|
|
|
|
ERSKINE
|
Studebaker Corporation tõi ettevõtte presidendi Albert Russel Erskine'i nime kandva sõsarmargi turule 1926. aastal (1927
mudeliaastast) ja lõpetas selle tootmise 1930. a. kevadel. Tegemist oli 6-silindrise mootoriga autodega, mis asetusid
Studebakeri põhimudelitest mõnevõrra madalamasse hinnaklassi. Kokku valmistati pisut üle 95 000 Erskine'i.
1930. aastal oli Eestis vähemalt 21 Erskine'i ja 1940. a-l 7. Kuid mingi osa Studebakerina registreeritud autosid (1930
- 43, 1940 - 119) olid tegelikult samuti Erskine'id (arvel kas Studebakerina või Studebaker-Erskine'ina).
Margi esindajaks Eestis oli 1927-1930 Studebakeri importöör AS Silva.
|
ERSKINE 6 (1928)
Auto oli arvel kui Dodge väljalaskeaastaga 1937. Klubi Unic 1976. a. rallil Tallinn-Rakvere 76 oli nimekirjas kui 1922. a.
Dodge. Klubi hilisem ekspertiis tegi kindlaks, et auto kere on 1928. a. Erskine 6. Mootor ja sillad olid vahetatud ning
esiosa ümber ehitatud (Adleri esivõre). |
 |
 |
|
|
| 1976. a. Ralli Tallinn-Rakvere 76 |
1976. a. Ralli Tallinn-Rakvere 76 |
|
|
"ERSKINE-FORD"
1930. aastatel Ford T raamile paigaldatud
Erskine'i kere.
Sangastest leitud auto viidi 1970. a-te alguses Lätti. |
 |
 |
 |
 |
| 1975. a., Riia |
1975. a., Riia |
1976. a. Ralli Tallinn-Rakvere 76 |
1976. a. Ralli Tallinn-Rakvere 76 |
 |
 |
|
|
| 1976. a., Valmiera |
1970. a-d |
|
|
NASH
|
1916. aastal ostis endine Buick Motor Company ja General Motorsi president Charles W. Nash autotehase Thomas B. Jeffery Co ja nimetas
selle ümber Nash Motorsiks. Järgmisel aastal ehitati esimesed autod Nashi nime all. 1924 osteti autotehas LaFayette Motors, 1925-26
toodeti eraldi margina autosid Ajax, 1934 taaselustati eraldi margina LaFayette, mis aga 1937. aastast muudeti Nashi mudelinimeks.
1937 liitusid Nash Motors ja külmutusseadmete tootja Kelvinator, 1954 liitusid Nash-Kelvinator ja 1909. aastast autosid ehitanud Hudson
Motor Car Co, moodustati American Motors Corp. Nimede Nash ja Hudson kasutamine lõpetati alates mudeliaastast 1957. 1971 omandas
American Motors Willys-Overlandi järeltulija autotehase Kaiser Jeep. 1987 ostis AMC Chrysler.
1930. aasta lõpus sõitis Eesti teedel 11, 1935. aastal 16 ja 1940 juba 38 Nashi. 1920. aastate lõpus sai firma esindajaks Eestis
kaubanduskontor G. F. Beljagin, mõne aasta pärast firma
Alex Schmidt ja 1930. a-te teisel poolel oli esindus firma
J. Zimmermann & J. Mölder käes.
1970. a-te alguses oli Eestis Nashina arvel 1 sõjaeelse väljalaskeaastaga sõiduauto.
|
NASH (1939)
Esiosa oli ümber ehitatud (arvatavasti pärast avariid), mootor ja
käigukast Gaz, arvel oli 1939. a. Studebakerina. 1990. a-te keskel läks Soome, ehitamisel orig.
välimusega rodiks. |
 |
|
|
|
| 1990. a-te algus |
|
|
|
PACKARD
|
1899. aastal asutatud Packard kujunes 1920. aastateks Ameerikas peaaegu luksusauto sünonüümiks, kuigi konkurents selles turuosas
oli väga tihe. Packardi valiku tipus olid suured luksuslikud 12-silindrilised limusiinid. 1930. a-tel võttis firma tootmisse ka
odavama hinnaklassi mudelid, mida kasutati laialdaselt näiteks taksodena, ja margi maine selle tõttu langes. Kuid samas tagas
see firma püsimajäämise, sellal kui kadusid Marmon, Peerless, Pierce-Arrow, Hupmobile, Auburn-Cord-Duesenberg, Stutz jt.
