|
|
|
|
ARGUS
|
Henri Jeannini asutatud Argus ehitas autosid 1902-10. Hiljem jätkas tema 1906. a-l asutatud ja autoosakonnast iseseisvunud Argus
Motoren Gesellschaft lennukimootorite ehitamist, olles näiteks 1920. a-tel mõnda aega autotehase Horch omanduses.
|
ARGUS (1907-08) Omanik: Valeri Kirss, auto asub Kirsi talumuuseumis Virtsus. |
|
|
|
|
1982. a. Ralli Tallinn-Palermo, Rakvere Foto: Klubi Unic kalender 1986 (foto oli trükitud peegelpildis) |
1982. a. Ralli Tallinn-Palermo, Rakvere |
1999. a., Palmse |
|
DUX
|
Nime all Dux hakkas 1909. aastal autosid ehitama muusikariistu ja kirjutusmasinaid tootnud firma Polyphon Werke AG. 1916. a-st kandis
firma nime Dux Automobil Werke AG, 1926 ühines see 1913. a-st autosid ehitanud Presto autotehasega, 1927 võttis selle firma omakorda
üle 1901. a-l asutatud NAG. Sõiduautosid NAG toodeti kuni 1934. a-ni, veoauto-osakonna (veokid NAG-Presto) omandas 1931 Büssing
(moodustus Büssing-NAG).
1926. aastal oli Eestis 2 sõiduautot ja 4 veoautot Dux. Üks Dux veok sõitis Eesti teedel veel 1940. a-l. 1980. aastate alguseks
restaureeritud Dux K24 sattus Eestisse arvatavasti juba tsaariajal.
|
DUX K24 (1910-12) Kere taastati suures osas uusehitusena.
Müüdud välismaale. |
|
|
|
|
24.07.1982 Tallinna sissesõit, teel Tallinn-Palermo ralli starti |
24.07.1982 Tallinna sissesõit, teel Tallinn-Palermo ralli starti |
1982. a. Ralli Tallinn-Palermo, Palmse |
1982. a. Ralli Tallinn-Palermo, Rakvere |
|
|
|
|
1982. a. Ralli Riga 82 |
1983. a. Tähesõit Viljandi-Pärnu 83, Pärnu Vallikäär |
1980. a-d |
|
|
|
|
1984. a. Ralli Tartu-Võru 84(?) |
1985. a. Ralli Tallinn 1985 Foto: Klubi Unic kalender 1986 |
|
|
HANSA / BORGWARD
|
Hansa Automobil Gesellschaft asutati 1905. aastal. Laevandusettevõtte Norddeutschen Lloyd tütarfirma Norddeutsche Automobil-
und Motoren AG (Namag) asutati 1906. aastal, esialgu toodeti nime Lloyd all elektriautosid, peagi lisandusid bensiinimootoriga
sõidukid. 1914 ühinesid Namag ja Hansa, moodustus Hansa-Lloyd. Edaspidi toodeti sõiduautosid Hansa ja veoautosid Hansa-Lloyd.
1929 sai Hansa-Lloyd AG omanikuks Carl F. Borgward, kes oli 1928. a-l asutanud autotehase Goliath-Werke.
Väikeautosid ja -veokeid Goliath valmistati 1934. a-ni (hiljem uuesti pärast sõda). Hansa sõiduautodest olid 1930. aastatel
populaarsemad mudelid 1100 ja 1700. 1,1-liitrist 4-silindrilist 1100 ehitati 1934-39 umbes 20 000, kered 2 uksega limusiin,
kabrio-limusiin ja kabriolett. 1,7-liitrist 6-silindrilist 1700 toodeti 1934-37 umbes 6000 eksemplari, kered 2 uksega limusiin,
kabrio-limusiin, kabriolett ja sport-rodster.
Haruldasemad mudelid olid 1,5-liitrine voolujooneline Hansa 1500 Windspiel (1937-38), 2-liitrine Hansa 2000 / Borgward 2000
(1938-40, umbes 2000 autot), 2,3-liitrine Borgward 2300 (1939-42, umbes 1000) ja 3,5-liitrine Hansa 3500 Privat / Borgward
3500 (1937-39, kõigest umbes 200). 1939. aasta sügisest muutis firma omanik Carl F. Borgward autotehase nime Borgwardiks, kuid
sõjaoludes jõuti seda nime kandvaid sõiduautosid toota väga vähe.
