Eesti Antiikautode Galerii


ESILEHT UUDISED


ARGUS   DUX   HANSA/BORGWARD   KDF   MAYBACH   NSU-FIAT   STOEWER


ARGUS
Henri Jeannini asutatud Argus ehitas autosid 1902-10. Hiljem jätkas tema 1906. a-l asutatud ja autoosakonnast iseseisvunud Argus Motoren Gesellschaft lennukimootorite ehitamist, olles näiteks 1920. a-tel mõnda aega autotehase Horch omanduses.

ARGUS (1907-08)
Omanik: Valeri Kirss, auto asub Kirsi talumuuseumis Virtsus.
1982. a. Ralli Tallinn-Palermo, Rakvere
Foto: Klubi Unic kalender 1986 (foto oli trükitud peegelpildis)
1982. a. Ralli Tallinn-Palermo, Rakvere 1999. a., Palmse


DUX
Nime all Dux hakkas 1909. aastal autosid ehitama muusikariistu ja kirjutusmasinaid tootnud firma Polyphon Werke AG. 1916. a-st kandis firma nime Dux Automobil Werke AG, 1926 ühines see 1913. a-st autosid ehitanud Presto autotehasega, 1927 võttis selle firma omakorda üle 1901. a-l asutatud NAG. Sõiduautosid NAG toodeti kuni 1934. a-ni, veoauto-osakonna (veokid NAG-Presto) omandas 1931 Büssing (moodustus Büssing-NAG).
1926. aastal oli Eestis 2 sõiduautot ja 4 veoautot Dux. Üks Dux veok sõitis Eesti teedel veel 1940. a-l. 1980. aastate alguseks restaureeritud Dux K24 sattus Eestisse arvatavasti juba tsaariajal.


DUX K24 (1910-12)
Kere taastati suures osas uusehitusena. Müüdud välismaale.
24.07.1982 Tallinna sissesõit, teel Tallinn-Palermo ralli starti 24.07.1982 Tallinna sissesõit, teel Tallinn-Palermo ralli starti 1982. a. Ralli Tallinn-Palermo, Palmse 1982. a. Ralli Tallinn-Palermo, Rakvere
1983. a. Tähesõit Viljandi-Pärnu 83, Pärnu Vallikäär 1980. a-d 1980. a-d
1984. a. Ralli Tartu-Võru 84(?) 1985. a. Ralli Tallinn 1985
Foto: Klubi Unic kalender 1986