Eestis kujunes Packard 1930. a-te lõpus üheks levinumaks luksusmargiks. 1935. a-l oli Eestis registreeritud 6 ja 1940. aasta
alguses juba 24 Packardit, nendest 11 kuulus riigiasutustele. Suures osas oli tegu kaheksasilidriliste Packard 120-tega, vähem
oli odavamaid 6-silindrilisi mudeleid. Marki esindasid Eestis Puhkide perekonnale kuulunud firmad
AS Ilmarine ja 1937-1940 kaubamaja
J. Puhk & Pojad. Viimase ennesõjaaegse Packardi, 1939. aasta mudeli Six Touring Sedan,
ostis Puhk & Pojad käest Kaitseministeerium veel 15.02.1940. Auto osteti Kaitseväe peastaabi ülemale. 1938 osteti president K.
Pätsile Packard Twelve Touring Limousine, mis 1941. a-l Venemaale viidi. Auto jõudis päras sõda Eestisse tagasi, seda kasutas J.
Vares-Barbarus ja 1955. a-st Tootsi Turbatööstuse direktor. 1960. a-l see Packard kahjuks lammutati.
Kuna Packard oli väga populaarne mark ka N. Liidu võimuladviku hulgas (neid telliti alates 1920. a-test parteitegelastele mitme
seeriana; mitut Packardit, sh soomustatud limusiini, kasutas ka Stalin), sattus neid Eestisse ka pärast sõda.
1970. a-te alguses oli Eestis Packardina arvel vähemalt 6 sõjaeelse väljalaskeaastaga sõiduautot.
|
PACKARD (1929-30)
Auto tehase 7. seeriast (Seventh Series).
Müüdi 1970. a-te keskel Lätti, puudus mootor ja käigukast. |
 |
 |
 |
|
| 1970. a-d |
1970. a-d |
1970. a-d |
|
PACKARD EIGHT 1101 (1933-34)
Ostetud Eestisse 1956 Kiievist.
2000. a-tel
Riia Automuuseumi ekspositsioonis. Restaureeritud Riias SIA
A. Rode töökojas. |
 |
 |
 |
 |
| 1975. a., Riia |
1975. a., Riia |
1977. a., Riia |
1980. a. Olümpiaparaad Tallinn 1980
Foto: Klubi Unic kalender 1981 |
 |
 |
 |
 |
| 1984. a. Ralli Tartu-Võru 84 |
1985. a. Ralli Tallinn 1985
Foto: Klubi Unic kalender 1986 |
1986. a., Läti |
1990. a., Rakvere |
 |
 |
 |
 |
| 2011. a., Riia, SIA A. Rode töökoja 20. juubel |
2014. a., Riia |
2014. a., Riia |
2014. a., Riia |
PACKARD SUPER EIGHT 1502 (1937-39)
Franay(?) erikerega kabriolett.
Olevat kuulunud Rumeenia printsile/kuningakojale. Ostetud Eestisse 1956 Leningradist ühelt viitseadmiralilt. 2000. a-tel
Riia Automuuseumi ekspositsioonis. Restaureeritud Riias SIA
A. Rode töökojas. |
 |
 |
 |
 |
1957. a. Võru, Kreutzwaldi tn
Foto: Aare-Vello Mikkelsaar |
1960./1970. a-d |
1973. a. ralli Riga 73 |
1978. a. Tähesõit Tartu 78 |
 |
 |
 |
 |
1980. a. Olümpiaparaad Tallinn 1980
Foto: Klubi Unic kalender 1981 |
1981. a., Riia |
1984. a. Ralli Tartu-Võru 84(?)