Vahemikus 1926-1935 oli Eestis arvel üks Hansa-Lloyd sõiduauto ja kümmekond veoautot. Tehase esindajateks olid 1920. a-tel
esmalt Karl Schoeme ja siis pikemalt
AS Hans Koch. 1940. aastaks oli Hansade arv kasvanud 32-ni, veokeid oli 8.
Ilmselt alates 1935. a-st esindas Hansa sõiduautosid ja Hansa-Lloyd veokeid Eestis
Tallinna Manufaktuur ja Kaubanduse AS. 1939 võttis Borgwardi esinduse üle kaubamaja
J. Puhk & Pojad. Vähemalt üks sõiduauto Borgward oli 1. jaanuari 1940. a. seisuga
Eestis ka arvel.
1970. a-te alguses oli Eestis Hansana arvel vähemalt 20 sõiduautot ja Borgwardina 1 sõiduauto.
1970. a-tel lammutati teadaolevalt üks Hansa kabriolett kusagil Kesk-Eestis ja 2 Hansat (1100 ja kabriolett) hävisid
garaazhipõlengus.
|
HANSA 1100 (1936-38) |
|
|
|
|
1980. a-d |
|
|
|
HANSA 1100 (1937) Ümber ehitatud. Mootor ja sillad VAZ. |
|
|
|
|
2003. a. |
|
|
|
HANSA 1100 (193?) |
|
|
|
|
1970. a-d Tallinn |
|
|
|
HANSA 1700 (1935-36) Võib-olla algselt kabrio-limusiin. |
|
|
|
|
1979. a., Haapsalu |
1979. a., Haapsalu |
1979. a., Haapsalu |
|
HANSA 1700 (193?) Võib-olla algselt kabrio-limusiin. |
|
|
|
|
1976. a. Ralli Tallinn-Rakvere 76 |
1977. a. Tähesõit Pärnu 77 |
|
|
Hansa 1100 või 1700 osad |
|
|
|
|
2003. a. |
|
|
|
BORGWARD 2300 (1940) Kabrio-limusiin. |
|
|
|
|
1970. a-d |
1978. a. |
1978. a. |
1978. a. |
BORGWARD(?) 2000 / 2300 (19?) |
|
|
|
|
2002. a. Värska |
2004.-05. a. |
|
|
|
|
|
2004.-05. a. |
|
|
|
KDF / VOLKSWAGEN
|
1938. a. alguses pandi Adolf Hitleri ambitsioonika kinnisidee "kogu saksa rahvas ratastele" tulemusena tänapäeva Wolsfburgis
nurgakivi hiiglaslikule, Euroopa suurimale autotehasele, hilisemale Volkswagenwerkile. Tehase ehitajaks ja finantseerijaks oli
Saksamaa Töörinne (Deutsche Arbeitsfront - DAF), mille tütarorganisatsiooni Kraft durch Freude järgi hakati seal valmistatavaid
autosid kutsuma Kdf-wageniteks. Ferdinand Porsche konstrueeritud volkswagenit ehk rahvaautot ehk "põrnikat" (sõjaeelne mudelinimetus
Kdf-60) jõuti 1944. a-ni erinevatel andmetel kas koos prototüüpide ja eelseeriatega või lisaks eelseeriatele alates 1941. a-st
ehitada vaid 630, neist enamus anti armee käsutusse. Sõja algusest peale keskendus tehas armeesõidukite valmistamisele.
Levinuim mudel oli tsiviiltüübi põhjal ehitatud kübelwagen Kdf-82, mida toodeti 1940-1945 kokku 50435. Auto tagaosas asus kuni 1943.
a-ni 985 ccm, hiljem 1131 ccm 4-silindriline boksermootor. Kdf-82 kered ehitas Ambi-Budd ja väikeseeriatena valmistati mitmeid
eriversioone. 1942-44 ehitati 14283 schwimmwagenit ehk amfiibautot Kdf-166 (eelmudelid 128 ja 138). Armeevariandi shassii ja
tsiviilvariandi kere kombineerimisel valmistati veel limusiine Kdf-82E / Kdf-92 kokku 564 autot ja neljarattaveolisi Kdf-87
kommandeurwageneid 667 autot (või vastupidi, erinevad andmed). Lisaks ehitati väiksemal arvul veel paari mudelit.
