WABA MAA 27.07.1935, LK 4
Autode ostmine elav.
Saksa, Ameerika ja Briti võistlus meie autoturul.
Mootorsõidukite ostu suurhooaeg on mööda, kesksuvel ja sügisepoole ostetakse veel ainult üksikuid sõiduautosid ja mootorrattaid.
Seega on praegu, aasta esimese poole möödumisel, võimalik teha ülevaadet sellest, kuidas areneb Eesti motoriseerimine
liiklemisabinõude alal.
Mootorsõidukite ost on käesoleval aastal elavam kui iialgi varem. Siin on põhjuseks esmajoones majandusliku olukorra paranemine,
mis inimesi julgustab kapitali paigutama mootorsõidukitesse. Kuid kindlasti on autode ostude elavnemisele kaasa mõjunud ka see
asjaolu, et meie autoasjanduse esimesest tõusuajast on möödunud 8-10 aastat, s.o. auto vastupidavuse keskmine aeg. Vanade masinate
väljakukkumine liiklemisest sunnib autoparki uuendama.
Esimesest jaanuarist kuni esimese juulini on välismailt Eestisse mootorsõidukeid sisse toodud üldsummas 1.583.308 krooni eest,
seega poolesaastas ligi 1.600.000 kr. eest.
Sellesse summasse ei ole arvatud sissetoodud autoosi, mootorrataste küljekorvisid jne.
Eelmiste aastatega võrreldes võib sisseveos märgata suurt tõusu mootorsõidukite kõigi liikide - sõiduautode, veoautode ja mootorrataste
alal.
Poolaasta jooksul on toodud sisse: sõiduautosid - 230, veoautosid ja omnibusi (nendest enamus shassiid, kuna kered ehitati kohapeal) -
236 ja mootorrattaid - 255. Seega üldse
poolaastas 721 mootorsõidukit.
230 sõiduauto eest makseti kogusummas välismaale 628.296 krooni, mis keskmiselt iga auto hinnaks teeb 2730 krooni. Sõiduki keskmise
hinna alanemise põhjuseks on see, et suurel hulgal toodi sisse väikeautosid 3-6 hobusejõuni. Teiseks pole üldsummasse arvestatud
tollimaks, mida peab maksma auto ostja.
Väikeauto võidutsemist Eesti autoturul näitab kujukalt ostetud sõidukite mootorite hobusejõu kogusumma suhe sõidukite arvule. 230
sõiduauto mootorite võimsuse kogusumma on 1740 hobusejõudu. Jagamisel saame
iga sõiduauto mootori keskmiseks võimsuseks 7,5 hobusejõudu.
Kuna masinad kuni 10 hobusejõuni loetakse väikeautodeks ja keskmised sõidukid on 12-16-hobusejõulised, on enamus uutest autodest
väikeautod.
Riigikaitse seisukohalt (eraautod moodustavad liiklemisabinõude mobilisatsioonireservi sõja puhuks) on autode arvu tõusul suur
tähtsus, kõnelemata liiklemise otstarbekohasemaks ja kiiremaks muutumisest.
Väikeautode arvu tõusule Eesti autopargis aitab kaasa ka tollialandus väikeautodelt Eesti-Inglise kaubalepingu alusel, millise
soodustuse osaliseks saavad automaatselt ka teised autosid valmistavad maad. Autodelt kuni 10 hobusejõuni võetakse sisseveotolli
75 krooni igalt hobusejõult, suuremajõulistelt sõidukitelt aga 100 kr. hobusejõult. 16-hobusejõuliselt autolt tuleb seega maksta
sisseveotolli 1600 krooni, mis sõiduki hinna teeb kalliks.
Veoautod kaubaveo alal tekitavad raudteevalitsusele oma võistlusega tõsist muret.
Käesoleval aastal on veoautosid ostetud eriti palju maale ja rakendatud kaubaveole. Kuue kuu jooksul ostetud veoautode arv isegi
ületab sõiduautode arvu - 236 veoautot 230 sõiduauto vastu.
Kogusummas makseti veoautode (shassiid peale mõne erandi) /eest/ välismaadele 792.649 krooni. Iga veoauto shassii on seega
maksma läinud keskmiselt 3358 krooni, mis tõendab, et veoautode ostul on valitud hea ja tugev masin.
Veoautode sisseveost ongi märgata, et tarvitajaskond on jäänud peatuma tuntud markide juure: samal ajal, kui sõiduautosid on rohkem
kui kolmestkümnest autovabrikust, on valdav enamus veoautosid ostetud nelja autovabriku produktsioonist - "Ford", "International",
"Chevrolet" ja "Reo".
Mootorrattaid on poolaasta jooksul sisse toodud 255
kogusummas 162.363 krooni eest, masina keskmine hind ilma tollimaksuta 636 krooni.
Mootorspordi levimisele on aidanud kaasa meie sportlaste edukas esinemine rahvusvahelistel võistlustel ja maakonnalinnades korraldatavad
võistlused mootorrattureile. Veel paar aastat tagasi ei korraldatud võistlusi mujal, kui Tallinnas ja maakondades nähti
mootorsportlasi ainult kestvusvõistluste puhul.
Kui välja arvata mõnikümmend mootorratast, mis ostetud ametisõitudeks (teemeistrid, üksikud politseiametnikud j.t.), tuleb
mootorratast vaadelda, kui sportliku eesmärgiga omandatud sõidukit.
