ESMASPÄEV 30.12.1934, LK 8
Auto, mis veereb Eestis
Mootorsõidukite 1934. aasta ajalugu. 85 miljonit senti raha välismaale. 25 Citroeni "mälestust". Kaubad autoturul.
Prantsuse suurema autovabriku Citroeni maksujõuetuks jäämine puudutab otseselt ka Eesti kaubanduslikke ja autoomanikkude ringkondi.
On ju Citroenil Eestis oma esindus ja selle autovabriku valmistatud sõidukeid on Eestis liiklemas suur hulk.
Milline osatähtsus on autoasjandusel meie kaubanduses? - Eestis on liikvel üle 3000 mootorsõiduki. Kuna need on muretsetud pikema
aja jooksul, on raske arvestada välja, kuipalju on nendesse paigutatud raha. Kuid küllalt huvitavad on andmed selle kohta, kuipalju
on raha läinud välja käesoleval aastal autode ja mootorrataste eest. See on küllalt aukartustäratav summa: 842.777 kr. ehk sentides
84 ja veerand miljonit. Seega autode osa meie väliskaubanduses on küllalt tunduv ja maailma suurimad autovabrikud arvestavad
praegusel kibeda omavahelise võistluse ajajärgul ka Eesti turuga, kuigi see suurriikidega võrreldes on väike.
379 mootorsõidukit 84 milj. eest.
Auto iga on tavaliselt arvestatud 8 aastale, siis peaks masin muutuma sõidukõlbmatuks. Kuid sõidukiga ümberkäimisest oleneb, kas
auto peab rohkem või vähem vastu. Hea hoolitsemise ja õige ümberkäimise puhul auto peab vastu ka palju kauemini, kuna aga hoolimatu
ümberkäimisega võib auto lõhkuda juba mõne aastaga. Palju oleneb muidugi ka auto ehitusest ja selleks tarvitatud materjali
väärtusest. Kaitseministeeriumil on autosid, mis pärit maailmasõja ajast, "Renault'sid" ja teisigi, mis sõidavad veel praegugi.
Üldiselt tuleb aga iga aasta osta juure suur hulk uusi mootorsõidukeid. Lõpulejõudnud aasta oli ka Eestile "motoriseerimise"
mõttes edukas, sest muretseti juure 379 uut mootorsõidukit.
Sõiduautosid osteti Eestis 1934. aasta jooksul 130 ja nende eest makseti 367.700 krooni. Kaalusid need 130 autot 145.871
kilogrammi.
Valmis veoautosid osteti ainult 3 ja makseti nende eest 6829 krooni. Suurem osa veoautosid ja omnibusse ehitatakse kodumaal, ainult
shassiid tuuakse välismailt. Veoautode ja omnibuste shassiisid toodi sisse 129 komplekti ja makseti nende eest 379.417 krooni.
Kaalusid nad kokku 220.557 kilogrammi. Siit võib teha võrdluse veoautode ja omnibuste shassiide ja sõiduautode raskuse vahel. Peale
selle toodi veel sisse 2 shassiid veoautodele, 7000 krooni eest, ja 5 shassiid sõiduautodele, mille eest makseti 7014 krooni.
Mootorrataste arv Eestis kasvab jõudsalt. Aasta jooksul toodi sisse 110 uut mootorratast, mille eest makseti kogusummas 74.817
krooni. 110 mootorrattast oli 63 väiksemaid, silindrimahuga kuni 300 kantsentimeetrit, ülejäänud 47 olid tugevamajõulised.
Seega 379 uue mootorsõiduki eest makseti välismaale 842.777 krooni. Ostjatele läksid need sõidukid muidugi maksma hoopis suurema
summa, sest neil tuli maksta autotoll, 100 krooni igalt hobusejõult. 12-hobusejõulise auto pealt tuli ostjal maksta 1200 krooni
sisseveotolli. Sellest tulebki, et sissetoodud 130 sõiduauto keskmise hinnana (367.700:130), tuli välismaale maksta igalt masinalt
ainult 2828 krooni, ühes riigile mineva tollimaksuga aga tuli auto keskmiseks hinnaks 3500-4000 krooni, suuremad masinad muidugi
kallimad ja väiksemad odavamad.