HANSA / BORGWARD
Hansa Automobil Gesellschaft asutati 1905. aastal. Laevandusettevõtte Norddeutschen Lloyd tütarfirma Norddeutsche Automobil- und Motoren AG (Namag) asutati 1906. aastal, esialgu toodeti nime Lloyd all elektriautosid, peagi lisandusid bensiinimootoriga sõidukid. 1914 ühinesid Namag ja Hansa, moodustus Hansa-Lloyd. Edaspidi toodeti sõiduautosid Hansa ja veoautosid Hansa-Lloyd. 1929 sai Hansa-Lloyd AG omanikuks Carl F. Borgward, kes oli 1928. a-l asutanud autotehase Goliath-Werke.
Väikeautosid ja -veokeid Goliath valmistati 1934. a-ni (hiljem uuesti pärast sõda). Hansa sõiduautodest olid 1930. aastatel populaarsemad mudelid 1100 ja 1700. 1,1-liitrist 4-silindrilist 1100 ehitati 1934-39 umbes 20 000, kered 2 uksega limusiin, kabrio-limusiin ja kabriolett. 1,7-liitrist 6-silindrilist 1700 toodeti 1934-37 umbes 6000 eksemplari, kered 2 uksega limusiin, kabrio-limusiin, kabriolett ja sport-rodster.
Haruldasemad mudelid olid 1,5-liitrine voolujooneline Hansa 1500 Windspiel (1937-38), 2-liitrine Hansa 2000 / Borgward 2000 (1938-40, umbes 2000 autot), 2,3-liitrine Borgward 2300 (1939-42, umbes 1000) ja 3,5-liitrine Hansa 3500 Privat / Borgward 3500 (1937-39, kõigest umbes 200). 1939. aasta sügisest muutis firma omanik Carl F. Borgward autotehase nime Borgwardiks, kuid sõjaoludes jõuti seda nime kandvaid sõiduautosid toota väga vähe.
Vahemikus 1926-1935 oli Eestis arvel üks Hansa-Lloyd sõiduauto ja kümmekond veoautot. Tehase esindajateks olid 1920. a-tel esmalt Karl Schoeme ja siis pikemalt AS Hans Koch. 1940. aastaks oli Hansade arv kasvanud 32-ni, veokeid oli 8. Ilmselt alates 1935. a-st esindas Hansa sõiduautosid ja Hansa-Lloyd veokeid Eestis Tallinna Manufaktuur ja Kaubanduse AS. 1939 võttis Borgwardi esinduse üle kaubamaja J. Puhk & Pojad. Vähemalt üks sõiduauto Borgward oli 1. jaanuari 1940. a. seisuga Eestis ka arvel.
1970. a-te alguses oli Eestis Hansana arvel vähemalt 20 sõiduautot ja Borgwardina 1 sõiduauto.
1970. a-tel lammutati teadaolevalt üks Hansa kabriolett kusagil Kesk-Eestis ja 2 Hansat (1100 ja kabriolett) hävisid garaazhipõlengus.


HANSA 1100 (1936-38)
1980. a-d


HANSA 1100 (1937)
Ümber ehitatud. Mootor ja sillad VAZ.
2003. a.


HANSA 1100 (193?)
1970. a-d Tallinn


HANSA 1700 (1935-36)   
Võib-olla algselt kabrio-limusiin.
1979. a., Haapsalu 1979. a., Haapsalu 1979. a., Haapsalu


HANSA 1700 (193?)
Võib-olla algselt kabrio-limusiin.
1976. a. Ralli Tallinn-Rakvere 76 1977. a. Tähesõit Pärnu 77

Hansa 1100 või 1700 osad
2003. a.


BORGWARD 2300 (1940)
Kabrio-limusiin.
1970. a-d 1978. a. 1978. a. 1978. a.


BORGWARD(?) 2000 / 2300 (19?)
2002. a. Värska 2004.-05. a.
2004.-05. a.


KDF / VOLKSWAGEN
1938. a. alguses pandi Adolf Hitleri ambitsioonika kinnisidee "kogu saksa rahvas ratastele" tulemusena tänapäeva Wolsfburgis nurgakivi hiiglaslikule, Euroopa suurimale autotehasele, hilisemale Volkswagenwerkile. Tehase ehitajaks ja finantseerijaks oli Saksamaa Töörinne (Deutsche Arbeitsfront - DAF), mille tütarorganisatsiooni Kraft durch Freude järgi hakati seal valmistatavaid autosid kutsuma Kdf-wageniteks. Ferdinand Porsche konstrueeritud volkswagenit ehk rahvaautot ehk "põrnikat" (sõjaeelne mudelinimetus Kdf-60) jõuti 1944. a-ni erinevatel andmetel kas koos prototüüpide ja eelseeriatega või lisaks eelseeriatele alates 1941. a-st ehitada vaid 630, neist enamus anti armee käsutusse. Sõja algusest peale keskendus tehas armeesõidukite valmistamisele.
Levinuim mudel oli tsiviiltüübi põhjal ehitatud kübelwagen Kdf-82, mida toodeti 1940-1945 kokku 50435. Auto tagaosas asus kuni 1943. a-ni 985 ccm, hiljem 1131 ccm 4-silindriline boksermootor. Kdf-82 kered ehitas Ambi-Budd ja väikeseeriatena valmistati mitmeid eriversioone. 1942-44 ehitati 14283 schwimmwagenit ehk amfiibautot Kdf-166 (eelmudelid 128 ja 138). Armeevariandi shassii ja tsiviilvariandi kere kombineerimisel valmistati veel limusiine Kdf-82E / Kdf-92 kokku 564 autot ja neljarattaveolisi Kdf-87 kommandeurwageneid 667 autot (või vastupidi, erinevad andmed). Lisaks ehitati väiksemal arvul veel paari mudelit.
Enne 1944. a-t toodetud põrnikaid on säilinud mõned eksemplarid (nt Saksamaal, Venemaal, Poolas), schwimmwagenid on üsna haruldased, enim on alles kübelwageneid Kdf-82.
1970. a-te alguses oli Eestis Volkswageni ja Kdf-ina arvel vähemalt 9 sõjaaegse väljalaskeaastaga sõiduautot.