Mehaanilistest liiklemisabinõudest tuleb mainida veel jalgrattaid. Ka nende ostmine on käesoleval aastal elav. Kuni 1. juulini oli
toodud sisse
2308 jalgratast kogusummas 158.170 krooni eest.
Juure arvates tollimaksu, on käesoleval aastal mootorsõidukite ja jalgrataste eest välismaile maksetud kaugelt üle 2 miljoni krooni.
Ameerika ja Saksa esirinnas.
Vaadeldes autode sissevedu riikide järele, näeme, et Ameerika Ühendriigid püsivad siin kindlalt esirinnas. Veoautode alal ei ole
Ameerikal Eestis veel tõsist võistlejat.
Sõiduautode alal Saksamaa jõudis Ameerikast sõidukite arvu poolest ette, kuid jäi maha rahasumma poolest. Ühendriikidest on toodud
Eestisse möödunud 6 kuu jooksul 66 sõiduautot 227.110 krooni eest. Saksamaalt on samal ajal toodud sisse 76 autot, kuid raha oleme
Saksamaale maksnud ainult 196.247 kr. Ameerika Ühendriigid saadavad Eesti turule ainult tugevajõulisi autosid, kuna Saksast on
tulnud enamus väikeautosid.
Kardetavaks võistlejaks Saksamaale Eesti autoturul kujuneb Inglismaa,
kes tugevasti forsseerib oma autotööstust. Poolaasta jooksul on Inglise autosid Eestisse toodud 62 sõidukit kougusummas 153.763
krooni eest. Kuna Inglismaalt tuleb Eestisse peamiselt väikeautosid, ei ole Inglismaa võistlus otseselt kardetav Ühendriikidele, küll
aga Saksamaale.
Neljandal kohal sisseveo poolest on Prantsusmaa, kust on toodud 15 sõiduautot kogusummas 36.216 krooni väärtuses.
Milliseid mootorsõidukeid ostetakse?
Sõiduautode alal valitseb markide suhtes suur mitmekesisus: ostetud on "Auburne", "Austineid", "Adlereid", "Buicke", "Chevrolet'sid",
"Chryslereid", "Citroene", "Renault'sid", "Forde", "Grahameid", "DKW-sid", "Hanomag'e", "Hillmane", "Morriseid", "Mercedes-Benze",
"Hudsoneid", "Opeleid", "Packardeid", "Studebakereid", "Wanderere", "Willyseid" j.t.
Ameerika autodest kvaliteetmasinatena on kallimad "Buick" ja "Auburn". Firma Puhk ja Pojad on müünud 14 "Buicki", hinnaga 7000 kuni
12.000 kroonini. Viimane on kalleimaid autotüüpe, mis hooaja jooksul müüdud Eestis. 15.000-kroonisele "Buickile" pole Eestis veel
leidunud ostjat. Sama firma on müünud ka 15 "Chevrolet'd", hinnaga 4700-6000 krooni. "Chevrolet" veoautosid on Puhk ja Pojad müünud
50 masinat!
Saksa masinatest on a.-s. "Tormolen & Ko." müünud 23 "Adlerit", nendest "Adler-Junior", millel 4,22 hobusejõudu, maksab ainult 3350
krooni, kuna tugevamajõulised (7,38 H.P.) kuni 4500 krooni.
Veoautodest on ETK müünud üle poolsaja "Internationali".
Inglise autodest on Eestis müüdud 16 "Austinit", esindus firma Kapsi & Ko. Selle masinaga inglise autotööstus teeb Saksamaale
kibedat konkurentsi. 4 1/2-hobusejõulise "Austini", mis maksab 3250 kr., on ostnud: Alaver - Võru, Eier - Tallinn, dr. Varman -
Nõmme, Arnold Kapsi ja August Kapsi - Tallinn, Kross - Tallinn, Matvejev - Tallinn, Veljaminos - Viljandi.
7-hobusejõulise "Austini", hind 4400 kr., ostsid: "Eesti Kultuurfilm", Ernst - Tallinn, 3 H.P. "Austini", mille hind 2300 kr.,
ostsid: Joh. Veideman - Valga, Albert Lest - Tallinn, Jakob Lohvart - Rakvere, Borman - Tallinn, Kolberg - Tallinn, Tsetverikov -
Hiiu-Kärdla.
Kuni 10-hobusejõuni saab autodelt 25% tollialandust igalt hobusejõult.
"Auburn" autosid, hind 5000-6000 kr., ostsid: Christiansen - Tallinn, Jüri Kodres - Tallinn, prov. Lill, omnibuseliinipidaja
Koop /viga, Kook/ ja pangadirektor Piiroja Tartus.
Mootor- ja jalgrattad.
Mootorrattaid esindavad peamiselt Tormolen, Lier & Rossbaum ja Freybach. A.-s. Tormolen on müünud 40 mootorratast, peamiselt
"NSU", mille hind on 750-1350 kroonini. Sama firma "Husquarna" võidusõidumasinaid müüakse nende kallima hinna tõttu hooaja
jooksul ainult üksikuid.
Lier & Rossbaum on müünud 60 mootorratast, peamiselt "BSA" (hind 950-1700 kr.) ja "Rudge" (hind 1250-1700 krooni).
2300 jalgrattast, mis 6 kuu jooksul müüdud langeb 400 Tormolenile ("NSU", "Husquarna", "Adler" ja "Phänomen") ja 600 ümber
Lier & Rossbaumi arvele (peamiselt "Wanderer" ja "Triumpf").
|