Maailmariigid võistlevad Eestis.
Vana põline autodemaa, Põhja-Ameerika Ühendriigid, ujutasid loomulikult Eesti turu üle oma kaubaga. Seetõttu liigub Eesti teedel ja
tänavatel kõige rohkem Ameerika autosid. Kuid vastavalt sellele, kuidas Euroopa riikides arenes autotööstus, hakkasid nad oma
sõidukitega tungima Eesti turule. Siin peab mainima esmajoones Prantsusmaad, Saksamaad ja Inglismaad kui sisseveomaid. Neljas
suurem Euroopa autotööstuse maa, Itaalia, on ka suutnud Eestisse müüa tunduvalt üle poolesaja sõiduki.
Inglismaa osatähtsus meie autoturul oli kogu aeg võrdlemisi väike, kuid nüüd Inglismaa arendab kõigest jõust oma autotööstust ja
Eesti-Inglise kaubalepingu sõlmimisel 1934. aasta suvel inglased kauplesid välja 25-protsendilise tollialanduse väikejõulistelt
autodelt, mida inglased tahavad Eesti turul levitada.
Inglise autotööstuse "au ja uhkus" on "Rolls-Royce", luksusmasin, mille hinnaks on oma 5-6 meie sendimiljonit. Kuigi juba mõnda
aega ilutseb Tallinnas Vene tänaval ühe kontori välisuksel silt: "Rolls-Royce" esindus", ei ole Eestis veel keegi ostnud ja vist
ei osta ka tulevikus sellist kallist sõidukit. Seepärast inglased panevad pearõhku väiksematele autodele, mis on kättesaadavad ka
kehvemate maade elanikele.
Võistlus autoturul on äge ja autode hindu on lastud alla kuni viimase võimaluseni, et aga vabrikud saaksid oma produktsiooni
turustada.
Millised autod on Eestis liiklemas.
Riigi statistika keskbüroo andmetel saame ülevaatliku pildi nendest autodest, mis Eestis on liiklemas. Ameerika autodest kõige
rohkem on "Forde", taksoautodena liiklemas 70 ja eraautodena 213. Järgmine Ameerika auto arvu poolest on "Chevrolet": 166 "taksot"
ja 134 erasõidukit. "Taksodena" palju on tarvitusel ka "Essexe" ja "Chryslereid", esimesi 76 ja teisi 88. Eraautodena on "Essexe"
tarvitusel ainult 27 ja "Chryslereid" 32.
Ameerika autodest "Buick" on juba kallim masin, neid on taksodena liikvel ainult 13, erasõidukitena aga 46 masinat. "Oldsmobile"
on taksodena tarvitusel 27 ja eraautodena 12 sõidukit. "Overlande" on 21 taksot ja 16 eraautot, "Dodge-Brothers'eid" 13 taksot ja
37 eraautot. Ameerika auto "Graham-Paige" kuulub ka paremate hulka, neid on taksodena liikvel 27 ja eraautodena 34.
Välismaalased, kes käivad Tallinnas, avaldavad imestust, et siin on taksoautodena tarvitusel sellised kallid masinad, kui seda on
"Studebaker". Tallinna taksoautod on üldiselt küll paremad kui suuremas osas suurlinnades, kuid torkab siiski silma kümmekond
"taksi" jaoks liig kallist sõidukit. Et "Studebaker" sattus "börsile" taksiautona, selles on süüdi äpardus, mis tabas nende autode
esindust. Esindus oli aktsiaselts "Silva" käes. Kui "Silva" läks pankrotti, jäi tollile kümmekond autot, mis müüdi ära odavalt.
Vabrik pahandus sellest, nii et mitu aastat ei olnud neid masinaid Eestis üldse saada ja nüüdki müüakse neid siia ainult
kohemaksetava puhta raha eest. Taksiautodena on "Studebakereid" Eestis tarvitusel 12 ja eraautodena 39 masinat.
Euroopa autodest esimesel kohal seisab Eestis arvu poolest "Renault". Neid on taksiautodena tarvitusel 21 ja eraautodena 83.