KDF / VOLKSWAGEN 82E (1943)   
Müüdud Soome.
1950./1960. a-d 1950./1960. a-d 1950./1960. a-d 1994. a.
1994. a. 2011. a., Soome 2011. a., Soome 2011. a., Soome


KDF / VOLKSWAGEN 82 (1940-43)
Müüdud välismaale.
1978. a. Tähesõit Tartu 78 1979. a. Ralli Haapsalu 79/700 1979. a. Ralli Haapsalu 79/700 1980. a., sõit Uulu 80
1970./1980. a-d 1970./1980. a-d 1970./1980. a-d 1984. a. Ralli Tartu-Võru 1984
Foto: V. Vende Esimesest autost viimase voorimeheni, Perioodika, Tallinn 1989


KDF / VOLKSWAGEN 82 (1942)
1949. a. 1970. a. 1984. a., filmivõtted 1990. a., Old Tallinn Ring
1997. a. näitus Vana & Uus, Tallinn 2001. a. 2001. a. 2001. a.
2003. a. 2005. a. Vanatehnika lustisõit Tallinn 2014. a.
Vt ka Virtuaalne Vanatehnikamuuseum


KDF / VOLKSWAGEN 82 (1943)
Toodud Eestisse Norrast. Esialgu puudu originaalmootor /2004/. Kõrval Zündapp. Kuulub Pärnu Eesti SS-Leegioni muuseumi kollektsiooni.
2004. a. Okupatsioonide Muuseumi ekspositsioon


KDF / VOLKSWAGEN 82 (1940-43)
Oli ümber ehitatud M-403 kerele, sillad ja mootor originaal. Restaureerimisel /2014/.
2000. a-d. 2000. a-d.


KDF / VOLKSWAGEN 82 (1940-43)
Lammutati 1970. a-tel varuosadeks.
1970. a-d.


KDF / VOLKSWAGEN 166 Schwimmwagen (1943)
Müüdud Soome.
Filmi "Inimene, keda polnud" (rezh. Peeter Simm, Tallinnfilm 1989) võtted Tallinna Lennusadamas 1988(?)
Keskel Volkswagen 82 (1942), paremal Mercedes-Benz 230


KDF / VOLKSWAGEN 166 Schwimmwagen (1942-44)
Umbes 1960. a-tel ehitati autole peale kinnine kere. Tehnika ja alumine osa originaal. Restaureerimisel /2011/.
2000. a-d 2000. a-d 2000. a-d 2013. a.


KDF / VOLKSWAGEN 166 Schwimmwagen (1942-44)
Võrtsjärve äärest leitud kere viidi Soome, kus restaureeriti.
2004. a. 2013. a. august 2013. a. august