Foto: Aleksandr Hlupnov (via Ivan Barantsev) |
1984. a. Ralli Tartu-Võru 84(?) |
 |
 |
 |
 |
| 1994. a., Riia |
1994. a., Riia |
1994. a., Riia |
Riia Automuuseum, Läti |
 |
 |
|
|
| 2004. a. Riia Automuuseum, Läti |
2011. a. Riia, SIA A. Rode töökoja 20. juubel |
|
|
PACKARD TWELVE (1937) |
 |
|
|
|
| 2005. a. |
|
|
|
PACKARD SIX Convertible Coupe (1938) |
 |
 |
|
|
1980. a-te algus, Kuressaare
Fotod: Vanasõidukid Saaremaal 26.-28. aug. 1983
Parempoolsel
fotol Fiat 500 (1938), Wanderer W50 (1937), Packard ja Studebaker President (1938). |
|
|
PACKARD (1938) |
 |
|
|
|
1990. a-d
Foto: www.packard.biz/var-packs.htm |
|
|
|
PACKARD (1939) |
 |
 |
 |
|
| 1970./1980. a-d |
1980. a-d, Läti, Saulkrasti |
1980. a-d, Läti, Saulkrasti |
|
STAR
|
General Motorsi asutaja William Crapo Durant püüdis 1920. a-tel luua teist sama kaliibriga autotööstushiiglast. Tema 1921. a-l
asutatud ja 1933 pankrotistunud Durant Motors tootis oma hiilgeajal 1920. a-te keskel näiteks sõidu- ja veoautosid Durant, Flint,
Star, Rugby, Locomobile.
Eestis esindas 1920. a-te keskel autosid Durant, Star ja Rugby Soome autoäri
AB S. Nikolajeff J:or OY Eesti osakond ning kümnendi lõpus Durant ja Rugby autosid
Heinrich Laguse äri.
1930. aastal oli Eestis registreeritud 10 Durant, 5 Star ja 3 Rugby sõiduautot. 1940. a-l oli veel liiklemas 5 Duranti.
|
STAR MODEL C Touring (1922-23)
Toodud Eestisse Norrast 2004. a-l. Puudu mehhaaniline
osa (mootor, käigukast) jm. |
 |
|
|
|
| 2004. a. |
|
|
|
STUDEBAKER
|
Kunagine maailma suurim hobusõidukitootja Studebaker ehitas esimese elektriauto 1902 ja bensiinimootoriga auto koostöös
Garfordiga 1904. 1911. a-st kandsid autod vaid Studebakeri nime. 1920. a-tel ehitati 6-silindrilisi keskklassiautosid
Light Six, Standard Six, Special Six ja Big Six. 1927 asendati need uute mudelinimedega Dictator, President ja Commander.
1926. aastal (mudeliaastast 1927) lasti eraldi margina turule odavamasse hinnaklassi kuuluv Erskine, mille tootmine
lõpetati ebapiisava müügiedu tõttu küll juba 1930. aastal. Järgmisel a-l ehitati esimesed luksuslikud 8-silindrilised
Studebakerid (mudel President). 1928-33 oli Studebakeri omanduses 1901. a-l asutatud ja 1938 pankrotistunud luksusautotootja
Pierce-Arrow. 1932 üritati uuesti odava klassi autoga, loodi uus mark Rockne, mis püsis aga vaid järgmise aastani. 1933.
a-ks oli Studebaker jõudnud pankroti äärele, kuid jäi siiski püsima. 1937 loobuti poliitiliste olude tõttu mudelinimest
Dictator. 1939. a-l välja lastud 6-silindriline Studebaker Champion oli kolmas katse toota odavama hinnaklassi autosid
ja see osutus lõpuks edukaks.
Studebakeri esindusäri oli Tallinnas juba tsaariajal - J. Bergmann. 1920.
a-te lõpus esindas autosid Studebaker ja Erskine Eestis AS Silva, 1930. a-tel
Studebakereid Joh. Freybach.
1926. a-l oli Eestis 2 Studebakerit; 1930 43 Studebakerit ja 21 Erskine'i; 1940 juba 119 sõiduautot Studebaker (lisaks 53
veoautot ja 4 bussi) ning 7 sõiduautot Erskine, kuigi osa Studebakerina registreeritud autosid olid tegelikult siiski
Erskine'id (arvel kui "Studebaker-Erskine").
1934. aastal ostis Riigikantselei Riigivanema residentsi Oru lossi esindussõidukiks Studebaker Dictatori. 1939. a-l vahetas
nüüd juba Presidendi Kantselei selle välja uue mudeli vastu, soetades Joh. Freybachi esindusärist 1938. a. Studebaker
Commander Cruising Sedani.
1970. a-te alguses oli Eestis Studebakerina arvel vähemalt 5 sõjaeelse väljalaskeaastaga sõiduautot.
|
STUDEBAKER DICTATOR (1934)
Väga tugevalt ümber ehitatud. Kunagine omanik
vedas kurke Pihkva turule ja ehitas autot korduvalt suuremaks. Lammutatud varuosadeks. |
 |
|
|
|
| 1990. a-d |
|
|
|
STUDEBAKER DICTATOR (1934) |
 |
 |
 |
|
| 1990. a-d |
|
|
|
STUDEBAKER COMMANDER (1938)
Pildid tehtud arvatavasti 1960. a-tel.