Järgmine on Itaalia auto "Fiat", milliseid on 20 "taksot" ja 45 eraautot. Kolmandal kohal Euroopa autodest on "Citroen": 15
"taksot" ja 49 eraautot.
Peale mainitute on väiksemal arvul tarvitusel "Oaklande", "Pontiac'e" ja teisi masinaid.
"Citroeni" krahh.
"Citroeni" autovabriku pankrott on suuremaid tööstuslikke krahhe viimasel ajal. Juba suvel oli asjaomastes ringkondades teada, et
Citroenil on rahalisi raskusi.
Prantsusmaa on suurte autovabrikute poolest Euroopas esikohal ja viimasel ajal levitas oma sõidukeid kõigis maades. Citroen on
suuruse poolest teine autovabrik Prantsusmaal, tööstusel oli 20.000 töölist. Suurim autovabrik Prantsusmaal ja ühtlasi kogu
Euroopas on "Renault" oma 30.000 töölisega. Käesoleva aasta jooksul on Renault müünud Eestisse 25 autot.
Kolmandal kohal suuruse poolest Prantsusmaal on "Peugeot" autovabrik ja neljandal kohal "Matthis". Viimane autovabrik läks hiljuti
"Fordi" kätte, kes Prantsusmaal võtab tarvitusele samad tööstuslikud võtted nagu Ameerikaski. "Matthis" masinaid on Eestis
tarvitusel väiksemal määral.
Lähemal ajal peab selguma, kas Citroeni vabrikut saadakse saneerida, rahalistest raskustest üle aidata.
Äpardused autovabrikutega tekitavad raskusi nende vabrikute poolt väljalastud autode omanikele seetõttu, et ei saa juure muretseda
uusi osi.
Analoogiline lugu juhtus Ameerika "Continental" autodega. "Continental" on üle maailma kuulus automootorite vabrik, mille mootoreid
tarvitab rida kuulsaid autovabrikuid. "Continentali" juhatus mõtles lõpuks hakata ka ise valmistama autosid. Lastigi välja autod,
millel oli hea minek ja milliseid osteti ka Eestis. Kuid teiste vabrikute surveavalduse tõttu "Continental" oli sunnitud lõpetama
autode valmistamise ja jääma ainult mootorite juure, sest muidu teised autovabrikud ei oleks enam ostnud "Continentali" mootoreid.
"Continentali" autode omanikud ei saa nüüd enam juure osta uusi autoosi, kui autoga juhtub äpardus.
"Aristokraadid" meie autode hulgas.
Nagu märgitud, ei ole Eestis ühtegi "Rolls-Royce" autot, Euroopa kõige kallimat sõidukit. Eestis leiduvatest autodest on kallimad
"Maybach" ja "Mercedes-Benz", mõlemad Saksa autod.
"Mercedes-Benz" on kallimaid masinaid Euroopas pärast "Rolls-Royce'i". Üks selline masin on meie riigivanemal, teine Saksa
saatkonnal, kolmas Saksa konsulil Wittel. Ka advokaat Bremenil, kontorist Kochil ja Tartu telefonivabriku direktoril Kõval on
"Mercedes-Benz". Maksab selline sõiduk poolteise miljoni sendi ümber.
Miljoni ümber maksavad ka saksa "Audi" autod, milliseid Eestis on Siegelil, ärimees Bokovnevil ja Gahlnbäckil. Miljon-masin
"Maybach" on Rotermannil. Kallis auto on ka "Wanderer", milline on Saksa saatkonnal.
Ligi miljoni ümber maksab autodeesindaja Freibachi esindusmasin "Standart S.S.". Tuntud autosportlase ja omaaegse autodeesindaja
Julius Johansoni vana populaarne "Buick" maksis miljon 200 tuhat senti. Kuigi see auto omab "turjal" juba aukartustäratava arvu
aastaid, on ta ikka veel noobel ja paistab silma ka teiste moodsamate masinate hulgas. Ka autode suhtes maksab põhimõte: "Mis
kallis, see kaunis ja hea".
|