Enne 1944. a-t toodetud põrnikaid on säilinud mõned eksemplarid (nt Saksamaal, Venemaal, Poolas), schwimmwagenid on üsna
haruldased, enim on alles kübelwageneid Kdf-82.
1970. a-te alguses oli Eestis Volkswageni ja Kdf-ina arvel vähemalt 9 sõjaaegse väljalaskeaastaga sõiduautot.
|
KDF / VOLKSWAGEN 82E (1943) Müüdud Soome. |
|
|
|
|
1950./1960. a-d |
1950./1960. a-d |
1950./1960. a-d |
1994. a. |
|
|
|
|
1994. a. |
2011. a., Soome |
2011. a., Soome |
2011. a., Soome |
KDF / VOLKSWAGEN 82 (1943)
Müüdud välismaale. |
|
|
|
|
1978. a. Tähesõit Tartu 78 |
1979. a. Ralli Haapsalu 79/700 |
1979. a. Ralli Haapsalu 79/700 |
1980. a., sõit Uulu 80 |
|
|
|
|
1970./1980. a-d |
1970./1980. a-d |
1970./1980. a-d |
1984. a. Ralli Tartu-Võru 1984 |
|
|
|
|
Foto: V. Vende Esimesest autost viimase voorimehe- ni, Perioodika, Tallinn 1989 |
1993. a. |
1993. a. |
1993. a. |
|
|
|
|
1993. a. |
1993. a. |
|
|
KDF / VOLKSWAGEN 82 (1942) |
|
|
|
|
1949. a. |
1970. a. |
1984. a., filmivõtted |
1990. a., Old Tallinn Ring |
|
|
|
|
1997. a. näitus Vana & Uus, Tallinn |
2001. a. |
2001. a. |
2001. a. |
|
|
|
|
2003. a. |
2005. a. Vanatehnika lustisõit Tallinn |
2014. a. |
Vt ka Virtuaalne Vanatehnikamuuseum |
KDF / VOLKSWAGEN 82 (1943) Toodud Eestisse Norrast. Esialgu puudu
originaalmootor /2004/. Kõrval Zündapp. Kuulub Pärnu Eesti SS-Leegioni muuseumi kollektsiooni. |
|
|
|
|
2004. a. Okupatsioonide Muuseumi ekspositsioon |
KDF / VOLKSWAGEN 82 (1940-43) Oli ümber ehitatud M-403
kerele, sillad ja mootor originaal. Restaureerimisel /2014/. |
|
|
|
|
2000. a-d. |
2000. a-d. |
|
|
KDF / VOLKSWAGEN 82 (1943-45)
Lammutati 1970. a-tel varuosadeks. |
|
|
|
|
1970. a-d. |
|
|
|
KDF / VOLKSWAGEN 166 Schwimmwagen (1943) Müüdud Soome. |
|
|
|
|
Filmi "Inimene, keda polnud" (rezh. Peeter Simm, Tallinnfilm 1989) võtted Tallinna Lennusadamas 1988(?)
Keskel Volkswagen 82 (1942), paremal Mercedes-Benz 230 |
|
|
KDF / VOLKSWAGEN 166 Schwimmwagen (1942-44)
Umbes 1960. a-tel ehitati autole peale kinnine kere. Tehnika ja alumine osa originaal. Restaureerimisel /2011/. |
|
|
|
|
2000. a-d |
2000. a-d |
2000. a-d |
2013. a. |
KDF / VOLKSWAGEN 166 Schwimmwagen (1942-44)
Võrtsjärve äärest leitud kere viidi Soome, kus restaureeriti. |
|
|
|
|
2004. a. |
2013. a. august |
2013. a. august |
|
MAYBACH
|
Saksa sõjaeelse autotööstuse tipptase, "saksa Rolls-Royce". On jäänud mõnevõrra tollaste põhikonkurentide Mercedes-Benzi ja Horchi
varju, kuna ei kuulunud, erinevalt viimastest, Kolmanda Reichi võimueliidi soositud autode hulka. Kokku ehitati Maybache 1921-1941
ligi 2000, neist oli 2000ndate a-te alguses säilinud mõnedel andmetel umbes 150 masinat.
