduriista nõrga ehituse tõttu.
Tunnistajatena ülekuulatud neiud aga kinnitasid, et auto sõidukiirus oli äärmiselt kohutav ja kuuldi ka, et juht "80" lubas
panna.
Mehed, kes autoga kaasa sõitsid, avaldasid, et restoraanis võtnud igaüks ühe stopka, neidusid nad peale pole kutsunud, vaid
need palunud ise neid peale võtta ning Piritale sõidutada. Teel pole nad mingisugust kisa kuulnud ega kiirust suurendada
käskinud. Kui auto ümber läks, selgus ka, et ühel neist meestest - Zimmermannil - oli jalaluu katki läinud.
Kannatada saanud isikud toimetati haigemajja, kuna Vally Meritsa surnukeha - lõikekambri. Lahkamisel selgus, et Meritsa surm
oli silmapilkne, tingitud kaelaluu purustusest.
Kohtus avalikukstulnud andmetel jäi igatahes niisugune mulje, et mehed oli viinastanud ning selle tõttu ka hoolimatud, et
lubasid nii kiiret sõitu. Käänakut tehes järsku ehk pidurdades pidi sõiduriist möödapääsemata kukerkuuti lendama ning sõitjad
välja viskama, seda enam, et sõidul oli üks kumm paukudes puruks läinud. Kaebealune püüab küll kinnitada, et kiirus polnud
sugugi nii suur, tema on juba vana, vilunud autojuht, omalajal teeninud Vene keisri garaashis juhina, sõidutades keisrit
ennast, suurvürste ning teisi suurusi, sellepärast ka teadvat, kuidas võib sõita ja kuidas mitte, kuid sellest võiks oletada
ka seda, et Adamson oma juhtimisosavust näidata tahtis ja olles viinastanud - aina kiirust juure lisas, kuni - surmasõiduni.
Arvab küll, et auto täitsa korras olnud, kuid omanik Palm kinnitas, et auto parandus oli lõpule viimata, tema arvates võis
õnnetus juhtuda ainult suure kiiruse tõttu ja põhjusel, et auto peale remonti täitsa reguleerimata oli; ruulil oli 6 sm.
vabakäiku, käsi- ja jalapiduri üleanded olid täitsa reguleerimata. Et auto kaheistmeline, on tema korpus lühike ja kiiremat
sõitu, kui 60 kilomeetrit tunnis, on temaga juba hädaohtlik teha.
Rahukogu otsustas August Mihkli p. Adamsoni, 40 a. vana, mõista neljaks kuuks vangi, iseäralist kohtumaksu tema peale panna
3000 marka, Jenny Krossmanni tsiviilnõudmise rahuldamiseks kaebealuselt välja mõista 11.275 marka. Krosmmann pidi nimelt 42
päeva haigemajas vigastusi ravitsema, mis tekkisid kaebealuse süü läbi.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
| galerii[ät]hot.ee |
|
|
