RAHVALEHT 20.06.1934, LK 5
Rahvas rooliratta taga.
Meie seltskond "motoriseerub"
Uued tuuled.
Osavõtt autojuhtimise kursustest kasvab vahetpidamata, kuigi sõiduautode arv Eestis tõuseb väga aegamööda. Viimasel ajal aset
leidnud liiklemisõnnetuste tagajärjel on valvet autojuhtide järele kõvendatud, mille tõttu paratamatult reast välja langeb vanu
autojuhte, peamiselt alkoholitarvitajaid. Samal ajal on autojuhtidele avanenud rida mitmesuguseid teenistusvõimalusi.
Kutseliste autojuhtidena tulevad kõne alla vaid need isikud, kes sooritavad 1. liigi autojuhi eksami. Nende hulgas on palju
noormehi alla 20 aasta. Lõpetades autojuhtimise kursuse, pääsevad noormehed kaitseväeteenistusse minnes teenima autotankide
rügementi.
Leiba rooliratta abil
Autojuhtimist õpivad ka paljud Tallinna trammi konduktorid. Kui nad oskavad ümber käia mootoriga, avaneb neil ajajooksul parem
teenistusvõimalus - nad saavad mootortrammide juhiks.
Paljud suuremad firmad on muretsenud enda kaubapakkujate jaoks autod, et kiirendada kauba laialitoimetamist. Kuid muidugi ei
hakata kaubareisijale kaasa andma ka autojuhti. Firma poolt öeldakse kaubapakkujale: kui tahate jääda edasi teenistusse, õppige
ära autojuhtimine ja sõitke maal autoga. Firma auto ja kaubaga reisimiseks peab juht omama 1. liigi tunnistuse.
Saada taksoauto juhiks, see ei paku enam kuigi roosilisi väljavaateid, sest teenistus on väike. Kursustel võib leida naisi, kes
sooritavad 1. liigi autojuhi eksami. Need on kas taksoautode omanikkude või omnibuseliinide pidajate naised, kes õpivad peamiselt
selleks, et saaksid kontrollida palgaliste juhtide tegevust.
Vanasti oli nii, et taksoomanik palkas autojuhi ja see andis õhtul peremehele raha edasi nii, kuidas heaks arvas. Nüüd aga käivad
üüriautode omanikkude naised kontrollimas, kui palju autodega keskmiselt päevas teenib. Selleks peavad naised ise omama 1. liigi
sõiduloa.
Maa vajab autojuhte
Suurem osa uutest autojuhtidest läheb maale, kus kursuse lõpetajaile avaneb järjest uusi teenistusvõimalusi. Kui Eestisse hakati
tooma autosid, siis pöörati suuremat tähelepanu ka teede parandamisele. Kuid on vana tõde, et mida paremad on teed, seda rohkem
soetatakse autosid.
Maale ostetud palju veoautosid, kas ühe või kahe-kolme talu peale. Põllusaadusi toimetatakse maalt linnadesse veoautoga. Suureneb
ka teehöövlite arv, mis omakord nõuavad korralikult ettevalmistatud juhte. Leiba autojuhtimise kursuste lõpetajaile annavad ka
statsionäärmootorid ja traktorid. Maamees, kes ostab traktori, ei võta enam traktorile juhina teenistusse meest, kes mootori
saab kuidagi käima, vaid tahab, et traktorijuhil oleks ka vajaline ettevalmistus.
Maa "motoriseerub" järjekindlalt ikka rohkem ja seega avaneb mootoreid tundjaile isikutele ikka rohkem teenistusvõimalusi. Kui
keegi isik sooritab 1. liigi autojuhi eksami, siis peab ta tundma ka mootori parandamist. Eesti väikestes oludes ei saa autojuhi
kõrval pidada veel erilist automontööri, kes parandaks masina rikkeid. Meie oludes autojuht peab suutma teostada ka väiksemaid
parandusi. Selliseid ametimehi vajab aga maa kõige hädalisemalt.
Autojuht-teener-kojamees
Linnades on tekkimas eriline liik ametimehi, kes endas ühendavad autojuhi ja teenri või autojuhi ja kojamehe. Välismaade eeskujul
on paljud majaomanikud hakanud palkama autojuhte, kes ühtlasi täidavad ka kojamehe kohuseid. Ka meesteenri kohuseid täidavad
autojuhid meie jõukamates perekondades. Sellised "kombineeritud" autojuhid-kojamehed on riidekaupmees Rõivasel (endise autojuhi,
jalgpallimängija Tipneri asemel), juudiärimees Rubanowitschil j.t. Inimese pidamine ainult autojuhi kohal läheb meil eraisikule
raskeks.
Paljud autojuhtimise kursuse lõpetanud mehed leiavad teenistust nii, et võtavad enda peale mitme autoomaniku sõidukite puhastamise
ja korrashoidmise.