MAYBACH
Saksa sõjaeelse autotööstuse tipptase, "saksa Rolls-Royce". On jäänud mõnevõrra tollaste põhikonkurentide Mercedes-Benzi ja Horchi varju, kuna ei kuulunud, erinevalt viimastest, Kolmanda Reichi võimueliidi soositud autode hulka. Kokku ehitati Maybache 1921-1941 ligi 2000, neist oli 2000ndate a-te alguses säilinud mõnedel andmetel umbes 150 masinat.
Eestis oli enne sõda ilmselt vähemalt 3 Maybachi. Juba 1926. a-l oli Maybache Eestis 2. 1931. a. lõpus kuulus suurtöösturile Christian Rotermann vanemale 2 Maybachi, neist üks ilmselt vanem 6-silindriline 22/70 hj kabriolett ja teine hiljuti ostetud 12-silindriline 28/150 hj 4-istmeline must-punane kabriolett Zeppelin (mootor nr 12054, shassii nr 1257, registreerimisnumber A-1533). 1940. a-l oli Eestis Maybache arvel 2.
1970. a-te alguses oli Eestis vähemalt 3 Maybachi.


MAYBACH SW38 (1938)
Kabriolett. Ligi 100% originaal, 1975. aasta alguses müüdi Lätti, sealt 1990. a-te alguses edasi Saksamaale.
1975. a., Riia 1975. a., Riia 1977. a., Riia 1977. a., Riia
1979. a. Ralli Haapsalu 79/700 1981. a., Leedu 1991. a., Riia 1991. a., Riia


MAYBACH SW38 (1937-38)
Landaulet. Müüdud välismaale.
1970. a-d 1970. a-d 1980. a-d


MAYBACH SW38 (1937-39) Cabriolet Spohn
Toodi Eestisse pärast II maailmasõda, 1970. aastatel süttis garaazhis tankimisel põlema, hiljem ehitati Saksamaal uuesti üles.
1970. a-d


NSU-FIAT
1905. aastal valmis NSU jalg- ja mootorrattatehases esimene auto. 1920. a-tel ehitas NSU Heilbronni uue autotehase, kuid siis otsustas NSU juhtkond autode ehitamisest üldse loobuda ja äsja valminud tehas müüdi 1929. a-l Fiatile.
Saksamaal ehitati mudeleid NSU-Fiat 1000 (1934-38, umbes 6000), 1100 (1938-41, umbes 5000), 1500 (1936-41, umbes 4000) ja 500 (1937-41, umbes 5000). Tehniliselt oli tegu Fiati mudelitega. Autode kered olid valmistatud erinevates Saksa keretehastes. Mudelit 1000 pakuti 2 uksega limusiinina, 2 uksega kabrio-limusiinina (kered Weinsberg) ja 4-istmelise 2 aknaga kabrioletina (kered Drauz). NSU-Fiat 1100 oli saadaval 4 kereversioonis: 2 uksega limusiin, 2 uksega kabrio-limusiin (kered Weinsberg), 4-istmeline 2 aknaga kabriolett (kered Drauz) ja 2-istmeline kabriolett (kered Gläser). Suuremat 6-silindrilist mudelit 1500 toodeti keredega 4 uksega limusiin, 4-istmeline 4 aknaga kabriolett ja 2-istmeline kabriolett (kered taas Gläser). Fiati menukat väikeautot 500 valmistati NSU-Fiat 500 nime all puidust keredega 2 uksega limusiinina ja 2 uksega kabrio-limusiinina (mõlemad Weinsberg) ja 1939. a-l umbes 300 eksemplaris ka 2-istmelise spider-sport rodsterina (samuti Weinsberg).
1928. a-l esindas Eestis NSU autosid Eesti AS C. Siegel, kuid kas ja kui palju neid siin müüdi, pole teada. NSU-Fiate enne sõda Eestis ei müüdud.
1970. a-te alguses oli Eestis NSU-Fiatina arvel vähemalt 3 sõiduautot.