Numbri järgi on auto toodud Leningradist. Praegu /2004/ asub Helme kandis ja on olnud müügis 1939. a. Commanderina. |
 |
 |
|
|
| 1960. a-d (?) |
|
|
|
STUDEBAKER PRESIDENT (1938)
Oli varem teadaolevalt Commander,
nüüd selgunud, et President. |
 |
 |
|
|
| 2003. a. |
|
|
|
STUDEBAKER CHAMPION (1939) |
 |
 |
|
|
| 2001. a. |
|
|
|
STUDEBAKER CHAMPION (1939) |
 |
|
|
|
| 2001. a. |
|
|
|
WILLYS-OVERLAND
|
John North Willyse 1909. a-l moodustatud Willys-Overland oli 1918. a-ni Ameerika suuruselt teine autotootja. Pärast suurt
majanduskriisi viibis kompanii 1930. a-te alguses tükk aega pankrotieelses seisundis, kuid suutis siiski taas jalule tõusta.
Sõja ajal tootis Willys koos Fordiga II maailmasõja üht populaarsemat armeesõidukit Willys MB. Nime Willys all toodeti autosid
1909, 1917-19 ja 1930-55. Overlande valmistati kuni 1927. a-ni ja eraldi margina korraks veel ka 1939. a-l. 1926-30 toodeti
autosid Whippet, esialgu Overland-Whippeti, 1927. a-st ainult Whippeti nime all. Knight-tüüpi mootoriga autosid Willys-Knight
ehitati 1914-33, Falcon-Knight 1927-28 ja Stearns-Knight 1925-29.
1926. a-l oli Eestis 15 Overlandi; 1930. a-l juba 44 Overlandi, 6 Willyst, 3 Willys-Overlandi, 2 Whippetit, 3 Falcon-Knighti ja
1 Willys-Knight. 1940. a. lõpus liikus Eestimaa teedel 22 Willyst, 18 Overlandi ja 4 Whippetit. 1920. a-tel esindasid Overland
ja Willys-Knight autosid Eestis admiral Johannes Pitka ja tema poegade firmad
Joh. Pitka ja Pojad ning Joh. Pitka junr & Co.
1920. a-te II poolel müüsid Overland-Whippeteid ja Willys-Knighte firmad AS W. Schneider & Co
ning Alfred F. Pent. Seejärel esindas Overlande ja Whippeteid
E. H. Ingman; siis Overlande, Whippeteid, Willyseid ja Willys-Knighte
ja Oskar Alt ning 1930. a-te II poolel oli autode Willys Eesti esindus firma
J. Zimmermann & J. Mölder käes.
1970. a-te alguses oli Eestis Willysena arvel vähemalt 34 enne-1945 väljalaskeaastaga sõiduautot, neist valdav enamus sõjaaegsed
MB-d (osa tegelikult võib-olla Fordid).
|
WHIPPET
|
OVERLAND-WHIPPET SIX 93A (1927)
Restaureeritud 2014. a-ks.
Enne restaureerimist vt ka Taaravainu autod ja mootorrattad. |
 |
 |
 |
 |
| 1990. a-d |
1990. a-d |
1990. a-d |
1990. a-d |
 |
 |
 |
 |
| 2014. a. veebruar |
2014. a. |
2014. a. |
2014. a. |
 |
|
|
|
| 2014. a. |
|
|
|
WHIPPET FOUR 96 (1926-28)
Leiti 1970. a-te alguses
Lõuna-Eestist lahtivõetuna, kuid komplektsena. Viidi Lätti, kus restaureeriti. |
 |
 |
 |
 |
| 1979. a., Riia |
1979. a. Ralli Haapsalu 79/700 |
1982. a., Riia |
 1983. a. Riia, enne Ralli Saldus 83 starti |
WILLYS
|
| WILLYS OVERLAND (1939) |
 |
 |
|
|
| 1988. a., Pikavere |
1988. a., Pikavere |
|
|
WILLYS MB 2.2 (1945) |
 |
|
|
|
2006. a.
Foto: auto24.ee |
|
|
|
|
|
|
|
|
| galerii[ät]hot.ee |