Eestis oli enne sõda ilmselt vähemalt 3 Maybachi. Juba 1926. a-l oli Maybache Eestis 2. 1931. a. lõpus kuulus suurtöösturile
Christian Rotermann vanemale 2 Maybachi, neist üks ilmselt vanem 6-silindriline 22/70 hj kabriolett ja teine hiljuti ostetud
12-silindriline 28/150 hj 4-istmeline must-punane kabriolett Zeppelin (mootor nr 12054, shassii nr 1257, registreerimisnumber
A-1533). 1940. a-l oli Eestis Maybache arvel 2.
1970. a-te alguses oli Eestis vähemalt 3 Maybachi.
|
MAYBACH SW38 (1938) Kabriolett. Raam nr 2062. 1975. aasta
alguses müüdi Lätti, sealt 1990. a-te alguses edasi Saksamaale. |
|
|
|
|
1975. a., Riia |
1975. a., Riia |
1977. a., Riia |
1977. a., Riia |
|
|
|
|
1979. a. Ralli Haapsalu 79/700 |
1981. a., Leedu |
1991. a., Riia |
1991. a., Riia |
MAYBACH SW38 (1937-38) Landaulet.
Müüdud välismaale. |
|
|
|
|
1970. a-d |
1970. a-d |
1980. a-d |
|
MAYBACH SW38 (1937-39) Cabriolet Spohn Toodi Eestisse pärast
II maailmasõda, 1970. aastatel süttis garaazhis tankimisel põlema, hiljem ehitati Saksamaal uuesti üles. |
|
|
|
|
1970. a-d |
1970. a-d |
|
|
|
NSU-FIAT
|
1905. aastal valmis NSU jalg- ja mootorrattatehases esimene auto. 1920. a-tel ehitas NSU Heilbronni uue autotehase, kuid siis
otsustas NSU juhtkond autode ehitamisest üldse loobuda ja äsja valminud tehas müüdi 1929. a-l Fiatile.
Saksamaal ehitati mudeleid NSU-Fiat 1000 (1934-38, umbes 6000), 1100 (1938-41, umbes 5000), 1500 (1936-41, umbes 4000) ja 500
(1937-41, umbes 5000). Tehniliselt oli tegu Fiati mudelitega. Autode kered olid valmistatud erinevates Saksa keretehastes.
Mudelit 1000 pakuti 2 uksega limusiinina, 2 uksega kabrio-limusiinina (kered Weinsberg) ja 4-istmelise 2 aknaga kabrioletina
(kered Drauz). NSU-Fiat 1100 oli saadaval 4 kereversioonis: 2 uksega limusiin, 2 uksega kabrio-limusiin (kered Weinsberg),
4-istmeline 2 aknaga kabriolett (kered Drauz) ja 2-istmeline kabriolett (kered Gläser). Suuremat 6-silindrilist mudelit 1500
toodeti keredega 4 uksega limusiin, 4-istmeline 4 aknaga kabriolett ja 2-istmeline kabriolett (kered taas Gläser). Fiati menukat
väikeautot 500 valmistati NSU-Fiat 500 nime all puidust keredega 2 uksega limusiinina ja 2 uksega kabrio-limusiinina (mõlemad
Weinsberg) ja 1939. a-l umbes 300 eksemplaris ka 2-istmelise spider-sport rodsterina (samuti Weinsberg).
1928. a-l esindas Eestis NSU autosid Eesti AS C. Siegel, kuid kas ja kui palju neid
siin müüdi, pole teada. NSU-Fiate enne sõda Eestis ei müüdud.
1970. a-te alguses oli Eestis NSU-Fiatina arvel vähemalt 3 sõiduautot.