NSU-FIAT 500 (1939)
1999. a. 1999. a. 2002. a. 2002. a.
2003. a. 2004. a. 2005. a. 2005. a. Vanatehnika lustisõit, Tallinn
2005. a. Vanatehnika lustisõit, Tallinn 2005. a. 2010. a. Vanasõidukite Suursõit
Vt ka Virtuaalne Vanatehnikamuuseum


NSU-FIAT(?) 1000 (1934-38)
Arvatavasti NSU-Fiat.
1979. a. Ralli Haapsalu 79/700


NSU-FIAT 1100 (1938)
1970./1980. a-d 1970. a-te lõpp 1970. a-te lõpp 1970. a-te lõpp


NSU-FIAT 1100 (1938-41)
2011. a.


STOEWER
Stoewer oli enne sõda Saksamaal väike autotootja. 1935. a-l alustati Tatra litsentsi alusel ehitatud Röhr Junioril põhineva Stoewer Greif Juniori tootmist. 1936 mudel moderniseeriti, 1937 loobuti nimes sõnast Junior. Kokku valmistati 1,5-liitrist ja 4-silindrilise boksermootoriga Greifi 1935-39 üle 4000 eksemplari. 1934-37 ehitati pisut üle 800 2,5-liitrise V8 mootoriga Stoewer Greif V8; kered 4 uksega limusiin, kabriolett, 4 uksega faeton ja sport-kabriolett. 1937-40 toodeti ka kaht kõrgema hinnaklassi mudelit. 2,4-liitrist 4-silindrilist Sedinat valmistati üle 900; kered 4 uksega limusiin, kabriolett, pullman-limusiin; müüdi ka shassiisid erikerede ehitamiseks. 3,6-liitrist 6-silindrilist Arkonat valmistati vaid umbes 200; kered 4 uksega limusiin, kabriolett, sport-kabriolett, pullmann-limusiin, faeton; müüdi ka shassiisid. Stoewer ehitas ka armeesõidukeid. Tänapäeval on sõiduautod Stoewer üsna haruldased, Greif V8, Sedina ja Arkona on väga haruldased.
1920. a-te alguses esindasid Stoeweri autosid Eestis esmalt trükitööstur E. Talvik, seejärel firma Imex ja insener Herbert Lyra. Stoewereid oli Eestis 1926. a-l 5 sõidu- ja 4 veoautot, 1930. a-l 6 sõidu- ja 9 veoautot ning 1940. a-l 16 sõiduautot. Margi esindus kuulus 1930. a-te keskel E. Mihkelsoni tehnikabüroole ja alates 1937. a-st firmale AS Mercantile.
1939 jõudsid Eestisse kaitseväele tellitud 18 maastikuautot Stoewer R-180 Spezial, kõik peale ühe shassiidena, millele kered plaaniti ehitada kohapeal.
1970. aastate alguses oli Eestis Stoewerina arvel vähemalt 7 sõiduautot.


STOEWER SEDINA (1938)
Oli algselt kabrio-limusiin, ehitati hiljem kinniseks. Auto on seisnud pikka aega lageda taeva all ja praeguseks sisuliselt hävinud.
1953. a. Võsu 1950. a-d 1950. a-d Mähe 1955. a. Kloostrimetsa
1950. a-d 1950. a-d 1952. a., roolis tollane omanik 1950. a-d
1950. a-d, heinavedu Filmivõtted, Tallinn, Toompea Foto: Mobilisti 2/1996 Foto: Mobilisti 7/2002
2013. a. 2013. a. 2013. a.


STOEWER SEDINA (1938-39)
Kabrio-limusiin. Müüdud välismaale.
1996.(?) a. Fotod: Mobilisti 2/1997


STOEWER SEDINA (1937-40)
Kabrio-limusiin.
Oli arvel kui 1938. a. Wanderer.
1970. a-d 1979. a., Vändra 1979. a., Vändra 1979. a., Vändra


STOEWER SEDINA (1937-40)
Limusiin.
Oli arvel kui 1941. a. Steyr.
1979. a. Ralli Haapsalu 79/700 1982. a. Ralli Tallinn-Palermo


STOEWER Typ 40 (1941)
2000. a-d
2000. a-d

galerii[ät]hot.ee