Viimasel ajal on Tallinnas siginenud rida n.n. "härrassõitjaid", autoomanikke, kes ise küll oskavad juhtida autot, kuid ei taha
näha vaeva sõiduki puhastamisega ja korrashoidmisega. Mõni elukutseline autojuht hangib endale terve rea selliseid masinaid
"hoolealusteks", saab iga sõiduki pealt kuus teatud kindla summa ja elab nii ära.
Autojuhti aetakse läbi nõelasilma...
Esimese liigi kutsetunnistuse saamine ei ole autojuhil enam kerge. Inimelude ja varanduse - sõiduki - julgeoleku huvides ei lasta
enam autojuhi eksamil läbi isikuid, kellest pole loota head autojuhti. Esimene "filter" on teoreetiline eksam. Teine "nõelasilmast
läbiajamine" tuleb sõidukatsel. Seal vaadatakse ka seda, kui kindlalt ja rahulikult mees istub roolil ja milline on tema
otsustamisvõime ja reageerimise kiirus.
Kolmas sõel, millega autojuhi kandidaate sõelutakse, on arstlik järelevaatus ühes psühhotehniliste katsetega. Viimane filter on
politsei. Joomarid ja hoolimatud isikud ei saa olla kaua autorooli taga. Nõudmisi on suurendatud igal alal. Kui vanasti autojuht
porisel tänaval sõitis nii kiiresti, et pritsis jalakäijad täis pori, järgnes sellele kõige halvemal juhtumil kannatadasaanu kaebus
rahukohtunikule ja kahjutasunõudmine määritud riiete eest. Nüüd aga loetakse jalakäijate poriga ülepritsimine sõidumääruste
rikkumiseks ja kui autojuht on saanud kolm sellist protokolli, võetakse temalt ära sõiduluba.
Parem seltskond õpib autojuhtimist.
Kristlikkude noortemeeste ühingu autokoolis, kust tuleb enamus meie autojuhtidest, võib näha mootorite kallal askeldamas meie
seltskonnas tuntud isikuid. Advokaat Nikolaus Metslow, hr. Skribanovits Tartu pangast, dr. Villemi, noorhärra Schein, Poola
lennuliini "Loti" esindaja Zlatkowsky, prl. Brasche (samanimelise arsti tütar), Luscher ja Matiiseni firma ärijuht hr. Lepik ja
palju teisi õpivad autojuhtimise kunsti.
Rein Veiler, "Vaba Maa" ärijuhi A. Veileri poeg, pidi tulema kursustele teistkordselt, sest varem oli ta küll sooritanud autojuhtimise
eksami, kuid mootorratta juhtimise loa saamiseks tuli anda uus eksam.
Naistest, kes õppinud autot juhtima, võiks mainida "AEG" Eesti osakonna juhataja Aavakivi abikaasat, prouasid Raudseppa ja
Bokovnevi, äriomanike abikaasasid Vana-Posti tänavalt, prl. Koppet, pr. Kapsit, kes on väga energiline daam ja hea sõitja, pr.
Jürgensit, end. voodivabriku omaniku abikaasat, kes kursustele tuli koos mehega, pr. Küttimit, kellel eksam küll alles sooritamata,
pr. Teisenrothi, kes koos oma ärimehest abikaasaga oli kursusel j.t.
"Kangemast poolest" võiks mainida pastoreid Kubut ja Stokholmi, viimast ühes pojaga, arste: dr. Palut, dr. Perlit, dr. Thari, dr.
Girgensoni ja dr. Hunniust.
Saksa saatkonnast käis kursusel hr. Warrlich, Tallinna äriringkondadest rätsepmeister M. Andreesen, metsakaupmees Minkov, noor
Roterman, Peeter Kilgas j.t.
Keegi härradest kohalikust Vene saatkonnast tahtis sõiduluba saada ilma vastavat eksamit sooritamata, kuid sellist vastutulekut
meie seadused ei võimalda.
Tavaline nähe on, et kui keegi ostab auto isiklikuks sõitmiseks, siis enne käib autokursusel mees ja varsti tuleb järele ka naine -
"õrnem pool" tahab samuti kasutada autot mõneks väikeseks isiklikuks sõiduks!
AUTOuudised
3 "Auburni" saabusid.
Varem tellitud kolm Ameerika paremat autot, "Auburni", saabusid Tallinna. Üks neist sõidukitest läheb Arnold Eeriku abikaasale,
teine riikliku põlevkivitööstuse direktorile Rauale ja kolmas kaupmees Taarile.
Eeriku ja Raua "Auburnidel" on peal ka raadiovastuvõtuseadeldis.
Uusi autoomanikke Tallinnas.
Kudumistööstuse ja äri omanik Feldhuhn ostis "Standart" tõlla, 1934. aasta mudeli.
Pealinnas tuntud arst dr. Juss ostis Puhkide firmalt inglise auto "Vauxhall".
Kino "Amori" omanik Ehrlich ostis Kapsi käest ameerika auto "Willys".
Teedeministeerium ostis Puhkide firmalt "Chevrolet'" auto.
Saadik Otto Strandman ostis endale Pariisist "Buick" auto.
|