|
NSU-FIAT 500 (1939) |
|
|
|
|
1999. a. |
1999. a. |
2002. a. |
2002. a. |
|
|
|
|
2003. a. |
2004. a. |
2005. a. |
2005. a. Vanatehnika lustisõit, Tallinn |
|
|
|
|
2005. a. Vanatehnika lustisõit, Tallinn |
2005. a. |
2010. a. Vanasõidukite Suursõit |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vt ka Virtuaalne Vanatehnikamuuseum |
NSU-FIAT(?) 1000 (1934-38) Arvatavasti NSU-Fiat. |
|
|
|
|
1979. a. Ralli Haapsalu 79/700 |
|
|
|
NSU-FIAT 1100 (1938) |
|
|
|
|
1970./1980. a-d |
1970. a-te lõpp |
1970. a-te lõpp |
1970. a-te lõpp |
NSU-FIAT 1100 (1938-41) |
|
|
|
|
2011. a. |
|
|
|
STOEWER
|
Stoewer oli enne sõda Saksamaal väike autotootja. 1935. a-l alustati Tatra litsentsi alusel ehitatud Röhr Junioril põhineva
Stoewer Greif Juniori tootmist. 1936 mudel moderniseeriti, 1937 loobuti nimes sõnast Junior. Kokku valmistati 1,5-liitrist ja
4-silindrilise boksermootoriga Greifi 1935-39 üle 4000 eksemplari. 1934-37 ehitati pisut üle 800 2,5-liitrise V8 mootoriga
Stoewer Greif V8; kered 4 uksega limusiin, kabriolett, 4 uksega faeton ja sport-kabriolett. 1937-40 toodeti ka kaht kõrgema
hinnaklassi mudelit. 2,4-liitrist 4-silindrilist Sedinat valmistati üle 900; kered 4 uksega limusiin, kabriolett, pullman-limusiin;
müüdi ka shassiisid erikerede ehitamiseks. 3,6-liitrist 6-silindrilist Arkonat valmistati vaid umbes 200; kered 4 uksega limusiin,
kabriolett, sport-kabriolett, pullmann-limusiin, faeton; müüdi ka shassiisid. Stoewer ehitas ka armeesõidukeid. Tänapäeval on
sõiduautod Stoewer üsna haruldased, Greif V8, Sedina ja Arkona on väga haruldased.
1920. a-te alguses esindasid Stoeweri autosid Eestis esmalt trükitööstur E. Talvik,
seejärel firma Imex ja insener Herbert Lyra.
Stoewereid oli Eestis 1926. a-l 5 sõidu- ja 4 veoautot, 1930. a-l 6 sõidu- ja 9 veoautot ning 1940. a-l 16 sõiduautot.
Margi esindus kuulus 1930. a-te keskel E. Mihkelsoni tehnikabüroole ja alates
1937. a-st firmale AS Mercantile.
1939 jõudsid Eestisse kaitseväele tellitud 18 maastikuautot Stoewer R-180 Spezial, kõik peale ühe shassiidena, millele kered
plaaniti ehitada kohapeal.
1970. aastate alguses oli Eestis Stoewerina arvel vähemalt 7 sõiduautot.
|
STOEWER SEDINA (1938) Oli algselt kabrio-limusiin, ehitati hiljem
kinniseks. Auto on seisnud pikka aega lageda taeva all ja praeguseks sisuliselt hävinud. |
|
|
|
|
1953. a. Võsu |
1950. a-d |
1950. a-d Mähe |
1955. a. Kloostrimetsa |
|
|
|
|
1950. a-d |
1950. a-d |
1952. a., roolis tollane omanik |
1950. a-d |
|
|
|
|
1950. a-d, heinavedu |
Filmivõtted, Tallinn, Toompea |
Foto: Mobilisti 2/1996 |
Foto: Mobilisti 7/2002 |
|
|
|
|
2013. a. |
2013. a. |
2013. a. |
|
STOEWER SEDINA (1938-39) Kabrio-limusiin.
Müüdud välismaale. |
|
|
|
|
1996.(?) a. Fotod: Mobilisti 2/1997 |
|
|
STOEWER SEDINA (1937-40) Kabrio-limusiin.
Oli arvel kui 1938. a. Wanderer. |
|
|
|
|
1976. a. Ralli Tallinn-Rakvere 76 |
1970. a-d |
1979. a., Vändra |
1979. a., Vändra |
|
|
|
|
1979. a., Vändra |
|
|
|
STOEWER SEDINA (1937-40) Limusiin.
Oli arvel kui 1941. a. Steyr. |
|
|
|
|
1979. a. Ralli Haapsalu 79/700 |
1982. a. Ralli Tallinn-Palermo |
|
|
STOEWER Typ 40 (1941) |
|
|
|
|
2000. a-d |
|
|
|
|
|
|
|
2000. a-d |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
galerii[ät]hot.ee |